Sanehex OÜ hagi aktsiaselts HIIEKO vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. oktoobri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaselts HIIEKO apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
45 256.70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Sanehex OÜ (registrikood 12793158), esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm Kostja (apellant): aktsiaselts HIIEKO (registrikood 10048539), esindaja juhatuse liige Rain Kalamees
2.3.rahuldas ajavahemikul 27. juunist 2017. a kuni 27. detsembrini 2017. a sissenõutavaks muutunud viivisenõude 3019 eurot 6 senti eurot ületavas osas;
2.4.rahuldas ajavahemikul 28. detsembrist 2017. a kuni 3. oktoobrini 2018. a sissenõutavaks muutunud viivisenõude 2036 eurot 98 senti ületavas osas;
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi nimetatud osas rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta menetluskulude jaotust.
4.2.Lõpetada menetlus nõude 43 793 euro 42 sendi osas, seoses Sanehex OÜ loobumisega nõudest nimetatud ulatuses.
2-17-9841
4.3.Rahuldada hagi osaliselt.
4.4.Mõista aktsiaseltsilt HIIEKO Sanehex OÜ kasuks välja:
4.4.1.põhivõlana tasu 32 591 euro 38 senti ja kahju 600 eurot 48 senti;
4.4.2.ajavahemiku 30. mai 2017. a -26. juuni 2017. a eest summalt 74 260 eurot 80 senti viivis 455 eurot 74 senti;
4.4.3.ajavahemiku 27. juuni 2017. a – 27. detsember 2017. a eest summalt 74 861 eurot 28 senti eest viivis 3 019 eurot 6 senti;
4.4.4.ajavahemiku 28. detsember 2017. a – 11. detsember 2020. a. eest summalt 33 191 eurot 86 senti eest viivis 7 850 eurot 4 senti;
4.4.5.alates 12. detsembrist 2020. a viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt (s.o tasunõudelt) ning kahjult kuni põhivõla tasumiseni.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Jätta OÜ Sanehex menetluskuludest 93% aktsiaseltsi HIIEKO kanda ja aktsiaseltsi HIIEKO menetluskulud tema enda kanda. OÜ Sanehex menetluskulud jätta 7% ulatuses tema enda kanda.
7.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sanehex OÜ (hageja) esitas 26. juunil 2017 Harju Maakohtule aktsiaselts HIIEKO (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 79 611.60 eurot, kahjuhüvitise 1 207 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 941.92 eurot ja lisanduva viivise seaduses sätestatud suuruses arvestatuna summast 80 818.60 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2016. aastal suulise kokkuleppe, mille kohaselt andis hageja kostjale oma töömehed Soola tn 3, Tartu, asuva Tartu hotelli (edaspidi ehitusobjekt) vee, kanalisatsiooni ja sadeveesüsteemide ehitamiseks. Lepiti kokku aja põhises tasustamises hinnaga 16 eurot tund, vastavalt tegelikult kulunud töötajate tööajale, mille kohta pidi hageja esitama kostjale perioodiliselt oma töötajate töötunde kajastavad õiendid (edaspidi nimetatud leping).
2-17-9841
3.Hageja väljastas kostjale kokku kolm õiendit. Detsember 2016 alguses väljastati õiend nr 1 perioodi 30. september 2016 kuni 30. oktoober 2016 eest ja arve nr 54. See arve on tasutud. Perioodi 30. oktoober 2016 kuni 30. november 2016 eest väljastas hageja õiendi nr 2 ja arve nr 56 summas 17 172 eurot. Arve tasus kostja kahes osas 24. jaanuaril 2017 ja 15. veebruaril 2017. Kolmanda õiendi väljastas hageja kostjale 26. aprillil 2017 perioodil 01. detsember 2016 kuni 31. märts 2017 tehtud tööde eest. Hageja töötajad ja hageja poolt kostja palvel täiendavalt kaasatud tööjõud (Tuulmet OÜ ja Fin Work OÜ töötajad) teostasid sel perioodil kostja ehitusobjektil tööd kokku 79 611,60 euro eest. Kostja on jätnud arve tasumata.
4.Hageja edastas 10. mail 2017 kostjale nõudekirja, millega nõudis tööjõu lepingu alusel tekkinud võlgnevuse tasumist. 11. mail 2017 teavitas kostja, et poolte vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping ning keeldus arve tasumisest, kuna tööd olid teostatud puudustega. Kostja ei täpsustanud, milles puudused seisnesid. Kostja ei vaidlustanud õiendis nr 3 kajastatud tööde mahtu, kuid märkis, et seda tuleb kontrollida. 24. mail 2017 teavitas kostja, et ei ole saanud töid lõpptellijale üle anda, mistõttu pole ta saanud kontrollida hageja teostatud tööde mahtu. Samuti teavitas kostja, et peab pöörduma Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poole saamaks teada, kas hageja õiendites kajastunud isikud on töö tegemise ajal ikka Eesti Vabariigis viibinud ja olid kantud tööregistrisse.
5.Hageja nõudis kostjalt ka põhjendatud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hageja tellis nõude maksmapanekuga seoses kohtueelset õigusabi Advokaadibüroolt NOVE, mis seisnes õigusliku analüüsi teostamises, nõudekirjade koostamises, kostja seisukohtadele vastamises ja jooksvas konsultatsioonis kostja seisukohtade kontrollimiseks ja tõendite kogumiseks. Teenuse maksumuseks kujunes 1 207 eurot.
6.14.05.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil esitas hageja nõudest loobumise 41 669.42 euro ulatuses, kuna kostja on nimetatud summas võlgnevuse tasunud 27.12.2018 ning 12.09.2018 toimunud istungil 2124 euro osas, kuna hageja on teinud valed arvutused töötundide osas. Hageja nõude suuruseks menetluses jäi seega põhivõlg summas 35 818.18 eurot, kahjuhüvitis 1 207 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 941.92 eurot ja lisanduv viivis. Kostja vastuväited
7.Kostja tunnistas nõuet osaliselt 41 669.42 euro ulatuses (s.o 2 893.71 töötunni eest).
8.Hageja töötajad tegid ehitusobjektil sanitaartehnilisi töid kuni 14. märts 2017. Tegemist on töövõtulepinguga, mitte tööjõu rendilepinguga. Peale seda kuupäeva likvideeriti puuduseid teostatud töödes. Seetõttu ei pidanud peatöövõtja KRC Ehitus OÜ enam ehituspäevikud. Sellest ajast ei lasunud peatöövõtjal kohustust tasuda kostjale tehtud tööde eest, vaid tuli teha ümber ebakvaliteetselt tehtud tööd.
9.Perioodil 01. detsember 2016 kuni 28. veebruar 2017 teostas hageja kostja kasuks kokku 2893,71 töötundi. Detsembris 2016 tehti objektil tööd 1456 tundi, millest kostja töötajad 720 tundi ja 736 tundi hageja ja tema alltöövõtjad. Jaanuaris 2017 on objektil tehtud tööd kokku 2984 tundi, millest 1280 tundi kostja töötajad, 200 tundi kostja alltöövõtja OÜ T.I.SAN ja 196,29 tundi Torulill töötajad. Seega hageja tegi 1307,71 tundi. Veebruaris 2017 on objektil tehtud töid kokku 2176 tundi, millest kostja töötajad 1138 tundi ja alltöövõtja Numen Ehitus OÜ 188 tundi. Seega hageja tegi 850 tundi. Märtsis 2017 on objektil tehtud tööd 1040 tundi ja need tööd tegi kostja ise.
2-17-9841
10.Politsei- ja Piirivalveamet on teavitanud, et hageja töötajad S.M, Y.D, S.K, M.T ja V.R omasid Eestis lühiajalist tööluba 01. detsembrist 2016 kuni 28. veebruar 2017. Seega ei saanud need töötajaid teostada hageja nimel kostjale tööd märtsis 2017.
11.Kostja ja peatöövõtja (KRC Ehitus OÜ) vahel sõlmitud alltöövõtulepingu nr 2016-07-012 punkti 6.1 kohaselt oli tööde teostamine lubatud vaid tööpäevadel kell 9:00-18:00. Perioodil 01. detsember 2016 kuni 28. veebruar 2017 ei ole peatöövõtja andnud luba töötada väljaspool tööaega. Seega oli võimalik teha töid detsembris 2016 kokku 20 täistööpäeva ja üks lühendatud tööpäev ehk 175,5 tundi; jaanuaris 2017 kokku 22 tööpäeva ehk 187 tundi; veebruaris 2017 kokku 18 tööpäeva ja üks lühendatud tööpäev ehk 158,5 tundi. Maksimaalselt sai sel perioodil teha 521 tundi. Seega on võimatu, et seitse hageja töötajat tegid hageja poolt väidetud arvu töötunde.
