Saarte Tamm OÜ pankrotiavaldus FroggyLand OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
ajutise halduri nimetamata jätmine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende võlausaldaja Saarte Tamm OÜ (endine ärinimi kuni 13.11.2020 OÜ Bronx Wood; rk 10334558; asukoht Savi tn 27, 50405 Tartu), esindaja vandeadvokaat T. M., e-post XXX; võlgnik FroggyLand OÜ (rk 12228004; asukoht Salu tee 1, Lohkva küla, Luunja vald, 62207 Tartumaa), esindaja vandeadvokaat A. L., e-post XXX
Eelistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Saarte Tamm OÜ avalduse alusel FroggyLand OÜ-le ajutine haldur nimetamata ja lõpetada Saarte Tamm OÜ pankrotiavalduse menetlus.
2.Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud Saarte Tamm OÜ kanda.
3.Määrata tsiviilasjas nr 2-20-16525 FroggyLand OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1224 eurot käibemaksuga (lepingulise esindaja kulu).
4.Välja mõista Saarte Tamm OÜ-lt FroggyLand OÜ kasuks menetluskulud 1224 eurot.
5.Kohustada Saarte Tamm OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 1224 eurot FroggyLand OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2, § 661 lg 1 ja 2).
Asjaolud
1.Saarte Tamm OÜ (võlausaldaja) esitas 10. novembril 2020 Tartu Maakohtule avalduse FroggyLand OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks (tl 2-5). Avalduses tugines võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 punktidele 1 ja 2. Saarte Tamm OÜ on perioodil 1. jaanuar 2012 kuni 31. detsember 2019 andnud FroggyLand OÜ-le laenu kogusummas 196 142 eurot, millest võlgnik on tagastanud ainult 5332 eurot. FroggyLand OÜ võlgnevuse jääk kõrvalkulusid arvestamata on 196 142 - 5332 = 190 810 eurot. Võlgnevuse täpse suuruse osas on pooleli vaidlus Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-9733. FroggyLand OÜ allkirjastas 15. aprillil 2019 saldokinnituse, kus tunnistas 31. detsembri 2018 seisuga 161 710-eurost laenukohustust Saarte Tamm OÜ ees. Arvestades Saarte Tamm OÜ 2019. aasta pangakonto väljavõttest nähtuvate ülekannetega, on FroggyLand OÜ laenuvõlgnevus Saarte Tamm OÜ ees pankrotiavalduse seisuga kõrvalkulusid arvestamata minimaalselt 161 710 - 100 216 + 216 - 100 - 700 - 100 - 150 - 200 - 450 + 400 = 160 310 eurot. Saarte Tamm OÜ esitas FroggyLand OÜ-le 9. septembril 2020 pankrotihoiatuse. FroggyLand OÜ ei ole käesoleva ajani pankrotihoiatuses nimetatud nõuet täitnud ega laenu tagastanud. Lisaks eeltoodule asus FroggyLand OÜ pärast menetluse algust tsiviilasjas nr 2-20-9733 oma vara peitma ja võõrandama. Võlgnik võõrandas 5. augusti 2020 tehinguga oma peamiseks varaks olnud kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX) enda tütarettevõttele F. H. O. Muu registervara FroggyLand OÜ-l puudub. XXX kinnistul asuvat XXX üüris FroggyLand OÜ välja lastele suunatud üritusteks. Tegemist oli võlgniku põhitegevusega, mida kinnitab informatsioon tema kodulehel. Muu tegevusala võlgnikul puudub. Töötajad võlgnikul puuduvad. Pärast pankrotiavalduse esitamist täiendas võlausaldaja pankrotihoiatuse aluseks oleva nõude alust (tl 29-60) ning esitas nõude olemasolu ja sissenõutavuse tõendamiseks laenulepingud ja nende alusel koostatud võlgnevuse arvestuskäigu 17. novembri 2020 seisuga. Avaldaja ei nõustunud võlgniku vastuväidetega, et nõue on ebaselge ja aegunud. Avaldaja nõude arvestus põhineb VÕS-ile ja TsÜS-ile. Laenu tagasimakseid kui selliseid võlgnik teinud ei ole, on teinud ainult esimese laenulepingu alusel. Laenulepingutest tulenevad nõuded ei saa olla aegunud alates 2015. aastast. Suurima laenusummaga 125 000-eurone 10. oktoobri 2012 laenuleping nr XXX muutus sissenõutavaks 31. detsembril 2013. Võlgnik on selle lepingu alusel teinud 20. jaanuaril 2015,
13.aprillil 2016, 5. oktoobril 2017, 18. oktoobril 2017, 26. juulil 2018, 27. juulil 2018, 3. jaanuaril 2019, 3. mail 2019, 10. juunil 2019, 14. juunil 2019, 1. augustil 2019, 21. septembril 2019 ja
11.novembril 2019 viivise tagasimakseid kokku 5332 euro ulatuses, mis on korduvalt nõude aegumise katkestanud (lepingu punkt 1.4.2, VÕS § 88 lg 6 p 1 ja TsÜS § 158 lg 1 ja 2). Samuti on võlgnik allkirjastanud 15. aprillil 2019 saldokinnituse, millega tunnistas 31. detsembri 2018 seisuga 161 710-eurose laenukohustuse olemasolu võlausaldaja ees. Tegemist ei ole võlausaldaja ühepoolse dokumendiga, vaid võlgniku poolt allkirjastatud kinnitusega võlgnevuse olemasolu kohta. Vaieldamatult on sellisel puhul tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes, mis pöörab ümber tõendamiskoormise jagunemise. Võlgnikul on võimalus tõendada võlgnevuse puudumist, kuid võlgnik ei ole ilmselgelt suuteline seda tegema. Isegi kui mõni üksiku laenulepingu osas on mõeldav aegumise küsimuse osas vaidluse tekkimine, ei muuda see tõsiasja, et võlgnikul on võlausaldaja ees märkimisväärne võlgnevus, mida ta tasuda ei suuda ning võlgnik on pankrotiseisus ja võimetu enda jooksvaid kohustusi täitma.
