Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-20-2409 24. august 2023, Narva
Kohtuasi
TerasToorik AS hagi AKTSIASELTS (AS) NORWES METALLi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks 17 209,49 eurot Hageja TerasToorik AS (registrikood 12156115), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko Kostja AKTSIASELTS (AS) NORWES METALL (registrikood 10402337), lepinguline esindaja Igor Sumarok Hagimenetlus 24.08.2023, kirjalikus menetluses
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Tsiviilasi nr 2-20-2409
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.TerasToorik AS (hageja) esitas 13. veebruaril 2020 hagi AKTSIASELTSI NORWES METALL (kostja) vastu põhivõla 15 890 euro 6 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 48 euro 76 sendi ning viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni seaduses sätestatud määras väljamõistmiseks (kd 1, tl 2-4).
Tsiviilasi nr 2-20-2409
Kohtumääruses palub kohus hagejal täpsustada alljärgnevad asjaolud: - kui suur nõue esitati tsiviilasjas nr 2-19-11894; - mille kohta sõlmiti kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-11894; - miks tsiviilasja nr 2-19-11894 hageja, arutledes E OÜ esindajaga kompromissi, toob välja needsamad tellimused, milliste kohta on ta esitanud nõuded käesolevas tsiviilasjas ning sõnaselgelt väidab, et nende tellimuste võlgnevuseks 25.09.2019 seisuga oli 13 241,72 eurot. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
Tsiviilasi nr 2-20-2409
AS Norwes Metall sekretärina ning ka e-maili saatjaks on märgitud „Norwes Metall“. V M ei ole end kunagi hagejale esitlenud kui E OÜ esindajat. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt esitles V M end selgelt üksnes kui kostja sekretäri, mistõttu ei olnud hagejal alust arvata, et V M tegutseks mistahes viisil E OÜ nimel. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt võis hageja seega eeldada, et V M tegutseb kostja nimel. Riigikohus on tsiviilasjades 2-17-10348 ning 3-2-1-137-07 leidnud, et kostja võib piirduda vastuväidete esitamisega ilma tõendeid esitamata üksnes seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid, on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 järgi kohustus oma vastuväidet tõendada. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole käesolevas menetluses kordagi ühegi tõendiga ümber lükanud hageja väidet, et tellimused hagejale on esitanud ning kinnitanud kostja. Kostja väited selle kohta, et lepingud on sõlminud kostja asemel E OÜ on senises menetluses olnud täielikult paljasõnalised ning tõendamata, seejuures ei ole kostja kordagi pööranud tähelepanu hageja esitatud tõenditele, mis tõendavad, et tellimused on tehtud kostja nimel. Samuti ei ole kostja menetluses esitanud ühtegi tõendit, mis annaks alust uskuda asjaolu, et tegelikuks tellimuste tegijaks ning pakkumuste küsijaks oli E OÜ. Asjaolu, et kostja ja E OÜ juhtkonnas oli tehingu tegemise hetkel üks kattuv juhatuse liige ei anna neile alust oma suva järgi ilma vastaspoole nõusolekuta lepinguid üle anda või üle võtta. Samuti ei anna sellise väite esitamiseks alust asjaolu, et ka E OÜ on hagejalt midagi tellinud. Eeltoodust tulenevalt on hagejale senini täiesti arusaamatu kostja järjepidev väide, et kostjal puuduvad õigussuhted hagejaga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esitatud tõenditest nähtub ühemõtteliselt, et justnimelt kostja on astunud hagejaga lepingulistesse suhetesse. Kostja ei ole menetluse jooksul esitanud oma vastuväidete tõendamiseks ühtegi tõendit, mis tõendaks lepinguliste suhete puudumist ning lepinguliste suhte olemasolu E OÜ-ga (s.o vaidlusaluste tellimuste tegemist E OÜ poolt), samuti ei ole kostja vaielnud vastu hageja esitatud tõendatud seisukohtadele, vaid on üksnes blanketselt ning hageja esitatud tõendeid ignoreerides väitnud, et õigussuhted hageja ja kostja vahel puuduvad. Hageja hinnangul on kostja vastavasisuline väide täielikult tõendamata. Hageja leiab, et esitatud tõenditest nähtuvalt on selgelt tõendatud, et kostja on hagejalt tellinud hinnapakkumistes nr 18606, 18607, 18640, 19132 ja 19145 nimetatud tooted, tellimused kinnitanud ning sõlminud hagejaga lepingud hinnapakkumistes kirjeldatud toodete tellimiseks. Kostja on hageja vastavasisulisi tõendeid sisuliselt täielikult ignoreerinud. Hageja jääb seega seisukohale, et leping on sõlmitud hageja ja kostja, mitte hageja ja E OÜ vahel. Kostja tõendamiskohustus kostja asemel E OÜ-ga lepingu sõlmimise osas on täielikult täitmata. Arve tasumine kolmanda isiku ehk E OÜ poolt Hageja on varasemalt selgitanud, et hageja ainus seos E OÜ-ga kõnealuste tellimuste osas tulenes asjaolust, et kostja on palunud arvete saajaks märkida E OÜ. Kostja palve tulenes asjaolust, et kostja majandusliku halva seisukorra tõttu oli kindlustusettevõte tühistanud nende krediidilimiidi, mistõttu ei saanud hageja kostjale esitada arvet ilma ettemaksu küsimata. Ettevõttel E OÜ oli aga majanduslikult piisavalt heas seisukorras, et krediidilimiiti kasutada ning nendele arve esitamisel kostja ettemaksu rakendama ei pidanud. Hageja selgitab, et hageja ei ole kunagi andnud nõusolekut selleks, et tema lepingupartneriks saab kostja asemel E OÜ, samuti ei olnud hageja ükskõikne selles osas, kumma ettevõttega 4(19)
Tsiviilasi nr 2-20-2409
leping sõlmitakse. Hageja on küll 11. septembri 2017 kirjas uurinud, millisele ettevõttele kostja hinnangul arve vormistada tuleks, kuid sellega seoses soovib hageja märkida järgnevat. Esiteks esindas V M hagejale teadaolevalt üksnes kostjat ega saanud seega hagejale teadaolevalt võtta E OÜ nimel üle kostja lepingulisi kohustusi (hageja rõhutab, et arve vormistamise küsimuse esitamise hetkeks oli kostja juba tellimused selgesõnaliselt kinnitanud ja hagejaga lepingusse astunud). Teiseks märgib hageja, et olles teinud pikka aega kostjaga koostööd oli talle teada, et teatud juhtudel, kui kostja soovib, et tellimuse osas ei rakendataks ettemaksu, soovib kostja, et arve tasuks kostja asemel kostjaga koostööd tegev E OÜ. Küsimuse arve vormistamise kohta esitas hageja kostjale seega mitte seetõttu, et ta oleks kahelnud milline ettevõte hagejaga lepingu sõlmis vaid seetõttu, et hageja soovis kindlaks teha, kas ka konkreetsel juhul sooviks kostja arve väljastamist kolmandale isikule (s.o kostja kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt), mida kostja teatud juhtudel oli hagejalt varasemalt palunud. Hageja 11. septembri 2017 kirjas esitatud küsimus puudutas seega üksnes seda, kes kostja nimel arve tasub – hageja ei uurinud nimetatud kirjas seda, kes saab hageja lepingupartneriks vaid pelgalt soovis teada, kas kostjal on ka seekordselt soov, et tema kohustuseks oleva arve tasuks kostjaga koostööd tegev E OÜ. Nagu varasemalt menetluses selgitatud, siis ei tea hageja, millised omavahelised ärisuhted olid kostja ning E OÜ vahel, kuid hagejale teadaolevalt tegid pooled koostööd selleks, et kostjal oleks võimalik hagejalt tooteid ilma ettemaksuta tellida. Kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt on VÕS § 78 alusel lubatav ning hagejal polnud midagi selle vastu, kui kostja ja E OÜ vahel oli vastavasisuline kokkulepe. Hageja nõustus kostja esitatud tellimuste eest esitama arved E OÜle üksnes seetõttu, et tulla vastu kostjale kui pikaajalisele partnerile ning uskudes kostja kinnitust, et E OÜ on valmis tasuma kostja arveid. Hageja ei ole kordagi avaldanud nõusolekut ning kostja ei ole ka väljendanud, et E OÜ oleks asunud hageja ning kostja vahelistes suhetes kostja asemele. Hageja on seisukohal, et on eluliselt usutav, et pikaajalised lepingupartnerid võivad kokku leppida selles, et kohustus täidetakse kolmanda isiku poolt, kui see on lepingupartneri põhjendatud sooviks, võimaldab koostööpartnerile vastu tulla ning loob pooltele võimaluse sujuvamaks koostööks. Täiendavalt rõhutab hageja, et kuivõrd hinnapakkumisi küsis hagejalt kostja, siis väljastati esialgsed hinnapakkumised kostjale selliselt, et neis oli märgitud maksetingimuseks ettemaks. Kuna kostjal puudus krediidilimiit, siis lisati ettemaksu tingimus arvele automaatselt. Just ettemaksu maksmise vältimiseks soovis kostja pärast tellimuste kinnitamist ja lepingusse astumist arvete esitamist kostja partnerile E OÜ – kuivõrd E OÜ-l erinevalt kostjast oli olemas krediidilimiit, siis tellimustele hinnapakkumistes nr 18606, 18607, 18640, 19132 ja 19145 ettemaksu tingimust reaalsuses ei rakendatud. Kostja väited, et hageja on jätnud tõendamata ettemaksu tasumise kostja poolt kui tellimuse kinnitamise eelduse on pahatahtlikud, kuivõrd kostja soovis arve vormistamist E OÜ nimele just seetõttu, et kostja saaks tellimused esitada ilma ettemaksu tasumata. Hageja on seega seisukohal, et hagejal puuduvad lepingulised suhted E OÜ-ga, hageja on tõendanud, et E OÜ ei küsinud hagejalt