Marsh Kindlustusmaakler AS-i hagi K V vastu leppetrahvi 12 782 euro nõudes ja viivisenõudes K V vastuhagi Marsh Kindlustusmaakler AS-i vastu hüvitise 6346,70 euro nõudes ja viivisenõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 13 821,37 eurot Vastuhagi hind 6950,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Marsh Kindlustusmaakler AS (registrikood 10195016), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kostja K V (isikukood xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Karin Madisson ja advokaat Kadri Härginen
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 17.11.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta Marsh Kindlustusmaakler AS-i hagi K V vastu leppetrahvi 12 782 euro nõudes ja viivisenõudes rahuldamata.
2.Jätta K V vastuhagi Marsh Kindlustusmaakler AS-i vastu hüvitise 6346,70 euro nõudes ja viivisenõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Marsh Kindlustusmaakler AS (hageja) esitas 09.08.2018 kohtule hagi K V (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 12 782 eurot ning viivise VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras leppetrahvi tasumisega viivitamise eest alates 04.08.2018 kuni leppetrahvi tasumiseni.
2.Poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mille alusel kostja töötas hageja ettevõttes müügiassistendi ametikohal. Tööleping lõppes kostjapoolse ülesütlemisega. Pooltevahelise töölepingu p 5.1 nägi ette konkurentsipiirangu kokkuleppe, mis keelab kostjal 12 kuu jooksul pärast töölepingu lõppemist asuda tööle hageja konkurendi juurde. Töölepingu p 5.3 sätestab pärast töölepingu lõppemist rakenduva konkurentsipiirangu eest töötajale igakuise hüvitise maksmise summas 500 eurot. Hageja on täitnud töölepingu p 5.3 sätestatud hüvitise maksmise kohustuse. Hageja hinnangul on kostja konkurentsipiirangu kokkulepet rikkunud ja teeb seda jätkuvalt. Rikkumine seisneb selles, et kostja asus tööle xxxx grupi ettevõttes, s.o. Eestis kindlustusvahenduse valdkonnas tegutsevas ettevõtjas, mis on hageja konkurent konkurentsipiirangu kokkuleppe (töölepingu p 5.1) tähenduses. Töölepingu p 7.2 kohaselt on konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumisel hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 12 782 eurot. Kostja ei ole hageja nõudel hagejale leppetrahvi tasunud.
3.Hageja märkis 17.11.2020 kohtuistungil, et hageja majanduslik huvi on määratletud töölepingu punktis 1.2 ja töövaldkonnaga seonduv teave on selline, mille saladuses hoidmiseks on tööandajal õigustatud huvi. Majanduslik huvi on eelkõige klientide ja lepingute andmete salajases hoidmine.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja palub jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab, et konkurentsipiirang on tühine, kuna konkurentsipiirangu tasu on üksnes 29% senisest töötasust ning ilmselgelt ebamõistlik. Samuti hõlmab konkurentsipiirang kogu Baltikumi aga konkurentideks peab hageja üksnes Eesti ettevõtteid. Selleks, et konkurentsipiirang oleks kehtiv, peab konkurentsipiirang olema TLS § 23 lõike 3 alusel muuhulgas ruumiliselt mõistlikult piiritletud. Kostja leiab ka, et konkurentsipiirangu kokkulepe on kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine. Alternatiivselt, palub kostja vähendada kostjalt väljamõistetavat leppetrahvi mõistliku suuruseni. Kostja hinnangul ei saa väljamõistetav leppetrahv olla suurem kui 6000 eurot.
5.Kostja esitas 21.05.2018 töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt lõppes poolte tööleping 20.06.2018. 12.06.2018 edastas kostja hagejale avalduse, milles juhtis tähelepanu konkurentsipiirangu kokkuleppe tühisusele ning tegi hagejale ettepanku uue ja kehtiva konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja teavitas 18.06.2018 kostjat, et peab konkurentsipiirangu kokkulepet kehtivaks. Hageja edastas 21.06.2018 kostjale omapoolselt allkirjastatud töölepingu lõpetamise tingimuste kokkuleppe, kus soovis kokku leppida, et konkurentsipiirang kehtib hoopis 9 kuud ning ainult Eesti territooriumil. Antud kokkulepet kostja ei allkirjastanud, seega ei ole nimetatud kokkulepe kunagi jõustunud.
