M A hagiavaldus A B vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: M A, ik xxxx, elukoht: xxxx lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Landberg Kostja: A B, ik xxxx, elukoht xxxx
Hagi hind
1270,10 eurot
Menetlusviis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M Ai hagi A B vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes osaliselt.
2.Välja mõista õigeksvõtu alusel kostjalt A B hageja M A kasuks tasumata põhivõlgnevus summas 754,26 eurot.
3.Tunnistada otsuse punkt 2 tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Võtta vastu loobumine ja lõpetada menetlus M Ai hagis A B vastu rahalise kohustuse nõudes summas 54,73 eurot.
5.Välja mõista kostjalt A B hageja M A kasuks täiendav põhivõlgnevus summas 352,06 eurot ja 04.12.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 42,80 eurot.
6.Välja mõista kostjalt A B hageja M A kasuks alates 05.12.2020 TsMS § 367 alusel edaspidine seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 p 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistetud põhinõudelt 1106,32 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus.
7.Jätta rahuldamata hageja M Ai põhinõue osaliselt summas 14,96 eurot.
8.Jätta rahuldamata kostja A B 28.08.2020 esitatud taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
9.Jätta hageja M A menetluskulud 94% ulatuses kostja A B kanda ja kostja A B menetluskulud 6% ulatuses hageja M A kanda. Välja mõista A Bilt M A kasuks menetluskulud summas 822,50 eurot.
10.Välja mõista kostjalt A B hageja M A kasuks viivis menetluskuludelt (822,50 eurolt) alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.M A esitas 11.06.2020 Viru Maakohtule hagi A B vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes ning 17.07.2020 hagiavalduse täpsustuse.
1.1.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt vastavalt M Ai (edaspidi hageja) ja A B (edaspidi kostja) vahel 22.01.2018 sõlmitud üürilepingule (tlk 9-13) andis hageja kostja kasutusesse üürilepingu alusel eluruumid asukohaga xxxx. Üürisuhe kestis kuni 29.02.2020. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p. 2.2. järgi kohustus üürnik tasuma kõik korteriga seotud kommunaalmaksed (kõrvalkulud). Lepingu p. 2.1.2 nähtub, et kulud tuleb tasuda 15ndaks kuupäevaks. Kuna leping ei näinud ette, et kostja tasub remonditasu, on korteriühistu arvelt maha arvestatud remonditasu 14,24 eurot kuus. Kostja ei ole tasunud kõrvalkulude eest alates juuni 2018 kuni veebruar 2020 (sh.), seetõttu on hagejale võlgnetava kõrvalkulude suurus 1176,02 eurot.
1.2.Kostja pidi tasuma hagejale tema poolt kasutatud kõrvalkulude eest: elektri eest vastavalt AS Raudtee arvetele alates jaanuar 2018 ja alates september 2019 AS Eesti Energia poolt esitatud arvete alusel ning kõrvalkulude eest, vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvele. Hageja poolt on kostjale edastatud tasumiseks alljärgnevad arved: Kuupäev 09.01.2018 31.01.2018 08.02.2018
1.3.Seega nõuab hageja VÕS § 292 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kostja poolt tasumata kõrvalkulusid summas 1176,02 eurot s.o. 1924,40 eurot - 748,38 eurot. Jättes lepingust tulenevad
kohustused nõuetekohaselt täitmata (kõrvalkulude eest tasumata), on kostja pooltevahelist lepingut rikkunud.
1.4.Juhindudes TsMS §-st 367 palub hageja mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui on põhinõude summa. Hageja palub kohtul jätta menetluskulud käesolevas asjas kostja kanda. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
1.5.28.09.2020 seisukohas kostja vastusele (tlk 113-117) märgib hageja, et kuna kostja on osaliselt hagi õigeks võtnud, siis selles osas vaidlus puudub ning vastavalt TsMs § 440 lg 1 on kohus selles osas seotud õigeksvõtuga. Hageja on seisukohal, et kuna kostja ei ole vabatahtlikult oma kohustusi täitnud, siis on ta oma käitumisega tinginud kohtusse pöördumise, sellest johtuvalt tuleb menetluskulud välja mõista kostjalt. Kostja oli lepingut sõlmides teadlik oma kohustusest tasuda kõrvalkulude eest, alguses tasus, kuid hilisemalt mitte.
1.6.Hageja on nõudnud kostjalt võlgnevust alates 2018 jaanuarist ning seda põhjusel, et kostja elas nimetatud korteris juba eelnevalt. Hageja on nõus vähendama nõuet vaidlusaluse perioodi osas 54,73 euro võrra (hageja on nimetud perioodi kohta esitanud nõude 88,61, kostja tunnistab 33,88 euro ulatuses (88,61-33,88=54,73)). Hageja nõue oli 1176,02 – 54,73 eurot, seega on hageja lõplik nõue 1121,29 eurot.
