Harju Maakohus
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. august 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-2554
Tsiviilasi
Lennuabi OÜ hagi Air Baltic Corporation AS-i vastu võla nõudes 336,04 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010) Hageja lepinguline esindaja: N M (e-post xxx) Kostja: Air Baltic Corporation AS (registrikood 40003245752) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Timo Kullerkupp ja Kai Villemson ning advokaat Mikk Ilves (epost xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 03.04.2024 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt reisis L M (broneering XXX) 24.04.2023 Air Baltic Corporation AS (edaspidi kostja) opereeritaval lennul XXX suunaga Xxx-RiiaTallinn. Esimene lend XXX suunal Xxx-Riia hilines. Lend pidi saabuma 24.04.2023 kell 13:10, saabus aga hilinemisega 24.04.2023 kell 2:16, mistõttu reisija jäi maha teistest lennust XXX suunal Riia-Tallinn. Lennu vahemaa Xxx-Tallinn vahel on 1456,83 km. Eelnimetatud lennu puhul hilines reisija sihtpunkti üle 3 tunni ja reisijal tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 a) alusel hüvitist 250 eurot reisija kohta. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kuupäevadel 24.04.2023 toimunud lennu XXX suunaga Xxx-Riia-Tallinn hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 a) alusel. Reisija loovutas oma hüvitise nõude Lennuabi OÜ-le (edaspidi hageja). Hageja põhinõue on 250 eurot. Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 10.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 3.04.2024. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kogusummas 14,85 eurot. Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 250 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.04.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 250 eurot, viivise 14,85 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise põhisummalt 250 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.04.2025 kuni nõude täieliku täitmiseni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Esimese osalennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Vaidlust ei ole selle üle, et 24.04.2023 lend XXX pidi väljuma Xxxi lennujaamast kohaliku aja järgi kell 09:55 (07:55 UTC) ning saabuma Riiga kohaliku aja järgi kell 13:10 (10:10 UTC).
2
Lennu väljumine hilines ning lend saabus Riiga kell 14:20 kohaliku aja järgi (11:20 UTC). Seega hilines lend 1 tund ja 10 minutit. Lendu XXX teenindav lend XXX suunal Riia-Xxx pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 09:45 (UTC 02:45), kuid väljus 10:26 (03:26 UTC) ning pidi väljuma kohaliku aja järgi 07:45 (04:45 UTC) ning saabuma Xxxi kell 09:05 kohaliku aja järgi (07:05 UTC), kuid saabus Xxxi 10:06 kohaliku aja järgi (08:06 UTC). Seega hilines lend 1 tund ja 1 minut. Lennu XXX väljumise hilinemine oli põhjustatud lennuliikluse juhtimisteenistuse poolt seatud piirangust, mis oli tingitud halvast ilmastikust sihtkoha lennujaamas Xxxis. Xxx-Riia lennu hilinemises märgiti IATA koodid 93 ja 89. Need koodid tulenevad Eurocontroli CODA kokkuvõttest, mis annab lühikese ülevaate lennutranspordi viivituste põhjustest ja mõjudest Euroopas kindlaksmääratud perioodil. Kood 93 vastab hilinemisele tulenevalt lennuki rotatsioonist ning kood 89 väljumislennujaama piirangutele. Lennule XXX lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piirang EHAMA24E tulenes ilmastikust („weather“), seejuures tähendab lühend EHAM Xxxi lennujaamale antud koodi. Asjaolule, et Xxxi lennujaamas valitsesid halvad ilmastikutingimused viitab kaudselt ka see, et pea kõik Xxxi lennujaama saabuvad lennud hilinesid. Seega oli XxxRiia lennu hilinemine põhjuslikus seoses eelneva lennu Riia-Xxx hilinemisega tulenevalt lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piirangutest seoses Xxxi lennujaamas esinenud ilmastikuoludest. Kuivõrd tegemist oli lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piiranguga, on ilmselge, et kostja ei saanud kasutusele võtta meetmeid, et hilinemist vältida. Tegemist oli „ettevõttevälise sündmusega“, mille üle lennuettevõtjal ei olnud kontrolli, sest nende tegevusse sekkus kolmas isik (lennujuhtimiskeskus) (SATA International, C-308/21 p 25 ja D.S.A, C-411/23 p 38, Airhelp, C-28/20 