Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
10 920,45 eurot Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline esindaja Jaana Jostmann Kostja: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 05.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr 52402050105 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt 11.03.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule järgmiselt: 15.09.2025 84,12 eurot 15.10.2025 84,12 eurot 15.11.2025 84,12 eurot 15.12.2025 84,12 eurot 15.01.2026 84,12 eurot 15.02.2026 84,12 eurot 15.03.2026 84,12 eurot 15.04.2026 84,12 eurot 15.05.2026 84,12 eurot 15.06.2026 84,12 eurot 15.07.2026 84,12 eurot 15.08.2026 84,12 eurot 15.09.2026 84,12 eurot 15.10.2026 84,12 eurot 15.11.2026 84,12 eurot 15.12.2026 84,12 eurot 15.01.2027 84,12 eurot 15.02.2027 84,12 eurot 15.03.2027 84,12 eurot 15.04.2027 84,12 eurot 15.05.2027 84,12 eurot
4.Jätta rahuldamata põhivõla nõue 650,72 euro ulatuses, intressinõe 581,70 eurot, meeldetuletuskirjade saatmise kulu hüvitamise nõue 5 eurot ja viivisenõue.
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 30.01.2025 hagi kostja vastu ning 11.03.2025 alternatiivse nõude, mis kohus võttis menetlusse. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 05.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr 52402050105 tulenev põhivõlgnevus 9230,42 eurot, intress 581,70 eurot, 3
viivis 74,14 eurot ning menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 5 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses määras alates 31.01.2025 tasumata põhivõlalt (9230,42 eurot) kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt
1.3.mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 05.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr 52402050105 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 8823,79 eurot, vastavalt 11.03.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja esitanud järgmised väited.
2.1.Hageja ja kostja sõlmisid 05.02.2024 laenulepingu nr 52402050105, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 9500 eurot. Lepingu p 13 kohaselt jõustub leping, kui panga allkirjajäljendiga lepingudokument on laenusaajale kättesaadavaks tehtud ning laenusaaja kinnitab lepingu tingimustega nõustumist iseteeninduse vahendusel või muul panga poolt aktsepteeritud viisil. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 15.02.2034, vastavalt lepingu punktile 2 on intressimäär 10,19% aastas. Krediidi kulukuse esialgne määr on 17,59% aastas eeldusel, et intressimäär on 10,19% aastas, laenutähtpäev 15.02.2034, lepingu sõlmimise tasu on 95 eurot, laen võetakse kohe kasutusse. Vastavalt lepingu punktile 2 on lepingu sõlmimise päeval viivisemäär 12,50% aastas (0,03% päevas).
2.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited. Kostja esitas 05.02.2024 laenutaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 2500 eurot ja igakuisteks kohustusteks 100 eurot. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister, mille mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired ja Ametlikud teadaanded. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Hageja arvestas kostjale laenu andmisel kostja sissetulekuks 1209,17 eurot ning kohustuseks taotluses märgitud kohustused 100 eurot ning arvestusliku elatusmiinimumi 303,40 eurot ning eelnevalt sõlmitud laenulepingu lepingujärgse igakuise osamakse 80 eurot, kokku 483,40 eurot.
2.3.Kostjal on lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed tasutud kuni 15.07.2024. 15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024 osamaksed on tasutud osaliselt. Alates 15.11.2024 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Hageja on 20.12.2024 kostjale saatnud lepingu kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemise hoiatuse), milles hoiatas hageja kostjat, et juhul kui 03.01.2025 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud. Hageja saatis 20.12.2024 kostja e-postile xxx lepingu ülesütlemise avalduse ning ka tähitud kirja, millega andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 04.01.2025 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Hageja edastas kostjale 04.01.2025 lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumise nõude, milles andis kostjale täiendava tähtaja kogu võlgnevuse tasumiseks.
2.4.Lepingu p 2 kohaselt on õigus hagejal nõuda kostjalt muude hinnakirjas toodud kulude hüvitamist. Hageja hinnakirja kohaselt on hagejal õigus nõuda võlateatise edastamisel kuni 5 eurot kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta. Hageja on edastanud kostjale lepingu eest kaks teadet: 1) 17.11.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot, 2) 25.11.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot. 4
3.Kostja vaidleb hagi nõudele vastu järgmistel põhjustel.