12.Hageja väitel on Tuulmet OÜ ja Fin Work OÜ teostanud töid perioodil 01. detsember 2016 kuni 31. märts 2017. Arvetelt nähtub aga, et Tuulmet OÜ on teostanud töid 12. detsember 2016 kuni 10. veebruar 2017 ja Fin Work OÜ 01. jaanuar 2017 kuni 03. veebruar 2017. Hageja väitel töötas objektil 2016 detsember esimestel tööpäevadel igapäevaselt 8 töötaja, alates 12. detsember kuni 29. detsember lisaks üks Tuulmet OÜ töötaja. Jaanuar 2017 kuni 03.02.2017 oli hageja väitel tööl hageja ja tema alltöövtjaid kokku 10 töötajat, kuni 10.02.2017 9 töötajat ning kuni 2017 veebruari lõpuni kaheksa töötajat. Vastavad arvud ei lähe kokku peatöövõtja poolt fikseeritud kostjat esindanud töötajate arvuga. Kostja juhib ka tähelepanu, et hageja on omavoliliselt lisanud Tuulmet OÜ esitatud arvele otsa käibemaksu ning Tuulmet, kes on registrist kustutatud 17.05.2017, on arvetel kajastanud oma ärinime erinevalt kui äriregistris, mistõttu on alust kahelda arvete õigsuses. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohus rahuldas 3. oktoobri 2018. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks põhivõla 35 818.18 eurot, kahju 600.48 eurot, viivise perioodi 30. mai 2017 kuni 03. oktoober 2018 eest kogusummas 5 859.75 eurot ning edasiulatuva viivise. Maakohus lõpetas menetluse nõude 43 793.42 euro osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, sest hageja loobus selles osas nõudest. Menetluskulud jättis maakohus 98% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskulud jättis maakohus 2% ulatuses hageja enda kanda.
14.Vaidlus seisneb selles, kas poolte vahel on sõlmitud tööjõu rendileping või töövõtuleping, millal tööd lõpetati, kas tööd teostati nõuetekohaselt ja kas töötajate teostatud töötunnid vastavad tegelikkusele.
15.Euroopa Liidu tasandil reguleerib renditööjõu kasutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ renditööjõu kohta (direktiiv 2008/104/EÜ). Lisaks on kehtestatud renditöötajatele eriregulatsioon ohutuse ja tervise kaitseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 91/383/EMÜ (direktiiv 91/383/EMÜ). Direktiivide sätted on võetud Eesti õigusesse üle 20.02.2012 jõustunud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mille kohaselt on Eestis peamisteks tööjõu renditeenust reguleerivateks õigusaktideks töölepingu seadus (TLS), töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS), tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS) ning võrdse kohtlemise seadus (VõrdKS). Tulenevalt TTTS § 38 p-st 2 peab ettevõtja renditööjõu vahendajana tegutsemiseks esitama majandustegevusteate. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja on õigustatud tegutsema renditööjõu vahendajana ja on esitanud vastava majandustegevusteate. Kostja on
2-17-9841 juhtinud hageja tähelepanu Euroopa Liidu direktiividele ja TTTS-ile, kuid kostja ei ole oma seisukohti esitanud. Seega on kohus seisukohal, et poolte vahel ei ole sõlmitud tööjõu rendileping.
16.Pooled sõlmisid 2016 september suulise lepingu, mille alusel hageja tööajad teostasid kostja ehitusobjektil vee, kanalisatsiooni ja sadeveesüsteemide ehitustööd. Kuna leping suunatud kindla tulemuse saavutamisele, siis on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses ning antud asjas kuuluvad kohaldamisele töövõtulepingule kohaldatavad sätted. Pooled vaidlevad selle üle, mis summas hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtutasu.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena õiendi nr 3 alusel tasumata summa 35 818.18 eurot. Hageja on kostjale edastanud õiendi nr 3 töötajate teostatud töö eest perioodil 01. detsember 2016 kuni 31. märts 2017. Selles kajastub isikutepõhiselt töötatud aeg ja kokkulepitud tunnihind 12 eurot/h + käibemaks. Kostja ei vaidle vastu, et hageja on teostanud kostja ehitusobjektil santaartehnilisi töid ning tasustamine pidi toimuma töötajate poolt reaalselt teostatud tööajale hinnaga 12 eurot/tund + käibemaks (I kd tl 35 pöördel). Kuigi pooled leppisid kokku hinnas 13 eurot/tund (II kd tl 3 pöördel), siis on hageja teinud arvutused 12 eurot/tund ning kohus lähtub sellest summast. Kostja on ka ise lähtunud sellest summast oma vastuses hagile.
18.Hageja kui töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi. Kostja pole tõendanud, et töid teostati kuni 14.03.2017 ning et pooltel oli kokkulepe, et hageja peab puudused kõrvaldama omal kulul. Peatöövõtja KRC Ehitus OÜ ja kostja vahel 05.09.2016 sõlmitud töövõtulepingust nr 2016-07-012 (I kd tl 38-42), nähtub, et tööde lõplik üleandmise tähtaeg kostja poolt tellijale oli 14.03.2017. Samas kirjutab kostja 11.05.2017 e-kirjas (I kd tl 11) ja 23.05.2017 e-kirjas (I kd tl 19), et objekt on veel lõpetamata ja lõpptellijale üle andmata. Poolte kirjavahetusest 22.03.2017-29.03.2017 (I kd tl 20-21) nähtub, et hageja töötajad töötasid objektil veel vähemalt kuni 29.03.2017. Hageja töötajate koostatud tunnitabelid (II kd tl 6-21) ning tunnistaja A.T ütlused, kinnitavad, et töid objektil Soola tn 3, Tartu tehti hageja poolt kuni märtsi 2017 lõpuni (II kd tl 101). Seega on usutavad hageja väited ja tõendatud, et hageja tegid töid vaidlusalusel objektil vähemalt kuni 31.03.2017.
19.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kuidas pooled olid kokku leppinud tööde üleandmisesvastuvõtmises. Poolte vahelisest praktikast nähtuvalt toimus tööde üleandmine ositi. Hageja on edastanud kostjale e-kirja teel kostja seadusliku esindaja e-posti aadressile [email protected] õiendi 1 ja õiendi 2 ja nende alusel arved 54 ja 56, mis on kostja poolt tasutud. Õiendeid pooled allkirjastanud ei ole. Seega loeb kohus, et tööde üleandmine toimus õiendi edastamisega hageja poolt kostjale.
20.Õiendi nr 3 on kostja kätte saanud 24. mail 2017, mida kostja ise kinnitab oma 24. mai 2017 e-kirjas (I kd tl 19). Kostja oli juhindudes TsMS § 643 ja § 644 kohustatud viivitamatult tööd üle vaatama ja teatama lepingule mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Kostja seda teinud pole. 25.05.2017 e-kirjaga on hageja andnud kostjale vabatahtliku täiendava täitmise tähtaja kuni 29.05.2017 (I kd, tl 19 pöördel). Kostja nõuet täitnud ei ole ning pole ka pretensioone esitanud. Seega võib lugeda tõendatuks, et kostja on tööd vastu võtnud 29.05.2017.
21.Tööde vastuvõtmine ei võta kostjalt õigust tugineda asjaolule, et hageja töötajad ei teinud tööd sellises mahus nagu õiendil nr 3 kirjas. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et S.K, M.T, Y.D, S.M ja V.R omasid luba Eestis töötada ja omasid elamisluba töötamiseks hageja ettevõttes õiendit 3 puudutaval perioodil. Maksu- ja Tolliameti 30.01.2018 tõendiga on tõendatud, et
2-17-9841 hageja pole registeerinud A.Tt, V.T ja J.G töötamise registris. Need inimesed on registreerinud Geo-Est OÜ (I kd, tl 190). Hageja on selgitanud, et ta rentis need töötajad Geo-Est OÜ-lt ja kasutas neid ehitusobjektil. TsMS § 635 lg 3 järgi eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Seega oli hageja õigustatud kasutama objektil ka teisi töötajaid. Hageja selgitusi kinnitab A.T tunnistajana antud ütlused, kus isik kinnitab, et töötas ehitusobjektil (II kd, tl 101-102). A.T, V.T ja J.G töötamist ehitus kinnitavad ka nende poolt täidetud tunnitabelid (II kd, tl 8 pöördel, tl 9 pöördel, tl 13-14 pöördel, tl 18 pöördel, tl 21). Maakohus luges tõendatuks, et need 8 inimest (S.K, M.T, Y.D, S.M, V.R, A.T, V.T ja J.T) töötasid kostja ehitusobjektil perioodil 01. detsember 2016 kuni 31. märts 2017. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks selle järelduse ümber.
