Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-20-16009

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on J. J. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 04.11.2020.a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

20.11.2020 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Võlgniku üldandmed: J. J., elukoht: xxx xx-xx, xxx linn, xxx. Võlgnik on perekonnaseisult abielus. Abielu Xga oli sõlmitud 12.12.2017. Abieluvara registris on registreeritud abieluvaraleping 22.02.2018, mille kohaselt on valitud lahusvara. Ülalpeetavad - üks alaealine x (sünd. xx.xx.xxxx), kes väidetavalt elab koos võlgnikuga. Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldusest. Perioodil 12.12.201722.02.2018 kehtis abikaasadel ühisvara vararežiim. Nimetatud perioodil ajutine haldur ühisvara tuvastanud ei ole.

Kinnisvara: Kinnistusraamatu kohaselt on võlgnik registreeritud omanikuna korteriomandile xxx xx-xx xxx linnas (registriosa nr xxxxxxx). Korter on võlgniku poolt omandatud 14.12.2018, seega on see

2-20-16009 võlgniku lahusvara. Kinnistusraamatu kohaselt ei ole vara koormatud kolmandate isikute õigustega ega hüpoteekidega. Korteriomand asub 18-korteriga elamus, mis on valminud 1958.aastal. Kiviõlis xxx tänaval pakutavaid kortereid ajutine haldur ei leidnud. Analoogne 1958.a. valminud majas 3-toaline korter maksab ca 2000 eurot. Hind sõltub suurel määral korteri seisukorrast. Võlgnik on kinnitanud, et käesoleval ajal kasutab korterit koos xga, keda kasvatab üksinda. Seega, ajutine haldur hindab prognoositavalt võlgnikule kuuluva korteriomandi väärtuseks kuni 2000 eurot. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Maanteeameti liiklusregistri andmetel J. J. nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Samuti ei ole ühisvara vararežiimi kehtivuse ajal kuulunud vara võlgniku abikaasale. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: Nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Pank, mille jääk oli 13.11.2020 seisuga 400 eurot. Ajutine haldur on andnud võlgnikule nõusoleku rahaliste vahendite kasutamiseks kuni 778 eurot/kuus. Ajutine haldur on analüüsinud konto väljavõtet perioodil jooksva aasta kohta. Analüüsi käigus tuvastas haldur, et võlgniku kontole on lisaks tema enda toetustele ja hüvitistele laekunud Yi töötasu. Kontole laekunud tuludest on tasutud väga palju erinevatele eraisikutele, kusjuures suures osas puudub selgitus, mille eest ülekanne on teostatud. Samuti on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik ei oska tal olemasolevaid rahalisi vahendeid mõistlikult ja praktiliselt kasutada, mistõttu võis eelnevalt tekkida olukord, kus pärast tulu saamist kasutati kiiresti kogu raha ära ning kuu lõpus elementaarsed elatusvahendid puuduvad. See ilmselt tingis ka laenude võtmise. Swedbank on teatanud, et võlgniku nimele oli avatud peale arvelduskonto ka 22 erinevat kogumishoiust, mille omamine on ajutisele haldurile arusaamatu. Kõik need kehtisid 2020.a. jooksul. Teistes arvelduskonto teenust pakkuvates krediidiasutustes kontod puuduvad. Pensionikeskuse andmetel on isik liitunud kohustusliku kogumispensioniga alates 1.01.2014. Käesoleval ajal ei ole KKP osakud pankrotimenetluses võõrandatavad. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel on perioodil 2019 - 2020 võlgnikule palgatulu deklareerinud MTÜ xxx, xxx OÜ, OÜ xxx ja SA xxx. Peamiselt on igakuine brutotulu olnud üle kehtestatud alammäära. Viimane tasu on laekunud juulis 2020. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik ei ole pankrotiavalduses nõudeid kolmandate isikute vastu esitanud. Seosed äriühingutega Äriregistri andmetel seosed äriühingutega puuduvad. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule kuuluva vallasvara väärtus võib olla kuni 2000 eurot. Rahaliste vahendite arestimine tuginedes võlgniku poolt esitatud andmetele, käesoleval ajal puudub. Andmed võlgniku kohustuste kohta: Täitemenetluste registri kohaselt, võlgniku vastu käesoleval ajal aktiivseid täitemenetlusi ei ole. Ajutisele haldurile on kinnitanud võlgniku vastu nõuete olemasolu alljärgnevad võlausaldajad: IPF Digital AS – nõude jääk 2 170,13 eurot, millest põhivõlg on 1600 eurot ja intressid 555,13 eurot ja meeldetuletuskirjad 15 eurot; Inbank AS nõue summas 1 783,88 eurot (lisandub viivis);

2-20-16009 Holm Bank (end. Koduliising) nõuete summa 1 540,35 eurot. Võlgnevus on kolme laenulepingu alusel; TF Bank AS nõue summas 8 605,12 eurot, millest 7 892,20 eurot moodustab põhiosa; Creditsar Estonia AS nõue summas 2 120,24 eurot, millest 1972,38 eurot on põhivõlgnevus ja 147,86 eurot intressid; AS Bondora ees on kohustusi kokku 4 599,91 eurot. Laenulepingud on sõlmitud perioodil 20172019. Sissenõudjad on võrreldes võlgniku esitatud võlausaldajatega muutunud, kuid selle põhjuseks on ilmselt asjaolu, et osad võlausaldajad on loovutanud oma nõuded või esindab neid sissenõudmisel muu ettevõte. Võlgniku andmetel on kohustusi enam, kuid eelduslikult on võlgnik märkinud mitte nõude summa vaid kogu laenukohustuse. Kokku on ajutise halduri hinnangul võlgnikul kohustusi võlausaldajatele summas 20 819,08 eurot. Võlausaldajad ei ole veel lepinguid lõpetanud, kuigi võlgnik on osaliselt jooksvate kohustuste tasumisega viivituses. Maksejõuetuse põhjustest Võlgnik on selgitanud, et laenu võtmise põhjuseks oli asjaolu, et kasvatab üksi alaealist last. Osa laenusid on võetud põhjusel, et eelmisi laenukohustusi tasuda. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul ka oskus oma rahaliste vahendite piires majandada, millest võis olla tekkinud vajadus laenude võtmiseks. Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Ajutise halduri hinnangul puudub pankrotimenetluses võlausaldajatel perspektiiv suuremas osas (kui üldse) oma nõudele rahuldust saada. Võlgnik suure tõenäosusega ei saa lähiajal tulu ulatuses, mis võimaldaks pankrotimenetluses olulises osas rahaliste vahendite arestimist sissetuleku arvel. Kuna võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps, siis suure tõenäosusega on tal tulevikus võimalik kasutada seaduse kohaselt kogu teenitavat tulu. Võlgnikul on küll varana korteriomand, kuid arvestades selle asukohta ei ole selle hind ilmselt väga kõrge. Võlgniku vara eelduslikult katab ajutise halduri kulud. Kuna võlgnik taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis PankrS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Juhul, kui Viru Maakohus kuulutab välja J. J. pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada J. J. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalause.

2-20-16009 Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 20 819,08 eurot, vara moodustab ca 2 000 eurot. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on tema oskamatus oma rahaliste vahendite piires majandada, millest võis olla vajadus laenude võtmiseks. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalause J. J. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 04.jaanuaril 2021 kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud J. J. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 7,1 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 397,20 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 397 eurot (lisandub käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/

2-20-16009 Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.