kunagi hinnapakkumisi ega teinud või kinnitanud tellimusi. Hageja ainus side E OÜ-ga tekkis seetõttu, et kostja pärast tellimuste kinnitamist soovis hagejaga kokku leppida selles, et kostja kohustuse täidab VÕS § 78 kohaselt kolmas isik. Muud lepingu täitmisega seonduvad küsimused Esiteks märgib hageja, et hageja ning kostja on pikaajalised partnerid, kes on ka varasemalt teinud koostööd sarnastel tingimustel ja leppinud tellimuste tegemises kokku suuliselt või lühidalt e-kirja teel, seega on usutav, et mitmed kokkulepped tehti lähtuvalt praktikast ja pooled ei pidanud vajalikuks igas lepingu tingimuses eraldi kirjalikult kokku leppida. Pooltevaheliste suhete praktikat peab lepingu tõlgendamisel arvesse võtma VÕS § 29 lg 5 alusel. 5(19)
Tsiviilasi nr 2-20-2409
Hageja ning kostja tavapärase praktika kohaselt valmistas hageja tellitud tooted ning pärast toodete valmimist andis kostjale sellest teada, et kostja saaks korraldada toodete äraveo hageja laost. Pooled ei ole kunagi kokku leppinud selles, et hageja peaks kostjale pakkuma ka transporditeenust ning vastava kokkuleppe olemasolu ei ole kostja kordagi ka tõendanud. Transpordi hind ei sisaldu ka hageja hinnapakkumistes. Et veoleping on olemuselt tasuline leping (VÕS § 774 lg 2, samuti autoveoseadus tervikuna), ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks seda teenust kostjale tasuta pakkunud. Kostja väited, et hageja ei ole kunagi tellitud detailide vastuvõtmist nõudnud on pahatahtlikud. Iga tellimuse osas (18606, 18607, 18640, 19132, 19145) on hageja saatnud kostjale üheselt arusaadava e-maili, milles andis kostjale teada, et tellimus on täidetud: - Tellimuse 18606 osas andis hageja juba 12.09.2017 e-kirjas kostjale teada, et tellimuse tähtajaks on 20.09.2017. 21.09.2020 saatis hageja kostjale kirja teatega, et tellimus 18606 on valmis ning kauba väljaandmine toimub kuni kell 15:30; - Tellimuse 18607 osas andis hageja juba 11.09.2017 e-kirjas kostjale teada, et tellimuse tähtajaks on 19.09.2017. 19.09.2020 saatis hageja kostjale kirja teatega, et tellimus 18607 on valmis ning kauba väljaandmine toimub kuni kell 15:30; - Tellimuse 19132 osas andis hageja 01.12.2017 e-kirjas kostjale teada, et tellimus 19132 on valmis ning kauba väljaandmine toimub kuni kell 15:30; - Tellimuse 19145 osas andis hageja 30.11.2017 e-kirjas kostjale teada, et tellimus 19145 on valmis ning kauba väljaandmine toimub kuni kell 15:30; - Tellimuse 18640 osas on andnud hageja 03.10.2017 e-kirjas kostjale teada, et tellimus 18640 on osaliselt valmis ning tuletanud kostjale meelde ka asjaolu, et tellimused 18606 ja 18607 on valmis. Tellimus 18640 valmis lõplikult 19.01.2018, millest anti kostjale samuti teada. Hageja hinnangul on eeltoodust nähtuvalt selge, et hageja on kostjale teada andnud toodete valmimisest ning samuti andnud teada, millisel ajal on kostjal võimalik tooted hageja laost ära viia. Kostja ei ole vastavate e-kirjade saatmise järgselt kordagi asunud seisukohale justkui ei oleks kostja tellinud tooteid, mille valmimisest hageja talle teada andis, samuti ei ole kostja nõudnud, et hageja ise kostjale tooteid tarniks. Vastupidiselt on hageja andnud selgelt märku, et toodete äravedu saab toimuda enne kell 15:30 hageja laost ning kostja on vastava toodete kättesaamise viisiga nõustunud ega ole kordagi asunud seisukohale, et hageja poolne toodete kättesaadavaks tegemine hageja laos on mistahes viisil lepingu rikkumiseks. Seda, et poolte vahelise kokkuleppe kohaselt pidi kostja ise tooted hageja laost ära viima, kinnitab ka asjaolu, et osas, millises kostja on tasunud hinnapakkumises nr 18640 kirjeldatud detailide eest on kostja vastavad detailid ka hageja laost ise ära viinud (18.05.2020 seisukoha lisa 1, dtl 93). Eeltoodu osas soovib hageja täiendavalt märkida, et mitmetes e-kirjades on hageja selgelt andnud kostjale märku, et tellimused pannakse töösse ning hiljem, et tellimused on valmis. Kostja ei ole hagejale kunagi esitanud ühtegi vastuväidet tellimuste töösse andmise osas, väitnud, et kostja tellimusi teostanud ei ole või nõudnud, et hageja ise kostjale tellimuse kohale toimetaks. Hageja hinnangul on kostja käitumisest ning poolte vahelisest suhtlusest üheselt arusaadav, et kostja soovis tellimuste teostamist ega andnud hagejale ühelgi viisil mõista, et poolte vahel lepingut sõlmitud ei ole või et kostja hinnangul ei tohiks hageja lepingu täitmisega