1.7.Hageja jääb selle juurde, et kostjal on kohustus tasuda 06.03.2020 KÜ xxxx arve nr. 200314067, kuna tegemist on 2020 aasta veebruari kuu teenuste eest tasumisega (kostja elas kuni 29.02.2020). Arve tasutaksegi hiljem, märtsikuus.
1.8.Kostja on vastu vaielnud hagile nõude osas, mis puudutab elektrienergia eest tasumist alates märtsist 2019. Hageja selgitab, et kostja elas ise korteris, arvesti asus korteris ning ta oli teadlik kõikidest asjaoludest, sh. elektri tarbimisest, näitudest, kui ka elektriarvesti vahetamisest. Tõepoolest olid vahepeal probleemid veenäitude andmisega, sel juhul palus hageja tugiisiku M M abi. Samuti toimus elektriarvesti vahetus kostja teadmisel, sest kostja ise teavitas sellest hagejat, edastades sellekohase info koos fotoga AS Elektrilevi teatisest. Kostja ei tunnista elektriarvete tasumise kohustust ajast, millal paigaldati tema kasutuses olevasse korterisse kaugloetav arvesti ning on väitnud, et alates märtsist 2019 ei nähtu arvetelt arvesti näitusid ja näitude õigsust ei ole võimalik kontrollida. Tegelikult on näidud nähtavad AS Eesti Raudtee poolt esitatud arvetelt, sh. seda, et alates 31.03.2019 hakkab uus näitude lugemine alates 0’st (vt. AS Eesti Raudtee arve nr. 2026504, 31.03.2019). Hageja selgitab, et kaugloetavad arvestid võimaldavad näite lugeda kauglugemise teel, see tähendab, et näidud jõuavad automaatselt elektrimüüjale ja igakuiselt enam näite esitama ei pea. Kaugloetavad arvestid mõõdavad tarbitud elektrikoguseid tunnitäpsusega ja edastavad infot tarbitud elektrikoguste kohta vähemalt kord ööpäevas. Sellest johtuvalt ei kanna AS Eesti Energia enam arvetele elektrinäite, vaid ainult tarbitud koguseid, küll aga tegi seda kuni 31.08.2019 AS Eesti Raudtee (selle võtab kostja omaks, et näidud puuduvad AS Eesti Energia arvetelt). Hageja esitab Elektrilevi OÜ poolt saadud väljavõtte arvesti näitude kohta (tlk 122-123), mis kinnitavad nii esitatud arvete õigsust, kui ka seda, et arvesti näitu hakati lugema 0’ist. Kostjal oli alati võimalik kontrollida temale edastatud arvete õigsust, kuna arvesti asus kostja kasutuses olevas korteris, arvesti näidud kajastati ka AS Eesti Raudtee arvetel.
1.9.Arusaamatuks jäävad kostja väited AS Eesti Energia arvete kohta 28.02.2019 ja 31.03.2019 – selle perioodi kohta ei ole hageja esitanud AS Eesti Energia arveid, vaid AS Eesti Raudtee arved. Nimetatud ajal toimuski üleminek uutele kaugloetavatele arvestitele ning sellest johtuvalt hakkaski lugema uue arvesti näit uuesti 0.
1.10.Hagejale jääb arusaamatuks kostja väide, et loogiliselt ei ole seletatav, et 31.08.2019 oli arvesti näit suurem (765), kui 28.02.2020 (725). 31.08.2019 AS Eesti Raudtee arvel on öise elektri näit tõepoolest 765, samas aga ei nähtu see, et AS Eesti Energia 28.02.2020 arve üldse kajastaks näite. Nimelt ei kajasta AS Eesti Energia arved enam arvestinäite (kuna on kaugloetav arvesti), vaid ainult tarbitud elektrienergia kogust – milleks nimetatud arvel on öösel 20,457 ja päeval 17,289 kWh.
1.11.Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja on rikkunud üürilepingu p. 2.2. st et arveid ei esitatud lähtuvalt arvesti näitudest. Hageja kordab, et nii AS Eesti Raudtee kui ka AS Eesti Energia on esitanud arved lähtuvalt arvesti näitudest, mis on alates 2019 veebruarist kaugloetav. See, et enam ei pea arvesti näitusid eraldi elektrimüüjale teatama, ei tähenda seda, et arveid oleks esitatud millegi muu, kui arvesti näitude alusel.
1.12.Hageja on esitanud viivise nõude alates hagi esitamisest kuni kohtulahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna pooled ei ole leppinud kokku viivise teistsuguses määras, siis sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Hageja on hagiavalduse p. 3.2. viivise nõude esitamisel selgitanud, mis ajast ta viivist nõuab, kuid täpsustab ka hagi nõudes selle uuesti üle, st. viivist nõutakse alates hagi esitamisest kuni kohtulahendi täitmiseni.