22.Asjaolu, et Tuulmet OÜ ei olnud käibemaksukohustuslane, ei tähenda, et hageja ei peaks alltöövõtu korras sisseostetud teenusele käibemaksu rakendama. Lisaks nähtub õiendist (I kd tl 9) ja Tuulmet OÜ arvetest (I kd tl 11 pöördel – tl 15), et hageja on arvestanud käibemaksu tasu suuruse sisse ega nõua kostjalt rohkem, kui on esitanud Tuulmet OÜ enda arvetel. Asjaolu, et Tuulmet OÜ on arvetel kajastanud oma ärinime teisiti, kui see on äriregistris, ei tähenda, et esitatud arved on ebausaldusväärsed. Arvetel kajastatud registrikood vastab äriühingule. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et arved oleksid võltsitud. Tuulmet OÜ ja Fin Work OÜ arvetega ja töötajate töötundidega on tõendatud, et äriühingud tegid kostja ehitusobjektil sanitaartehnilisi töid. Kostja pole vastupidiseid tõendeid esitanud. Hageja pole väitnud, et äriühingud tegid tööd objektil kogu vaidlusaluse perioodi.
23.Kostja Exceli tabelid (I kd tl 43-45) ja alltöövõtjate arved (I kd tl 46-48) ei tõenda, mitu tundi ja milliste töötajate poolt tööd objektil reaalselt tehti. Ehitustööde päevikust nähtub üksnes mitu töötajat objektil oli. Kostja pole esitanud ühtegi täiendavat tõendit, mis kostja enda poolt koostatud tabelites esitatud andmeid kinnitaks. Kostja väited, et töid võis teostada üksnes tööpäevadel kell 9:00-18:00, pole tõendust leidnud. 24. oktoobri 2017 e-kirjast ja alltöövõtu koosolekute protokollidest (I kd tl 74-82), nähtub, et töid tuli teostada ka nädalavahetustel ja tööpäevadel pikemalt.
24.Tunnistaja A.T on tunnistanud, et töötajad täitsid tunnitabeleid ja esitasid hagejale. Kohus on kontrollinud tunnitabelite vastavust originaalidele. Kostja ei ole vastuväiteid tunnitabelite osas esitanud. Seega on tõendatud nõue töötajate S.K, M.T, Y.D, S.M, V.R, A.T, V.T ja J.G eest summas 63 396 eurot koos käibemaksuga perioodi 01. detsember 2016 kuni 31. märts 2017 eest.
25.Tuulmet OÜ ja Fin Work OÜ arvetega (I kd tl 11-17, tl 190-193) on tõendatud, et äriühingud on teostanud töid objektil kokku summas 11 743 eurot, millede eest on hageja õigustatud nõudma kostjalt 14 091.60 eurot käibemaksuga. Kokku tasu 77 487.60 eurot. Kuna kostja on tasus 27. detsembril 2017 hagejale 41 669.42 eurot, siis kuulub kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõistmisele 35 818.18 eurot (sh käibemaks).
26.Hageja palus kostjalt välja mõista ka kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahju 1207 eurot. Hagejale on kohtueelselt osutatud õigusabi 8 tundi ja 11 minutit tunnihinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks ja 1 tund ja 30 minutit tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus pidas põhjendatuks tunnihinda summas 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus pidas õigusabi toimingutele kulunud põhjendatud ajaks kokku 4.17 tundi. Sellest tulenevalt rahuldas maakohus hageja kahjunõude osaliselt summas 600.48 eurot (koos käibemaksuga).
2-17-9841
27.Maakohus rahuldas hageja viivisenõude. Kostja oli teadlik, et kostjal on kohustus tasuda hagejale tööde teostamise eest tasu. Kostja, viivitades tööde vastuvõtmisega, tekitas ise olukorra, et hageja pole saanud esitada arvet. Viivis kuulub väljamõistmisele alates 30. maist 2017 ehk peale hageja poolt antud lõplikku tähtaega nõude täitmiseks hiljemalt 29. mail 2017. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis perioodi 30.05.2017-03.10.2018 eest kogusummas 5859.75 eurot. Viivis kujuneb järgmiselt: a. perioodi 30.05.2017-26.06.2017 eest summalt 77 487.60 eurot viivis 475.54 eurot; b. perioodi 27.06.2017-27.12.2017 eest summalt 78 088.08 eest viivis 3149.20 eurot; c. perioodi 28.12.2017-03.10.2018 eest summalt 36 418.66 eest viivis 2235.01 eurot; Maakohus mõistis kostjalt välja ka edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt ja kahjult seaduses sätestatud määras alates 04. oktoobrist 2018. Apellatsioonkaebus
28.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
29.Maakohus on jätnud kostja vastuväited tähelepanuta ega ole selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mh seda, kelle töötajad objektil töötasid ja kui suures mahus nad seda tegid. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks. Sellega tekitas maakohus olukorra, kus kohus ei mõistnud asja tegelikku sisu selle lahendamisel. Kohtuotsus ei ole kostja hinnangul tõendite puudumise tõttu kontrollitav.
30.Kohus viis eelmenetluse läbi erapoolikult eesmärgiga teha teadlikult ebaõige ja oma tuttavatele kasulik otsus. 19. märtsi 2017 e-kirjas kajastas maakohus asjaolusid, mis pole aset leidnud. Samuti omistas maakohus kostjale avalduste tegemist, mida kostja pole tegelikult teinud. Maakohus ei kaalunud tõendeid seadusega kooskõlas, vaid omistas neile juba etteulatuvalt teatud tähenduse. Kostja hinnangul võis maakohtu kohtunik panna toime KarS §s 311 sätestatud süüteo.
31.Kohus ei lahendanud kostja 15. juuni 2018 menetlusdokumendiga esitatud tähtaja pikendamise taotlust. Sellega võttis maakohus kostjalt võimaluse oma seisukohti kujundada. Kostja esitas 15. juunil 2018 maakohtule mitu taotlust, millest maakohus lahendas osaliselt vaid ühe, kohustades hagejat esitama tunnilehtede originaalid. Seejuures ei kontrollinud kohus 12. septembri 2018 istungil, kas hageja kohtu korralduse ka täitis. Kostja juhtis maakohtu tähelepanu täiendavate tõendite kogumise vajadusele korduvalt, nii 15. juuni kui ka 18. juuli menetlusdokumentides. Maakohtu eksimuste tõttu eelmenetluse läbiviimisel on kostja sunnitud apellatsioonkaebusega esitama uusi tõendeid ja taotlusi tõendite kogumiseks. Tõendite puudumine on tekitanud kostja jaoks olukorra, kus ta ei tea, millele tuleks tal apellatsioonkaebuses vastu vaielda. Kostjale teadaolevalt pole hageja esitanud S.Ki 2016 tunnilehte paberkandjal.
32.Maakohus rikkus TsMS §-i 399, kui pidas 12. septembril 2018 uuesti eelistungi ja läks sellelt üle põhiistungile. Kostjat ei teavitatud sellest, et 12. septembri istungil kuulatakse üle tunnistaja.
33.Kostja hinnangul ei ole selge hageja ja tema töötajate poolt tehtud töötundide arv. Ehitustööde päevikud ei kajasta tehtud töötundide määra, vaid ainult objektil viibinud isikute
2-17-9841 arvu. Kohus jättis tähelepanuta, et hagi on esitatud tunniarvestuse alusel. Isikute koosseisu objektil pole siiani tuvastatud. Puuduvad hageja ühe töötaja ja Fin Work OÜ tunnilehed.
34.Tööd jäid objektil graafikust maha põhjusel, et hageja töötajad objektil ei viibinud. Kostja taotles ekspertiisi läbiviimist. Ekspertiis oleks näidanud, et kui hageja poolt esitatud väited isikute töötamisest objektil on õiged, siis ei oleks saanud tööd graafikust maha jääda.
35.Kostja esitas ringkonnakohtule tabelid ja dokumendid, mis annavad ülevaate objektil olnud isikute arvust. Kostja hinnangul on hageja poolt esitatud tunnilehed kirjutatud tagantjärele ega ole seetõttu usaldusväärsed. Inimene, kes tegelikult tunnilehte pärast tööpäeva lõppu täidab, kasutab esimest kättejuhtuvat pastakat ega suuda järgida eelmisel päeval kasutatud vormingut. Tunnilehed on vormistatud veatult, sama pastakat kasutades.