alustada, samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid kaubale ise järgi tulemisele. Hageja hinnangul, kui kostja oleks olnud reaalselt seisukohal, et tellimust ei tohiks täita enne seda, kui kostja on tasunud ettemaksu, siis oleks mõistlik ettevõtja seda hagejale selgelt kommunikeerinud olukorras, kus hageja on pärast kostjapoolset tellimuse kinnitamist selgesõnaliselt tänanud kostjat tellimuse eest ning andnud kostjale üheselt mõistetavalt teada töö valmimise tähtaja või alternatiivselt vaielnud toodete tellimisele vastu viivitamata pärast seda, kui hageja andis kostjale märku, et tooted on valmis. On tähelepanuväärne, et kõnealused tellimused valmisid nelja kuu jooksul, mille vältel hageja korduvalt kostjaga e-posti teel tellimuste osas suhtles. Kui kostja 6(19)
Tsiviilasi nr 2-20-2409
väide töödega alustamata jätmise kohta vastanuks tõele, pidanuks kostja sellest hagejale teatama hiljemalt pärast esimese tellimuse valmimisest teadasaamist, s.o septembris 2017. Eeltoodust tulenevalt on hageja hinnangul selge, et hageja on tooted valmistanud ning omapoolse lepingulise kohustuse täitnud. Vastava asjaolu täiendavaks tõendamiseks esitab hageja mõningad pildid hageja laos olevatest kostja tellimuste alusel valmistatud toodetest.. Samuti on hageja hinnangul tõendatud, et pooled ei sõlminud kokkulepet, mille kohaselt hageja oleks pidanud tooted ise kostjale tarnima – lisaks asjaolule, et oma e-kirjades on hageja palunud kostjal toodetele hageja lattu järgi tuua ja kostja ei ole vastavale toodete kättesaamisele vastu vaielnud ei ole kostja mitte kordagi andud hagejale mistahes juhiseid toodete kostjale kätte toimetamiseks. Lepingulise kohustuse rikkumine kostja poolt VÕS § 635 la 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Käesoleval juhul kohustus hageja kui töövõtja valmistama kostjale tellitud metalltooted, kostja aga kohustus maksma tellijale metalltoodete eest tasu kogusuuruses 15 890,06 eurot. Hageja on tõendanud, et ta on omapoolse kohustuse täitnud ning tootnud kostja tellitud metalltooted. Hageja on toodete valmimisest kostjat teavitanud ning palunud kostjal toodetele järgi tulla. Olenemata toodete valmimisest ei ole kostja maksnud hagejale tasu ega toodetele järgi tulnud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arvestades, et hageja on varasemalt tõendanud 1) lepingu sõlmimist hageja ning kostja vahel; 2) tasu suuruses kokku leppimist; 3) toodete valmimisest kostja teavitamist; 4) toodete olemasolu hageja laos, siis on selge, et kostja on VÕS § 100 kohaselt oma töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud, jättes hagejale tasu maksmata ning hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 ning VÕS § 108 kohaselt nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hageja hinnangul on võimalik vaidlus lahendada kompromissiga. Hageja on valmis kompromissi korral oma nõudesummat vähendama 5% võrra. 2.Kostja seisukoha kohta esitatud arvamuses (kd 1, tl 172-173) jäi hageja kõigi oma varasemas menetluses, sh 13.04.2021 seisukohas esitatud taotluste ja seisukohtade juurde. Hageja on juba varasemalt selgitanud, et kostja ei ole käesolevas menetluses täitnud oma tõendamiskoormist. Vastavalt Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades 2-17-10348 ning 3-2-1-13707, võib kostja piirduda vastuväidete esitamisega ilma tõendeid esitamata üksnes seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid, on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 järgi kohustus oma vastuväidet tõendada. Kostja väited selle kohta, et hageja ning kostja vahel puuduvad õigussuhted ning et leping on sõlmitud kostja asemel OÜ-ga E on kogu menetluse väitel olnud paljasõnalised ning tõendamata – samas kui hageja on esitanud mitmeid tõendeid selle kohta, et tellimused esitas hagejale ning need kinnitas justnimelt kostja. Kostja ei ole kordagi ühegi usutava tõendiga tõendanud, et 7(19)
Tsiviilasi nr 2-20-2409