1.13.Kostja on taotlenud kohtuotsuse täitmise viisi ja korra ning tähtaja kindlaks määramiseks selliselt, et kostja hakkaks tasuma hagejale 30 eurot kuus kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Hageja ei nõustu sellega ja leiab, et esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Hageja on pidanud kostja eest tasuma nii korteriühistule, kui ka elektri eest teenusepakkujatele. Samuti on hageja täielikult ülalpidamisel hageja ja kostja ühine tütar R A, kelle suhtes on Viru Maakohus 18.04.2019 teinud esialgse õiguskaitse kohtumääruse tsiviilasjas nr. 2-19-3058, mistõttu elab tütar hageja juures. Kui kostja on viidanud sellele, et tema ülalpidamisel on poeg, kelle isa on surnud, siis sellisel juhul on õigus lapsel saada toitjakaotuspensioni, samas kui kostja ise aga oma tütre ülalpidamisel alates 2019 aprillist ei osale. Seega on hageja ainuke, kes last ülal peab. TsMS § 445 alusel esitatud taotluse lahendamisel tuleb arvestada kõikide menetlusosaliste huve, seega ei ole kindlasti hageja huvides see, et kostja hakkas võlgnevust tasuma 30 euro kaupa. Arvestades haginõude suurust, kulub selle tasumiseks üle kolme aasta, samas kui lisada juurde võimalikud menetluskulud, siis on ajakulu võlgnevuse lõpliku tasumiseni veelgi pikem. Kostja vastuväited
2.Kostja teatab hagivastuses (tlk 101-108), et võtab hagi osaliselt õigeks summas 754,26 eurot. Kostja ei nõustu hagiavaldusega osas, milles kostja hagiavaldust õigeks ei võta. Hageja on esitanud hagiavaldusega põhinõude summas 1176,02 eurot. Lisaks on hageja palunud kohtul mõista välja viivis põhinõudelt 1176,02 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
2.1.Kostja aktsepteerib arvetel toodud summadest kokku 1502,64 euro tasumise kohustust, kuid on ise sellest juba ära tasunud 748,38 eurot. Seega võtab kostja hagi õigeks 754,26 euro ulatuses (1502,64-748,38=754,26). Kostja ei võta hagi õigeks 427,64 euro ulatuses (1176,02748,38=427,64). Samuti ei võta kostja õigeks hageja viivisenõuet tervikuna. Hageja palub TsMS § 168 lg 6 alusel arvestada menetluskulude jaotusel asjaoluga, et kostja võttis osaliselt hagi kohe õigeks ning jätta sõltumata kohtuotsuse tulemusest vähemalt osaliselt kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Enne hagi esitamist ei ole hageja esitanud kostjale selget ja terviklikku nõudekirja hagiavalduses märgitud nõuetega.
2.2.Hageja nõude aluseks on KÜ xxxx arve nr 1801-14067, väljastatud kuupäeval 09.01.2018, maksetähtaeg 20.01.2018, summa kokku 44,18 eurot, millest hageja on maha arvestanud remonditasu 14,24 eurot ning arvestab kostjalt nõutava summana 29,94 eurot. Kostja ei nõustu, et tal oli kohustus tasuda hagejale nimetatud arvest 29,94 eurot. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud üürileping 22.01.2018 ning vastavalt üürilepingu punktile 3.1.1 andis hageja kostjale korteri valduse samuti hiljemalt 22.01.2018. 09.01.2018 väljastatud arvel on aga kajastatud kommunaalkulud detsembrikuu eest, kokku summas 14,98 eurot. Kostjal puudub kohustus tasuda hagejale detsembri 2017 kommunaalkulud. 09.01.2018 väljastatud arvel on kajastatud majandamiskulud kogu jaanuar 2018 eest. Tegelikkuses sai kostja korteri valduse 22.01.2018, mistõttu tekkis tal kõrvalkulude tasumise kohustus hageja ees alles 22.01.2018. Seega oli kostjal jaanuaris 2018 kohustus tasuda kõrvalkulusid kokku kümne (10) päeva eest. Majandamiskulud 10 päeva eest on arvestuslikult 4,83 eurot (14,96:31*10=4,83; seejuures 14,96 on majandamiskulud kokku ilma remonditasuta). Seega peab kostja kõnealust arvet aktsepteeritavaks 4,83 euro ulatuses.
2.3.Hageja nõude aluseks on KÜ xxxx arve nr 1802-14067, väljastatud kuupäeval 08.02.2018, maksetähtaeg 20.02.2018, summa kokku 51,18 eurot, millest hageja on maha arvestanud remonditasu 14,24 eurot ning arvestab kostjalt nõutava summana 36,94 eurot. Kostja ei nõustu, et tal oli kohustus tasuda hagejale nimetatud arvest 36,94 eurot. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud üürileping 22.01.2018 ning vastavalt üürilepingu punktile 3.1.1 andis hageja kostjale korteri valduse samuti hiljemalt 22.01.2018. 08.02.2018 väljastatud arvel on kajastatud kommunaalkulud kogu jaanuar 2018 eest. Tegelikkuses sai kostja korteri valduse 22.01.2018, mistõttu tekkis tal arvel märgitud kommunaalkulude tasumise kohustus hageja ees alles 22.01.2018. Seega oli kostjal jaanuaris 2018 kohustus tasuda kommunaalkulusid kokku kümne (10) päeva eest. Kommunaalkulud 10 päeva eest on arvestuslikult 7,09 eurot (21,98:31*10=7,09; seejuures 21,98 on kommunaalkulud jaanuaris 2018 kokku). Kommunaalkuludele 7,09 eurot lisanduvad arvel näidatud majandamiskulud (ilma remonditasuta) kokku 14,96 eurot. Seega peab kostja kõnealust arvet aktsepteeritavaks 22,05 euro ulatuses.
