Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Anu Talu
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.12.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-7905
Kohtuasi
If P&C Insurance AS hagi XX vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.04.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
8958,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Paul Paas Kostja (apellant): XX (isikukood lepinguline esindaja Anto Variku
Menetluse liik
xxxxxxxxxxx),
Asja läbivaatamine 10.11.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2020 otsus 2383,70 euro väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
2.Jätta hagi 2383,70 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
4.2.Välja mõista XXlt If P&C Insurance AS kasuks tagasinõude korras kannatanutele tasutud liikluskahju hüvitamiseks 6574,93 eurot.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude 73 % ulatuses kostja ja 27 % ulatuses hageja kanda.
2-18-7905 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.If P&C Insurance AS (hageja) esitas 21.05.2018 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 8958,63 eurot regressi korras liiklusõnnetuses kannatanutele väljamakstud kulude hüvitamiseks.
2.20.05.2015 kell 00:35 toimus Tallinnas, Paldiski mnt 96 juures liiklusõnnetus, milles sai kannatada TALLINNA LINNATRANSPORDI AS-ile (TLT) kuuluv kontaktliini mast, Tallinna kommunaalametile (TKA) kuuluv välisvalgustus ning G.G. L ja L. L (kostja alaealised lapsed).
3.Kahju tekitati kostja poolt juhitud sõidukiga Lexus RX450H (reg.nr xxx, edaspidi sõiduk/auto). Liikluskahju toimumise ajal puudus kostjal sõiduki juhtimisõigus, sest ta ei olnud oma juhtimisõigust taastanud. Politsei poolt koostatud väärteo kirjelduse kohaselt juhtis kostja mootorsõidukit, juhtimise ajal tegeles toimingutega, mis segasid juhtimist, mille tõttu kaotas kostja sõiduk juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu posti.
4.Sõiduki suhtes oli 03.12.2014 sõlmitud hageja juures liikluskindlustuse kindlustuspoliis nr 3K110200493808 kindlustusperioodiga 03.12.2014-02.12.2015.
5.TLT teostas kontaktliini taastusremondi - masti asendamise summas 8485,70 eurot (ilma käibemaksuta), mille hüvitas hageja. Liikluskahju toimumise ajal oli trollide kontaktvõrk kasutuses. Alles 2016. aasta jaanuaris lõpetati trolliliiklus Õismäe suunal. Seega kostja poolt liiklusõnnetuse käigus kahjustatud trolliliikluse tagamiseks, tuli kahjustatud mast ja liin kiiresti taastada. Hiljem demonteeriti trolliliinid, kuid kandemast seisab seal praegugi ja on TLT omandis. TLT kasutas ettevõtte sisest hinnakirja, mis oli kehtestatud veel Eesti krooni ajal. Trollibussi kontaktvõrgu masti paigalduse hinna (6102 eurot) võttis TLT AS Elektritsentrum pakkumiselt. Veoauto kasutamise hind võeti analoogselt töölt kolm kuud varem teenust sisse ostetud AS Elektritsentrum arve-saatelehelt.
6.TKA-le kuuluva välisvalgustuse taastusremondi teostas Elektrilevi OÜ summas 350 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja hüvitas eelmainitud kahju summas 420 eurot Tallinna Linnakantseleile.
7.G.G.L tekitatud kahju osas hüvitas hageja 29,45 eurot ja L.L tekitatud kahju osas 23,48 eurot Tallinna Lastehaigla SA-le.
8.Kokku hüvitas hageja kannatanutele 8958,63 eurot. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 2 p 3 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue
2-18-7905 sõidukijuhi vastu, kui ta juhtis sõidukit liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p-des 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ja leidis, et hagiavalduse saab rahuldada kokku 1323,77 euro ulatuses. Kostjal ei ole vastuväiteid TKA kulude ja lastele tekkinud kahju hüvitamise osas.
