Asjaõigus › Omandiasjad

1

sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 4.4 TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata; 4.5 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 4.6 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 4.7 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 4.8 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud 1.Hagiavalduse kohaselt hageja osales kohtutäituri enampakkumisel, kus müüdi alljärgnev osa pärandvara ühisusest: K.O.-le kuuluv 1/2 suurune mõtteline osa A.O. (ik XXX, surnud .XX.XX.XXXX) pärandvara ühisusest. Kohtutäiturile teadaolevalt kuulub pärandvara ühisuse koosseisu muuhulgas kinnisasi registriosa numbriga XXX XXX; Sihtotstarve: XXX. Elamumaa 100%). Vastava enampakkumise osas on kohtutäitur K.O.-na Kutšmei koostanud enampakkumise akti, mille kohaselt on enampakkumise võitjaks OÜ Bigflash ehk hageja. Pärandaja A.O. vara läks pärimisele kahe pärija vahel: K.O. ja K.O., kumbki 50%. Hageja ostis pärandvarast pärijale K.O. kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisusest. 19.06.2025 on kinnistusregistris tehtud klanne, mille kohaselt korteriomandi XXX (registriosa XXX) ühisomanikud on OÜ Bigflash ja K.O.. Hageja pöördus kaaspärija K.O. poole ja teavitas, et on huvitatud ühisomandi lõpetamisest. Hageja pakkus, et kaaspärija võiks tema osa välja osta. Kaaspärija ei ole olnud sellest huvitatud. Pooled ei ole saavutanud kokkulepet ühisvara lõpetamise osas, seega pöördub hageja olukorra lahendamiseks kohtu poole. Hageja leiab, et kuna kostja ei ole kinnitanud soovi saada korteriomandi omanikuks, on kõige mõistlikum pärandvara müüa kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning saadud müügihind jagada pärijate vahel pooleks, kuna kummalegi pärijale kuulub 1/2 suurune mõtteline osa A.O. (ik XXX, surnud XX.XX.XXXX) pärandvara ühisusest. Hageja palub hagi rahuldada ja lõpetada OÜ Bigflash ja K.O. pärandvara ühisus korteriomandile aadressil XXX (registriosa XXX) avalikul enampakkumisel müügi teel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrata, et avalikul enampakkumisel müügist saadavast tulemist OÜ Bigflash 1⁄2 osa ühisomandist kanda poolt tema poolt näidatud

2

arvelduskontole ja K.O. 1⁄2 osa ühisomandist kanda tema poolt näidatud arvelduskontole. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda 2.Kohus on andnud kostjatele kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega. Kostjad kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused 3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 5 1, puuduvad. 4.TsMS § 444 lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 5.Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

ole välistanud kostjate vastu tagaseljaotsuse tegemist, siis on tekkinud olukord, kus hageja esitatud faktilised väited loetakse kostjate poolt omaksvõetuks. 9.Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 10.Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on menetluskuludeks riigilõiv 490 eurot ja esindaja kulu 427 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1). Menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu 420 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulusid so 471,20 eurot, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukuse astet. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna 891,20 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist TsMS § 177 lg 4 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.