2.4.Hageja nõude aluseks on KÜ xxxx arve nr 1806-14067, väljastatud kuupäeval 08.06.2018, maksetähtaeg 20.06.2018, summa kokku 50,94 eurot, millest hageja on maha arvestanud remonditasu 14,24 eurot ning arvestab kostjalt nõutava summana 36,71 eurot. Kostja ei nõustu, et tal oli kohustus tasuda hagejale nimetatud arvest 36,71 eurot. Hageja on teinud arvutusvea - 50,94 – 14,24 = 36,70 eurot. Seega peab kostja kõnealust arvet aktsepteeritavaks 36,70 euro ulatuses.
2.5.Hageja nõude aluseks on KÜ xxxx arve nr 2003-14067, väljastatud kuupäeval 06.03.2020, maksetähtaeg 20.03.2020, summa kokku 64,41 eurot, millest hageja on maha arvestanud remonditasu 14,24 eurot ning arvestab kostjalt nõutava summana 50,17 eurot. Kostja ei nõustu, et tal oli kohustus tasuda hagejale nimetatud arvest 50,17 eurot. Hageja ja kostja vahel 22.01.2018 sõlmitud üürilepingu lõppemisel andis kostja hagejale korteri valduse üle 29.02.2020. 06.03.2020 väljastatud arvel on aga kajastatud majandamiskulud märtsi 2020 eest, kokku summas 14,96 eurot (ilma remonditasuta). Kostjal puudub kohustus tasuda hagejale märtsi 2020 majandamiskulud. Seega peab kostja kõnealust arvet aktsepteeritavaks 35,21 euro ulatuses.
2.6.Kostja vaidleb vastu hageja nõudele osas, milles see tuleneb elektrienergia eest tasumisele kuuluvatest arvetest.
2.7.31.01.2018 väljastatud Eesti Raudtee arvel on kajastatud tasu elektrienergia eest kogu jaanuar 2018 kohta. Tegelikkuses sai kostja korteri valduse 22.01.2018, mistõttu tekkis tal kõrvalkulude
tasumise kohustus hageja ees alles 22.01.2018. Elektriarvestite näitusid hageja ja kostja 22.01.2018 ei fikseerinud, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kui palju on elektrienergiat kasutatud enne 22.10.2018 ja kui palju pärast nimetatud kuupäeva. Kostja on siiski nõus tasuma elektrienergia eest arvestuslikult 10 päeva eest. Elektrienergia tasu 10 päeva eest on arvestuslikult 7 eurot (21,73:31*10=7). Seega peab kostja kõnealust arvet aktsepteeritavaks 7 euro ulatuses. Ülejäänud osas, so 14,73 euro ulatuses, kostja hageja nõudega eeltoodud põhjusel ei nõustu. 2.8 Kostja on seisukohal, et osadel elektrienergia arvetel kajastatud näidud ei kajasta tegelikku tarbimist ning näitudena kajastatud arvud on arusaamatud. Näiteks on Eesti Energia 28.02.2019 arvel nr 2026344 lõppnäiduna toodud 023780, kuid järgmisel, 31.03.2019 arvel on juba kaks arvestit ja lõppnäitudeks 210 ja 185. Sel ajal oli tegemist arvestite vahetusega, kuid kostjale ei ole esitatud arvestite vahetamise kohta akti, millest nähtuks eelmise arvesti lõppnäit ning uue arvesti nn nullseis. Seega ei nõustu kostja elektrienergia eest esitatud arvetega alates 31.03.2019 väljastatud arvest.
2.9.Segadust arvestite näitudega kinnitab ka asjaolu, et 29.02.2020 on hageja ja kostja fikseerinud elektriarvesti näiduna 725,041. Viimasel Eesti Raudtee poolt väljastatud arvel (31.08.2019 arve nr 2027216) on arvestite lõppnäitudeks aga juba 765 ja 114. Kui tegelikkuses oli arvesti järgi 29.02.2020 arvesti näit 725,041, on täiesti arusaamatu, kuidas said ca 5 kuud varem Eesti Raudtee arvetel olla oluliselt teistsugused näidud. Kuna Eesti Energia väljastatud arvetelt näidud ei nähtu, ei ole arve näitudega kõrvutatav. Samas ei ole kuidagi loogiliselt seletatav, et näiteks 31.08.2019 oli arvesti näit suurem (765) kui 28.02.2020 (725). Kostja jaoks ei ole seetõttu selge, kuidas on elektrienergia eest esitatud arved kujunenud ning ülaltoodu pinnalt on kostjal alust arvata, et arvete koostamisel, arvestite vahetamisel vm hetkel on andmetega manipuleeritud. Kui andmed oleks kontrollitavad ja omavahel kooskõlas, ei oleks kostjal põhjust vastu vaielda elektrienergia eest tasumisele.