10.TLT-le hüvitatud kahju suurusega 8485,70 eurot kostja ei nõustu. Kalkulatsioon nr 012015 on kogu ulatuses liialdatud tööde maksumuse ja ajakulu osas, eriti mis puudutab masti paigaldamise töid summas 6102 eurot. Tegelikkuses ei ole avariis kannatada saanud posti asendatud põhjusel, et seal paiknesid trolliliinid. Liinid olid õnnetuse tekkimise ajal juba suletud ja asendatud hübriidbussidega. Kostja teostas LÕ toimumise kohal hilisemalt paikvaatluse ja tegi fotod, mis kinnitavad asjaolu, et tegelikkuses ei ole Tallinnas, Paldiski mnt 96 maja juures olevat trollide kontaktliini posti kunagi asendatud ega hageja poolt TLT kalkulatsioonis nr 01-2015 loetletud töid teostatud. Tegemist on tõenäolistelt vana ja teisaldatava asenduspostiga, kuna oli teada, et kõik sellel suunal sõitvad trolliliinid suletakse niikuinii 31.12.2015. Hagi materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ise sündmuskohal käinud ja tegelikku olukorda fikseerinud, sest vastasel juhul oleksid tal tekkinud põhjendatud kahtlused kahju tegeliku ulatuse suhtes.
11.Kalkulatsiooni nr 01-2015 rea nr 5 tööde ühikuks on märgitud 1, mistõttu ei ole kahjunõue selge ja arusaadav. 6102 eurot oli TLT töötajate arvestuslik tööjõukulu. TLTl on 24h ööpäevane valve, mille töötajate igapäevaste tööülesannete hulka kuulubki tavapärane hooldus ja avariide likvideerimine. Eelneva tõttu ei ole tööjõukulud käsitletavad kahjuna ning neid ei saa kahjuna ka sisse nõuda.
12.Töid teostanud masinapark kuulus TLT-le, mistõttu ei ole võimalik käsitleda kahjuna kalkulatsiooni ridu nr 1 (tõstukauto kasutamine Mercedes-Benz summas 577,46 eurot), nr 2 (kraana kasutamine summas 145,80 eurot), nr 3 (keevitusauto kasutamine summas 80 eurot ja nr 4 (veoauto kasutamine summas 729,60 eurot), mis kokku moodustab 1535,86 eurot. Hageja on kahjunõudes märkinud ühikuhinnad kasutatud tehnika tundide ja päevade eest, kuid selliselt ei ole võimalik kahjunõuet esitada, kuna tegemist on hageja enese tehnikaga, mida hageja ei pidanud rentima kolmandatelt isikutelt. Ettevõtte sisemised kulud oma tööjõu ja tehnika kasutamisel ei saa olla käsitletavad kahjuna ning sellist kahjunõuet kolmandate isikute vastu esitada ei saa. Asjas ei ole esitatud ainsatki kuludokumenti, mis tõendaks eelnimetatud kahju tekkimist ning enese poolt kehtestatud ja kontrollimatute ühikuhindade alusel ei ole võimalik kostjalt kahju välja mõista.
13.Ülejäänud otsesed kulutused, mis on toodud kalkulatsiooni nr 01-2015 ridadel 6-20 kokku summas 850,84 eurot võivad olla käsitletavad TLT kahjuna. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohus rahuldas 09.04.2020 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasinõude korras kannatanutele tasutud liikluskahju hüvitamiseks 8958,63 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 529,30 eurot (s.o riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja kulutused 29,30 eurot) ja viivise menetluskuludelt.
15.Kostja arvates ei ole tema põhjustatud liiklusõnnetuese tõttu tekkinud kahju nii suur nagu hageja väidab. Liiklusõnnetuse asjaolude ja tekkinud kahju liikide üle vaidlust ei ole ning osaliselt ei vaidle kostja ka kahju suurusele vastu.
