Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 1(5)

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas 01.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. P. (võlgnikult) 1517,07 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 17.04.2020 A. P. (P.) (võlgnikule) makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 25.06.2020 aadressil xxx. Võlgnik A. P. esitas 07.07.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 22.07.2020 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 14 päeva hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekiri ning tasuda täiendavalt riigilõivu. Hageja esitas kohtule 06.08.2020 hagiavalduse koos lisadega. 02.09.2020 jättis Viru Maakohus kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale 7 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis näidatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas kohtumääruses toodule 14.09.2020 vastuse. 04.11.2020 kohtumääruses märkis kohus, et hageja ei kõrvaldanud intressinõudega seonduvalt puudusi ja kohus keeldus TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel OÜ Aktiva Finants hagi A. P. vastu sissenõutavaks muutunud intressi 126,12 euro nõudes, menetlusse võtmast. Kohus võttis 2(5)

menetlusse OÜ Aktiva Finants hagi A. P. vastu järgmistes nõuetes: põhivõlgnevus 1200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 406,31 eurot, edasiulatuv viivis alates 07.08.2020 põhinõudelt 1200 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 04.11.2020 menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte TsMS § 322 lg 1 alusel 17.11.2020 (aadressile: xxx). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (02.12.2020) hagile vastanud. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtu hinnangul X OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingute nr SR3437269 ja SR3438879 tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, mistõttu võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus hagis kostja ja X OÜ vahel sõlmitud laenulepingute nr SR3437269 ja SR3438879 alusel tekkinud põhivõlgnevuse 1200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 406,31 eurot, edasiulatuva viivise alates 07.08.2020 põhinõudelt 1200 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud järgmiste nõuete osas: põhivõlgnevus 1200 eurot ja edasiulatuv viivis alates 07.08.2020 põhinõudelt 1200 eurolt VÕS § 113 lg-s 1teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hagis nõudis hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 406, 31 eurot (põhivõlalt 200 eurolt, periood 01.11.2019-06.08.2020, viivisemäär 44,72% aastas, 0,12 % päevas, viivise summa 68,46 eurot; põhivõlalt 1000 eurolt, periood 06.11.2019 kuni 06.08.2020, viivisemäär 44,94%, 0,12% päevas, viivise summa 337,85 eurot). Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 0,12 % päevas (so 44,72 % ja 44,94% aastas), sest lepingujärgne määr on tühine. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult 3(5)

tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokku leppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-25-16 lahendi p 13). Lepingu sõlmimise ajal, s.o aastal 2019, oli seadusjärgne viivisemäär 0,022% (8% aastas) ning sama määr kehtib ka tänaseni. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,12% päevas tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatult seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: põhinõudelt 200 eurolt alates 01.11.2019 kuni 06.08.2020 12,25 eurot; põhinõudelt 1000 eurolt alates 06.11.2019 kuni 06.08.2020 60,14 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivis on kokku summas 72,39 eurot. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 72,39 eurot ja edasiulatuv viivis alates 07.08.2020 põhinõudelt 1200 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 645 eurot sh riigilõiv 225 eurot ning õigusabikulu 420 eurot ilma käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot (2 tunni tasu x 120 eur, ilma käibemaksuta). Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 20,79% ulatuses ja kostja kanda 79,21% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 465 eurot (225+240). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 368,33 eurot. 4(5)

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.