2.10.Lisaks ülaltoodule, üürilepingu punkti 2.2 kohaselt määrab kõrvalkulude suuruse üürileandja igakuiselt, lähtudes arvestite näitudest, teenusepakkujate poolt esitatud arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast. Alates Eesti Energia AS arvetest ei ole hageja kui üürileandja esitanud arveid elektrienergia eest kooskõlas üürilepingu punktiga 2.2 (arvetelt ei nähtu ka näidud). Kostja on keeldunud oma kohustuste täitmisest VÕS § 101 lg 1 p 2 ja § 110 mõttes. Viimati palus kostja hagejal kõik arved ja arvestite näidud edastada enne üürilepingu lõppemist ja korteri valduse hagejale üleandmist. Hageja edastas seejärel kostjale küll arved, kuid mitte arvestite näitusid. Seega on kostjal puudunud võimalus kontrollida elektrienergia eest tasumisele kuuluvate arvete õigsust. Kokkuvõtvalt vaidleb kostja hagile vastu alates arvestite vahetamisest, so alates 31.03.2019 väljastatud AS Eesti Raudtee arvest. Hageja ei ole tõendanud, et elektrienergia eest tasumisele kuuluvad arved on kooskõlas üürilepingu punktiga 2.2. Kostja aktsepteerib hageja nõuet kuni 28.02.2019 väljastatud arveni.
2.11.Kostja ei nõustu hageja esitatud viivisenõudega, kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu punktis 4.2 on pooled kokku leppinud, et lepingus sätestatud maksekohustustega viivitamise korral ei ole kostjal viiviste tasumise kohustust. Nimelt on viidatud punktis viivisemäära kohale tõmmatud kriips, mis on tõlgendatav üksnes eeltoodud viisil (kostjal puudub viivise tasumise kohustus).
2.12.Kostja palub TsMS § 445 lg 1 kohaselt määrata kohtul kohtuotsuse tegemisel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord ning täitmise tähtajad järgmiselt: A B kohustub tasuma M Ai kasuks väljamõistetud rahasumma osamaksetena 30 eurot kuus, kandes nimetatud osamakse summa igakuiselt M Ai pangakontole hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks, kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja palub ülaltoodud kohtuotsuse täimise viisi ja korra ning tähtaja määrata kindlaks sõltumata summast, mis kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab, kuna kostjal ei ole võimalik
väljamõistetavat summat korraga hagejale ära tasuda. Kostjal puuduvad säästud, samuti laenuvõimekus ja vara, mida oleks võimalik müüa. Kostja elab üürikorteris ja käesoleval ajal peab üksi üleval alaealist poega (poja isa on surnud). Kohtuotsuse täitmise viisi ja korra ning tähtaja kindlaks määramata jätmisel oleks hagejal võimalik alustada kostja suhtes täitemenetlust, mis paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostjal ei jätkuks sel juhul piisavalt raha üürikorteri eest tasumiseks. Kostja ja hageja vahel on kohtus vaidlus ka lapse hooldusõiguse küsimuses, mis on veninud väga pikaks. Sellega seonduvalt on kostjal väga suured kulud õigusabile, mida kostja tasub samuti osamaksetena. Siinses menetluses väljamõistetava summa osamaksetena tasumisel oleks tagatud, et kostja saaks ka reaalselt täita nii kohtuotsusest tulenevat kohustust, kui ka oma muid kohustusi.
2.13.Kostja palub jätta hagi rahalise kohustuse täitmise nõudes rahuldamata osas, milles A B ei võta hagiavaldust õigeks. Samuti palub kostja rahuldada kostja taotlus ja määrata kohtuotsusega kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord ning täitmise tähtajad. Kõik menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
3.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
3.1.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.
3.2.TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on hagivastuses võlgnevust osaliselt tunnistanud, esitades vastuväite osaliselt põhinõudele ja kogu viivise nõudele. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
3.3.Käesolev hagi on esitatud seoses poolte vahel 22.01.2018 – 29.02.2020 kehtinud eluruumi (asukohaga xxxx) üürilepingu (tlk 9-13) alusel võlgnetavate kõrvalkohustuste (kommunaalkulude ja elektri kulude) nõudes, mille lõplikuks summaks, peale kostja poolt tasutud osa mahaarvamist ja hageja poolt osalist nõudest loobumist, on 1121,29 eurot.