16.TLT esitas hagejale kahju hüvitamise nõude täitmiseks maksenõude (tl 6 pöördel) summas 8485,70 eurot koos kalkulatsiooniga (tl 7), mille hageja on 11.06.2015 tasunud (tl 11-12). Kommunaalamet esitas hagejale taotluse kahju 420 euro hüvitamiseks, mille
2-18-7905 hageja tasus 12.06.2015 (tl 12-17). G.G.L tekitatud kahju hüvitas hageja Tallinna Lastehaigla SA-le summas 29,45 eurot (tl 19-24). L.L tekitatud kahju hüvitas hageja samuti Tallinna Lastehaigla AS-ile summas 23,48 eurot (tl 26-28).
17.Kostja leidis, et hagi saab rahuldada kommunaalametile tekitatud kahju 420 euro ulatuses, kostja lastele tekitatud kahju 52,93 euro ulatuses ja TLT-le tekitatud kahju võib olla põhjendatud 850,84 euro ulatuses (s.o kalkulatsiooni read 6-20). Kokku on kostja tunnistanud kahju tekitamist summas 1323,77 eurot (tl 108-110). TsMS § 231 lg 2 alusel loeb kohus selles ulatuses kahju tekitamise omaksvõetuks. Vaidlus on seega vaid TLTle tekitatud kahju suuruse osas ulatuses, mis ületab 850,84 eurot (s.o vaidluse all on 7634,86 eurot).
18.Kohus loeb Politsei-ja Piirivalveameti õiendi ja kostja sellekohaste vastuväidete puudumise alusel tõendatuks, et kostja rikkus LS § 33 lg 11 p 1 ja LS § 90 lg 1 p 1, millega põhjustas liiklusõnnetuse. Juhtimisõiguse ja selleks vajalike teadmiste (millised tegevused ei ole sõiduki juhile roolis olles liikluses osaledes lubatud jne) puudumine on käesoleval juhul põhjustanud liiklusõnnetuse. Hagejal on LKindlS § 53 lg 2 p 3 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel tagasinõude õigus liiklusõnnetuse põhjustanud isiku vastu. Kostja ei ole ka LKindlS § 53 lg-s 3 nimetatud eeldust ümber lükanud.
19.Hageja on lisaks TLT kalkulatsioonile ja arvele esitanud tõendina kahju suuruse kohta järgmist: - fotod sündmuskohalt 20.05.2015 kl 9:00 hommikul (tl 7 pöördel ja 8), mis kinnitavad, et olemas olev trolliliinide kandemast on purunenud ja väändunud pikali ning kohale on toodud kontaktvõrgumasin-tõstukauto, mis hoiab ajutiselt trolliliine selleks, et trolliliiklus oleks võimalik pärast öist õnnetust, hommikul avada; - eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja G.G ütlused 21.01.2020 istungil (tl 104, 00:37:17). - TLT infrastruktuuridirektori 23.08.2018 teade hagejale selle kohta, et ajutise kontaktvõrgu platvormtõstuki asemele paigaldati 20.05.2015 (ilmselgelt eksituse tõttu märgitud 2018) teisaldatav kandemast ja kontaktvõrk ühendati selle masti külge. Kuna 2016. aasta jaanuaris lõpetati trolliliiklus Õismäe suunal, siis kontaktjuhe demonteeriti 2016. aasta maikuus. Kandemastidele jäid valgustusarmatuurid konsoolidega ja kaablid. 24.10.2016 telliti TLT poolt ajutiste kandemastide asemele alalised kontaktmastid tänavavalgustuse jaoks. Paigaldamine toimus 2016. aasta 43. nädalal. Ajutised mastid veeti TLT laoplatsile. Peterburi mnt ääres asuvad kontaktmastid kuuluvad TLT-le (tl 64); - TLT elektritranspordi taristu osakonnajuhataja V. Ilvese 16.12.2019 e-kirja hagejale, mille lisadena on esitatud TLT kalkulatsioonis esitatud tasu kujunemise alused (tl 96-100).