p 40-41). Seega, kuna lendude maandumist ja õhkutõusu haldab lennujuhtimiskeskus, tuleb lennujuhtimiskeskuse poolt eelnevale lennule seatud piirangut pidada sündmuseks, mille päritolu on lennuettevõtja suhtes ettevõtteväline ja mis seega väljub tema tegeliku kontrolli alt. Käesoleval juhul ei olnud kostjal, eeskätt tehnilises ja halduslikus plaanis, tegelikult võimalik lennu hilinemise vältimiseks võtta kasutusele otseselt või kaudselt ennetavaid meetmeid või mõjutada lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piiranguid. Ülejäänud osas, s.o. Riia-Tallinn jätkulennu, põhjustas hilinemise reisijapoolne kostja üldtingimuste rikkumine. Reisijale väljastatud piletist nähtub, et reisija pidi olema Riia-Tallinn jätkulennu väravas vastavalt üldtingimuste punktile 6.6 hiljemalt pardalemineku ajaks kell 13:20. Reisija lend suunal Xxx-Riia pidi maanduma Riias 13:10. Seega ostis reisija lennupileti, millega jättis endale Riias ümberistumiseks aega üksnes 40 minutit, seejuures oli reisijal üksnes 10 minutit, et vastavalt kostja üldtingimustele lennuki maandumisest alates Riia-Tallinn jätkulennu väravasse jõuda. Kostja rõhutab, et kuigi lend pidi saabuma Riiga kell 13:10, võtab ka reisijate väljumine lennukist omajagu aega. Aega võtab ka ühe lennu saabumise väravast jätkulennu väravasse jõudmine. Reisija võttis seega niivõrd lühikese ümberistumisajaga lennupileti broneerimisel teadliku riski, et ta rikub kostja üldtingimusi ning ta võib eelneva lennu hilinemisel jätkulennust maha jääda. Sellest hoolimata pakuti reisijale asenduslennuks 20:05 lendu XXX Riia-Tallinn. Võrreldes Riia lennujaamast (RIX) väljuvaid lende ning Tallinna lennujaama (TLL) saabuvaid lende, ning
3
võttes arvesse, et reisija esialgne lend XXX pidi väljuma 13:50, kuid asenduslend väljus 20:05, ei olnud ajavahemikul 13:50 kuni 20:05 kiiremini sihtkohta jõudvaid ühendusi pakkuda. Eeltoodust johtuvalt põhjustasid lennu hilinemise erakorralised asjaolud Määruse artikli 5(3) tähenduses ning kostja ei ole kohustatud maksma reisijaga seoses hüvitist. Kohtu põhjendused
4
(VÕS § 171 lg 1). Reisija on loovutanud oma nõuded kostja vastu hagejale (dtl 53). Seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu hüvitisenõude.
5
09:45 (UTC 02:45), kuid väljus 10:26 (03:26 UTC) ning pidi väljuma kohaliku aja järgi 07:45 (04:45 UTC) ning saabuma Xxxi kell 09:05 kohaliku aja järgi (07:05 UTC), kuid saabus Xxxi 10:06 kohaliku aja järgi (08:06 UTC; lennu XXX logi, dtl 73). Seega hilines lend 1 tunni ja 1 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul on lennu XXX logiga tõendamist leidnud, et lennu XXX väljumise hilinemine oli põhjustatud lennuliikluse juhtimisteenistuse poolt seatud piirangust, mis oli tingitud halvast ilmastikust sihtkoha lennujaamas Xxxis (dtl 74-75). Viidatud lennulogist nähtub, et lend hilines põhjusel „84“, mis viitab Rahvusvahelise Õhutranspordi Ühenduse hilinemise koodidele (inglise keeles International Air Transportation Association Delay Codes) ja tähendab piiranguid seoses ilmastikutingimustega sihtkohas (inglise keeles air traffic flow management restrictions due to weather at destination) (dtl 76-90). Lennu XXX logist nähtuvad aga Xxx-Riia lennu hilinemise koodid 93 ja 89 (dtl 72). Kood 93 vastab hilinemisele tulenevalt lennuki rotatsioonist (inglise keeles: AIRCRAFT ROTATION, late arrival of aircraft from another flight or previous sector) ning kood 89 väljumislennujaama piirangutele (inglise keeles: RESTRICTIONS AT AIRPORT OF DEPARTURE WITH OR WITHOUT ATFM RESTRICTIONS, including Air Traffic 1Services, start-up and pushback, airport and or runway closed due to obstruction or weatherx 0F, industrial action, staff shortage, political unrest, noise abatement, night curfew, special flights). Samuti nähtub lennu XXX märkmetest, et lennule XXX oli lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piirang EHAMA24E, mis tulenes ilmastikust („weather“), seejuures tähendab lühend EHAM Xxxi lennujaamale antud koodi. Seega oli Xxx-Riia lennu hilinemine põhjuslikus seoses eelneva lennu Riia-Xxx hilinemisega tulenevalt lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piirangutest seoses Xxxi lennujaamas esinenud ilmastikuoludest. Kohtu hinnangul saab pidada lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piiranguid erakorraliseks asjaoluks. Olukorras, kus konkreetsele lennule, s.h sama lennukiga teostatud eelnevale lennule, on lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangud, on tegemist erakorralise asjaoluga EU 261/2004 määruse art 5 lg 3 mõistes. Käesoleval juhul ei olnud kostjal tegelikult võimalik lennu hilinemise vältimiseks võtta kasutusele otseselt või kaudselt ennetavaid meetmeid või mõjutada lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piiranguid. Eluliselt on usutav, et lennuettevõtjad ei saa vastavaid piiranguid iseseisvalt muuta. Iseenesest on õige hageja tähelepanek, et lennuettevõttel tuleb planeerides lennugraafikut arvestada eelneva lennu hilinemise riskiga selliselt, et väikese hilinemise järel ei hilineks ka järgmine lend. Samas on kostja menetluses selgitanud, et ilmastikutingimused põhjustavad harva suuri viivitusi ning lennufirmad tuginevad ajaloolistele andmetele ja prognoosidele, mis aitavad hinnata riski ja vajadust puhvri järele. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et ajalise puhvri lisamine igale lennule vähetõenäolise hilinemise jaoks ilmastiku tõttu ei oleks mõistlik ning tähendaks lennugraafikute laiendamist, mis võib põhjustada lennukite ja meeskondade vähem efektiivset kasutamist. Kohtule teadaolevalt on ka 50-minutiline vahe kahe lennu vahel tavapärane praktika. Samuti märgib kohus, et hageja poolt 07.11.2024 esitatud dokumendis välja toodud viited www.wunderground.com väljavõtetele, ei lükka ümber asjaolu, et lennujuhtimiskeskus on pidanud vajalikuks seoses ilmastikuoludega kehtestada piiranguid lendude maandumistele-õhkutõusudele. Samuti märgib kohus, et asjaolu, et lennurajad on
6
kahesuunalised, ei välista lennujuhtimiskeskuse piirangute kehtestamist. Lendude saabumiseks ja väljumiseks annab loa ja lende suunab lennujuhtimiskeskus. Kostja ei saa mõjutada lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piiranguid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kui lennujuhtimiskeskus ei oleks piiranguid kehtestanud, siis oleks lend väljunud kavandatud väljumisajal. Tegemist on erakorralise asjaoluga Määruse art 5(3) tähenduses, mis ei ole oma olemuselt või päritolult omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt. Seega ei ole kostja kohustatud maksma hagejale Määruse artiklis 7 toodud hüvitist, kuivõrd 05.09.2024 lennu KL910 hilinemise põhjustasid sobimatud ilmastikutingimused kui erakorralised asjaolud Määruse artikkel 5(3) tähenduses, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks kasutusele võetud kõik mõistlikud meetmed. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded.
7
koostamine; kohtumääruse kokkuvõte 24 min; 01.08.2025 menetluskulude nimekirja koostamine 15 min. Kohus asub seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud teenused ja neile kulud aeg on osaliselt põhjendamatu. Käesolev tsiviilasi ei ole maksekäsust eraldi üle tulnud ning seega ei ole kostja nimetatud kulud menetluskuludena hüvitatavad. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kulud seoses kompromissiga ja maksetähtaja meeldetuletusega (kulud perioodil 17.01.2024 kuni 21.03.2024). 12.03.2024 määrusega on kohus osaliselt menetluse lõpetanud osalise kompromissiga (dtl 37-39). Pooled on kokku leppinud, et mistahes muud kompromisslepingu lisas 1 nimetatud reisijate nõuetega seonduvad kõrvalkulud ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda (määruse p 2.7). Hagis märgitud nõude osas ei ole pooled kokkuleppeid saavutanud. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas osutatud teenused on kohtu hinnangul olnud mõistlikud ja põhjendatud. Kohus arvestab siinkohal ka tsiviilasjas esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Seega on kostja esindajate põhjendatud ajakulu kokku 9 h 39 minutit. Menetluskulude tabelis on märgitud vandeadvokaadist esindaja tunnihinnaks 175 eur/h ja 185 eur/h, advokaadi tunnihinnaks 160 eur/h ja assistendi tunnihinnaks 70 eur/h. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud tunnihindadega. Seega on kostja menetluskulud põhjendatud 1658 euro ulatuses ning hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks menetluskulud summas 1658 eurot.
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.