36.Hageja poolt esitatud dokumentides esineb vastuolusid. Kostja informeeris sellest maakohut, mis tähendab, et maakohus tegi teadlikult vale otsuse. Tunnilehtedel kajastuv pole kooskõlas ehituspäevikutes märgituga. Puudub vaidlus, et hageja esindajad tegid vaid sanitaartehnilisi töid. Ventilatsioonitöid tegid kas hageja töötajad või tema alltöövõtjad. Seega ei saa hageja töötajate tunnilehtede järgi objektil viibinud isikute arv olla võrdne ehituspäevikutes märgitud isikute arvuga päevadel, kui tehti nii sanitaartehnilisi- kui ventilatsioonitöid.
37.Ehitustööde päevikutest nähtub, et hageja poolt kohtule esitatud tunnilehed ei vasta tegelikkusele. Seda tõendavad järgmiste kuupäevade ehituspäeviku kirjed: 02. detsember 2016, 05. detsember 2016, 6. detsember 2016, 7. detsember 2018, 8. detsember 2016, 9. detsember 2016, 15. detsember 2016, 02. jaanuar 2017. Nendel päevadel on hageja tunnilehtedel kajastanud mitmete isikute töötamise objektil, kuid see ei klapi ehitustööde päevikus märgitud inimeste arvuga. Hageja tunnilehtede kohaselt on hageja töötajad viibinud objektil ka 26. detsembril 2016, kuid sel kuupäeval oli objekt valve all ja kinni. Need vastuväited on kostja esitanud ka maakohtus, kuid kohus pole kostja väiteid hinnanud.
38.Hageja tunnilehed ei vasta ehitustööde päevikutele ka järgmiste kuupäevade osas, sest ka siis viibinuks objektil rohkem inimesi, kui ehitustööde päevikust nähtub: 1. detsember 2016, 14. detsember 2016, 20-23. detsember 2016, 30. jaanuar 2017, 14-15. veebruar 2017, 07-09. märts 2017.
39.Hageja nõuab kostjalt tasu töötundide eest, mida pole kostja ehitusobjektil tehtud. Hageja kinnitas maakohtus, et vähendas ekslikult arvestatud tundide mahtu, kuid see ei ole nii. Maakohus pole seda kontrollinud. Tunnistaja A. T ütluste kohaselt tehti töid vaid neljal-viiel päeval nädalas. Tunnilehtedest nähtub, et osadel päevadel töötasid näiteks J.G, A.T ja V.T teistel objektidel, kohati mitmel erineval objektil ühel päeva jooksul. Hageja pole kohtule esitanud tõeseid andmeid, kui väitis hagiavalduses, et need inimesed on tema töötajad.
40.Ukraina päritolu töötajate tunnilehtede õigsus pole selge. Nende õigsuses veendumiseks on vajalik käekirjaekspertiis, sest mitmed tabelid on koostatud sarnase käekirjaga. A.T on kinnitanud, et töötajad ei teinud tööd päevas rohkem kui 10 tundi. See nähtub ka Tuulmet OÜ tunniarvestusest. Samas töötasid Ukraina päritolu töötajad sageli väidetavalt 11-12 tundi päevas. Samuti nähtub S.Ki, V.R, M.T, Y.D, S.M tunnilehtedest, et osadel päevadel töötasid nad mitmel objektil, kuid tasu nõutakse kostjalt täispäeva eest.
41.A.T ütlustega on tõendatud, et objektil tehti tööd 4-5 päeva nädalas. Sellega vastuolus luges maakohus tunnilehtede alusel tõendatuks, et objektil töötati kohati 7 päeva nädalas.
2-17-9841
42.Kostja hinnangul on A.Tle ja mitmetele teistele töötajatele makstud palka sularahas ning selle arvestus ei vasta Maksu- ja Tolliameti andmetele. See seab kahtluse alla kohtuniku erapooletuse.
43.Pole tõendatud, et hageja rentis A.T, J.G ja V.T Geo-Est OÜ-st või et nad olid Geo-Est OÜ töötajad. Hagejal puudub ka õigus tööjõurendiga tegeleda. Seetõttu pole maakohtu otsuse p-des 40-41 antud hinnang kolme isiku töö tegemise asjaolude kohta õige.
44.Maakohus on kostja arvates asunud ise tõendeid looma. Maakohtu arvamus, et kostja pole vaielnud vastu õiendile nr 3, pole õige. Vastuväide sisaldub 24. mai 2017 kostja vastuses hageja esindajale (hagi lisa nr 13).
45.Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et töid võis teha ka muul ajal, mitte ainult tööpäeviti kell 09.00 kuni 18.00. Maakohtu selline arvamus on vastuolus A.T ütlustega. Ka pole ühelgi puhkepäeval koostatud ehituspäevikut.
46.Maakohtu otsusest nähtub, et kostja pole esitanud vastuväiteid tunnilehtedele. See ei vasta tõele. Kostja esitas vastuväited 15. juuni 2018 menetlusdokumendis.
47.Kohus on otsuse p-s 42 teinud järelduse, millele menetlusosalised pole menetluses tuginenud. Hageja pole väitnud, et ta on käibemaksu tasu suuruse sisse arvestanud. Maakohus pole põhjendanud, millisel alusel oli hagejal õigus Tuulmet OÜ arvetele lisada käibemaks. Ei ole usutav, et hageja oleks nõus käibemaksu ise kinni maksma.
48.Kostja ei nõustu maakohtuga, et kostja pidi tõendama, et tööd ehitusobjektil lõppesid 14. märtsil 2017. Kostjal pole negatiivset asjaolu võimalik tõendada. Ehituspäevikutest nähtub, et sanitaartehnilisi töid tehti kuni kolmanda märtsini.
49.Kostja hinnangul pöördus hageja kohtusse põhjendamatult. Hagejal puudub teadmine sellest, kui suur on tegelikult tasustamata tööde arv. Kostja pakkus hagejale 10 000 eurot ning hagejal olnuks mõistlik see kohtuväliselt vastu võtta ning seejärel selgitada asjaolud välja. Hageja kasuks mõistetud kohtueelne õigusabikulu pole põhjendatud, sest see ei aidanud asja lahendamisele kaasa.
50.Kostja ei nõustu temalt viiviste väljamõistmisega. Kohtuotsusest ei nähtu, mis õigusnormi alusel pidi kostja tasuma hagejale esitatud õiendi nr 3 alusel ning miks tekkis kostjal maksekohustus alates 30. maist 2017. Kostja ei mõista ka viiviste arvestuse käiku. Vastustaja seisukoht
51.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
52.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt hagi rahuldamise osas tühistada. Kolleegium saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi maakohtust väiksemas ulatuses.
53.Esmalt selgitab ringkonnakohus hageja nõuetega seonduvat ja apellatsioonkaebuse ulatust. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlana tasunõude 79 611.60 eurot, kahju
2-17-9841 1207 eurot, nõudelt arvestatud viivise seadusjärgses määras ja menetluskulud. Arvestades, et kostja maksis hagejale menetluse kestel ära tasu 41 669.42 eurot ja hageja oli hagis arvestanud tasu 147,5 h (s.o 2124 eurot) eest ekslikult, lõpetas maakohus hagist loobumise tõttu nõude 43 793.42 euro osas menetluse. Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu otsuse osas, milles mõisteti välja põhivõlg 35 818.18 eurot, kahju 600.48 eurot, viivis kokku 5859.75 eurot ja alates 4. oktoobrist 2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt ja kahjult kuni põhivõla ja kahju tasumiseni väljamõistetud viivise. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, milles maakohus rahuldas hagi. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.
54.Kostja esitas 20.11.2020 avalduses vastuväite ringkonnakohtu tegevusele leides, et ringkonnakohus on rikkunud menetlusõigust, kui jättis oma 04.11.2020 määrusega rahuldamata kostja taotlused uute tõendite vastuvõtmiseks ja andmete kogumiseks. Ringkonnakohus jätab vastuväite rahuldamata (TsMS § 333 lg 1). Kolleegium jääb oma 04.11.2020 määruses toodud seisukoha juurde, kuid muudab osaliselt selle põhjendusi. Kuigi kostja hinnangul tuleb käsitada kostja maakohtu kohtuniku taandamise avalduses esitatud etteheiteid TsMS § 333 lg 1 kohase vastuväitena kohtu tegevusele, möönab ringkonnakohus, et heitis kostjale ekslikult ette tähtaja pikendamise taotluse lahendamata jätmise kohta maakohtule vastuväite esitamata jätmist, sest vastuväitega saab menetlusosaline reageerida kohtu tegevusele mitte tegevusetusele. Menetlusosalisel ei ole kohustust tuletada kohtule meelde, et kohus peab TsMS § 463 lg 1 järgi võtma määrusega kostja esitatud taotluse kohta seisukoha. Kolleegium jääb aga seisukohale, et kostjal ei jäänud tõendid maakohtus õigel ajal esitamata mõjuval põhjusel TsMS § 652 lg 3 p 2 tähenduses ning vastavaid põhjendusi ei korda (04.11.2020 määruse p 14).