20.Kostja tunnistaja G.G selgitas 21.01.2020 toimunud istungil (t lk 104 jj), et: - esmalt toodi õnnetuskohale kontaktvõrgumasin-tõstuk, mille külge kinnitati liinid, et saaks üldse liiklust avada; - seejärel oli vaja tellida lahtine masin ja kraana, et tuua Tallinnas, Peterburi tee 76 asuvalt laoplatsilt ajutine mast, mille külge liinid ajutiselt kinnitada (et vabastada tõstukauto); - keevitusmasin ja kraana kuulusid TLT-le, masti vedamise auto oli tellitud mujalt; - kontaktvõrgumasin-tõstuk kuulus samuti TLT-le; - töö teostas TLT personal ja töötunnid kajastuvad TLT kalkulatsioonil; - uus kontaktvõrgu mast paigaldati M Power OÜ poolt TLT 24.10.2016 tellimuse alusel ja masti külge paigaldati tänavavalgustus; - masinate töö tunnihind on fikseeritud TLT sisekäskkirjadega.
2-18-7905
21.Kuna vaidluse all on ainult TLT kalkulatsiooni positsioonid 1-5, siis analüüsib kohus detailsemalt ainult neid postisoone. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kuna hagejal olid endal peaaegu kõik masinad ja tööjõud olemas, siis ei peagi kostja seda kulu hüvitama.
22.Esimesed 4 positsiooni kalkulatsioonil on sõidukite kasutamine: tõstukauto, kraana, keevitusauto ja veoauto kasutamine. Tunnistaja G.G on 21.01.2020 istungil selgitanud, et TLT tellis väljastpoolt ainult veoauto, teised sõidukid on TLT-l olemas. Samas ei tähenda see, et nende kasutamine liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks ei ole käsitatav kahjuna. Neid sõidukeid ei oleks olnud vaja kasutada, kui kostja ei oleks kontaktliini masti ära lõhkunud.
23.Hageja on esitanud TLT juhatuse kinnitatud infrastruktuuri osakonna poolt välistellijatele tehtavate teenuste hinnakirja ja see on arvestatav tõendina hindamaks, millised on mõistlikud kulutused tekitatud kahju kõrvaldamiseks, sõltumata sellest, et hinnakiri on kehtestatud välistellijatele. Hinnakirjast nähtub, et sõidki kasutamisel lähtutakse kütusekulust ja tööjõumaksudest. Seda võib pidada mõistlikuks kuluks arvestades ka seda, et hinnakiri on kehtestatud vähemalt 9 aastat tagasi, sest ametlikult tuli Eestis euro käibele 01.01.2011, kuid hinnakiri on esitatud Eesti kroonides.
24.TLT teatisega (tl 64) ja tunnistaja G.Gi ütlustega on tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli Tallinnas, Paldiski mnt-l trolliliiklus ning selle toimimise tagamiseks oli vajalik taastada hageja poolt purustatud kontaktliini mast, kuhu liinid saaks kinnitada. Selleks oli vajalik esmalt ajutise meetmena rakendada kontaktvõrgu platvormtõstukit (kalkulatsiooni positsioon 1) ja seejärel kraanat (pos 2), keevitusautot (pos 3) ja veoautot (pos 4), et paigaldada ajutine post, vabastada tõstukauto ja paigutada liinid ümber ajutise posti peale.
25.Hageja on tõendanud (tl 100), kui palju veoauto teenus liiklusõnnetuse toimumise ajal üldiselt maksis. Kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et viidatud sõidukeid on võimalik üürida või rentida teistsuguse, s.t odavama hinnaga.
26.Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud kuluks, mis on seotud hävinenud asja funktsionaalsuse esialgse taastamisega, 1532,86 eurot (kalkulatsiooni positsioonid 1-4).
27.Uue masti paigaldamise osas on hageja selle maksumuse tõendamiseks esitanud AS Elektritsentrumi koostatud hinnapakkumise (tl 97), kuid uue masti paigaldas M Power OÜ (tunnistaja G.G, tl 104 pöördel), seega ei ole hageja tõendanud hävinenud masti asendamise tegelikku kulu. Kostja on väitnud, et kulu on tõendamata ega saa olla sellises suuruses, kuid ei ole esitanud tõendeid ning on sellekohase ekspertiisi või spetsialisti arvamuse esitamise võimaluse kasutamata jätnud.