6.Kuivõrd konkurentsipiirangu kokkulepe oli selgelt tühine, kostja oli hagejale tühisuse aluseid korduvalt selgitanud ning kostja arveldusarvele polnud laekunud ka õigeaegselt konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmise eest hüvitist, sõlmis kostja 29.07.2018 töölepingu xxxx filiaaliga. 29.06.2018, 03.07.2018, 01.08.2018 kandis hageja kostjale konkurentspiirangu kokkuleppe täitmise eest hüvitist, mille kostja hagejale koheselt tagastas.
VASTUHAGI
7.Kostja esitas 02.11.2018 kohtule vastuhagi hageja vastu, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista konkurentsikeelu kokkuleppe hüvitise 6346,70 eurot (bruto), sissenõutavaks muutunud viivise 94,42 eurot ja edasi viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud 2(7)
määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja palub tasaarvestada hagejalt kostja kasuks väljamõistetav hüvitis hageja kasuks kostjalt väljamõistetud leppetrahviga.
8.Kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja konkurentsikeelu kokkulepe on kehtiv, on hageja omakorda kohustatud tasuma kostjale mõistlikku hüvitist, selleks, et konkurentsipiirangu kokkulepe oleks kehtiv ning viivist hüvitise õigeaegselt tasumata jätmise eest. Kostja leiab, et mõistlik igakuise hüvitise määr on 70% kostja senisest töötasust. Hagejal on konkurentsipiirangu kehtivuse korral kohustus kostjale tasuda hüvitist vastuhagi esitamise seisuga 2018 juuni-novembri eest summas 6346,70 eurot (bruto). Kui kohus leiab, et konkurentsipiirang on siiski kehtiv, tuleb kostja kasuks välja mõista mõistlik hüvitis kogu ühe aastase piirangu kehtivuse aja eest.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
9.Hageja vastuhagi ei tunnista. Vastuhagis esitatud nõuded on ilmselgelt alusetud. Kuivõrd hagejal ei ole kostja ees täitmata põhikohustusi, on alusetud ka vastuhagis esitatud viivise nõuded.
10.Hageja rahalised kohustused kostja ees on määratud töölepingus fikseeritud pooltevahelise kokkuleppega ning hageja on need kohustused kostja ees täitnud. Kostja ei ole õigustatud saama hagejalt tasu konkurentsipiirangust kinnipidamise eest, sest ta pole täitnud seda kohustust, mille täitmise eest seaduse kohaselt kõnealune tasu üldse maksmisele kuulub. Kostjal ei saa olla alust nõuda hagejalt suuremat tasu, kui on töölepingus kokku lepitud ning selle tasu on kostja ka kätte saanud. Hageja hinnangul on töölepingus kokku lepitud konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmise tasu suurus mõistlik ning kostja vastuhagi väited selle kohta, nagu oleks tasu mõistlik suurus 70% kostja töötasust, on alusetud. Isegi kui kostjal oleks õigus saada konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmise eest igakuist hüvitist summas 1190 eurot (millega hageja ei nõustu), ei oleks kostjal alust nõuda hagejalt 2018 novembrikuu seisuga kokku 6346,70 euro tasumist. Hageja on konkurentsipiirangu kehtivusajal tasunud kostjale tasu summas 500 eurot (bruto) kuus, seega saaks kostja oma väidete õigsust eeldades nõuda hagejalt täiendavat tasu 1190 - 500 = 690 eurot
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus jätab hagiavalduse ja vastuhagi rahuldamata. Hageja leppetrahvi nõue
12.Hageja esitas kostja vastu leppetrahvinõude töölepingus kokku lepitud konkurentsipiirangu rikkumise eest. Hageja hinnangul on kostja on konkurentsipiirangu kokkulepet rikkunud, kuna kostja asus tööle xxxx grupi ettevõttes, s.o hageja konkurendi juures. Kostja on seisukohal, et konkurentsipiirang on tühine, kuna konkurentsipiirangu tasu on üksnes 29% senisest töötasust, hõlmab kogu Baltikumi ning on kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine. Alternatiivselt, palub kostja vähendada kostjalt väljamõistetavat leppetrahvi mõistliku suuruseni.