3.1.Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja on seisukohal, et hageja on väljastanud kostjale laenu vastutustundetult. Enne laenulepingu sõlmimist peab laenuandja põhjalikult kontrollima laenutaotleja majanduslikku olukorda ja tema võimet täita võetud kohustusi. Kostja on seisukohal, et hageja esitas kohtule paljasõliseid väiteid kostja maksevõimelisuse kontrollimise kohta. Hageja ei ole esile toonud ja ka tõendanud, et kostjale laenu andmisel ajal oleks kostja konto väljavõtet kogutud. Ka ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud ja kontrollitud andmeid kostja igakuiste elamiskulude ning ülalpeetavate kohta ega elamiskulusid ka mingi üldkohaldatava määra alusel kindlaks määratud.
3.2.Kostja keeldub VÕS § 110 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva nõude täitmisest enne kui talle on esitanud intressimäära ja muude kohustuste vähenemist arvestav uus maksegraafik. Kostja viitab seejuuresTallinna Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas 2-21-119506 tehtud kohtuotsusele (p 62). Käesoleval juhul tähendab see, et isegi kui kostja on laenulepingu järgi jäänud mõne osamakse tasumisega viivitusse, arvestades sealjuures seadusjärgset intressimäära, ei ole laenuandjal, õigus võlgnetavas osas osamakseid nõuda enne kui laenulepingujärgne maksegraafik, arvestades tuvastatud intressimäära, on kostjale teatavaks tehtud.
3.3.Kostja tugineb ka sellele, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud, sest ümberarvestuse kohaselt ei oleks kostja lepingu üles ütlemise ajal olnud võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega.
4.Hageja määras seejärel 11.03.2025 tagasimaksed uuesti, tegi ümberarvestuse ja esitas alternatiivse nõude. Kohus võttis alternatiivse nõude menetlusse ja kostja vastas 10.04.2025, et võtab alternatiivse nõude õigeks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohtuotsuse tegemise eeldused Mõlemad pooled avaldasid, et soovivad asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohus määras asja läbivaatamise viisiks kirjaliku menetluse ja teatas kohtuotsuse kuulutamise aja. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
6.Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud
6.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. 5
Tarbijakrediidileping on tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha tagastada).
6.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu, dtl 14, millele kostja on 05.02.2024 andnud digiallkirja. Digiallkirjastatud konteineris on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, laenuleping ja maksegraafik. Hageja on esitanud ka maksekorralduse (dtl 26), mille kohaselt on hageja kandnud 05.02.2024 kostja pangakontole üle 9405 eurot. Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu sõlmimiseks, leping on nõutud vormis, leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen (v.a lepingutasu ulatuses) on välja makstud. Krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra.
7.Vastutustundliku laenamise kohustus
7.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena 6
veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
7.2.Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks kogunud kostja konto(de) väljavõtted. Hageja on küll teinud päringu Maksu- ja Tolliametisse, kuid see võimaldab tuvastada üksnes tarbija sissetulekut. Krediidiandja ei kontrollinud seega kostja võimalikke finantskohustusi. Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Seejuures pidi krediidiandja, kes ilmselgelt oli laenude andmisele spetsialiseerunud turuosaline ning seega hästi kursis turul toimuva ja tarbijate käitumisega, ka hästi teadma, et tarbijad ei esita tihti õigeid andmeid. Sellises olukorras kogu vastutuse tarbija kaela lükkamisel (väiteks, et tarbija pidi esitama õigeid andmeid ja et krediidiandja võiski neid usaldada) ei täidaks vastustundliku laenamise kohustuse regulatsioon oma eesmärki. Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Krediidiandjate kohaldatud hindamissüsteemid (tuginemine teoreetilistele üldkohaldatavatele määradele) on aga just viinud selleni, et suur hulk inimesi on võlaorjuses. Just seetõttu on ka Riigikohus 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja tuvastatud sissetulek oli oluliselt erinev kostja poolt laenutaotlusse märgitust. Hageja ei ole ka esile toonud, et ta oleks kontrollinud ülalpeetavate olemasolu ning majandamiskulusid. Ilmselgelt ei saa kellegi majandamiskulud olla 0 eurot, nagu on märgitud laenutaotlusse. Seega ei saa öelda, et muud kogutud andmed olid piisavad, õigustamaks konto väljavõtte kogumata jätmist. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust raskelt, sest laenu on antud 2024. a veebruaris, st 2,5 kuud pärast eelpoolviidatud Riigikohtu lahendit. Ehk hageja on vaatamata Riigikohtu lahendile teadlikult jätkanud laenude andmist vanal viisil.