55.Apellatsioonkaebuses märgib kostja, et maakohus rikkus menetlusõigust, kui jättis rahuldamata kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ja lahendamata taotluse osaotsuse tegemiseks. Vastavalt TsMS § 449 lg-le 1, kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Riigikohus on rõhutanud, et TsMS § 449 lg 1 kohaldamise eelduseks on nõutava rahasumma suuruse, st nõude ulatuse tõendamise eriline kulukus või keerukus. Maakohus on õigesti leidnud, et menetluslikud tingimused vaheotsuse tegemiseks on praegusel juhul täitmata. Maakohus ei eksinud ka selles, et vaheotsuse tegemine on kohtu õigus mitte kohustus, mistõttu võib jätta vaheotsuse tegemata ka juhul, kui TsMS § 449 lg 1 tingimused on täidetud. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et asi tulnuks lahendada osaotsusega hageja põhivõlana nõutava tasunõude osas, mida kostja menetluses ei rahuldanud (tl 139p, I kd). Kuna nimetatud nõuet ei saa menetluslikus mõttes iseseisvateks osadeks jagada, ei ole täidetud TsMS § 150 lg 1 esmane eeldus osaotsuse tegemiseks.
56.Asjas omavad tähtsust järgmised asjaolud: • Septembris 2016 sõlmisid pooled suulise lepingu, mille alusel hageja töötajad tegid kostja objektil Tartus Soola tn 3, Tartu hotelli vee, kanalisatsiooni ja sadeveesüsteemide ehitustöid. Asjaolu üle ei ole vaidlust. • Kostja pidi tasu maksma töötaja tunnitasu alusel 12 eurot + käibemaks, s.o 14.40 eurot tund.
2-17-9841 • • • • •
Hageja väljastas kostjale perioodi 30.09.2016-30.10.2016 eest õiendi 1 ja 30.11.2016 dateeringuga arve nr 54 summas 8400 eurot, mis on tasutud (tl 6-7, I kd; maakohtu otsuse p 38). Hageja väljastas kostjale perioodi 30.10.2016-30.11.2016 eest õiendi 2 ja 08.01.2017 dateeringuga arve nr 56 summas 17 172 eurot. Arve tasus kostja kahes osas 24.01.2017 ja 15.02.2017 (tl 7p-8p, I kd; maakohtu otsuse p 38). Hageja väljastas kostjale perioodi 01.12.2016-31.03.2017 eest kolmanda õiendi ([pealkirjastatud kui õiend 2] tl 9, I kd; maakohtu otsuse p 38). Kolmanda õiendi (pealkirjastatud kui õiend 2) kättesaamist kinnitab kostja 24.05.2017 e-kirjas (tl 18p, I kd; maakohtu otsuse p 38). 25.05.2017 e-kirjaga andis hageja kostjale vabatahtliku täiendava täitmise tähtaja kuni 29.05.2017 (tl 19 p, I kd; maakohtu otsuse p 38).
57.Kolleegium leiab, et maakohus on tuvastanud ülalnimetatud vaidluse aluseks olnud asjaolud kooskõlas tõendite hindamise reeglitega ning ringkonnakohtul ei ole alust asuda nende tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus täpsustab vaid, et kuigi maakohus on vaidlustatud otsuse p-is 27 justkui tuvastanud, et kostja pidi lepingu järgi maksma hagejale vastavalt töötajate reaalselt tehtud tööle hinnaga 13 eurot/tund + käibemaks iga töötaja, nähtub poolte avaldustest (tl 78, II kd ja 188, I kd 103 pöördel, II kd), et pooled ei vaidle tasu maksmise kokkuleppe osas - tasu maksti töötaja tunnitasu alusel 12 eurot + käibemaks, s.o 14.40 eurot tund. Antud tunnitasu on võetud hagis esitatud tasunõude arvestuse aluseks ning ka maakohus on kokkuvõttes sellest lähtunud (maakohtu otsuse p 34).
58.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt eelkõige selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale viimase töötajate kostja objektil töötamise eest lepingus kokkulepitud tasu nõutud ulatuses ja tasu maksmisega viivitamise tõttu viivist. Samuti vaieldakse, kas kostja peab hüvitama hagejale kohtueelselt õigusteenusele tehtud kulutused.
59.Arvestades seda, et ringkonnakohtul on õigus ja kohustus kontrollida hageja nõude korrektset õiguslikku kvalifitseerimist maakohtu poolt ka siis, kui apellatsioonkaebuses ei ole maakohtu antud kvalifikatsiooni vaidlustatud, leiab kolleegium, et poolte vahel sõlmitud leping vastab tööjõurendilepingu tunnustele ning tegemist ei ole VÕS § 635 järgse töövõtulepinguga, nagu leidis ekslikult maakohus. Maakohus on küll leidnud, et leping on suunatud kindla tulemuse saavutamisele, kuid kolleegiumi arvates ei ole maakohus vastavat kokkulepet tuvastanud. Maakohtu tuvastas, et hageja töötajad tegid kostja objektil teatud liiki ehitustöid (praegusel juhul vee- kanalisatsiooni ja sadeveesüsteemide ehitustöid), kuid ei ole tuvastanud, millised konkreetsed tööd kokku lepiti ja millise tulemuse kostja pidanuks saavutama. Arvestades poolte erimeelsust pooltevahelise õigussuhte kvalifikatsiooni üle, esitas hageja oma tasunõude kahel alternatiivsel alusel leides esmalt, et poolte vahel sõlmiti tööjõu rendileping. Kuigi kostja on olnud peamiselt seisukohal, et tegemist on (all)töövõtulepinguga, ei ole kostja kolleegiumi arvates tõendanud töövõtulepingu põhilist olemust – üks isik kohustub tasu eest valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse. Töövõtulepingu iseloomulikuks tunnuseks on seega töövõtja kohustus teatava kokkulepitud tulemuse saavutamiseks. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole tuvastamist leidnud.
60.Kolleegium selgitab, et renditöö puhul on tegemist kolmepoolse suhtega, kus tööandja (rendiagentuur) sõlmib renditöötajaga töölepingu, mille alusel saadetakse renditöötaja tegema ajutiselt tööd kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juurde. Faktilisel töö tegemisel allub
2-17-9841 renditöötaja kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile (töölepingu seadus (TLS) § 6 lg 5). TLS § 17 lg 5 esimese lause järgi täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi, kuid TLS § 17 lg 1 järgi peab korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Asjas on tuvastatud, et pooltevahelise suulise lepingu alusel andis hageja oma töötajad kostjale viimase objektil Tartus Soola tn 3, Tartu hotellis kostja kohustuseks olnud vee, kanalisatsiooni ja sadeveesüsteemide ehitustööde tegemiseks. Hageja on esile toonud, et hageja töötajate töö tegemist juhendas kostja töötaja H.N. Tunnistaja A.T ütlustega on kolleegiumi arvates tõendatud, et renditöötajatele andis korraldusi kostja (vastuseks kohtu küsimusele, kes tööde tegemiseks juhiseid andis avaldas tunnistaja: “AS Hiieko, mehe nimi ei tule meelde kahjuks. Vastavalt ehitustööde protsessile, vastavalt projektile jne.“[ 12. septembri 2018. a kohtuistungi protokoll tl 101p, II kd]). Seega allusid hageja töötajad kostja juhtimisele ja kontrollile. Pooled ei vaidle tasu maksmise kokkuleppe osas – tasu maksti töötaja tunnitasu alusel. Kolleegium leiab, et ka tunnitasu maksmine ei ole iseloomulik töövõtulepingulisele suhtele, mistõttu toetab sellise kokkuleppe olemasolu hageja väidet tööjõurendilepingu sõlmimise kohta. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et pooltevaheline leping ei ole tööjõurendileping, sest hageja ei ole tõendanud vastava majandustegevusteate esitamist ning õigust tegutseda renditööjõu vahendajana. Seega ei nõustu kolleegium ka apellatsioonkaebuse sellekohaste väidetega. Kolleegium märgib, et hageja tasunõuet ei välista hageja poolt võimalik tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (TTTS) sätestatud nõuete rikkumine. Hageja poolt väidetav TTTS § 38 p 2 (vastavas redaktsioonis) rikkumine toob kaasa hageja haldusõigusliku vastutuse nagu ka võimalikud maksuõiguslikud etteheited, kuid ei mõjuta pooltevahelisi tsiviilõiguslikke suhteid. Arvestades, et praegusel juhul jagunesid õigused ja kohustused tööandja ja kasutajafirma vahel selliselt, et töötajatele palga maksmine oli tööandja kohustuseks, ei oma tähtsust ka see, kui palju palka tööandja töötajatele maksis.
