Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

võlgnevus likvideeriti, mistõttu puudub käesolevalt alus menetluse jätkamiseks. Hageja palub tagastada talle pool hagimenetluses tasutud riigilõivust 17,50 eurot. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista ülejäänud summas riigilõiv 82,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 270 eurot. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtule nähtub, et hageja on hagimenetluses tasunud riigilõivu 35 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hagejale tuleb tagastada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot, kandes selle EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr XXX selgitusega „Tsiviilasi nr 2-25114551, riigilõivu osaline tagastamine“. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu 82,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, lepingulise esindaja kulu 270 eurot ning viivise menetluskuludelt. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv 82,50 eurot. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 120 eurot alljärgnevas koosseisus: 1) hagi koostamine 2 tundi; 2) 14.08.2025 taotlus 15 minutit.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 270 eurot ei ole põhjendatud. Hageja esindaja tunnihind on 120 eurot tunnis. Võttes arvesse eelkõige hageja esindaja kvalifikatsiooni (jurist), on kohtu hinnangul esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 110 eurot. Kohus märgib, et juristid osutavad üldjuhul õigusteenust advokaatidest mõnevõrra madalama tasu eest. Samuti peab kohus põhjendatud esindaja ajakuluks osutatud teenustele kokku 2 tundi arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2 tunni eest, s.o 220 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 322,50 eurot (riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja esindajakulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.