28.Tsiviilasjas nr 2-17-11269 on Riigikohus märkinud muuhulgas, et kui hävinud asja väärtus võis hävimise ajaks olla võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb kahju hüvitamise kindlaksmääramisel arvestada ka VÕS § 132 lg 1 teises lauses sätestatuga, st tuleb hinnata, kas asja väärtus oli hävimise ajaks, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, mis annaks aluse hävinud asja väärtuse vähenemist hüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
29.Kohtule ei ole esitatud andmeid või tõendeid selle kohta, kas ja kui palju võis hävinenud masti väärtus olla vähenenud võrreldes uue paigaldatud mastiga, samuti ei ole kohtul andmeid selle kohta, kas uue masti ja selle paigalduskulud võisid olla väiksemad AS Elektritsentrum hinnapakkumisest (tl 97). Kohtu ette toodud tõendite alusel saab kohus tuvastada vaid seda, et uue masti paigaldamise tavapärane kulu oli kalkulatsioonis ja võrreldavas hinnapakkumises toodud 6102 eurot.
30.Asjaolu, et trolliliinid Paldiski mnt-l eemaldati ja trolliliiklus Õismäe suunal lõpetati, ei tähenda, et TLT-l kahju ei tekkinud. Kohtu ette toodud tõendid (ka kostja fotod tl 72) kinnitavad, et mast asendati ja uus kontaktmast püstitati, sest see oli vajalik tänavavalgustuse tagamiseks.
2-18-7905
31.Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi tervikuna ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasinõude korras kahju hüvitamiseks 8958,63 eurot. Apellatsioonkaebus
32.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada 7634,86 euro väljamõistmise osas, saata asi uueks lahendamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud hageja kanda.
33.Kohus on otsuses eiranud ja üllatuslikult kõrvale heitnud hageja poolt esitatud algse nõude, milles hageja esindaja väitis, et 27.05.2015 koostatud kalkulatsiooni rida 5 summas 6102 eurot on TLT tööjõukulud seoses avarii kõrvaldamise ja ajutise posti paigaldamisega. Vastavat asjaolu tunnistas 21.01.2020 istungil ka G.G, kes ei maininud AS Elektritsentrum hinnapakkumist. Tööjõukulud ei ole käsitletavad TLT-le tekkinud kahjuna. Kohus on eiranud hageja poolt esitatud nõude alust ja teinud otsuse pärast hageja poolt nõude aluse muutmist 31.12.2019 esitatud tõendite alusel.
34.Hageja poolt 31.12.2019 esitatud dokument „Infrastruktuuri osakonna poolt välistellijatele tehtavad teenused“ ei ole kohaldatav kahjunõude arvutamise alusena, kuna see on teenuste hinnakiri isikutele, kes tellivad konkreetseid teenuseid TLT-lt. Maakohus võttis kahjuhüvitise väljamõistmisel aluseks ebausaldusväärse tõendi, kuna AS Elektritsentrum 25.05.2015 hinnapakkumine on koostatud tagantjärele (16.12.2019). AS Elektritsentrum poolt koostatud arve-saateleht nr 15028 on koostatud enne õnnetuse toimumist ning ei ole seega seostatav kahjujuhtumiga.
35.Hageja ei ole tõendanud, milliseks kujunes posti ja selle paigaldamise maksumus. Hageja ei ole esitanud tõendit M Power OÜ poolt teostatud töö maksumuse kohta. Vastustaja seisukoht
36.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja palus jätta rahuldamata kostja taotluste uute tõendite vastuvõtmiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
37.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata.