3.4.Poolte vahel puudub vaidlus ja kostja on õigeks võtnud nii korteriühistu arved ja seal märgitud summad kui ka tarbitud elektrienergia eest esitatud arved perioodil jaanuar 2018 kuni veebruar 2019. Sealjuures on hageja menetluse käigus vähendanud 2018 jaanuari ja veebruari kuu eest väljamõistetavat summat 54,73 euro võrra ning nõuab 33,88 euro tasumist, mida kostja oma vastuses aktsepteerib ja õigeks võtab. Samuti nõustub kohus kostjaga, et 08.06.2018 korteriühistu arve osas on hageja teinud arvutusvea – õige summa on 36,70 eurot mitte 36,71 eurot. Seega puudub vaidlus ja kostja on õigeks võtnud perioodil jaanuar 2018 – veebruar 2019 esitatud kõik arved summas 1085,45 eurot.
3.5.Eelpool märgitud põhinõude vähendamist hageja poolt summas 54,73 eurot ei peeta TsMS § 376 tähenduses hagi muutmiseks. Nõude vähendamine TsMS § 376 lg 4 p 2 mõistes kujutab endast hagist osalist loobumist. Kohus leiab, et puuduvad hagist osalise loobumise vastuvõtmise keeldumise alused (TsMS § 429 lg 4), mistõttu võtab kohus hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse rahalise kohustuse väljamõistmise nõudes osaliselt summas 54,73 eurot.
3.6.Lisaks eeltoodule puudub poolte vahel vaidlus ja kostja on õigeks võtnud korteriühistu arved perioodil alates märts 2019 kuni veebruar 2020 summas 381,98 eurot ning tunnistab osaliselt korteriühistu 06.03.2020 arvet summas 35,21 eurot.
3.7.Kokkuvõttes tunnistab kostja kõrvalkulusid summas 1502,64 eurot, millisest summast on eelnevalt tasutud 748,38 eurot, ning seega kuulub osaliselt õigeksvõtul põhinevalt rahuldamisele hageja nõue summas 754,26 eurot. Selles osas on otsus viivitamata täidetav TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.
3.8.Kuna kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud, siis võtab kohus seisukoha üksnes kostja poolt vaidlustatud 06.03.2020 väljastatud korteriühistu arvel kajastatud majandamiskulude nõude osas summas 14,96 eurot, elektrikulude nõude osas perioodil märts 2019 – veebruar 2020 summas 352,06 eurot ning viivisenõude osas. Kohus on seisukohal, et hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
3.9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi kohustub üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Käesoleval juhul on pooled 22.01.2018 sõlmitud üürilepingu punktis 2.1.2. leppinud kokku üksnes kõrvalkulude tasumise kohustuses.
3.10.Õige on kostja seisukoht, et 06.03.2020 korteriühistu arvelt kuulub tasumisele üksnes arvel kajastatud veebruari kuu kommunaalkulud (arvel märgitud pealkirjaga ”Kommunaalkulud Veebruar”), aga mitte märtsi kuu majandamiskulud, mida arvestatakse arve esitamise kuu eest. Asjaolu, et veebruari kommunaalkulud kajastuvad märtsi arvel, ei tähenda, et põhjendatud on ka märtsi kuu majandamiskulusid nõuda olukorras, kus üürileping lõppes 29.02.2020. Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude 06.03.2020 arvel märgitud 14,96 euro väljamõistmiseks kostjalt.
3.11.Kostja on seisukohal, et tasumisele ei kuulu alates elektriarvesti vahetusest 31.03.2019 esitatud elektriarved, põhjendusega, et hageja kui üürileandja ei ole esitanud arveid elektrienergia eest kooskõlas üürilepingu punktiga 2.2 (arvetelt ei nähtu ka näidud), milles sätestatu kohaselt määrab kõrvalkulude suuruse üürileandja igakuiselt, lähtudes arvestite näitudest, teenusepakkujate poolt esitatud arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast.
3.12.Kohtu hinnangul on kostja vastuväited otsitud ja ei vasta tegelikule olukorrale. Kohus leiab, et pooled ei saanud jaanuaris 2018 üürilepingut sõlmides ette näha olukorda, milliste andmetega hakkab Eesti Energia AS arveid esitama peale seda kui OÜ Elektrilevi vahetab elektriarvesti kaugloetavaks. Ka aja määramine, millal toimub arvestite vahetus, ei ole poolte võimuses. Kostja, ei eita, et ta elas üürilepingus märgitud eluruumis ning seega paratamatult kasutas seal ka elektrit. Samuti on põhjendatud eeldada, et kostja omas sealjuures ka juurdepääsu elektriarvestile, millel nähtusid tarbitud kogused (näidud) ka peale kauglugemissüsteemile üleminekut. Elades
vaidlusaluses eluruumis, oli kostjal võimalus igal ajal kontrollida ja üles märkida tarbimise näidud, et neid võrrelda arvetel märgituga, mistõttu peab kohus põhjendamatuks kostja etteheiteid hagejale üürilepingu p 2.2. rikkumisest arvete esitamisel. Kohus peab tõenäoliseks, et kostjal üürnikuna oli soovi korral võimalik olla juures ka arvesti vahetamisel ning fikseerida enne arvesti vahetust nii vana arvesti lõppnäit kui ka see, et uue arvesti näit algas 0-st. Nagu hageja korduvalt rõhutab, oligi kostja see, kes eluruumis elades pidi hagejale edastama erinevate arvestite näite, et hageja saaks need edastada teenusepakkujatele.