tegelikuks tellimuste tegijaks ning hagejalt pakkumuste küsijaks oli E OÜ. Eeltoodust tulenevalt on kostja väited täielikult tõendamata ning mitteusutavad. Mis puudutab kostja väidet, et hageja ja E OÜ 2019. aasta septembris peetud kirjavahetusest (11.03.2020 kostja vastuse lisa 3) tuleneb, et leping sõlmiti kostja asemel E OÜ-ga on kostja juba oma 03.04.2020 seisukohas selgitanud, et hagejale ei saa ette heita asjaolu, et ta on proovinud õiguskaitsevahendeid kasutada ka kostja partneri E OÜ vastu ning püüdnud veenda E OÜ-d neile väljastatud arveid tasuma. Eeltoodu on hageja seadusest tulenev õigus ning ei välista mitte kuidagi nõude esitamist kostja vastu ega oma tähtsust hageja ning kostja vaheliste õigussuhete defineerimisel. Lisaks selgitab hageja, et hageja tegi E OÜ-le üksnes ettepaneku võlgnevuse tasumiseks, kuivõrd arved olid kostja palvel väljastatud E OÜ-le, kuid olukorras, kus E OÜ arveid ei tasunud, pöördus hageja koheselt kostja kui lepingu sõlminud ning lõppastmes tasu maksma kohustunud isiku vastu. Hageja on tõendanud käesolevas menetluses ning 13.04.2021 seisukohas, et leping on sõlmitud kostjaga, samuti, et kostjaga on kokku lepitud töö hinnas, arvete tasumises ning et hageja on kostjat teavitanud toodete valmistamisest. Poolte käitumine tellimuste esitamisel, kinnitamisel, lepingu sõlmimisel ning tellimuste täitmisel ei anna alust asuda seisukohale, et hageja oleks teadlikult sõlminud lepingu E OÜ-ga või et E OÜ oleks mingilgi viisil olnud seotud tellimuste esitamise, kinnitamise või lepingu sõlmimisega. Kostja ei ole tõendanud, et kostja üldmeililt saadetud tellimused, millised edastas hagejale kostja sekretär, oleks kuidagigi seotud E OÜ-ga või et E OÜ oleks hagejaga vahetanud mistahes tahteavaldusi lepingu sõlmimise teemal. Isegi juhul, kui E OÜ oleks mingil põhjusel saatnud hagejale pakkumisi kasutades kostja nime ning töötajaid ei ole tõendatud, et hageja oleks pidanud teadma, et E OÜ kostja e-maili või töötajaid selliselt kasutada võib. Hageja jääb eeltoodust tulenevalt seisukohale, et leping on sõlmitud kostjaga, kes palus hagejal, kui pikaajalisel koostööpartneril teatud juhtudel (kuid mitte alati) arved väljastada kolmandale isikule. Vastav asjaolu ei muutnud asjaolu, et lepingud sõlmis hagejaga just kostja ning kostja ei ole lepingu sõlmimist E OÜ-ga ka tõendanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja jätkuvalt seisukohal, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele. 3.Pärast asja arutamise uuendamist, 19. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 1819), hageja teatas, et oma 13.04.2021 seisukohas selgitas hageja ammendavalt pooltevaheliste suhete olemust ja põhjust, miks väljastati mõned arved tasumiseks kostja lepingulisele partnerile
Kostja on oma positsiooni kujundanud lähtudes väitest, et tellijaks oli hoopiski E OÜ ja et vastav asjaolu on tõendatud tsiviilasjas nr 2-19-11894 toimunud läbirääkimiste käigus. Hageja sellega ei nõustu. Hageja toonitab, et koos 13.04.2021 menetlusdokumendiga esitas ta tõendid tellimuste täitmise kohta ning kostjale (e-posti aadressile XXX mida kostja kasutas oma ametliku aadressina) 2017. a septembris-detsembris saadetud teavitused tellimuste valmimise kohta. Seega on hageja tõendanud, et kuigi arve oli kostja palvel hiljem väljastatud E OÜ-le, käsitles hageja tellijana ja tellimusele järgi tulemiseks õigustatud isikuna selgelt kostjat. Kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on hageja 13.04.2021 menetlusdokumendile lisatud e-kirjadele vastu vaielnud, millest pidanuks hageja järeldama, et kostja pole tellimusi teinud.
8(19)
Tsiviilasi nr 2-20-2409
Tsiviilasjas nr 2-19-11894 oli põhinõude summaks 29 538.97 eurot. Tsiviilasja nr 2-19-11894 nõudesumma 29 538.97 eurot nähtub ka kostja (AKTSIASELTS NORWES METALL) poolt kohtule tõendina esitatud hagivastuse lisast nr 3 (edaspidi: hageja esindaja kiri). Riigi Teatajast kättesaadavast kompromissimäärusest nähtuvalt on kompromiss sõlmitud põhinõude ja menetluskulude summa osas, muid nõudeid põhinõudele ei lisatud. Kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-11894 oli sõlmitud põhinõude 29 538.97 eurot osas, mis puudutas arveid T01336, T01444, T01473, T01498, T01516, T01538, T01572 ja T01578 osas ning ei puudutanud käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudeid. Hageja leiab, et vastava asjaolu osas poolte vahel vaidlust ei ole. Nimetatud asjaolu tõendab samuti hageja esindaja kiri, millest nähtub, et hageja käsitleb tsiviilasjas 2-19-11894 esitatud nõuet summas 29 538.97 eurot käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudest eraldi ning teeb ettepaneku lisada nimetatud summa põhinõudele 13 241,72 eurot. Hageja tõepoolest arutas tsiviilasjas nr 2-19-11894 kompromissi läbirääkimiste käigus käesoleva tsiviilasja esemeks olevaid tellimusi seoses asjaoluga, et kostja (AKTSIASELTS