61.Eeltoodud põhjendusel leiab kolleegium, et pooled sõlmisid tööjõurendilepingu, millega kostja tellis hagejalt renditööjõudu kostja objektil Tartus Soola tn 3, Tartu hotellis kostja kohustuseks olnud vee- kanalisatsiooni ja sadeveesüsteemide ehitustööde tegemiseks. Tööjõurendilepingu puhul on tegemist teenuse osutamise lepinguga, mis vastab käsunduslepingu tunnustele VÕS 619 mõttes. Vaatamata sellele, et maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte töövõtulepinguna, ei muuda see poolte tõendamiskoormist. Seega pidi hageja tõendama enda tasunõude eelduseks olevaid asjaolusid, eelkõige lepingu sõlmimist, lepingujärgset tasukokkulepet ja tasunõude sissenõutavaks muutumist ning kostja oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid.
62.Asjas on tuvastatud, et poolte vahel on sõlmitud tööjõurendileping. Samuti on tuvastatud, et kostja pidi tasu maksma töötaja tunnitasu alusel 12 eurot + käibemaks, s.o 14.40 eurot tund. Kuigi maakohus leidis, et hageja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega (VÕS § 637 lg 3), ei ole tööjõurendi puhul töö valmimine tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks, sest õigus tasule ei sõltu saavutatud tagajärjest, vaid sellest, kas käsundisaaja on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kolleegium muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
63.VÕS § 628 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Arvestades, et praegusel juhul kasutas kostja hageja töötajaid, ei ole käsundi esemeks tehingu tegemine, mistõttu saab lähtuda tasu arvutamisest ajavahemike alusel. Asjas on tuvastatud, et hageja väljastas kostjale perioodi 30.09.2016-30.10.2016 eest õiendi 1, perioodi 30.10.201630.11.2016 eest õiendi 2 ja perioodi 01.12.2016-31.03.2017 eest kolmanda õiendi (pealkirjastatud kui õiend 2). Vastuseks hageja esindaja 01.12.2016 e-kirjas esitatud
2-17-9841 küsimusele, kas antud õiendid sobivad arve aluseks, on kostja esindaja samal päeval saadetud e-kirjas vastanud, et tunnid tuleb lahti lüüa (tl 6p, I kd). See kinnitab, et hageja pidi esitama kostjale perioodiliselt töötajate töötunde kajastavad õiendid, mille alusel arvutati antud ajavahemiku eest tasu. Tuvastatud on, et õiendite 1 ja 2 alusel esitatud arved nr 54 ja 56 on kostja ära maksnud, mis kinnitab viimase konkludentset nõustumust sellega, et tasu arvutatakse teatud ajavahemike alusel ja see tuleb maksta antud ajavahemiku möödumisel töötajate tunniarvestust sisaldava õiendi esitamisel (VÕS § 9 lg 2 teine lause). Samuti on menetlusreegleid järgides tuvastatud, et perioodi 01.12.2016-31.03.2017 eest on kostja õiendi kätte saanud 24.05.2017. Maakohus tuvastas ka, et 25.05.2017 e-kirjas on hageja andnud kostjale vabatahtliku täiendava täitmise tähtaja kuni 29.05.2017. Kuigi maakohus on seostanud nõude sissenõutavaks muutumise tööde vastuvõtmisega, nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 29.05.2017, mil saabus kostjale antud vabatahtliku täitmise tähtpäev. Seega oli hagejal õigus nõuda pärast nimetatud tähtpäeva ka perioodi 01.12.2016-31.03.2013 eest kolmanda õiendi (pealkirjastatud kui õiend 2) järgi tasu.
64.Kostja vastuväidetest saab järeldada, et käsundisaaja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, sest hageja töötajad ei ole perioodi 01.12.2016-31.03.2013 eest kolmanda õiendil (pealkirjastatud kui õiend 2) märgitud mahus töötunde kostja objektil töötanud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et S.K, M.T, Y.D, S.M, V.R, A.T, V.T ja J.G töötasid kostja objektil Tartus Soola tn 3, Tartu hotellis perioodil 01.12.2016-31.03.2017 hinnates seejuures tõendeid vastavuses TsMS §-iga 232. Kolleegium järgib selles osas maakohtu põhjendusi, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.
65.Põhjendatud on aga kostja etteheide, et maakohus eksis tõendite hindamise reeglite vastu, kui tuvastas, et hageja töötajad töötasid kostja objektil perioodil 01.12.2016-31.03.2017 kokku 4402,05 tundi. Maakohus luges antud asjaolu tõendatuks ehitustööde päevikutega (tl 146-177, I kd, tl 27-62, II kd) ning hageja töötajate tunnitabelitega (tl 6-22, II kd). Asjas on esitatud tunnitabelid järgmiste töötajate kohta alltoodud arvestusega: Kelle eest
Dets 2016 tunnid
Jaanuar 2017 tunnid
Veebruar 2017 tunnid
Märts 2017 tunnid
kokku tunde
summa (sh km)
J.G
165,5
tl 18
130,0
tl 15
169,0
tl 12 p
172,0
tl 9
636,5
9 165,60
A.T
42,0
tl 21
204,5
tl 14 p
191,0
tl 13
181,0 tl 8 p
618,5
8 906,40
V.T
25,5
tl 18 p
199,5
tl 14
145,0
tl 13 p
176,0 tl 9 p
546,0
7 862,40
S.K
156,5
149,0
tl 17 p
182,5
tl 12
64,5
tl 7
552,5
7 956,00
V.R
149,5
tl 20
162,0
tl 16 p
136,5
tl 11
68,0
tl 6
516,0
7 430,40
M.T
147,5
tl 20 p
153,0
tl 15 p
110,5
tl 10
5,0
tl 6 p
416,0
5 990,40
Y.D
187,5
tl 19 p
164,5
tl 16
142,0
tl 10 p
12,5
tl 8
506,5
7 293,60
S.M
207,5
tl 19
161,0
tl 17
166,5
tl 11 p
75,5
tl 7 p
610,5
8 791,20
4 402,5
63 396,00
66.Kolleegium märgib, et asjas ei ole esitatud S.Ki detsembri 2016 tunnitabelit, mistõttu ei saa tunnitabeli alusel lugeda tõendatuks, et viimane töötas kostja objektil detsembris 2016 156,5 tundi. Ringkonnakohtu arvates ei saa ainuüksi tunnistaja A.T ütlustest selle kohta, et kostja objektil töötasid teiste hulgas kaks S (S), teha järeldust S.Ki töötundide kohta detsembris 2016. Seega on kolleegiumi arvates tõendatud hageja nõue töötajate S.Ki, M.Ti, Y.D, S.M, V.R, A.T, V.T ja J.G eest summas 61 142.40 (koos käibemaksuga [vt p-is 65 tabel 4 402156,5=4246x14,4]). Seega on tõendatud, et hageja töötajad töötasid vaidlusalusel perioodil kostja objektil 4246 tundi ja selles osas on maakohtu järeldus põhjendatud.
