Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna 02.detsembril 2020 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-20-124307 731, 81 eurot OK Incure OÜ hagi S. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn; lepinguline esindaja Anne-Liis Veski, e-post: [email protected]; Kostja S. M. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kirjalik menetlus
mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
1.OK Incure OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi S. M. vastu põhivõlgnevuse 495 euro ja viivise 236,81 euro nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja Ferratum Bank p.l.c vahel 20.06.2019 sõlmitud laenulepingust, mille alusel sai kostja laenulimiiti 3000 eurot, mida kostja on kasutanud 495 euro ulatuses. Laenu saamiseks pidi kostja laenuandja kodulehel täitma laenutaotluse ning taotluse kinnitama, peale taotluse saatmist pidi kostja end identifitseerima kas ID-kaardi või Mobiil-ID abiga. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 47,85% aastas, viivisemäär on võrdne intressimääraga, so 47, 85 % aastas. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Laenuandja ütles lepingu üles 03.10.2019 ning loovutas nõude hagejale. Hageja on arvestanud intressiga võrdses määras viiviseid 0,130% päevas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni, so 04.10.2019-06.10.2020 (368 päeva) summas 236, 81 eurot.
rahuldada üksnes osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata, kohus põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist. 4.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Esialgne võlausaldaja Ferratum Bank p.l.c on sõlminud kostjaga lepingu majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandusvõi kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgset viivist, mis on võrdne krediidilimiidi intressi aasta ja päevamääraga, so 0,130% päevas. Hageja on kohtule esitanud laenulimiidi üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Üldtingimuste hinnakirja kohaselt arvestab Ferratum kliendi viivituse korral intressi määras 0,1311% päevas (47,8515%aastas) kliendi kasutusse antud laenu saldolt. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel on märgitud, et maksetega hilinemisel kaasneb viivis, viivisemäär on 47,8515% aastas võlgnevatavalt summadelt. Kohtu hinnangul on viivise kokkulepe käsitletav tüüptingimusena VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja laenutaotluse interneti teel, mille esialgne võlausaldaja kinnitas ning seejärel väljastas kostjale laenu, mistõttu võib eeldada, et viivisemäära ei ole eraldi läbi rääkinud, kostja ei ole võimeline seda mõjutama ning puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et viivise määras oleks kostjaga personaalselt kokku lepitud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et kokkulepitud viivise määr 0,130% päevas, on ebamõistlikult suur ja kostjat oluliselt kahjustav ning on seetõttu tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Riigikohus on 10.05.2016 lahendis nr 3-2-1-25-16 p-s 13 lahendis leidnud, et viivisemäära mõistlikkuse hindamisel on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Riigikohus märkis, et eelduslikult on tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Praegusel juhul ületab kokkulepitud viivisemäär 0,130 % päevas ligikaudu 5,93 korda seadusjärgset viivisemäära (mis on viivise arvestamise ajal olnud
0,021918% ja 0,021858% päevas) ning kohtu hinnangul kahjustab selline viivisemäär kostjast tarbijat ebamõistlikult. VÕS §-st 41 tuleneb, et kui tüüptingimus on tühine, kohaldatakse sellise tingimuse alusel seda liiki lepingu kohta sätestatut. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid summalt 495 eurolt perioodi 04.10.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 06.10.2020 (368 päeva) eest summas 236, 81 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) on viivis seadusjärgses määras nimetatud perioodi eest summas 39, 84 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.