Määruskaebuse esitaja: Swedbank AS (registrikood 10060701), volitatud esindaja Külli Reinfeld
esindajad
Võlgnik: A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), nõustaja vandeadvokaat Anne Tammer Puudutatud isikud (võlausaldajad): Omaraha OÜ (registrikood 12045597), volitatud esindaja Andrus Post Holm Bank AS (registrikood 14080830) AS LHV Finance (registrikood 12417231) TF Bank AB (publ.) Eesti Filiaal (registrikood 14304235) BB Finance OÜ (registrikood 11306564) Coop Finants AS (registrikood 12087992) Bondora AS (registrikood 11483929)
AS Inbank (registrikood 12001988)
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Rahuldada Swedbank AS-i määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 11. septembri 2020. a määrus ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.A.A. (võlgnik) esitas 19. veebruaril 2020 avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi kaheksa võlausaldaja ees ligikaudu 30 000 eurot, tema igakuine sissetulek on X eurot. Võlgnikule vara ei kuulu, tema ülalpidamisel on üks laps. Maakohus kuulas võlgniku 2. juuni 2020. a eelistungil ära. Võlgnik selgitas kohtule, et tema töökoht on püsiv ja sissetuleku kaotamise oht on väike. Võlgnik elab oma vanemate korteris, sellega seoses kulusid ei kanna, ta soovib oma kohustusi täita graafiku alusel osamaksetena.
2.Avaldajale määratud nõustaja esitas 29. juunil 2020 kohtule ümberkujundamiskava. Võlgnikul on kohustusi üheksa võlausaldaja ees kokku 56 196 eurot 91 senti. Ümberkujundamise abinõud on võlgniku rahaliste kohustuste täitmise tähtaja pikendamine, kohustuse vähendamine ja osadena täitmine. Ümberkujundamiskava kohaselt vähendatakse kõrvalkohustused nullini ning põhikohustused 65% võrra. Kohustused täidetakse 35% ulatuses osamaksetena 60 kuu jooksul. Maakohus edastas kava võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Võlausaldajad Swedbank AS, Omaraha OÜ, Holm Bank AS, AS LHV Finance ja Coop Finants AS esitasid ümberkujundamiskava kohta vastuväiteid. Ülejäänud võlausaldajad vastuväiteid ei esitanud.
3.Võlgniku nõustaja esitas 8. septembril 2020 arvamuse kavale esitatud võlausaldajate vastuväidete osas. Nõustaja leidis, et kavas esitatud viisil võlgniku vastu esitatud nõuete ümberkujundamine, eelkõige nõuete oluline vähendamine, on põhjendatud. Võlgniku maksevõime ei võimalda nõuete rahuldamist suuremas määras, tähtaja pikendamine ei ole samuti põhjendatud, arvestades sarnast tähtaega pankrotimenetluses. Võlgniku pankrotimenetluses ei oleks võlausaldajate huvid paremini kaitstud, kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt nõudeid rahuldada.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus kinnitas 11. septembri 2020. a määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamise kava esitatud kujul, kohustades võlgnikku alustama maksete tegemisega võlausaldajatele määruse jõustumisele järgneva kalendrikuu 15 kuupäevast ning esitama hiljemalt määruse jõustumise järgneva kuu 25. kuupäevaks kohtule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi tuleb aruanne esitada iga aasta 1. maiks. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus. Maakohus määras nõustaja tasu suuruseks kokku koos maksudega 1000 eurot ning jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning nõustaja tasu ja kulud võlgniku kanda. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 24 lg 2 kohaselt võib kohus kinnitada võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui sellega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest. Praegusel juhul on üheksast võlausaldajast vastuväited esitanud neli, oma vastuväidet on osaliselt põhjendanud vaid Swedbank AS. Maakohus leidis, et esitatud kava tuleb kinnitada muutmata kujul, kuna asjaoludest nähtuvalt puudub võlgnikul sisuline võimalus rahuldada nõudeid suuremas määras või kiiremini. Võlgnik töötab täistöökohaga, puudub alus arvata, et võlgnik oleks võimeline oma sissetulekuid lähitulevikus suurendama. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremal määral. Kohtul puudub mõistlik alus eeldada, et võlausaldajate huvid oleksid paremini kaitstud mõne muu menetluse raames. Kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt ning nõuded rahuldatakse võrdse suhtmäära alusel. Maksetähtaja pikendamine eesmärgiga tasuda võlgasid suuremas määras ei ole praegusel juhul põhjendatud, kuna sellega ületatakse analoogne pankrotimenetluse tähtaeg, samuti suureneks sellega nõuete rahuldamise määr suhteliselt vähesel määral. Võlausaldajad on võimaldanud võlgnikul võtta suures ulatuses tagatiseta laene, asetades ennast sellega ise ebasoodsasse olukorda, võlausaldajad ei ole piisava hoolsusega järginud mõistliku laenamise põhimõtet. Krediitide võimaldamine võlgnikule võlausaldajate poolt on võlausaldajate tavapärane majandustegevus, mille riske tuleb suurel määral kanda võlausaldajatel endil. Laene taotledes on võlgnik avaldanud oma andmed võlausaldajatele ning võlgniku sissetulekuid on peetud piisavaks krediitide väljastamiseks.