2-17-9841
67.Maakohus on õigesti tuvastanud, et objektil töögraafikust mahajäämuse tõttu anti vaidlusalusel perioodil alltöövõtjatele sh kostjale suunis teha töid ka nädalavahetustel ja tööpäevadel pikemalt. Seetõttu on põhjendamatu kostja väide justkui ei oleks usutav, et hageja töötajad tegid tööd objektil ka puhkepäeviti ja jõulupühade ajal. Hageja on selgitanud kohtule, et vähemalt viis kostja objektile saadetud töötajat olid Ukraina päritolu, kes olid Eestis eesmärgiga töötada ja sellega võimalikult rohkem teenida, mistõttu olid nad valmis töötama normtööajast rohkem sh pühade ajal. Kolleegiumi hinnangul on hageja selgitused eluliselt usutavad ning ta on esitanud tõendid, mis tema väiteid kinnitavad. Tõendite hindamisel ei tuginenud maakohus üksnes hageja ja hageja töötajate koostatud õiendile ja tunnitabelitele, vaid hindas neid koosmõjus ehitustööde päevikutega, ehitusjuhi e-kirja, alltöövõtu koosoleku protokollide ja tunnistaja ütlustega. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et hageja esitatud tõendid sh tunnitabelid oleksid võltsitud. Iseenesest on õige, et hageja esitatud tunnitabelid saavad tõendada kostja hagis nõutud tasunõuet üksnes juhul, kui tunnitabelid ei ole võltsitud. Kui hageja esitab kohtule dokumentaalse tõendi, võib kostja selle ehtsuse TsMS § 277 lg 1 järgi vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse, sh võib dokumendi ehtsust või võltsitust põhistada dokumentide võrdlemisega. Kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle TsMS § 277 lg 4 esimese lause järgi arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Eeltoodu ei tähenda kolleegiumi hinnangul siiski seda, et kohus peab igal juhul, kui kostja väidab, et dokument ei ole ehtne, jätma selle TsMS § 277 lg 4 alusel tõendite hulgast välja või korraldama käekirjaekspertiisi. Praegusel juhul kohustas maakohus hagejat 12.09.2018 kohtuistungile kaasa võtma vaidlusaluste tunnilehtede originaaldokumendid (tl 83, II kd). Hageja esitas tunnilehtede originaaldokumendid kohtule tutvumiseks 12.09.2018 kohtuistungil (tl 103, II kd) ja maakohus kontrollis tunnilehtede koopiate vastavust originaalile (tl 6-21, II kd). Kostja ei kasutanud oma menetlusõigust kohtuistungil osaleda ja võltsituse vastuväidet põhistada. Kui võlgnik esitab paljasõnalise põhistamata vastuväite, mille alusel ei teki kohtul koosmõjus asjas esitatud teiste vastuväidete ja tõenditega kahtlust, et dokument on võltsitud, võib kohus dokumenti tõendina arvestada. Vastasel korral saaks pahatahtlik menetlusosaline kuritarvitada kohtumenetluses oma õigusi ning raskendada kohtuasja lahendamist õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, vaidlustades paljasõnaliselt kõigi asjas esitatud tõendite ehtsuse. Seda arvestades lähtus maakohus praegust vaidlust lahendades põhjendatult sellest, et kostja ei olnud oma vastuväidet asjakohaselt ja usutavalt põhistanud, mistõttu ei olnud maakohtul alust jätta tunnilehti tõenditena arvestamata. Kostja 15.06.2018 menetlusdokumendist nähtub, et kostja kahtles dokumentide ehtsuses, kuna need olid tema hinnangul koostatud tagantjärele, kuivõrd S.M tunnilehe koostanud isik on kirjutanud isiku töötanuks 24.12.2016, mis on hiljem maha tõmmatud. Samuti on kostja originaaldokumentidega tutvumata leidnud, et igal päeval sama pastaka kasutamine ei ole eluliselt usutav (tl 76-78, II kd). Seega ei olnud ka kostja ise kindel, et dokument on võltsitud, vaid üksnes kahtles selle ehtsuses, kuid ei põhistanud kohtule veenvalt ja usutavalt, mis andis selliseks kahtluseks alust.
68.Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja ka Tuulmet OÜ ja WinWork OÜ töötajate töötundide mahu muuhulgas põhjusel, et FinWork OÜ tunnilehed puuduvad. Ringkonnakohus leiab, et kostja etteheide on osaliselt põhjendatud. Maakohus on lugenud TuulMet OÜ ja FinWork OÜ arvetega ja TuulMet OÜ töötundide aruannetega ( tl 11 p, I kd – 17 pöördel; 190 p – 193p, I kd) tõendatuks hagis TuulMet OÜ töötajate eest nõutud tasu 7590 eurot (koos käibemaksuga) ja FinWork OÜ töötajate eest nõutud tasu 6501.60 eurot (koos käibemaksuga), kokku 14 091.60 eurot. Arvestades, et TuulMet OÜ ja FinWork OÜ arvetes kajastatud summa on kokku 14 091.60 eurot (koos käibemaksuga), pidi hageja tõendama, et nimetatud ühingute töötajad töötasid kostja objektil cà 978,6 tundi. Kolleegium leiab, et e-kirjadega esitatud
2-17-9841 tunniaruannetest (tl 190p-192p, I kd ja tl 63-70, II kd)), millega hageja soovib tõendada nimetatud mahus Tuulmet OÜ ja WinWork OÜ töötajate töötamist kostja objektil, sellises mahus töötunde alust tuvastada ei ole. Eelnimetatud tunniaruannetest nähtub, et vaidlusalusel ajavahemikul töötasid Tuulmet OÜ ja/või WinWork OÜ töötajad kokku 911 tundi. Seega on hageja tasunõue Tuulmet OÜ ja/või WinWork OÜ töötajate osas põhjendatud kokku summas 13 118.40 eurot (koos käibemaksuga (911x14.4=13 118.40, vt all tabelit). Kelle kokku kokku summa tunnid eest tunnid koos km Tuulmet OÜ, Win 70 61 93 108,5 102 94 78 70 44,5 27 106 38 19 911 13118.40 Work OÜ
69.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja oli õigustatud kasutama äriühinguid TuulMet OÜ ja FinWork OÜ enda võetud kohustuste täitmisel kostja objektil Soola tn 3, Tartu, kuid arvestades, et ringkonnakohus on kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte tööjõurendina, jätab maakohtu põhjendustest välja viite VÕS § 635 lg-le 3. VÕS § 622 kohaselt eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult, kuid sama paragrahvi teise lause kohaselt võib käsundisaaja käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Seega ei keela seadus tööandjal kolmanda isiku abi kasutamist käsundi täitmisel ning tähtsust ei oma, kellega konkreetselt töötajatel lepingud olid.
70.Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus jättis arvestamata vastuoluga hageja esitatud tunnitabelites ja ehituspäevikus kajastuvate andmetega. Kostja maakohtus 06.02.2018 menetlusdokumendist esitatud vastuväidete kohaselt oli ehituspäevikutest nähtuvalt (tl 137p – 138, I kd): - 02.12.2016 AS Hiieko nimelt tööl kaks töötajat, kes paigaldasid III korruse ventilatsioonitorustikku; - 05.12.2016 AS Hiieko nimelt tööl neli töötajat, kes paigaldasid III korruse ventilatsioonitorustikku; - 08.12.2016 ja 09.12.2016 on sanitaartehniliste tööde osas teostatud ainult rennide välja puhastust. Kuna nendel päevadel muud tööd ehituspäevikute järgi ei tehtud, on tegemist hageja töötajate poolt praagi kõrvaldamisega, mis ei kuulu kostja poolt tasustamisele; - 02.01.2017 toimus potiraamide paigaldamine ning peatöövõtja KRC Ehitus OÜ objektiinseneri I.P 02.01.2017 elektronkirjast nähtub, et sanitaartehnilisi töid teostas vaid üks isik. - 04.01.2017 ja 05.01.2017 on teostatud mh tööd “kanalisatsioonitorustiku ümbertegemine“, mis oli peatöövõtja KRC Ehitus OÜ juhatuse liikme T.S sõnul praaktöö ümbertegemine; - 22.02.2017 on sanitaartehnilistest töödest tehtud vaid veesõlme ümberehitust; - 23.02.2017 on teostatud muuhulgas veesõlme ümberehitust. Peatöövõtja KRC Ehitus OÜ juhatuse liikme T.S sõnul oli tegemist mitteprojektijärgse töö ümbertegemisega; Samuti esitas kostja maakohtus 15.06.2018 menetlusdokumendis väited, et tunnitabelites kajastuv ei ole kooskõlas ehituspäevikute andmetega, mille järgi on 22.12.2016 ja 23.12.2016 viibinud tunnilehtede alusel viibinud objektil rohkem isikuid kui ehituspäevikute andmetel (tl 77p II kd). Maakohus on seega ebaõigesti leidnud, et kostja ei ole tunnitabelite osas vastuväiteid esitanud ja jätnud otsuse kohaselt põhjendamata. Ringkonnakohus kõrvaldab selle minetuse ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi järgnevalt.
