Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

maksejõuliseks muutumist, kuivõrd igakuised kohustused on võrreldes varaga suuremad. Arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasoleva vara arvel kohustuste täitmine võimalik. Seega asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole hetkel võimalik üheselt tuvastada, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas ning millises ulatuses. Arvestades, et võlgnikul puudub sellises ulatuses vara, mille arvelt oleks võimalik võlgniku kohustusi täita, siis ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku tegevuse pikaajaline jätkamine ja tervendamine võimalik. Haldur on hetkel seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on tinginud muu põhjus PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutisel halduril puudub info, et maksejõuetuse on põhjustanud raske juhtimisviga või tahtlus. Ajutine haldur teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot, mõista välja ajutise halduri tasu 3 744 eurot, millele lisandub kulude hüvitis 35 eurot. Kohtuistungil tõi võlgniku juhatuse liige esile, et on aruandega tutvunud ning vastuväiteid aruandele ja halduri tasule ei ole. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 1 045 777 eurot, millele lisanduvad jooksvad kulud. Kuigi võlgniku vara väärtus vähemalt 1 091 074,25 eurot, puudub likviidne vara kohustuste täitmiseks. Finantsanalüüs näitas, et pankroti tõenäosus on ülikõrge ehk tegemist on pankroti situatsiooniga. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Kohus kuulutab ajutise halduri ettepanekul välja võlgniku pankroti. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 punktidega 1 ja 3 võib kohus teabe ja vande andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Martin Traadi. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). Seoses koroonaviiruse vastaste meetmetega Vabariigi Valituse poolt haiguse leviku tõkestamiseks ja võimalike uute piirangutega, muuhulgas ei ole lubatud kohtumajja tulla mistahes haigusnähtudega inimesel, kohtumajas tuleb jälgida 2+2 reeglit ning kehtestatud hügieeninõudeid, määrab kohus üldkoosoleku toimumise ajaks 22.12.2020. Üldkoosoleku algus ja läbi viimise viis jäävad pankrotihalduri korraldada. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur palub tasuks määrata 3744 eurot koos käibemaksuga. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 32,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 96 eurot on võrdne kehtestatud tunnitasu ülempiiriga. Kohus määrab halduri tasuks 3120 eurot, millele lisandub käibemaks 624 eurot, kokku 3744 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 määruses tsiviilasjas 2-15-12308 punktis 16-17 selgitatakse, et PankrS § 23 lg 1 lause 3 mõttes ei ole halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused advokaadibüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ülalpidamisega seotud kõik üldised kulud, mis kanti ajutise haldurina tegutsemise ajal. Advokaadibüroo ülalpidamisega seonduvatest kuludest võivad olla vajalikud ja põhjendatud vaid halduri kohustuste täitmiseks selle konkreetse pankrotimenetluse raames tehtud erakorralised kulud, näiteks tõlkekulud seoses konkreetse pankrotimenetlusega või transpordikulu konkreetse sõiduga konkreetse pankrotiasja raames, nt vajadus sõita teise linna kohtuistungile. Büroo ülalpidamisega seonduvad kulutused peaks haldur katma halduri poolt saadavast tasust. Ajutine haldur on kuludena esile toonud muu arvestusliku bürookulu (sekretäriteenus, üür, kontoritehnika, sidekulu, koopiad) summas 35 eurot. Maakohus nõustub Ringkonnakohtu seisukohaga, et bürookulud peavad sisalduma teenuse tunnihinnas ja nende eraldi hüvitamine ei ole põhjendatud ega vajalik, mistõttu jätab kohus rahuldamata halduri kulutuste taotluse summas 35 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.