2.FroggyLand OÜ vaidles 17. novembri 2020 ärakuulamisel ja 25. novembri 2020 vastuväidetes pankrotiavaldusele vastu (tl 79-82). Vastuväidete kohaselt:
2.1.võlausaldaja ei ole võlgnikku kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (ei ole võlgnikule pankrotihoiatust teinud) ehk PankrS § 10 lg 2 p 1 eeldused ei ole täidetud; Isegi kui lähtuda TsÜS § 69 lõikest 2 ja võlausaldaja poolt 17. novembri 2020 istungil viidatud kohtupraktikast, et tahteavaldus loetakse kätte toimetatuks järgmisel tööpäeval, kui see on tehtud majandus- ja kutsetegevuses, siis e-posti teel edastatud tahteavaldusega, on võlgnikul mõistlik võimalus sellega tutvuda siis, kui see on jõudnud võlgnikule elektroonposti teenust osutava isiku serverisse. Seega üksnes asjaolu, et võlausaldaja on e-posti teel saatnud võlgnikule mingi
tahteavalduse, sh pankrotihoiatuse, ei ole piisav selleks, et lugeda pankrotihoiatus võlgniku poolt kätte saaduks. Võlausaldaja peab tõendama, et pankrotihoiatus on jõudnud ka võlgnikule elektronposti teenust osutava isiku serverisse. Seda ei ole võlausaldaja käesolevaks ajaks tõendatud. Võlgnik ei ole pankrotiavalduse lisana esitatud pankrotihoiatust kätte saanud.
2.2.laenulepingute üle toimub vaidlus tsiviilasjas nr 2-20-9733, kus kohus on näinud avaldaja nõude selgusega probleeme, ja pankrotiavalduse menetlemisel ei ole nende üle vaidluse püstitamine lubatud; Kui isegi lähtuda laenulepingutest, siis ei mõjuta see asjaolu, et ajutine pankrotihaldur tuleb jätta nimetamata ja menetlus lõpetada, kuna nõue on vaieldav. Tegemist on XXX kuuluvate äriühingute vahelise vaidlusega, kus laene anti sellele äriühingule, kellele oli vaja, ja rahasid kanti edasi-tagasi ning omavahel oli kokkulepe, et laene ei tagastata.
2.3.saldokinnitus on üksnes raamatupidamislik dokument, mis ei loo ega tekita mingeid õigusi ja kohustusi, ja vajalik üksnes raamatupidamise nõuetekohaseks korraldamiseks; 15. aprilli 2019 saldokinnitus võib olla antud pärast nõude aegumist. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui tunnustatakse juba aegunud nõuet, siis ei saa aegumine TsÜS § 158 lg 1 järgi katkeda ega uuesti alata (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-122-02, p 11). Isegi kui saldokinnitus omaks mingit tähtsust, siis ka sellisel juhul ei mõjuta see kuidagi juba 15. aprilli 2019 (ja ka 31. detsembri 2018) ajaks aegunud nõuete aegumise katkemist.