38.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on 7634,86 euro ulatuses kahju väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
39.Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt kostja taotlust aegumise kohaldamiseks. Kostja on esmakordselt aegumise vastuväite esitanud vahetult enne ringkonnkohtu istungit etoimikusse saadetud kirjalikes teesides, mis jõudsid kohtu kooseisuni alles peale istungit. Üldjuhul võib menetlusosaline esitada apellatsioonkaebuse TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva jooksul, alates maakohtu otsuse talle kättetoimetamisest, ning selle aja jooksul võib ta TsMS § 634 lg 1 järgi ka kaebust muuta ja täiendada, muuhulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb ka aegumise vastuväide ringkonnakohtus esitada üldjuhul kas apellatsioonkaebuses või apellatsioonkaebuse muutmise avalduses ning pärast apellatsioonitähtaja möödumist ei saa apellatsioonimenetluses apellant enam aegumise kohaldamist taotleda ( vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-136-10, p 15). Kuna kostja on taotluse aegumise kohaldamiseks esitanud selgelt hilinenult, jätab ringkonnakohus selle TsMS § 66 ja § 632 lg 1 alusel tähelepanuta.
2-18-7905
40.Kaebuse lahendamisel lähtub Ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel järgmistest maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest liiklusõnnetuse toimumise, kahju tekkimise ja kostja vastutuse kohta: - 20.05.2015 põhjustas kostja Tallinnas, Paldiski mnt 96 juures liiklusõnnetus, milles sai muuhulgas kannatada TLT-le kuuluv kontaktliini mast; - Murdunud kontaktliini masti asemele paigaldati samal päeval TLT töötajate poolt ajutine kandemast ja kontaktliin ühendati selle külge; - 2016. aastal lõpetati trolliliiklus sellel liinil, kuid kandemaste kasutati edasi valgustuspostidena; - 24.10.2016 telliti TLT poolt ajutiste kandemastide asemel alalised mastid tänavavalgustuse jaoks; - liikluskahju toimumise ajal puudus kostjal sõiduki juhtimisõigus; - kostja poolt juhitud sõiduki suhtes oli sõlmitud hageja juures liikluskindlustuse kindlustuspoliis; - hageja on TLT-le tekkinud kahju hüvitanud viimase poolt nõutud summas 8485,70 eurot.
41.Hageja nõuab kostjalt hüvitatud summa tasumist LKindlS § 53 lg 2 p 3 alusel, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui ta juhtis sõidukit LS § 90 lg 1 p-des 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates.
42.Maakohus ei eiranud hagiavalduses toodud nõude alust, nagu leiab kostja. Nõude aluseks on eelpool loetletud faktilised asjaolud, mis annavad hagejale kahju hüvitamise nõude kostja vastu. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid ega oma vastutust apellatsioonimenetluses kahtluse alla seadnud. Kostja vaidlustab üksnes TLT-le tekkinud kahju suuruse.
43.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Pooled ei vaidle selle üle, et TLT-le kuuluv kandemast purunes ning see tuli asenda uue samaväärse mastiga.
44.VÕS § 132 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta isikule hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Seega lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse kinnisasja endist koosseisu tegelikult taastada või mitte ( vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-121-08, p 16). Asjaolu, et trolliliinid Paldiski mnt-l mõne aja möödudes eemaldati ja trolliliiklus Õismäe suunal lõpetati, ei tähenda, et TLT-l kahju ei tekkinud, kuna mast oli ka edaspidi vajalik tänavavalgustuse tagamiseks.