NORWES METALL) nimetatud tellimustega seotud arved olid kostja (AKTSIASELTS NORWES METALL) soovil väljastatud E OÜ nimele. Hagejale ei saa ette heita asjaolu, et ta on proovinud õiguskaitsevahendeid kasutada ka kostja (AKTSIASELTS NORWES METALL) partneri E OÜ vastu ning püüdnud veenda E OÜ-d neile väljastatud arveid tasuma. Samas vastas kostja lepinguline esindaja, et nendest arvetest tulenevat võlgnevust E OÜ tsiviilasjas nr 2-19-11894 tunnistada ei soovi, kuna „tellimuse täitmise asjaolud on väga segased“. Tsiviilasjas nr 2-19-11894 arutatud võlgnevuse suuruseks märgitud summa on väiksem käesolevas tsiviilasjas hagiavalduses märgitud põhinõude summast põhjusel, et tellimuste summa oli märgitud ilma käibemaksuta.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS §-st 123 tulenevalt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja nimetas hagihinnaks 17 210,02 eurot. Kohus leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. TsMS § 136 lg 1 teine lause näeb ette kohtu õiguse määrata tsiviilasja hinna, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lg 4 teise lause järgi võib kohus hinda muuta asja lahendava kohtulahendiga. Hageja nõudeks, mis on võetud kohtu menetlusse, on mõista kostjalt välja põhivõlg summas 15 890,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 48,76 eurot ning viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hagi esitamise päevast kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 9(19)
Tsiviilasi nr 2-20-2409
Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praeguses asjas põhinõude suurus on 15 890,06 eurot, hagi esitamise päeva (13.02.2020) seisuga alates 30.01.2020 sissenõutavaks muutunud viivise suurus on 48,63 eurot (15 890,06 x 8% aastas x viivitatud päevi 14) ning viivis ühe aasta eest summalt 15 890,06 eurot on 1270,80 eurot (15 890,06 x 8% aastas x viivitatud päevi 365). Seeläbi on käesoleva tsiviilasja hinnaks 17 209,49 eurot. TsMS § 136 lg 4 teise lause alusel muudab kohus hagihinna ning määrab hagihinnaks 17 209,49 eurot.
1.Kostja ei tunnista hagiavaldust ning taotleb hageja hagiavalduse rahuldamata jätmist (kd 1, tl 165-166). Kostja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud, et tema ja kostja vahel, mitte aga hageja ja OÜ-ga E vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Hageja esitatud täiendavad tõendid kinnitavad vaid seda, et leping oli sõlmitud hageja ja OÜ E vahel. Lisaks tõendavad 13.04.2021. a ja varem esitatud hageja tõendid seda, et hageja ei täitnud tellimusest nr 18640 tulenevat kohustust OÜ E täies ulatuses. Hageja 13.04.2021. a seisukoha lisaks 6 olev 03.10.2017 dateeritud kirjavahetus ei tõenda tellimuse nr 18640 teostamist ega täitmist hageja poolt. See kinnitab omakorda, et tellimus oli valminud vaid osaliselt. Seda kinnitatakse ka hageja 18.05.2020. a seisukoha lisaks 1 oleva 5.10.2017. a, 20.10.2017. a, 10.11.2017. a, 30.10.2017. a ja 17.11.2017. a saatekirjadega hinnapakkumuse nr 18640 juurde. Nimetatud saatekirjad nagugi hinnapakkumus on väljastatud OÜ E, mitte aga kostja nimele. Lisaks hinnapakkumuse nr 18640 alusel tööde teostamise kohta ei andnud kinnitust OÜ E ega kostja ning hageja ei esitanud kinnistust tellimuse lõpliku valmiduse kohta. Asjaolu, et leping oli sõlmitud hageja ja E OÜ vahel, tõendatakse otseselt hageja hagi lisaks 13 oleva kirjavahetusega, milles kinnitati, et tellimus nr 18640 vormistatakse OÜ E jaoks. Asjaolu, et tegelikult olid leping ja õigussuhted hageja ja E OÜ vahel, tõendatakse kostja 11.03.2020. a vastuse hagiavaldusele lisaks 3 oleva hageja ja E OÜ esindajate kirjavahetusega tsiviilasja nr 2-19-11894 raames. Tsiviilasjas nr 2-19-11894 esitas hageja E OÜ vastu hagi, mille alusel nõudis tasu tellitud ja valmistatud metallelementide eest. 25.09.2019. a kirjas teatas hageja esindaja E OÜ esindajale, et lisaks tsiviilasjas nr 2-19-11894 hagiesemeks olevatele nõuetele on E OÜ esitanud hagejale täiendavad tellimused nr 18606, 18607, 19132, 19145 ja 18640, millest võlgnevuseks 25.09.2019 seisuga oli 13 241,72 eurot. 10(19)
Tsiviilasi nr 2-20-2409
