Apellant (kostja): AKTSIASELTS NORWES METALL (registrikood 10402337), lepinguline esindaja Igor Sumarok Vastustaja (hageja): TerasToorik AS (registrikood 12156115), esindajad vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko, vandeadvokaadi abid Ann Tarkin ja Sirle Kalma
esindajad
RESOLUTSIOON
NORWES
METALL
1.Rahuldada AKTSIASELTSI NORWES METALL apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Viru Maakohtu 2. juuli 2020 otsus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
Edasikaebamise kord
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.TerasToorik AS (hageja) esitas 13. veebruaril 2020 hagi AKTSIASELTSI NORWES METALL (kostja) vastu põhivõla 15 890 euro 6 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 48 euro 76 sendi ning viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni seaduses sätestatud määras väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooled teinud perioodilist koostööd. Kostja tellis hagejalt erinevaid metallelemente, nende vahel sõlmitud leping vastab töövõtulepingu tunnustele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635). Pooltevahelise praktika kohaselt küsis kostja hagejalt e-maili teel pakkumist, misjärel hageja edastas kostjale hinnapakkumise, mille kostja kinnitas siis, kui see sobis, kas täielikult või osaliselt. Ajavahemikul 6. septembrist 2017 kuni 20. novembrini 2017 tegi hageja kostjale viimase palvel viis hinnapakkumist: nr 18606 summas 4557 eurot 60 senti (koos käibemaksuga 5469 eurot 12 senti); nr 18607 summas 565 eurot (koos käibemaksuga 678 eurot), kostja kinnitas
11.septembril 2017 tellimuse osaliselt summas 282 eurot 50 senti (koos käibemaksuga 339 eurot); nr 18640 summas 39 260 eurot 57 senti (koos käibemaksuga 47 112 eurot 68 senti), millest hagiavalduse esitamise seisuga on kostja jätnud tasumata 7710 eurot 88 senti (koos käibemaksuga 9253 eurot 6 senti); nr 19132 summas 550 eurot (koos käibemaksuga 660 eurot); nr 19145 summas 140 eurot 74 senti (koos käibemaksuga 168 eurot 89 senti). Kokku on kostjal tasumata 15 890 eurot 6 senti (koos käibemaksuga). Mõningatel juhtudel (nt hinnapakkumise nr 18640 puhul) palus kostja esitada arve osaühingule Ecopress Group. Hagejale esitas tellimused ning kinnitas alati kostja, olenemata arve teisele äriühingule esitamisest. Hageja ei ole osaühingule Ecopress Group kunagi teenust osutanud. Hagejaga suhelnud kostja töötaja on ennast alati esitlenud kostja töötajana. Hageja ei ole esitanud osaühingu Ecopress Group vastu tsiviilasjas nr 2-19-11894 nõudeid, mis tuleneksid käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuete aluseks olevatest hinnapakkumistest. Kostja ei ole tõendnaud oma väidet poolte vahel õigussuhte puudumise kohta.
Kuivõrd kostja palus vaidlusaluste tellimuste arved esitada osaühingu Ecopress Group nimele, ei olnud ettemaksu tasumine pärast tellimuse kinnitamist vajalik osaühingul Ecopress Group eksisteeriva krediidilimiidi tõttu. Hageja ei tea, millised ärisuhted olid kostja ning osaühingu Ecopress Group vahel. Kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt on lubatav ning hagejal ei olnud midagi selle vastu, kui kostja ja osaühingu Ecopress Group vahel oli vastavasisuline kokkulepe. Hageja esitas 20. detsembril 2019 kostjale nõudekirja, andes kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 30. detsembrini 2019. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja esitas
31.detsembril 2019 kostjale koondarve nr T191724 summas 15 890 eurot 6 senti (koos käibemaksuga). Arvel kajastuvad kostja poolt kinnitatud tellimused nr 18606, 18607, 18640, 19132 ning 19145. Arve maksetähtaeg saabus 30. jaanuaril 2020. Kostja arvet ei ole tasunud, vaid asus 9. jaanuari 2020. a e-kirjas seisukohale, et kostja ei ole arvel nr T191724 kajastatud tooteid ega teenuseid tellinud. Osad kostja poolt tellitud tooted asuvad endiselt hageja valduses, kuna kostja ei ole neile olenemata korduvatest meeldetuletustest järele tulnud. Hageja ei ole takistanud kostjal tooteid kätte saamast, vastupidiselt on hageja kostjale meenutanud toodetele järele tulemise kohustust. Kostja ei ole esitanud ühtegi põhjendust ega pretensiooni, mis õigustaks töö vastuvõtmisega viivitamist ning sellega seonduvalt tasu maksmata jätmist. Pooled ei leppinud kokku, et hageja tarnib detailid kostjale ja pooltevahelise praktika kohaselt kohustus kostja ise detailidele hageja lattu järgi tulema.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata või läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Poolte vahel puuduvad õigussuhted ning kostja ei tellinud hagejalt hagiavalduse aluseks olevates hinnapakkumustes nimetatud tooteid. Hageja poolt esitatud kirjavahetus kinnitab, et teenuseid tellis osaühing Ecopress Group. Hageja pakkus