13.Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Nimetatud sätte kohaldamise eeldused on kehtiv leping, lepingus kokku lepitud leppetrahvi maksmise kohustus ning kohustuse rikkumine. Vastavalt VÕS § 159 lõikele 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
14.Õigusliku kvalifikatsiooni üle vaidlus puudub. Riigikohus on selgitanud, et kohtu selgituskohustus sõltub nii vaidluse asjaoludest kui ka esindajate kvalifikatsioonist. Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole 3(7)
esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. (RKTKo 3-2-1-41-15, p 19). Mõlemat menetlusosalist esindavad vandeadvokaadist esindajad, kes on oma menetlusdokumentides esitanud oma nõuete ja vastuväidete õiguslikud alused. Sellest tulenevalt ei pidanud kohus vajalikuks selgitada pooltele tõendamiskoormist.
15.Kohus tuvastab asja lahendamisel tähtsust omavad järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 30.09.2014 töölepingu (lk 3-4). Töölepingu punkt 5 kohaselt kostja kohustus töölepingu kehtivuse ajal ja 12 kuu jooksul pärast töölepingu lõppemist mitte töötama hageja konkurentide juures ja mitte töötama hagejaga samal majandus- ja kutsetegevusalal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe kohaselt pidi konkurentsipiirang kehtima Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi territooriumil ning konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist pidi hageja maksma kostjale igakuist hüvitist summas 500 eurot (bruto), mis on ca 29 % töötaja töötasust (lk 4). Kostja põhipalgaks oli 1700 eurot (bruto) kuus (töölepingu punkt 6.2). Konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumisel oli tööandajal õigus nõuda töötajalt leppetrahvi summas 12 782 eurot (töölepingu punkt 7.2). Kostja esitas 21.05.2018 töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt lõppes poolte tööleping 20.06.2018 (lk 5). Kostja edastas 12.06.2018 hagejale avalduse konkurentsipiirangu kokkuleppe tühisuse osas ning tegi hagejale ettepaneku uue konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimiseks (lk 25 ja 26). Hageja teatas 18.06.2018 kostjale, et peab konkurentsipiirangu kokkulepet kehtivaks (lk 27-28). Hageja edastas 21.06.2018 kostjale omapoolselt allkirjastatud töölepingu lõpetamise tingimuste kokkuleppe (lk 29-30). Hageja soovis nimetatud kokkuleppes kokku leppida konkurentsipiirangu kehtivuses 9 kuud ning ainult Eesti territooriumil. Kostja kokkulepet ei allkirjastanud. Kostja sõlmis 29.06.2018 töölepingu xxxx filiaaliga. Hageja esitas kostjale 25.07.2018 nõude leppetrahvi tasumiseks hiljemalt 03.08.2018 (lk 9). Kostja hageja leppetrahvinõuet ei rahuldanud. Hageja tasus kostjale perioodil 29.06.2018 kuni 03.06.2019 töölepingu p-is 5.3 sätestatud hüvitise, kokku 4627,19 eurot (lk 90-90 pöördel). Kostja tagastas nimetatud summad hagejale (lk 91-91 pöördel).
16.Töölepinguseaduse (TLS) § 23 lg 1 kohaselt võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada (TLS § 23 lg 2). Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud (TLS § 23 lg 3). TLS § 23 lg 4 kohaselt on TLS §-s 23 sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine. TLS § 24 lg 1 kohaselt pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see: 1) vastab käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele; 2) on sõlmitud kirjalikult; 3) selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 ning 4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.
