Võlaõigus

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS). Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Rahuldatud nõue tuleneb Bondora AS-i ja kostja vahel 16.06.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXX, mille alusel sai kostja 5316 eurot laenu. Kuna kostja rikkus lepingutest tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust, ütles hageja lepingu 20.12.2024 avaldusega üles. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga kokku 2756,90 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista intressi 191,05 eurot, lepingu haldustasu 83,93 eurot, 06.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 69,58 eurot ning edasiulatuva viivise 20,19% aastas tasumata põhivõla osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja on esitanud selgituse ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning maakohus veendus selles, et laenuandja omandas teabe, mille alusel hindas tarbija krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs). Maakohus ei tuvastanud puudujääke teabe kogumise ega hindamise läbiviimise protsessis. Samuti vastab seadusele lepingute krediidi kulukuse määr. Kostja menetluses osalenud ei ole. Maakohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale 23.05.2025 e-posti teel edastamisega kätte (TsMS § 3141 lg 3 p 2). Kostjale vastamiseks määratud tähtpäev oli 12.06.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1). 2

2-24-147027 Menetluskulud Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu kostjalt väljamõistmist ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 455 eurot, mis vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 120 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 1,5 tundi. Lepingulise esindaja töö on seisnenud hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimises, dokumentide esitamises ning riigilõivu tasumises. Kirjeldatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg ei ole maakohtu hinnangul ülemäärane. Maakohus vähendab hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja (kõik toimingud on menetluses teinud hageja eelmine esindaja E. A.) põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 1,5 * 80 = 120 eurot. Kohus mõistab TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 alusel kostjalt hageja kasuks lisaks riigilõivule ja lepingulise esindaja kulule välja ka maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot). Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 455 + 120 + 20 = 595 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.