2.4.nõue on vähemalt osaliselt aegunud; Pooltevaheline vaidlus tuleneb juba sellest, et 15. aprilli 2019 saldokinnitus võib olla antud pärast nõude aegumist, aga samuti avaldaja võlgnevuse arvestusest, so millise kohustuse katteks on täitmine arvestatud. Võlausaldaja on asunud seisukohale, et laenulepingu nr 9/2012 puhul välistavad aegumise ainuüksi viivise tagasimaksed (lepingu punkt 1.4.2, VÕS § 88 lg 6 p 1 ja TsÜS § 158 lg 1 ja 2). Võlausaldaja tõlgendus on vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga. Võlgnik kasutab oma VÕS § 88 lõikest 5 tulenevat õigust ja esitab vastuväite asjaolule, et võlgniku poolt tehtud võlausaldaja viidatud maksed on arvestatud laenulepingust nr XXX tuleneva viivise katteks. Igal juhul on käesolevaks ajaks võlausaldaja laenulepingutest nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX tuleneva laenusumma (sh kõrvalnõuded) tagastamise nõue aegunud.
2.5.võlgnik on maksejõuline äriühing. Isegi kui lähtuda võlausaldaja seisukohast, et vaidlust ei saa olla selles, et laenulepingute nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX alusel võlgneb FroggyLand OÜ võlausaldajale 17. novembri 2020 seisuga 10 310,62 eurot, siis võlgniku viimasest bilansist ja kasumiaruandest 31. oktoobri 2020 seisuga (tl 84-86) tuleneb selgelt, et võlgnik on võimeline tema vastu esitatud nõude selle olemasolul rahuldama. Kohtu põhjendused
3.Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lõikes 1 sätestatust peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldaja tugineb võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaoludele, so võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.
4.Kohus leiab, et Saarte Tamm OÜ pankrotiavalduse alusel tuleb FroggyLand OÜ-le jätta ajutine haldur nimetamata PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel, so võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
4.1.Võlausaldaja väite kohaselt tuleneb tema nõue võlgniku 15. aprillil 2019 antud saldokinnitusest, kus võlgnik tunnistas 31. detsembri 2018 seisuga 161 710-eurost laenukohustust Saarte Tamm OÜ ees (perioodil 1. jaanuar 2012 kuni 31. detsember 2019 antud laen kogusummas 196 142 eurot, millest on tagastanud 5332 eurot).
4.2.9. septembri 2020 pankrotihoiatuse (tl 23-24) järgi võlgneb võlgnik võlausaldajale 161 710 eurot, mille tasumiseks on antud 10 päeva. Võlgnikule on pankrotihoiatus edastatud e-posti
aadressidele XXX ja [email protected]. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 kohaldamisel selgitanud, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kolleegiumi seisukoha järgi saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt RKTKo 2-15-6538, p 14). Kohus leiab, et võlausaldaja on tõendanud 9. septembri 2020 pankrotihoiatuse edastamise võlgnikule kell 15:13, mida kinnitab poolte e-kirjavahetus (tl 95) võlausaldaja esindaja viitega 9. septembril 2020 pankrotihoiatuste edastamise kohta ja võlgniku esindaja 11. septembri 2020 nõusolek läbirääkimiste pidamiseks.
4.3.Antud juhul on võlausaldaja juba enne pankrotiavalduse esitamist esitanud hagi võlgniku vastu (tsiviilasi nr XXX) samadel asjaoludel pankrotiavalduse aluseks oleva nõudega. Võlgniku vastuväidete taustal, et võlgnevuse arvestus ei ole selge ja nõue on aegunud, aga ka arvestades asjaolu, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu tuleneb 15. aprilli 2019 saldoteatest (31. detsembri 2018 seisuga), mille aluseks olevate nõuete üle on poolte vahel vaidlus, ei ole kohtu arvates võlausaldaja nõue PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses selge. Kui 15. aprilli 2019 saldoteate näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, siis on selle kehtivus seotud põhikohustuse kehtivusega. Deklaratiivse võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik kas osaliselt või täielikult tunnistatud võlale vastuväidete esitamisest, kusjuures võlatunnistuse tähendus vastuväidete välistamise osas selgitatakse üksikjuhtumi tõlgendamisel, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huvipositsioone ja lepingu sõlmise eesmärki. Kohustusest vabanemiseks peab võlgnik tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või et see on lõppenud (täitmisega või muul võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 186 sätestatud alusel).
4.4.PankrS § 15 lg 3 p 1 on suunatud eelkõige sellele, et ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Nõuet ei saa lugeda selgeks, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu, esitab oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Kuivõrd pankrotiseadus ei näe ette võimalust võlausaldajal selge nõude puudumisel nimetada ajutist haldurit ainuüksi võlgniku väidetavale maksejõuetusele tuginedes, ei analüüsi kohus väiteid võlgniku maksejõuetuse kohta.
