Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Määruse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2020, Jõhvi kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue
2-20-17342
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Kohtla-Järve linn Kalevi tn 30 korteriühistu registrikood 80038293 Hageja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov e-post [email protected] Kostja: J. K. i xxx elukoht xxxe-post xxx
Kohtla-Järve linn Kalevi tn 30 korteriühistu hagi J. K. vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 275 eurot
riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 250 eurot (2,5*100) ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohus, tutvunud esitatud teate ja taotluse ning toimiku materjalidega, leiab et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja esindaja esitas 14.12.2020 kohtule teate, et J. K. on võlgnevuse 275 eurot tasunud ja taotluse, et teha menetluskulude osas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Asja menetlenud kohus määrab menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). Kuna kostja on pärast hagi esitamist võla tasunud, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude 325 eurot so tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 250 eurot välja mõistmiseks kostjalt ei ole põhjendatud. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist tavapärase võlgnevuse nõudega. Õigusabi hüvitamise nõue 250 eurot on ilmselgelt põhjendamatult suur ja ei vasta õigusabi tegelikule mahule ja raskusele. Kohus hindab põhjendatud õigusabi kuluks 160 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Hageja on vastava taotluse esitanud. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja menetluskulude taotluse osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 235 eurot (75+160) ning viivise menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.