45.TLT on esitanud kalkulatsiooni liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks tehtavate kulutuste kohta ( tl 7). Kalkulatsioon rida 5 sisaldab kulu 6102 eurot - trollibussi kontaktvõrgu masti paigaldus. Kohtu nõudmisel selgitas hageja, mille alusel selline kulu ühe numbrina kalkulatsiooni kirjutati. Selgus, et sellise hinna aluseks oli AS Elektritsentrum 25.05.2015 hinnapakkumine ( tl 97). Nimetatud hinnapakkumise kohaselt oli AS Elektritsentrum nõus tarnima uue posti ja selle paigaldama kokku hinnaga 6102 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et AS Elektritsentrum 25.05.2015 hinnapakkumise näol on tegemist tagantjärele koostatud fiktiivse paberiga, mis ei tõenda masti asendamise tegelikku kulu. Asjaolu, et tõend esitati hiljem menetluse käigus, ei muuda seda ebausaldusväärseks. Tõend esitati peale seda, kui maakohus oli pooltele selgitanud, et masti asendamise kulu tuleb tõendada. Selline selgitus anti mõlemale poolele. Hageja esitas oma tõendi, millest
2-18-7905 nähtub, millise hinnaga oli TLT-l võimalik hävinenud post asendada. Kostja paljasõnaline vastuväide, et nii kallis ei saa posti vahetamine olla, ei lükka ümber hageja esitatud tõendit. Ka kostjal oli võimalik esitada konkureerivaid hinnapakkumisi, mida kostja ei teinud. Vaidlust ei ole selle üle, et tegelikult paigaldati uus post alles 2016. aasta oktoobris M Power OÜ poolt. Kui kostja hinnangul paigaldas M Power OÜ uue posti odavamalt kui oli esialgne AS Elektritsentrum hinnapakkumine, oleks kosta saanud selle kohta tõendi välja nõuda, mida kostja samuti ei teinud.
46.VÕS § 132 lg 1 teise lause järgi, kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Maakohus viitas otsuses ka sellele sättele, kuid leidis põhjendatult, et kohtule ei ole esitatud andmeid või tõendeid selle kohta, kas ja kui palju võis hävinenud masti väärtus olla vähenenud võrreldes uue paigaldatud mastiga. Maakohtul puudus alus omaalgatuslikult hüvitise suurust vähendada.
47.Ringkonnakohtu hinnangul korvab uue masti paigaldamine hävinenud posti asemele täielikult kostja poolt liiklusõnnetusega TLT-le tekitatud kahju. VÕS § 132 lg 3 esimese lause mõttega ei oleks kooskõlas kahju hüvitamine suuremas ulatuses kui asja parandamise mõistlikud kulud.
48.Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu kostja poolt hüvitamisele kalkulatsiooni ridadel 14 ja 6-20 märgitud kulud, mis seonduvad tõstukauto kasutamisega liini ülevalhoidmiseks ja teisaldatava asendusposti paigaldamisega. AS Elektritsentrum hinnapakkumine sisaldab juba kõiki töid, varuosasid ja tehnika kasutamist, mistõttu pole põhjendatud selliste kulutuste topelt väljamõistmine kostjalt. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et käesoleval juhul ei ole ka tõendina kasutatav TLT hinnakiri, mille alusel teostatakse kolmandatele isikutele töid ja renditakse tehnikat. Tunnistaja G.G ütlustest ( tl 104 ja pöördel) nähtub, et kogu avarii likvideerimisel kasutatud tehnika ( välja arvatud veoauto) kuulus TLT-le. Sellisel juhul ei ole kahjude väljanõudmisel võimalik tugineda kolmandatele isikutele kehtivale hinnakirjale, kuna tegemist on sisendkuluga. Kohtupraktika kohaselt oleks võimalik nõuda otseseid ja tõendatud kulutusi ( näiteks kütus), kuid hageja ei ole oma nõudes sellele tuginenud.
49.Samuti leiab ringkonnakohus, et TLT otsus paigaldada ajutine teisaldatav posti, mis kandis trolliliini kontaktvõrku kuni trolliliini sulgemiseni ja hiljem uus valgustuspost, oli TLT valik, millega seonduvaid täiendavaid kulusid ei pea hüvitama kostja.
50.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et põhjendatud kahjuhüvitise suurus TLT osas on 6102 eurot. Maakohtu otsus tuleb tühistad 2383,37 euro väljamõistmise osas. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6574,93 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
51.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
52.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
53.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
54.Ringkonnakohus jaotab maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja kannab 27 % ja kostja 73 % kõigist menetluskuludest.
55.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata ka kostja menetluskulud, mida maakohus ei ole
2-18-7905 teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Indrek Soots, Anu Talu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.