Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna 01.detsembril 2020 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-20-107105 3211, 02 eurot OK Incure OÜ hagi S. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn; lepinguline esindaja Anne-Liis Veski, e-post: [email protected]; Kostja S. M. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kirjalik menetlus
mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
1.OK Incure OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi S. M. vastu põhivõlgnevuse 1 800 euro; intressi 475, 02 euro, viivise 936 euro nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja IPF Digital AS vahel 11.02.2019 sõlmitud krediidilepingust nr 4258535. Nimetatud lepingu alusel andis laenuandja kostjale krediiti limiidiga 1800 eurot, intressimääraga 46,80% aastas. Kostja kasutas raha, kuid jättis saadu tagastamata. Laenuandja ütles lepingu üles 02.09.2019 ning loovutas nõude hagejale. Hageja on arvestanud intressi 0,130% päevas alates lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni, so 11.02.2019-02.09.2019 summas 475,02 eurot ning intressiga võrdses määras viiviseid 0,130% päevas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni, so 03.09.2019-07.10.2020 (400 päeva) summas 936 eurot.
Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Hagiavaldusest nähtub, et esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 11.02.2019 krediidilepingu, mille alusel sai kostja krediiti 1800 eurot. Esialgne võlausaldaja on sõlminud laenulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. 4.Hageja nõuab kostjalt lepingujärgset viivist, mis on võrdne krediidilimiidi intressi aasta ja päevamääraga, so 0,130% päevas. Pooled on käesoleval juhul sõlminud tarbijakrediidilepingu, mille osas on hageja kohtule esitanud krediidikonto personaalsed-, üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Krediidilepingu üldtingimuste p 1 on märgitud, et viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne intressimääraga. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel on märgitud, et maksetega hilinemisel kaasneb viivis krediidilimiidi intressi aasta- ja päevamäära alusel. Kohtu hinnangul on viivise kokkulepe käsitletav tüüptingimusena VÕS § 35 lg 1 tähenduses, sest need on esialgse võlausaldaja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimustes kasutatavad tingimused, mis ei ole eraldi läbi räägitud ja mille sisu kostja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et viivise määras oleks kostjaga personaalselt kokku lepitud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et kokkulepitud viivise määr 0,130% päevas, on ebamõistlikult suur ja kostjat oluliselt kahjustav ning on seetõttu tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Riigikohus on 10.05.2016 lahendis nr 3-2-1-25-16 p-s 13 lahendis leidnud, et viivisemäära mõistlikkuse hindamisel on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Riigikohus märkis, et eelduslikult on tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Praegusel juhul ületab kokkulepitud viivisemäär 0,130 % päevas ligikaudu 5,93 korda seadusjärgset viivisemäära (mis on viivise arvestamise ajal olnud 0,021918% ja 0,021858% päevas) ning kohtu hinnangul kahjustab selline viivisemäär kostjast tarbijat ebamõistlikult.
VÕS §-st 41 tuleneb, et kui tüüptingimus on tühine, kohaldatakse sellise tingimuse alusel seda liiki lepingu kohta sätestatut. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid summalt 1800 eurolt perioodi 03.09.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 07.10.2020 (400 päeva) eest summas 936 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) on viivis seadusjärgses määras nimetatud perioodi eest summas 157, 51 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.