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Võlausaldaja Swedbank AS esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning teha asjas uus määrus, millega jätta võlgade ümberkujundamise kava esitatud kujul kinnitamata ning määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebuse kohaselt kohtleb kinnitatud kava võlausaldajaid ebavõrdselt, omamata selleks mõjuvat põhjust. Swedbank AS-i 13. juuli 2020. a vastuväites on märgitud, et võlgnik ei ole avaldanud infot AS LHV Pank krediitkaardi lepingu kohta ega taotle krediitkaardi lepingust tuleneva kohustuse ümberkujundamist. Kohustuse unustamine ei ole mõjuv põhjus ja kui nimetatud asjaolu selgus enne kava kinnitamist, tulnuks kava muuta, mitte ära kinnitada ja tekitada teadlikult olukord, kus võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt mõjuva põhjuseta. 8. septembri 2020. a nõustaja arvamuses on avaldatud vaid kasutatud krediidi summa, kuid krediidilimiidi summa on avaldamata. Krediidilimiiti saab võlgnik eelduslikult kasutada kui krediitkaart on toimiv ja sellelt tuleb võlgnikul tasuda ka intressi, mis mõjutab tema maksevõimet ja võimalusi kava täitmiseks. Võlgniku majandusliku olukorra kohta esitatud algandmed on ebaõiged.
6.Võlgniku nõustaja leidis, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Vastuväite ümberkujundamiskavale esitasid kolm võlausaldajat: Swedbank AS, Coop Finants AS ja Holm Bank AS, kelle nõuded moodustavad 27,74% kõikidest ümberkujundamisele minevatest nõuetest. Ümberkujundamiskavaga on nõustunud üle poole võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad kõikidest nõuetest 72,26%. Seega on täidetud VÕVS § 24 lg-s 2 sätestatud nõue. Ümberkujundamiskavast väljajäänud krediitkaardilepingust tulenev kohustus 260 eurot 66 senti moodustab kõikide võlausaldajate põhinõuetest 0,56%. Seega kujundatakse ümber 99,44% võlgniku kõikidest kohustustest. Arvestades kavast väljajäänud nõude suurust ja osa kõikidest võlgniku vastu esitatud nõuetest, ei ole nõustaja hinnangul alust rääkida võlausaldajate erinevast kohtlemisest.
7.Võlgnik palus kava kinnitada või alternatiivselt lisada kavasse krediitkaardi võlg summas 300 eurot. Kaart on septembrist 2019 suletud ning seda ei saa kasutada.
8.Võlausaldaja Omaraha OÜ toetas määruskaebust ning palus selle rahuldada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS §ga 659 menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada ning asi tuleb saata samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Maakohus kinnitas võlgniku ümberkujundamiskava VÕVS § 24 lg 2 alusel ja leidis, et käesoleval juhul on üheksast võlausaldajast vastuväiteid esitanud neli, oma vastuväidet on osaliselt põhjendanud vaid Swedbank AS. VÕVS § 24 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Ringkonnakohus märgib, et VÕVS § 24 lg-st 2 tuleneb kohtule kava kinnitamise osas oluline diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus, s.t juhul, kui võlausaldajate enamus on kinnitamisega nõus, ei ole kohus siiski kohustatud kava kinnitama. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kavaga selgesõnaliselt nõustunud TF Bank AB (publ.) Eesti Filiaal (I kd, tl 114) ja AS LHV Finance (I kd, tl 141). Kolm võlausaldajat, s.o BB Finance OÜ, Bondora AS ja AS Inbank ei ole kava suhtes oma seisukohta väljendanud. Seisukoha esitamata jätnud võlausaldajaid saab VÕVS § 24 lg-te 1 ja 2 koosmõjus lugeda ümberkujundamiskavaga nõustunuks. Ümberkujundamiskavale vaidlesid vastu Coop Finants AS (I kd, tl 111–112) ja Omaraha OÜ (I kd, tl 149–150). Swedbank AS (I kd, tl 118–119) leidis, et võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt, Holm Bank AS (I kd, tl 144) on nõus ümberkujundamiskava kinnitamisega vaid siis, kui põhinõuded jäävad vähendamata. Maakohus kinnitas kava VÕVS § 24 lg-le 2 tuginedes, kuivõrd kavale üheksast võlausaldajast vaidlesid vastu vaid neli. Ringkonnakohus märgib, et VÕVS § 24 lg 2 eelduseks on lisaks nõustunud võlausaldajate enamusele ka asjaolu, et kavaga nõustunud võlausaldajatega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei
kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kavaga nõustunud võlausaldajate TF Bank AB (publ.) Eesti Filiaal, AS LHV Finance, BB Finance OÜ, Bondora AS ja AS Inbank nõuded kokku on 23 103 eurot 70 senti, s.h põhinõuded 22 871 eurot 18 senti ning kõrvalnõuded 232 eurot 52 senti. Kavale vastuväiteid esitanud võlausaldajate nõuded on kokku 33 093 eurot 21 senti, s.h põhinõuded 23 511 eurot 58 senti ja kõrvalnõuded 9581 eurot 63 senti. Seega ei ole VÕVS § 24 lg 2 eeldus, s.o et kavaga nõustunud võlausaldajatega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, täidetud. Tegelikkusele ei vasta võlgniku nõustaja vastuses määruskaebusele märgitu, et ümberkujundamiskavaga on nõustunud üle poole võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad kõikidest nõuetest 72,26%.