8.Hageja nõuded
8.1.Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Hageja maksis kostjale laenu välja 9405 eurot ning hageja väitel on kostja tagasimakseid kokku teinud 1063,21 eurot. Kostja on selle õigeks võtnud. Hageja on ümberarvestuse teinud selliselt, et on võtnud lepingu maksegraafiku põhiosamakse tulba, lugenud selles toodud summad tasutuks nende tähtajal ning arvestanud laenujäägilt intressi vastaval ajahetkel kehtinud seadusjärgse intressimäära alusel. Seejärel on hageja tagasimaksed uuesti määranud alates 15.03.2025 kuni lepingujärgse laenu tagastamise lõppkuupäevani 15.02.2034. Hageja on lugenud tasutuks: 415,58 eurot algse maksegraafiku järgseid põhiosamakseid, 387 eurot uuesti määratud intressimakseid ning uuesti määratud maksegraafikust 260,63 eurot. Kostja on õigeks võtnud ka uuesti määratud tagasimaksete alusel esitatud nõude. Kostja vastas, et võtab uue nõude õigeks. Uuesti määratud tagasimaksete järgi on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud järgmised maksed: 15.06.2025 15.07.2025 15.08.2025
75,85 eurot 84,12 eurot 84,12 eurot 7
Hageja kinnitas 11.08, et kostja on need tasunud. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlga ei ole. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude ning mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 ja TsMS § 369 alusel välja igakuised osamaksed 15.09.2025 kuni 15.02.2034, 84,12 eurot kuus, v.a viimane makse 83,58 eurot). Hageja algne põhivõlanõue jääb rahuldamata.
8.2.Hagis nõuab hageja viivist nii lepingu kehtivuse ajal tasumata maksetelt kui ka peale lepingu üles ütlemist kogu põhivõlalt. Ümberarvestuse järel ei ole lepingu üles ütlemise eeldused täidetud (ümberarvestuse kohaselt ei oleks kostja olnud üles ütlemise ajal võlas vähemalt kolme järjestikuse maksega). Uuesti määratud tagasimaksete kolm esimest makset on kostja tasunud. Kuivõrd kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud põhivõlga, jääb viivise nõue rahuldamata.
8.3.Rahuldamata jääb ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue (sest ümberarvestuse kohaselt ei ole võlga tekkinud).
9.Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja leiab, et pole alust hageja poolt kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kostja on vastuses algsele hagile märkinud, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Kostja vastuses alternatiivsele nõudele palub kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 840 eurot. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja. Selle kohaselt osutas esindaja kostjale õigusabi 6 tundi hinnaga 120 eurot tund, s.o kokku 720 eurot. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja nõudis algse hagiga 9230,42 eurot põhivõlga, kohus mõistis edasiulatuvate maksetena välja kokku 8579,70 eurot; rahuldamata jäävad algsed intressi, viivise ja meeldetuletuskirjade nõuded. Alternatiivne oli nõue üksnes selles osas, et algse nõudega nõuti sissenõutavaks muutunud võlga, alternatiivse nõudega sama võlga edasiulatuvalt osamaksetena. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-23-126294 30.09.2024 tehtud otsuses märkinud, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada seda, hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tallinna Ringkonnakohus tühistas selles lahendis maakohtu poolt menetluskulude jaotuse (kohus jaotas vastavalt hagi rahuldamise ulatusele) ja määras, et vastutustundliku laenamise kohtuse rikkumise tõttu jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Täpsemalt märkis ringkonnakohus: „Kuigi maakohtu otsuse tegemise aja (01.03.2024) seisuga oli sissenõutavaks muutunud võlg 1089 eurot ning maakohus otsustas rahuldada suuremas osas ka hageja hiljem alternatiivselt esitatud põhinõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmiseks, olid poolte menetluskulud suures osas tingitud sellest, et hageja oli rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvestades nii seda, et suur osa kuludest tekkis seetõttu, et hageja ei olnud järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja öelnud nõuetekohaselt laenulepingut üles, aga ka seda, et nende rikkumiste tõttu ei olnud avalduse/hagi esitamise ajal 8
ega ka maakohtu otsuse tegemise ajal hageja nõue suuremas osas sissenõutavaks muutunud, ei ole siinses asja õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Sellises olukorras on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.“ Käesolevas asjas on asjaolud eeltoodud olukorraga samasugused. Kohus tuvastas vastutustundliku laenamise kohustuse raske rikkumise ning mõistis välja üksnes edasiulatuvad maksed. Seetõttu jätab kohus käesolevas asjas poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.