17.Riigikohus on märkinud, et arvestades asjaolu, et konkurentsipiirang kitsendab oluliselt töötaja õigust valida vabalt tegevusala või töökohta, on sellekohase kokkuleppe sõlmimine viidatud sätete järgi õigustatud vaid juhul, kui on tuvastatud kõik järgmised TLS § 23 lgtest 2 ja 3 tulenevad eeldused (nõuded): piirang kaitseb tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (tööandjal on õigustatud põhjus piirangut kehtestada, sest töötaja töösuhtes omandatud teadmised võivad tööandjat oluliselt kahjustada); piirang on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud (piirang on proportsionaalne tööandja kaitstava huviga ning töötajale on arusaadav, millisel territooriumil, kui kaua ja millise tegevuse kohta piirang kehtib). Kui üks eeltoodud nõuetest on täitmata, on konkurentsipiirangu kokkulepe TLS § 23 lg 4 järgi tühine. 4(7)
Kõnealuse regulatsiooniga tagatakse tööandja ja töötaja huvide tasakaalustatud kaitse: kaitstakse tööandja ärihuvi, et töötaja ei osutaks talle konkurentsi, ning töötaja huvi, et talle kehtestatud vaba eneseteostuse piirangud oleksid mõistlikud ja äratuntavad (RKTKo 2-1516682, p 12).
18.Kohus tuvastab, kas piirang kaitseb tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud millist hageja erilist majanduslikku huvi konkurentsipiirang kaitseb. Hageja märkis kohtuistungil, et majanduslik huvi on määratletud töölepingu punktis 1.2 ja töövaldkonnaga seonduv teave on selline, mille saladuses hoidmiseks on tööandajal õigustatud huvi. Majanduslik huvi on hageja hinnangul eelkõige klientide ja lepingute andmete salajases hoidmine. Hageja ei ole aga konkreetselt välja toonud ega selgitanud täpsemalt erilist majanduslikku huvi. Hageja käsitlus on liiga üldistav ning kohtul ei ole võimalik hageja väite pinnalt analüüsida kas konkurentsipiirang kaitseb hageja erilist majanduslikku huvi.
19.Kostja on esile toonud, et töölepingu seaduse seletuskirja kohaselt on konkurentsipiirangu kokkulepe õigustatud juhtudel, kus saladuse hoidmise kohustus ei ole piisav meede tööandja majanduslike huvide kaitsmiseks. Kostja töötas hageja juures müügiassistendi ametikohal. Kostja töövaldkonnaks oli olemasolevate ja uute klientide teenindamine, kindlustusmaaklerite assisteerimine, erinevat liiki kindlustuslepingute vormistamine, andmete sisestamine jms (töölepingu punkt 1.2). Kostja kohustus täitma tööülesandeid, mis seondusid nimetatud töövaldkonnaga. Töölepingu punktis 4 on üksikasjalikult kirjas kostja saladuse hoidmise kohustuse ulatust (lk 3 pöördel). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine oli põhjendamatu, kuna lähtuvalt kostja tööülesannetest piisas hageja huvide kaitsmiseks üksnes saladuse hoidmise kohustuses kokkuleppimisest. Konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine ei olnud sellest tulenevalt enam vajalik ega põhjendatud.
20.Konkurentsipiirangu kehtimiseks peab konkurentsipiirang olema TLS § 23 lõike 3 alusel muuhulgas ruumiliselt mõistlikult piiritletud. Ruumilise piiritletusse nõude rikkumine toob kaasa konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtetuse. Töölepingu p 5.2 kohaselt pidi konkurentsipiirang kehtima Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi territooriumil. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et tegemist on väga laiaulatusliku ruumilise piiranguga, välistades kostjal erialase töö tegemise kogu Baltikumis järgneva aasta jooksul. Nimetatud piiranguga sisuliselt võeti kostjal Eesti Vabariigis kui ka naaberriikides erialase töö tegemise õigus. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostjal oleks mingigi kokkupuude Läti ja Leeduga. Töölepingu p 5.1 kohaselt on hageja määratlenud konkurentidena üksnes kõiki Eestis kindlustustegevuse valdkonnas tegutsevaid erinevaid ettevõtteid. Vaidlus puudub, et kostja täitis tööülesandeid üksnes Eestis. Seega on töölepingus sätestatud konkurentsipiirangu kokkulepe ruumiliselt ebamõistlikult piiritletud.
21.Eeltoodust tulenevalt ei vasta konkurentsipiirang TLS § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele ning on TLS § 23 lg 4 kohaselt tühine.