4.5.Pankrotihoiatuses pidas võlausaldaja oma nõude suuruseks 161 710 eurot. Asja menetluses väitis võlausaldaja, et tema nõude suurus on vähemalt 10 310,62 eurot (ligi 16 korda väiksem). Pankrotihoiatus koostatakse PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel ning selle hoiatuse eesmärk on valmistada ette võimalus esitada pankrotiavaldus tulevikus. Seega peab pankrotihoiatusest võlgnikule selgelt nähtuma, millise summa vabatahtliku tasumise korral väldib ta pankrotiavalduse esitamist või millisele nõude ulatusele on tal vastuväidete esitamise võimalus. Kuna 9. septembri 2020 pankrotihoiatusest nimetatud asjaolusid ei nähtu, ei saa kohus ajutise halduri nimetamise otsustamiseks hinnata võlausaldaja võimaliku nõude selgust ka vähendatud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud Saarte Tamm OÜ kanda.
6.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
6.1.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Tsiviilasjas esindas võlgnikku XXX vandeadvokaat A. L., olles võlgniku lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes.
6.2.Riigikohus on leidnud, et hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest (vt 3-2-1-58-13, p 14). Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust.
6.3.Võlgniku menetluskulude nimekirja järgi on osutatud õigusabi 18,5 tunni ulatuses järgmiselt: nõupidamine kliendiga advokaadibüroos 1,5 h; tutvumine pankrotiavalduse jm asja materjalidega, seisukohtade kujundamine 1,75 h; tõendite hankimine, kohtuistungiks ettevalmistamine, tutvumine uute tõenditega 5,5 h; osalemine kohtuistungil, kirja ja materjalide edastamine kohtule 3,5 h; tutvumine istungi protokolliga, seisukohtade kujundamine, nõupidamine 0,75 h; esialgne tutvumine vastaspoole kirjalike seisukohtadega (23.11.2020) 1 h; kirjalike seisukohtade koostamine ja edastamine kohtule vastaspoole täiendavate seisukohtade osas 3,75 h; infovahetus kliendiga, tutvumine kohtumäärusega, seisukohad 0,75 h. Võlgnikule on osutatud õigusabi mahus 18,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot, summas 2220 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 2664 eurot. FroggyLand OÜ ei ole käibemaksukohustuslane ja taotleb menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist.
6.4.Võlausaldaja vaidles võlgniku õigusabikulude suurusele vastu. XXX 30. novembri 2020 arvelt nr 16590 ei ole võimalik tuvastada, mille eest on arve esitatud, FroggyLand OÜ-l on pooleli ka teisi vaidlusi teiste võlausaldajatega, seahulgas võlausaldajaga tsiviilasjas nr XXX. Lepingulise esindaja kulud on ilmselgelt üle paisutatud. Ainuüksi kliendi ja advokaadi omavahelise suhtluse kulude hüvitamine ei ole reeglina põhjendatud. Poolte lepinguliste esindajate tunnitasu on sarnane. Võlausaldaja õigusabi ajakulu oli kokku 14,7 tundi. Võlgnik on saatnud kohtule 17. novembri 2020 e-kirjaga juba 17. novembri 2020 ärakuulamisel esitatud tõendid ja koostanud 25. novembri 2020 seisukoha. Mõlemad osalesid 17. novembri 2020 ärakuulamisel. Kokku võiks võlgniku mõistlik ajakulu olla maksimaalselt 7,25 tundi.
6.5.Kohus on seisukohal, et võlgniku lepingulise esindaja keskmine tunnitasu 120 eurot käibemaksuta on mõistliku suurusega, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samas leiab kohus, et võlgniku menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Tegemist oli hagita menetluses lahendatava lihtsa tsiviilasjaga, kus kohus ei lahendanud sisuliselt pooltevahelist õigusvaidlust, hinnanud tõendeid ega kohaldanud koostoimes erinevaid õigusakte. Menetluses osales võlgnik 17. novembri 2020 kohtuistungil (kestus 1 tund 15 min), esitas pärast istungit tõenditena lepingu ja majandusaasta aruande ning esindaja kliendiga nõupidamise ja õigusliku analüüsi tulemusena on kohtule esitatud üks menetlusdokument, so kirjalik seisukoht pankrotiavaldusele. Kohtu hinnangul on tehtud menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 8 tundi 30 minutit (17. novembri 2020 istungil osalemine ettevalmistamisega ja tõendite esitamisega 3 tundi ja menetlusdokumendi koostamine 5 tundi 30 minutit).
7.Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlgniku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-20-16525 FroggyLand OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1020 eurot, millele lisandub käibemaks 204 eurot, kokku 1224 eurot, mis on lepingulise esindaja õigusabikulu. Nimetatud summa kuulub Saarte Tamm OÜ-lt FroggyLand OÜ kasuks väljamõistmisele.
8.Võlgniku taotlusel tuleb võlausaldajal TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.