Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-20-138442 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X.X.vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 235,54 eurot Silvi Maiste
Hagihind Kohtunik Hageja
01. detsember 2020
Hageja lepinguline esindaja
Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood xxxxxxxx, aadress xxxxx xxx xx-xxx, xxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxx) X.X. (PlusPlus Legal OÜ; e-post)
Kostja
X.X.(isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx)
Hageja esitas Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Võlgnevus tuleneb sõlmitud järelmaksulepingust Nr. 1AU01357, 19.01.2017. Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud hagejale teadaolev elukoht xxxxxxxx xxx xx - xx xxxxxxxx xxxx. Rahvastikuregistri andmetel ei oma kostja Eestis kehtivat elukohta alates 19.08.2018. Rahvastikuregistri järgi on kostja kirje olekuks märgitud arhiivis. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul puudub kehtiv elamisloakaart ja elamisluba Eestis. Kostja näol on tegemist xxxxxxx kodanikuga.
Kohtul tuleb otsustada tsiviilasjas hagi menetlusse võtmine. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust
kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi ja xxxxxxx leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades artikli 21 punkti 1 esimese lause kohaselt kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostjal ei ole elukohta Eesti Vabariigis. Seega välislepingust tulenevalt ei allu asi Eesti kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja elukoht muudetud ning alates 19.08.2018 ei oma kostja Eestis kehtivat elukoha. Kostjal ei ole ka kehtivat elamisloakaarti ja elamisluba. Isik on xxxxxxx kodakondsusega. Rahvastikuregistris on isiku kirje olek - arhiivis. Kuna hagi ei allu Tartu Maakohtule ja seda ei saa lahendada ka mõni teine Eesti kohus, tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda ja hagi selle esitajale tagastada. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus märgib, et hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.