8.märtsi 2018. a kirjas, et vaidlusalused tellimused vormistatakse osaühingu Ecopress Group asemel kostja nimele ning osaühingu Ecopress Group asemel teostab maksed kostja. Kostja vastavat nõusolekut hagejale andnud ei ole. Samast kirjast on näha, et arve väljastamise järel andis kostja teada, et ta ei ole kunagi tooteid ega teenuseid hagejalt tellinud. Hageja on esitanud hagi osaühingu Ecopress Group vastu võlgnevuse väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-19-11894). Hageja teatas 25. septembri 2019 kirjas osaühingu Ecopress Group esindajale, et lisaks tsiviilasjas nr 2-19-11894 hagiesemes olevatele nõuetele on osaühing Ecopress Group esitanud hagejale täiendavad tellimused, mis tulenesid arvetest nr 18606, 18607, 19132, 19145 ja 18640 ja mille võlgnevuseks oli 25. septembri 2019. a seisuga 13 241 eurot 72 senti. Tegemist on samade tellimustega, mille alusel on hageja esitanud hagi kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud, et ta tarnis kostjale hinnapakkumistes nimetatud detailid hinnapakkumistes toodud tingimustel. 8. märtsi 2018. a kirjavahetusest nähtuvalt selgitas kostja esindaja, et kostja pole vaidlusaluseid tellimusi teinud.
3.Kostja taotles vaheotsuse tegemist õige kostja kindlakstegemiseks. Maakohus jättis taotluse vaheotsuse tegemiseks 13. aprilli 2020. a määrusega rahuldamata (tl 55–56).
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 2. juuli 2020. a otsusega hagi täies ulatuses, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 15 890 eurot 6 senti, 2. juuli 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 538 eurot 36 senti ning viivise põhinõudelt (15 890 eurot 6 senti) VÕS § 113
lg-s 1 sätestatud määras alates 3. juulist 2020 kuni täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja nõue tuleneb poolte vahel väidetavalt sõlmitud töövõtulepingust. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Hageja selgituste kohaselt mõningatel juhtudel (nt hinnapakkumise nr 18640 osas) palus kostja pärast hinnapakkumise saamist ning tellimuse kinnitamist arve esitamist osaühingule Ecopress Group. Tellimused esitas hagejale ning kinnitas need olenemata arve teisele äriühingule esitamise palvest alati kostja ning hageja ei ole osaühingule Ecopress Group kunagi teenust osutanud. Hinnapakkumise nr 18640 jäägi teise ettevõtte nimele esitamisega nõustumine oli hageja poolne vastutulek kostjale, kuivõrd kostja oli tellimuste tegemise hetkel hagejale teadaolevalt makseraskustes, mistõttu oli kindlustusettevõte tühistanud nende krediidilimiidi. Olenemata hinnapakkumises esitatud ettevõtte nimest on hagiavaldusele lisatud e-mailidest selgelt nähtav, et kõik tellimused esitas ja kinnitas üksnes kostja. Hagiavaldusele lisatud e-kirjavahetusest tuleneb, et kõik tellimused esitas ja kinnitas kostja. Kostja palus tellimuse hinnapakkumise nr 18640 osas vormistada osaühingule Ecopress Group. Kostja ja osaühingu Ecopress Group vahelised suhted ei oma praeguses asjas tähtsust. Kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt on VÕS § 78 alusel lubatav. Hageja esitaski tulenevalt kostja korraldusest arve kostja poolt nimetatud ettevõttele, mis ei tõenda hageja ja osaühingu Ecopress Group vahel lepingulise suhte tekkimist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada hageja poolt teenuse osutamist osaühingule Ecopress Group või et osaühing Ecopress Group oleks hagejalt vaidlusaluste hinnapakkumisi palunud ja tellimusi kinnitanud. Kostja on rikkunud tasu maksmise kohustust, mistõttu hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ehk 15 890 euro 6 sendi (koos käibemaksuga) suuruse võlgnevuse ja võlgnevuselt viivise tasumist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus analüüsinud kõiki tõendeid ja asjaolusid. Hageja ja kostja vahel puuduvad õigussuhteid ning hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja ei ole tellinud hagejalt hinnapakkumustes nimetatud tooteid. 8. märtsi 2018. a kirjavahetuses selgitas kostja esindaja, et kostja ei ole vaidlusaluseid tellimusi esitanud. Töövõtuleping oli sõlmitud hageja ja osaühingu Ecopress Group vahel. 25. septembri 2019. a kirjas teatas hageja osaühingu Ecopress Group esindajale, et lisaks tsiviilasjas nr 2-19-11894 hagiesemeks olevatele nõuetele on osaühing Ecopress Group esitanud hagejale täiendavad tellimused nr 18606, 18607, 19132, 19145 ja 18640, s.t tegemist on antud asjas nõude aluseks olevate tellimustega. Hageja kinnitas 11. septembri 2017. a kirjas, et osaühingu Ecopress Group krediidilimiit on suurendatud ning pooled kinnitasid, et hinnapakkumus nr 18640 vormistatakse osaühingu Ecopress Group nimele. Krediidilimiidi andmine tõendab, et hageja müüs hinnapakkumistes märgitud detailid osaühingule Ecopress Group krediidilimiidi tingimustel ning hagejal puudub vaidlusaluste tellimuste alusel nõue kostja vastu.