11.VÕVS § 24 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid VÕVS § 24 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ja ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. VÕVS § 24 lg 4 esimene lause sätestab, et VÕVS § 24 lg 3 p-is 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Ringkonnakohus märgib, et kui kava poolt on alla poole puudutatud võlausaldajatest või nende nõuetega on esindatud alla poole, võib kohus kava ometigi kinnitada, hinnates juba konkreetselt, kas võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud, eelkõige kui vastuväite esitanud võlausaldaja võimalused saada oma nõue rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (sh arvestades võlgadest vabastamise võimalust) ei ole oluliselt suuremad kui ümberkujundamiskava järgi ning kava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (vt VÕVS seletuskiri, SE 746). Määruskaebuse peamine väide on, et võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel anda põhjalik hinnang, kas võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes on põhjendatud ning kas kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa seejuures ainuüksi kohtu kinnitusest, et võlausaldajaid koheldakse võrdselt.
12.Swedbank AS määruskaebuse kohaselt ei saa ühe kohustuse (AS-i LHV Pank krediidilepingust tulenev kohustus) mõjuva põhjuseta ümber kujundamata jätmine olla lubatud. AS LHV Pank on maakohtu menetluses esitanud vastuväite ümberkujundamiskavale (I kd, tl 162). Kuivõrd AS LHV Pank ei ole ümberkujundamiskavas võlausaldajana nimetatud, ei ole ta iseenesest kava suhtes vastuväidet esitama õigustatud isikuks (VÕVS § 22 lg 1, § 23 lg 1). Kui kohtu arvates vajab võlgniku avaldus eelnevalt muutmist või täiendamist või kui vajalik on lausa uue kava esitamine (nt asjaolude muutumise tõttu), võib kohus võlgnikul seda võimaldada (VÕVS § 22 lg 1 teine lause). Seega võis maakohus saades uutest asjaoludest teada võimaldada võlgnikul kava muuta. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel arvestada ka võlgniku
5.oktoobri 2020. a e-kirjas väljendatud seisukohta, et kui kava esitatud kujul kinnitada ei saa, palub võlgnik lisada kavasse ka AS-i LHV Pank krediidikaardi lepingust tulenev nõue.
13.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist.
Maakohtule esitatud võlgade ümberkujundamise avalduses ning kogu menetluse jooksul on võlgnik läbivalt tuginenud väitele, et elab hetkel vanemate juures ja kulutused eluasemele puuduvad (I kd, tl 16, 77, 165). Maakohus oleks eelnevast tulenevalt pidanud avalduse menetlusse võtmise otsustamisel tähele panema, et võlgniku esitatud võlgade ümberkujundamise avaldus ei vasta VÕVS § 12 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele, kuna sellele ei ole lisatud võlgnikuga koos elavate perekonnaliikmete vara ja kõigi sissetulekute nimekirja.
14.VÕVS § 1 lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärgiks makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab asja uueks läbivaatamiseks, ei anna ringkonnakohus hinnangut ümberkujundamiskava põhjendatusele. Kohus ei välista, et asja uuel läbivaatamisel osutub, et esitatud kava on põhjendatud ning seda saab kinnitada muutmata kujul.
15.Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Swedbank AS on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot (II kd, tl 4). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8 kohaselt tasutakse füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. RLS § 59 lg 15 järgi hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Sellest tulenevalt on Swedbank AS tasunud ettenähtud riigilõivust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on Swedbank AS-il õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.