2-17-9841
71.Kolleegium ei tähelda kostja esiletoodud vastuolusid hageja tunnitabelite ja ehituspäeviku andmetega. Esmalt peab ringkonnakohus veenvaks hageja selgitust, et kuna hageja rentis oma töötajaid kostjale, kajastati hageja töötajaid objekti ehituspäevikus peatöövõtja KRC Ehitus OÜ poolt kui kostja töötajaid. 02.12.2016 alltöövõtjate kohta ehituspäevikus tehtud kande järgi oli objektil AS Hiieko nimelt tööl kaks töötajat (tl 147, I kd) ja 05.12.2016 neli töötajat (tl 147, I kd), 22.12.2016 (tl 154, I kd) ja 23.12.2016 mõlemal päeval 10 töötajat (tl 154p, I kd). Hageja esitatud tunnitabeli koondist nähtub, et hageja nõuab 02.12.2016 tasu ühe töötaja – J.G eest (tl 22, II kd), 05.12.2016 tasu nelja töötaja – J.G, S.Ki, M.Ti ja S.M eest, 22.12.2016 ja 23.12.2016 mõlemal päeval kuue töötaja – J.G, S.Ki, V.R, M.Ti ja S.M eest. Seega on tõendid kooskõlas, sest nimetatud päevadel on tunnitabeli koondis kajastatud hageja töötajaid sama palju või vähem, kui oli ehituspäeviku järgi kostja töötajate koguarv objektil. 08.12.2016 ja 09.12.2016, 04.01.2017, 05.01.2017, 22.02.2017 ja 23.02.2017 (tl 149, 149p, 158, 176, 176p, I kd) kohta tehtud ehituspäeviku kannete osas ei väida kostja, et objektil hageja töötajaid ehituspäevikus märgitud arvul ei olnud, vaid leiab, et tehti tasustamisele mittekuuluvat tööd. Kuna tuvastatud on, et hageja kohustuseks oli anda kostjale kasutada töötajaid ja tasustamine toimus vastavalt kasutatud tööajale tunnipõhiselt, ei oma määravat tähtsust, kas kasutatud töötajad tegid parandustöid või muid töid. Vastuolule tuginemine 02.01.2017 ehituspäeviku kande ja tunnitabeli andmete puhul ei ole asjakohane, sest 02.01.2017 eest hageja tasu ei nõua. Tõendamata on kostja väide, et 26.12.2016 oli objekt valve all ja kinni. Arvestades, et S.Ki detsembris 2017 töötatud tundide kohta tunnitabel puudus, ei lugenud ringkonnakohus vastavaid tunde tõendatuks kohtuotsuse p-is 65 ja 66 põhjendustel.
72.TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Apellatsioonkaebuses esitab kostja täiendavalt uusi väiteid väidetavatele vastuoludele ehituspäevikute ja tunnitabelite vahel, samuti tunniarvestuse kohta, millele ta maakohtus ei ole tuginenud. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt Riigikohtu 11.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kolleegium jätab kostja apellatsioonkaebuses esitatud uued väited tähelepanuta ja lähtub kostja maakohtus esitatud vastuväidetest (otsuse p 70), sest ringkonnakohtu arvetes ei ole kostja ei ole esile toonud, et tal polnud objektiivselt võimalik oma kõiki vastuväiteid ja tõendeid maakohtus esitada. Maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust sellega, et jättis kostjale selgitamata, milliseid tõendeid kostja peaks esitama. Hagimenetlus on võistlev menetlus (TsMS § 5 lg 1 ja 2), kus TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega vastutavad pooled esitatud asjaolude ja väidete
2-17-9841 tõendamise eest ning kohus ei pidanud kostjale selgitama, milliseid konkreetseid tõendeid ta oma vastuväidete tõendamiseks esitama pidi.
73.Asjakohane ei ole kostja väide, et hagejal ei ole õigust oma teenusele käibemaksu lisada, sest ta on ise teenuse ostnud isikult (Tuulmet OÜ), kes ei ole käibemaksukohustuslane. Asjaolu, kas hageja on ostnud sisse tööjõurenditeenust käibemaksuga või ilma, ei mõjuta kuidagi hageja õigust ja ka kohustust juhul, kui ta on käibemaksukohustuslane, teenuse edasimüügile käibemaksu lisada. Samuti ei ole kostja näidanud, et täidetud on kõik KMS § 2 lg 11 tingimused, mis võimaldavad teenust käsitada vahendusteenusena. Praegusel juhul ei ole alust järeldada, et tegemist oleks vahendamisega, vaid hageja n.ö sisseostetud teenuse edasimüügiga.
74.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja kahjunõue kohtueelselt õigusteenusele tehtud kulutuste hüvitamiseks on põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada. Kolleegium järgib maakohtu põhjendusi, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. Arvestades, et hageja tasunõue on suuremas osas põhjendatud ja kostja on selle ka menetluse kestel osaliselt rahuldanud, ei olnud hageja kohtusse pöördumine õigustamatu, nagu leiab kostja. Asjaolu, et osutatud õigusabi ei aidanud kostja hinnangul kaasa asja lahendamisele enne kohtumenetluse alustamist, ei välista kohtueelse õigusabikulu kahjunõuet.
75.Õige on iseenesest kostja arusaam, et kohus ei või olla ühe poole kasuks kallutatud ning peab tagama õiglase kohtumenetluse. Toimiku materjalid ja maakohtu otsus ei anna aga kuidagi alust järeldada, et maakohus oleks olnud tõendeid hinnates või menetluses tervikuna erapoolik. 22.08.2018 määrusest nähtuvalt jättis maakohtu kohtunik kostja taandamisavalduse rahuldamata (tl 92-93, II). 28.08.2018 tegi Harju Maakohtu esimehe kohusetäitja määruse, millega jättis omakorda taandamisavalduse rahuldamata (tl 94-95, II kd), nagu on ette nähtud TsMS § 26 lg 3 esimeses lauses. Seega ei ole kostja esitanud asjaolusid ja kohtutoimikus ei ole tõendeid, mis viitaks sellele, et maakohtu kohtunik oleks pidanud ennast asja lahendamisest taandama. Asjaolu, et maakohus võis tõendeid hinnates eksida, ei anna alust järeldada, et kohus oleks teinud teadvalt vale lahendi.
76.Lepingujärgse tasu maksmisega viivitamise tõttu peab kostja tasuma hagejale ka viivist. 76.1 Kolleegium märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi viivist. Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, siis loetakse VÕS § 113 lg 1 teise lause ja § 94 järgi viivise määraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. Hageja palus mõista kostjalt välja tasunõudelt hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 941.92 eurot, mis tuleb rahuldada osaliselt. Samuti palus hageja välja mõista viivise kahjunõudelt alates hagi esitamisest ning ka tasunõudelt edasiulatuvalt seadusjärgse viivise kuni kohustuse täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib hageja lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele taotleda ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, ning eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2-17-9841 76.2 Alates tasunõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni on vastavalt alljärgnevale arvutusele muutunud põhivõlalt (tasunõue) 74 260.80 sissenõutavaks viivis 455.74 eurot: Võlasumma
Võlaperiood
% aastas
% päevas
Perioodis päevi
74 260.80
30.05.201726.06.2017
0,021918
Kokku summa 455.74
76.3 Alates hagi esitamisest kuni kostja poolt võla osalise tasumiseni on vastavalt alljärgnevale arvutusele muutunud põhivõlalt (tasunõue) 74 260.80 ja kahjunõudelt 600.48 eurot sissenõutavaks viivis 3019.06 eurot. Võlasumma
Võlaperiood
% aastas
% päevas
74861,28 (74 260.80+ 600.48)
27.06.201727.12.2017
0,021918
Perioodis päevi
Kokku summa 3 019.06
76.4 Arvestades, et kostja maksis hagejale kohustuse täitmiseks 27.12.2017 41 669.42 eurot, on vastavalt alljärgnevale arvutusele muutunud põhivõlalt (tasunõue) ja kahjunõudelt kokku 33 191.86 eurot sissenõutavaks kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivis 7 850.04 eurot Võlasumma
Võlaperiood
% aastas
% päevas
33191.86 (74861.2841 669.42)
28.12.201711.12.2020
0,021918
Perioodis päevi
Kokku summa 7 850.04
76.5 Eeltoodu kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 11 324.84 eurot ja alates 12.12.2020 kuni tasunõude ja kahju (33 191.86 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis.
77.Arvestades ülalmärgitud põhjendusi, on hageja tasunõue osaliselt põhjendatud ja hagi tuleb selles osas rahuldada. Kuna hageja tasunõue on osaliselt põhjendatud, on osaliselt põhjendatud ka hageja õigusabikulude hüvitamise ning viivisenõue.
Menetluskulude jaotus
78.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus on rahuldanud hagi osaliselt ning jätnud TsMS § 163 lg 1 § 168 lg 4 alusel hageja menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskulud 2% ulatuses jäid hageja kanda. Ringkonnakohus rahuldab hagi väiksemas ulatuses ning peab põhjendatuks jaotada kõigis kohtuastmetes kantud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele
2-17-9841 protsendi täpsusega. Hageja nõudis kostjalt 80 818.60 eurot, mis rahuldatakse summas 33 191.86 eurot (tasunõue 32 591.38 eurot+kahju 600.48 eurot). Lisaks on kostja tunnistanud hageja nõuet summas 41 669.42 eurot (kostja on nõude tasunud ja hageja on sellega seoses nõudest vastavas osas loobunud). Hagi on rahuldatud seega 93% ulatuses. Vastavas osas jäävad menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskulud 7% ulatuses (sisaldab osa, milles hageja loobus nõudest seoses nõude valesti arvestamisega [2124 eurot ehk 2,6 %]) jäävad hageja enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.