Hageja esialgses pakkumises toodud tingimused erinesid oluliselt lõplikult kokkulepitud tingimustest. Maakohus jättis nimetatud asjaolu hindamata. Kohtuotsusest ei selgu, millistes tingimustes leppisid pooled kokku ning milliseid tingimusi on kostja rikkunud. On ebaselge, millistele tõenditele tuginedes on maakohus tuvastanud lepingu sõlmimist. Hageja ei ole omapoolset kohustust täitnud. Hageja ei ole tõendanud tööde teostamist. Hageja poolt esitatud materjalidest ei selgu, millal said hinnapakkumistes nimetatud tooted valmis ning millal hageja võimaldas kostjale toodete kättesaamist.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Töövõtuleping on sõlmitud kostjaga. Mõningad arved vormistati osaühingu Ecopress Group nimele kostja palvel ning VÕS § 78 kohaselt on kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt lubatav. Hageja nõue osaühingu Ecopress Group vastu tsiviilasjas nr 2-19-11894 ei puudutanud käesoleva vaidluse aluseks olevaid tellimusi. Kostja väide, et hageja ei ole tooteid valmistanud, ei vasta tegelikkusele. Hageja on nii kirjalikult kui suuliselt palunud kostjal vaidlusaluste tellimuste alusel valmistatud toodetele järgi tulla. Hageja on juba 8. märtsi 2018. a e-kirjas teavitanud kostjat võlgnevusest ning sellest, et tooteid on juba väga kaua ladustatud. Samuti on hageja tuletanud kostjale meelde toodete valmisolekut ning nende ära vedamise kohustust 20. detsembri 2019. a nõudekirjas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Maakohus ei ole otsuse tegemiseks olulisi asjaolusid välja selgitanud ega otsust olulises ulatuses põhjendanud, maakohus on asja menetlemisel rikkunud selgitamiskohustust ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga.
8.Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Hageja kui töövõtja nõuab kostjalt kui tellijalt töövõtulepingujärgset tasu, seega töövõtulepingujärgse põhikohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi tuleb hagejal tõendada õiguskaitsevahendi kohaldamise eeldusi: töölepingu sõlmimist kostjaga, selle tingimusi ja kostjapoolset kohustuse rikkumist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asjas TsMS § 392jj nõuetele vastavat eelmenetlust läbi viinud. Maakohus lükkas asjas otsuse tegemise edasi kolmel korral (tl-d 88, 90 ja 94) tuginedes mh TsMS § 452 lg-le 4, seega asja keerukusele ja tõendite arvule. Samas on maakohus jätnud menetlusosaliste olulised nõude sisu puudutavad seisukohad tähelepanuta ning selgitamiskohustuse tõendamiskoormise jaotuse osas täitmata.