22.Kohus analüüsib kas konkurentsipiirangu tasu 29% senisest töötasust saab pidada mõistlikuks. TLS § 24 lõike 2 alusel tuleb tööandjal tasuda töötajale pärast konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest igakuist mõistlikku hüvitist.
23.Töölepingu p 5.1 sätestab konkurentsipiirangu kokkuleppe. Nimetatud kokkuleppest nähtuvalt kohustus kostja 12 kuud pärast lepingu lõppemist mitte töötama hageja konkurendi juures ja mitte tegutsema hagejaga samal majandus- ja kutsetegevusalal. Konkurentsipiirang pidi kehtima lisaks ka Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi territooriumil. Tegemist on äärmiselt ulatusliku ja ebaproportsionaalse piiranguga. Sellest tulenevalt ei saa pidada mõistlikuks igakuiseks hüvitiseks 29% töötasust. Kostja põhipalk oli pärast katseaega 1700 eurot ning 5(7)
konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist pidi hageja maksma kostjale igakuist hüvitist summas 500 eurot.
24.TLS § 24 lg 1 p 3 lõike 3 kohaselt on konkurentsipiirangu kokkulepe tühine, kui tööandja ei maksa töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. Kohus leiab, et konkurentsipiirangu kokkulepe on tühine. Hüvitiseks määratud 500 eurot on konkurentsipiirangu ulatust arvestades ebaproportsionaalselt väike ega kompenseeri töökoha valiku piirangut. Kohtu hinnangul saaks nii ulatuslikku konkurentsipiirangut arvestades pidada mõistlikuks hüvitiseks vähemalt 70% töötasust. Kostja töötasust 29% ei kompenseeri töökoha valiku piirangut. Kostja on menetluses esile toonud, et kostja on töötanud kindlustuse valdkonnas 11 aastat (alates augustist 2007), millest ta töötas hageja juures ca neli aastat. Enamuse oma karjäärist on kostja töötanud teiste kindlustusandjate juures ning vastavalt on kostja sisuliselt kvalifitseeritud spetsiifiliselt töötama üksnes kindlustusvaldkonnas. Seega eeldaks konkurentsikeelust kinnipidamine kostjalt ümberspetsialiseerumist või uue kutse omandamist.
25.TLS § 24 lg 1 kohaselt pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see: 1) vastab käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele; 2) on sõlmitud kirjalikult; 3) selle eest makstakse hüvitist vastavalt TLS § 24 lõikele 3 ning 4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.
26.Tulenevalt asjaolust, et konkurentsipiirangu kokkulepe on tühine, ei ole vaja edasi analüüsida kostja vastuväidet tühise tüüptingimuse ega leppetrahvi vähendamise osas. Kuna konkurentsipiirangu kokkulepe on tühine, ei tule tuvastada, kas kostja on seda kokkulepet rikkunud ning otsustada ei tule ka leppetrahvi nõude lahendamise üle. Samuti ei tule seisukohta võtta viivisenõude osas.
27.Hagiavaldus jääb rahuldamata. Kostja vastuhagi
28.Kostja esitas 02.11.2018 kohtule vastuhagi hageja vastu, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista konkurentsikeelu kokkuleppe hüvitise 6346,70 eurot ja viivise. Kostja palus tasaarvestada hagejalt kostja kasuks väljamõistetav hüvitis hageja kasuks kostjalt väljamõistetud leppetrahviga.
29.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja konkurentsikeelu kokkulepe on tühine. Vastuhagi rahuldamise eelduseks on konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivus. Eeltoodust tulenevalt ei tule analüüsida vastuhagi rahuldamise eeldusi ning vastuhagi rahuldamisele ei kuulu.
MENETLUSKULUD
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt tuleks hagiavalduse menetluskulud jätta hageja kanda ning vastuhagi menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
31.Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et kohus jättis nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata, on mõistlik jätta TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Mõlemal poolel olid menetluses advokaadist esindajad ja seega tasusid mõlemad pooled neile osutatud õigusabi eest. Vaadates menetluskulude nimekirja on keeruline
6(7)
eristada hagiavalduse ja vastuhagi toimingutele kulunud aega. Seega on põhjendatud ja mõistlik jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.