3.13.Kohus on kontrollinud hageja poolt 28.09.2020 kohtule esitatud Elektrilevi OÜ esitatud arvesti kaugloetud andmeid (tlk 122-123) elektriarvetel märgitud näitude ja kogustega, mis kinnitavad arvetel märgitud andmete õigsust. Nii näitude kui ka arvete põhjal saab eeldada, et arvesti vahetamisega 19.02.2019 on paigaldatud uus kahetariifne arvesti, mis arvestab eraldi päevast ja öist tarbimist, mistõttu on ka arusaadav, miks peale arvesti vahetust on AS Eesti Raudtee arvetel märgitud kaks näitu. Sealjuures nähtub näiteks, et AS Eesti Raudtee ei ole esitanud elektriarvet mai 2019 eest, kuid mai ja juuni tarbitud kogused on liidetud 30.06.2019 arvel. Alates 30.09.2019 esitab tarbitud elektri eest arveid AS Eesti Energia, kes märgib näitude asemel arvetele tarbitud kogused kWh-des.
3.14.Kostja väide, et 29.02.2020 lepingu lõpetamisel on hageja ja kostja fikseerinud elektriarvesti näiduna 725,041, on ekslik. Eelnimetatud näit tähistab üleandmise-vastuvõtmise aktil (tlk 14-15) külma vee näitu. Nimetatud näidust allpool on fikseeritud öise elektri näiduna 1254 kWh ning päevase näiduna 1300 kWh, millised andmed ühilduvad OÜ Elektrilevi poolt esitatud andmetega samal päeval. Seega on ebaõige ning meelevaldne kostja väide, et 5 kuud varem oli arvesti näit suurem kui lepingu lõpetamisel ning et seega on andmetega manipuleeritud.
3.15.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kõik hageja esitatud elektri tarbimise eest esitatud arved on kontrollitavad ning omavahel kooskõlas, mistõttu on kostja ebaõigesti keeldunud VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 110 mõttes kohustuse täimisest ning puudub põhjus nõude rahuldamata jätmiseks. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks elektrikulude nõue perioodi märts 2019 – veebruar 2020 eest summas 352,06 eurot.
3.16.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
3.17.Hageja on esitanud viivise nõude TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk seadusjärgses määras põhinõudelt, kuid mitte enam, kui on põhinõude summa. Kostja leiab, et pooled leppisid üürilepingu punktis 4.2 kokku, et lepingus sätestatud maksekohustustega viivitamise korral ei ole kostjal viiviste tasumise kohustust, sest viidatud punktis on viivisemäära kohale tõmmatud kriips, mis on tõlgendatav üksnes eeltoodud viisil (kostjal puudub viivise tasumise kohustus).
3.18.Kohus nõustub, et pooled on lepingu kehtivuse ajaks kokku leppinud viivise mittearvestamises ja hageja ei olegi lepingu kehtivuse ajal tasumata summadelt viivist arvestanud. Samas ei välista see kohtu hinnangul hageja õigust peale lepingu lõppemist nõuda seadusjärgse
viivise arvestamist tasumata võlgnevuselt, mis on lubatud õiguskaitsevahendiks rahalise kohustuse täitmise tagamiseks ning mis minimaalselt kompenseerib hagejal lepingu rikkumisega tekkinud kahju.
3.19.Kostja on rikkunud lepingut, jättes osaliselt tasumata lepingus kokkulepitud maksed. Seega ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ning hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3.20.Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt hageja taotlusele alates hagi esitamisest 11.06.2020 kuni otsuse tegemiseni 04.12.2020 (k.a) 177 päeva eest väljamõistetud põhinõudel 1106,32 eurolt summas 42,80 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka alates 05.12.2020 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude 1106,32 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.
3.21.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja taotleb määrata kohtuotsusega kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord ning täitmise tähtajad nii, et kostjal oleks võimalik tasuda väljamõistetavat summat osamaksetega 30 eurot kuus iga kuu 15. kuupäevaks, kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus märgib, et ei määra kindlaks lahendi täitmise korda ja viisi, kuivõrd hageja ei ole kostja taotlusega nõustunud. See oleks võimalik vaid poolte omavahelisel kokkuleppel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-14-13786, p 14). Lisaks eeltoodule on kohtupraktikas võimalikuks peetud võlgnevuse ajatamist üksnes kuude pikkuseks, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks, kuid käesoleval juhul toimuks ainuüksi võlgnevuse tasumine (arvestamata menetluskulusid) kolme aasta jooksul. Menetluskulud
4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
4.1.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
4.2.Käesoleval juhul on kostja hagi kohe õigeks võtnud osaliselt summas 754,26 eurot ning hageja on loobunud menetluse kestel osaliselt põhinõudest summas 54,73 eurot. Kohus on jätnud rahuldamata hageja nõude osaliselt summas 14,96 eurot.
