Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2020, Tallinn Kohtuasja number
2-20-2629
Kohtuasi
XX hagi YY vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. oktoobri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Meeli Rondel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta YY 27. novembri 2020. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 28. oktoobri 2020. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-20-2629 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud YY kanda. XX-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.XX (hageja) esitas 17. veebruaril 2020 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel koos viivisega mittevaralise kahju hüvitiselt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seaduses sätestatud määras viivist. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 9. oktoobril 2018 Facebookis QQQ grupis CC jagatud artikli juures hagejat puudutava kommentaari: „sellist tädi ma ei laseks oma laste juurde püssikuuli kaugusele kah ! pervert täiega, tõeline pervert, ilma naljata. Selline õppeaine oli tavaliselt ikka gümnaasiumis või põhikooli lõpus. siis kui selleks juba vajadus tekkima hakkas, mitte tittedele lastesõimes. Tulge ometi mõistusele !“ Kaldkirjas väljatooduga teotas kostja oluliselt hageja au ning kahjustas hageja mainet, millega põhjustas hagejale mittevaralist kahju. Õiglase hüvitise suuruse on vähemalt 5000 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja eesmärgiks ei olnud hageja solvamine ega ründamine, vaid tema kasvatusmeetodi kritiseerimine. Sõnal „pervert“ ei ole hageja märgitud tähendust, see tähendab kõnekeeles normist hälbivat isikut. Kostja kommentaar ei põhjustanud hagejale mittevaralist kahju. Kostja vabandas hageja ees, kuid hageja ei võtnud vabandust vastu. Pärast hagimaterjalide saamist pakkus kostja hagejale hüvitist, kuid hageja keeldus sellest. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 28. oktoobri 2020. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 100 eurot ning alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1488 eurot 95 senti (sh lepingulise esindaja kulud 1163 eurot 95 senti ja riigilõiv 325 eurot) koos kohustusega tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt avaldas kostja hageja kohta ebakohase väärtushinnangu, millega põhjustas hagejale mittevaralist kahju. Arvestades rikkumise raskust, intensiivsust, ulatust, kostja käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist jm asjaolusid, saab hagejale tekkinud kahju lugeda osaliselt hüvitatuks naturaalrestitutsiooni korras kostja siiraste vabandustega ning osaliselt 100 eurot suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisega ja menetluskulude kostja kanda jätmisega. Praeguse kohtumenetluse aluseks on kostja õigusvastane tegu, mille tõttu kandis hageja menetluskulusid. Menetluskulude kostja kanda jätmisega on täidetud kahju hüvitamise preventiivne eesmärk. Arvestades hageja menetluskulude suurust, peaks see nii üld- kui ka eripreventiivse meetmena ära hoidma kahju tekitavaid tegusid tulevikus. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Menetluskulusid ei saa jaotada TsMS § 163 lg 2 ega TsMS § 162 lg 4 alusel. Kostja ei ole põhjendanud, milles seisneb temalt vastaspoole kulude väljamõistmise
2-20-2629 äärmine ebaõiglus või ebamõistlikkus. Maakohus põhjendas, miks on õiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on osaliselt põhjendatud. Kuigi hageja taotles lepingulise esindaja kulude hüvitamist 2005 euro ulatuses, on põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu 1163 eurot 95 senti. Samuti on põhjendatud ja valik kulu riigilõiv 325 eurot. Tsiviilasjas nr 2-19-8116 eeltõendamismenetlusega hagejal tekkinud 826 euro 90 sendi suuruste kulude hüvitamise taotlus jääb rahuldamata, sest kohus ei saa hinnata nende toimingute põhjendatust ja vajalikkust, kuna ei ole selge, kuidas hageja on jaganud kulud teiste asjast puudutatud isikute ja kostja vahel. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1163 eurot 95 senti koos kohustusega tasuda hüvitisest viivist. Kostja palus teha tühistatud osas uus otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda või hageja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palus kostja jätta hageja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seaduses sätestatud määras viivist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus vääralt menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kuigi menetluskulude kostja kanda jätmine on asjaolusid arvestades ebaõiglane. Maakohus pidanuks hagi rahuldamisest hoolimata kohaldama õiguse analoogia korras TsMS § 163 lg-t 2 ning jätma selle alusel menetluskulud hageja kanda, sest kostja pakkus hagejale kompromissina sama suurt hüvitist, mille maakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistis. Kui asjas ei saa kohaldada TsMS § 163 lg-t 2, tuleb hageja menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel hageja enda kanda, sest menetluskulude kostja kanda jätmine on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Hageja pöördus põhjendamatult nn bagatelldeliktiga kohtu poole, kuigi kostja oli selleks ajaks kommentaari eemaldanud ja vabandanud. Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk on au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamine ning iga rikkumise korral ei ole õigustatud pöörduda kohtu poole. Hageja oleks saanud kohtumenetlust vältida. Hageja pidas õiglaseks 5000 euro suurust hüvitist ja keeldus kostja pakutud 100 euro suurusest hüvitisest. Kohtumenetluse tõttu tekkis kostjale kahju (õigusabikulud), mille hüvitamist ei saa kostja TsMS § 174 lg 11 järgi hagejalt nõuda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab
2-20-2629 seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
7.Praegusel juhul heidab kostja maakohtule ette seda, et maakohus jättis menetluskulud hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kuigi pidanuks asjaolusid arvestades jätma õigluse põhimõtet arvestades menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda või TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda.
7.1.Kolleegium märgib, et TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud üldjuhul see pool, kelle kahjuks otsus tehti. Erandina võib kohus TsMS § 162 lg 4 järgi jätta kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, seega võimaldab viidatud säte üksnes erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Lisaks võib kohus TsMS § 163 lg 2 järgi jätta hagi osalise rahuldamise korral erandina menetluskulud poole kanda, kes ei nõustunud teise poole pakutud kompromissiettepanekuga ja kohus rahuldab hagi ettepanekuga sarnases ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et kohus võib viidatud sätte järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral TsMS § 163 lg‐s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust üksnes juhul, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust (vt Riigikohtu 27. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 17 ja
23.septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 15). Ülaltoodut arvestades peab kohus jätma menetluskulud üldjuhul vaidluse kaotanud poole kanda, kuid võib asjaolusid kaaludes üldreeglist üksnes erandlikel asjaoludel kõrvale kalduda. Seejuures on nii TsMS § 162 lg 4 kui ka TsMS § 163 lg 2 kohaldamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire.
7.2.Praegusel juhul on maakohus põhjendanud, miks on menetluskulude kostja kanda jätmine põhjendatud hoolimata sellest, et kostja vabandas hageja ees ning pakkus hagejale hagi esitamise järel samaväärse suurusega hüvitist, nagu maakohus kostjalt välja mõistis, ning leidnud, et neid asjaolusid arvestades ei ole õigluse põhimõttest tulenevalt alust jätta menetluskulusid hageja kanda. Seda järeldades ei rikkunud maakohus diskretsioonipiire. Asjaolu, et kostja hinnangul ei olnud hagejal alust kohtu poole vähetähtsa rikkumise tõttu pöörduda ja hageja saanuks vältida kohtu poole pöördumata jätmisega menetluskulude tekkimist nii endal kui ka kostjal, ei anna alust järeldada, et maakohus jaotas menetluskulud vääralt TsMS § 162 lg 1 alusel. Kuna maakohus tuvastas kostja rikkumise ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise, oli hageja kohtu poole pöördumine ja tema menetluskulude kostja kanda jätmine põhjendatud ning seda ka olukorras, kus hageja pidas
2-20-2629 õiglaseks kahjuhüvitise suuruseks suuremat summat, kui kohus kostjalt tema kasuks välja mõistis. Seda arvestades ei ole kostja toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et menetluskulude kostja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane.
8.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
9.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
10.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (50 eurot).
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.Tööjaotusplaani p 15 alusel asendab 2. kohtukoosseisu põhiliiget kohtunik Kaija Kaijaneni kohtunik Vallo Kariler.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Vallo Kariler, Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.