9.Hageja väitel on tema ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping kuue hageja poolt esitatud hinnapakkumises nimetatud töö osas. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja leiab esmalt, et ta ei ole hagejaga vaidlusaluste tellimuste osas lepingut sõlminud. Ringkonnakohtu istungil avaldas kostja, et hageja ja kostja on pikaaegsed koostööpartnerid, kuid kostja väitel puuduvad hageja ja kostja vahel hagis nimetatud tellimuste osas õigussuhted. Hageja ja kostja vahel kirjalikku lepingut nõudes märgitud tööde tegemiseks menetluses esitatud ei ole. Iseenesest saab lepingu sõlmituks lugeda ka töövõtja hinnapakkumise tellijapoolse osalise või täieliku kinnitamisega. Hageja kui töövõtja on esitanud maakohtule hinnapakkumised ja nendele tehtud kinnitused (tl 6jj). Tellimuse nr 18607 kinnitusele on märgitud Ecopress Group OÜ (tl 12), hinnapakkumine nr 18640-jääk on tehtud Ecopress Group OÜ-le ning tellimuse 1860 puhul on tellijaks märgitud Ecopress Group OÜ (tl 25). Hageja on esitanud kohtule meilivahetuse (tl 23 ja 25), mille kohaselt on tellimuse nr 18640 puhul tellijaks Ecopress ning hageja suurendab Ecopressi krediidilimiiti 25 000 euroni. Tellimus nr 1860 moodustas suure osa hageja nõudest. Hageja on kohtule esitanud kostja vastuväite hageja nõudele, mille kohaselt ei ole kostja hagejalt vaidlusalustel arvetel nimetatud tooteid ega teenuseid tellinud (tl 33). Kostja vaidlustab lepingulisi suhteid hagejaga ning lepingu sõlmimise tõendamiseks esitatu viitab otseselt vähemalt osa tellimuste suhtes sellele, et tellijaks on teine äriühing. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamatult asunud seisukohale, et olenemata hinnapakkumises esitatud ettevõtte nimest on hagiavaldusele lisatud e-kirjadest selgelt nähtav, et kõik tellimused esitas ja kinnitas üksnes kostja. Kui hageja tugineb lepingule kostjaga, tuleb tal kostja vastuväidete esitamise järel oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada kõikide tellimuste suhtes. Maakohus on viidanud VÕS §-le 78, mille kohaselt võib kohustuste täita ka kolmas isik. Maakohtu põhjendustest jääb selgusetuks, millist kostja kohustust on maakohus silmas pidanud. Maakohus on lisaks jätnud tähelepanuta, et kostja tegevus ja käitumine võisid panna hagejat uskuma, et kolmas isik (Ecopress Group OÜ) tegutses kostja esindajana tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 mõttes. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt loetakse, et esindatav on volituse andnud, st esindajal on talumisvolitus, kui (vt Riigikohtu 21. detsember 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-16, p 21) esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks; esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana; esindatav talub selle isiku sellist tegevust.
10.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja on asja materjalide põhjal varem olnud lepingulistes suhetes nii kostja kui ka Ecopress Group OÜ-ga. Ringkonnakohtu istungil avaldasid pooled, et hageja ja Ecopress Group OÜ vaheline kohtuvaidlus lõppes kompromissiga. Maakohtul tuleb asja uuel menetlemisel võtta seisukoht hageja 11. septembri 2017 e-kirjas avaldatu suhtes, milles hageja soovib kostjalt teda, millisele firmale tellimus vormistatakse. Kui hagejal ei olnud oluline, kes saab tema lepingupartneriks, võis ta oma tahteavaldusega võtta teadlikult riski, et tema lepingupartneriks selle konkreetse tellimuse osas saab Ecopress Group OÜ, mitte kostja. Maakohtul tuleb asja uuel menetlemisel selgitada välja tellimuse esitamisega seotud asjaolud.
11.Kostja tugineb vastuväitena hageja nõudele ka sellele, et hageja ei ole tellimuste alusel töid teinud. Maakohus on otsuses asunud ekslikult seisukohale, et kostja ei ole menetluses vaielnud vastu, et hageja on täitnud omapoolse kohustuse ning valmistanud hageja hinnapakkumistes kostja poolt kinnitatud käsitletud tooted. Kostja on 27. aprilli 2020 menetlusdokumendis väitnud, et hageja poolt esitatust ei selgu, kas hageja on tellimused täitnud või mitte. Apellatsioonkaebuse kohaselt puudus kostjal üldse huvi ja vajadus hinnapakkumises nimetatud detailide vastu.
12.Ringkonnakohus leiab, et kui maakohus jõuab asja uuel menetlemisel seisukohale, et hageja ja kostja olid sõlminud vaidlusaluste tellimuste suhtes töövõtulepingu, tuleb maakohtul teha kindlaks, missugune oli hageja ja kostja vahelise kokkuleppe sisu ning kas kostja on seda rikkunud. Kohustuse rikkumist tuleb tõendada hagejal. Hageja väitel ei ole pooled kunagi kokku leppinud selles, et hageja peaks detaile ise kostjale tarnima, hageja on tõendanud oma väiteid saatelehega nr 18640 (tl 73jj). Nimetatud saatelehel on tellijaks märgitud Ecopress Group OÜ. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda kolmandale isikule väljastatud saateleht kostja kohustuste sisu kõikide tellimuste suhtes. Maakohtul tuleb hinnata, kas lepingupooled on kokku leppinud äratoomisvõlas. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded, jättes piisavas ulatuses välja selgitamata poolte väited oluliste asjaolude kohta (TsMS § 392).
13.Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada (Riigikohtu 1. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.