4.3.Kostja leiab, et menetluskulude jaotusel tuleb arvestada asjaoluga, et kostja võttis osaliselt hagi kohe õigeks ning jätta sõltumata kohtuotsuse tulemusest vähemalt osaliselt kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Enne hagi esitamist ei ole hageja esitanud kostjale selget ja terviklikku nõudekirja hagiavalduses märgitud nõuetega. Hageja on seisukohal, et kuna kostja ei ole vabatahtlikult oma kohustusi täitnud, siis on ta oma käitumisega tinginud kohtusse pöördumise. Kostja oli lepingut sõlmides teadlik oma kohtusest tasuda kõrvalkulude eest, alguses tasus, kuid hilisemalt mitte.
4.4.TsMS kommenteeritud väljaandes (2017, I osa, lk 796) on selgitatud, et õigeksvõtul põhineva otsuse korral peaksid menetluskulud jääma üldjuhul kostja kanda. TsMS § 168 lg 6 võimaldab otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Eelkõige on sellise olukorraga tegemist ühis- või kaasomandi lõpetamise, aga ka näiteks tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmiseks esitatud hagi puhul.
4.5.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et käesolevas asjas puudub põhjus jätta osaliselt õigeksvõetud nõude osas menetluskulud hageja kanda, sest asjas ei ole tõendatud, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Üldteadaolev asjaolu on see, et teenuste eest esitatakse arveid ja et neid tuleb tasuda. Arve tasumisest tuleneva kohustuse sissenõutavus ei eelda, et sellele peab eelnema eraldi nõudekiri ja seeläbi on kostja vastav arusaam ekslik. Kostja tunnistab tekkinud võlgnevust üksnes osaliselt ja alles peale hagi esitamist, järelikult oli hagejal põhjus hagi kohtusse esitamiseks ning TsMS § 168 lg 6 ei kohaldu.
4.6.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõude summas 1176,01 eurot. Hageja on loobunud osaliselt nõudest summas 54,73 eurot ning kohus jätab otsusega rahuldamata osaliselt nõude summas 14,96 eurot, seega kokku 69,69 eurot, mis moodustab ligikaudu 6 % nõudest. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda.
4.7.Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendavad dokumendid. Kostja seda teinud ei ole.
4.8.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 200 eurot, mis vastab seaduses nõutavale riigilõivu suurusele menetlusse võetud hagilt hinnaga 1270,10 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele).
4.9.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.10.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 900 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Avalduse kohaselt on hageja lepinguline esindaja õigusteenust osutanud tunnitasu määraga 125 eurot tunnis + käibemaks ehk 150 eurot. Esindustasu on esitatud koos käibemaksuga, kuivõrd hageja ei saa tasutud esindustasudelt käibemaksu tagasi arvestada. Õigusteenust on osutatud kokku 6 tundi, s.h hagiavalduse koostamine - 3,5 tundi, so 3,5 x 150 = 525 eurot ja kostja seisukohaga tutvumine, hageja seisukoha koostamine - 2,5 tundi, so 2,5 x 150 = 375 eurot. Kohus on seisukohal, et vandeadvokaadist esindaja õigusabiteenuse tunnihind 125 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ja vastab kehtivale kohtupraktikale.
4.11.Eeltoodule vaatamata leiab kohus, et antud vaidluse olemust ja esindaja ametialast professiooni silmas pidades ei ole taotluses märgitud ajakulu põhjendatud. Ajakulu ei ole kooskõlas menetluse mahu ega raskusastmega. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, mis annaks aluse TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel lugeda tsiviilasja sedavõrd keerukaks, et märgitud ajakulu võiks olla aktsepteeritav. Õigusabi osutamiseks materjalide läbitöötamine, sealt nn olulise leidmine ja omakorda hageja poolt vajalike asjaolude esiletõstmine, ei võta kohtu hinnangul nii palju aega. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks vähendada hagiavalduse koostamise ajakulu 2,5 tunnile ning kostja vastusega tutvumise ja seisukoha koostamise ajakulu 2 tunnile. Seega peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks ajakulu kokku 4,5 tundi ehk õigusabikulusid summas 675 eurot (4,5 x 150 eurot).
4.12.Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 822,50 eurot (riigilõiv 200 eurot + õigusabikulud 675 eurot, kokku 875 eurot x 94%).
4.13.Kostja ei ole kohtule enda menetluskulude nimekirja esitanud ega menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud, mistõttu kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra.
4.14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
4.15.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.