Hageja ja E OÜ kirjavahetusest tuleneb otseselt, et tegemist on samade tellimustega, mille alusel esitas hageja hagi kostja vastu. Juhul, kui tellimused olid esitatud kostja poolt, siis pidi hageja esitama vastava nõude eraldi hagejale, mitte aga E OÜ-le. Ilmselge, et hageja esitatud tõendiga on tõendatud kostja väide selle kohta, et tal puuduvad võlgnevused hageja eest. Ainuke kiri kostjale palvega tasuda tellimuste nr 18606, 18607, 19132, 19145 ja 18640 eest, on dateeritud 08.03.2018 ning peale seda pöördus hageja esindaja 25.09.2019 vastava nõude ja teatega E OÜ poole, kes on tööde tegelik tellija ja hagejaga sõlmitud töövõtulepingu pool. Seega, hageja ja E OÜ eelnev koostöö, tava ja praktika, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud (mida sealhulgas tõendatakse asjas nr 2-19-11894 kogutud tõenditega) ja hageja esindaja 25.09.2019. a kiri tõendab ja otseselt viitab sellele, et hageja ja E OÜ vahel oli pikaajaline koostöö ning tellimuste nr 18606, 18607, 19132, 19145 ja 18640 puhul on leping sõlmitud ja õigussuhted tekkisid E OÜ ja hageja vahel, mitte aga kostja ja hageja vahel. Lisaks puudus kostjal võimalus olla lepingu pooleks hageja poolt kostja suhtes kehtestatud tingimuste tõttu – kostja jaoks oli ettenähtud vaid 100% ettemaks, mida kostja ei olnud oma majandusliku seisundi tõttu võimeline täitma. Enne ettemaksu laekumist ei hakanud hageja isegi toodet valmistama ja seetõttu puudus kostjal võimalus teha tellimus ja muuta lepingu pooleks. Samal ajal olid E OÜ-le hageja kehtestatud muud müügitingimused - maksetähtaeg 30 päeva peale tarnet ehk krediidilimiidi järgi. Hageja on esitanud meilivahetuse, mille kohaselt on tellimuse nr 18640 puhul tellijaks OÜ E ning hageja suurendab E OÜ krediidilimiiti 25 000 euroni. OÜ-le E krediidilimiidi andmine ja suurendamine tõendab, et hinnapakkumistes märgitud detailid valmistas hageja E OÜ tellimusel 30 päevase krediidilimiidi tingimustel ning tellimused nr 18606, 18607, 19132, 19145 ja 18640 ei kehti kostja suhtes. See tõendab koosmõjus teiste hageja ja kostja esitatud tõenditega, et hageja ja kostja vahel puudusid lepingulised suhted ning hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu, s.o hagi on esitatud vale isiku vastu. 2.Kostja lõpliku seisukoha (kd 1, tl 198-199) kohaselt on ta jätkuvalt seisukohal, et hageja hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud, et tema ja kostja vahel, mitte aga hageja ja OÜ-ga E vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Hageja kui töövõtja on esitanud hinnapakkumised ja nendele tehtud kinnitused. Tellimuse nr 18607 kinnitusele on märgitud E OÜ, hinnapakkumine nr 18640-jääk on tehtud E OÜ-le ning tellimuse 1860 puhul on tellijaks märgitud E OÜ. Kostja hinnangul ei tõenda kolmandale isikule väljastatud saateleht kostja kohustuste sisu kõikide tellimuste suhtes. Hageja esitatud täiendavad tõendid kinnitavad vaid seda, et leping oli sõlmitud hageja ja OÜ E vahel. Lisaks tõendavad 13.04.2021. a ja varem esitatud hageja tõendid seda, et hageja ei ole täitnud tellimusest nr 18640 tulenevat kohustust OÜ-le E täies ulatuses. Hageja 13.04.2021. a seisukoha lisaks 6 olev 03.10.2017 dateeritud kirjavahetus ei tõenda tellimuse nr 18640 teostamist ega täitmist hageja poolt. See kinnitab omakorda, et tellimus oli valminud vaid osaliselt.
11(19)
Tsiviilasi nr 2-20-2409
Hageja on esitanud meilivahetuse, mille kohaselt on tellimuse nr 18640 puhul tellijaks OÜ Ecopress Grupp ning hageja suurendab E OÜ krediidilimiiti 25 000 euroni. 11.09.2017. a e-kirjas hageja soovib kostjalt teada saada, millisele firmale tellimus vormistatakse. Seega, hagejal ei olnud oluline, kes saab tema lepingupartneriks. Otsustades suurendada krediidilimiidi, otsustas hageja, et tema lepingupartneriks selle konkreetse tellimuse osas saab E OÜ, mitte kostja. OÜ-le E krediidilimiidi andmine ja suurendamine tõendab, et hinnapakkumistes märgitud detailid valmistas hageja E OÜ tellimusel 30 päevase krediidilimiidi tingimustel ning tellimused nr 18606, 18607, 19132, 19145 ja 18640 ei kehti kostja suhtes. See tõendab koosmõjus teiste hageja ja kostja esitatud tõenditega, et hageja ja kostja vahel puudusid lepingulised suhted antud tellimuste täitmisel ning hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu, s.o hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja leiab, et ei ole hageja täitnud Tartu Ringkonnakohtu 10.11.2020. a otsuses hagejale antud juhised ning erinevalt kostjast ei esitanud hageja ühtegi tõendit, mis tõendaks tema nõuet kostja vastu. Hageja nõue rajaneb ainult kirjalikel väitel, mitte aga tõenditel. Kostja positsioon on tõendatud menetluses nii kostja, kui ka hageja esitatud tõenditega. Kui hageja tugineb lepingule kostjaga, pidi ta kostja vastuväidete esitamise järel oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada kõikide tellimuste suhtes. Hageja seda teinud ei ole. Vaatamata Ringkonnakohtu juhistele, ei ole hageja seletanud ega ole tõendanud tellimuse esitamisega seotud asjaolusid. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud kostjapoolse kohustuse rikkumist, mistõttu tuleb hageja hagi kostja vastu jätta täies ulatuses rahuldamata.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb seega rahuldada täies ulatuses. Hageja nõuab mõista kostjalt tema kasuks välja võlgnevus 15 890,06 eurot, hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis ning viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja nõue tuleneb väidetavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 1 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, 12(19)
Tsiviilasi nr 2-20-2409
kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Kohtule jäeti kirjaliku töövõtulepingu esitamata, samas ei näe seadus ette töövõtulepingu kindlat vormi, seega võib lepingut lugeda sõlmituks ka VÕS §-dest 8 ja 9 tulenevalt. Kuid sel juhul peab hageja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama VÕS § 108 lg-s 1 ettenähtud õiguskaitsevahendi kohaldamise eeldusi: töövõtulepingu sõlmimist kostjaga, selle tingimusi ja kostja kohustuse rikkumist. VÕS § 8 lg 1 järgi on lepinguks tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamisega ja sellele nõusoleku andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 ja § 20 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping sõlmiti siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg, kaudne. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Hageja esitatud väidete ja tõendite alusel tegi ta ajavahemikul 06.09.2017–20.11.2017 kostjale järgnevad hinnapakkumised: - hinnapakkumine nr 18606 (kd 1, tl 6) suuruses 4557,60 eurot (koos käibemaksuga 5469,12 eurot), tellimuse kinnitas kostja 06.09.2017 (kd 1, tl 7, tõlge tl 8); - hinnapakkumine nr 18607 (kd 1, tl 9) suuruses 565 eurot (koos käibemaksuga 678,00 eurot), tellimuse kinnitas kostja osaliselt 11.09.2017 (kd 1, tl 10, tõlge tl 11) suuruses 282,50 eurot (koos käibemaksuga 339,00 eurot); - hinnapakkumine nr 18640 (kd 1, tl 13) suuruses 39 260,57 eurot (koos käibemaksuga 47 112,68 eurot), tellimuse kinnitas kostja 08.09.2017 (kd 1, tl kd 1, tl 14, tõlge tl 15); - hinnapakkumine nr 18640-jääk (kd 1, tl 16) suuruses 7710,88 eurot (koos käibemaksuga 9253,06 eurot); - hinnapakkumine nr 19132 (kd 1, tl 17) suuruses 550 eurot (koos käibemaksuga 660,00 eurot), tellimuse kinnitas kostja 17.11.2017 (kd 1, tl 18, tõlge tl 19); - hinnapakkumine nr 19145 (kd 1, tl 20) suuruses 140,74 eurot (koos käibemaksuga 168,89 eurot), tellimuse kinnitas kostja 21.11.2017 (kd 1, tl 21, tõlge tl 22). Eeltoodust nähtuvalt ja hageja väitel tellis kostja hagejalt ajavahemikul 06.09.2019–20.11.2017 töid kogusummas 15 890,06 eurot (koos käibemaksuga), kuid ei tasunud hagejale tehtud töö eest. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel puudub vaidlus, et nad on pikaaegsed koostööpartnerid. Koostöö käigus tellis kostja hagejalt mitmesugused metallelemendid. Poolte vahelise praktika kohaselt küsis kostja hagejalt e-maili teel pakkumust, misjärel edastas hageja kostjale omapoolse hinnapakkumise, mille kostja pakkumuse sobivuse korral täielikult või osaliselt kinnitas. Ent kostja väidab, et ta ei ole käesolevas asjas kohane kostja, kuna hagis viidatud tellimuste osas ei ole poolte vahel 13(19)
Tsiviilasi nr 2-20-2409
õigussuhteid olemas ja ta ei ole hagejalt nimetatud tooteid ega teenuseid tellinud. Vähemalt osades tellimustes on tellijaks märgitud teine äriühing (E OÜ). Kostja väitel ei ole ta käesolevas asjas kohane kostja ja tegelikult tellis hagejalt tööd E OÜ. Hageja esitatud dokumentidega loeb kohus tõendatuks VÕS §-de 8 ja 9 järgset hageja ja kostja vahelist töövõtulepingu sõlmimist järgmiste hinnapakkumiste kohta: - nr 18606 (kd 1, tl 6). 24.08.2017 (kd 1, tl 7 pöördel, tõlge tl 8 pöördel) pöördub kostja hageja seadusliku esindaja D. B poole palvega anda hinnapakkumise ainult lõikamisele, 12 konteinerile. 30.08.2017 (kd 1, tl 7-7 pöördel, tõlge tl 8-8 pöördel) pöördub kostja hageja seadusliku esindaja D. B poole palvega anda hinnapakkumise väljalõikamisele. 06.09.2017 (kd 1, tl 7, tõlge tl 8) edastab hageja töötaja, insener-tehnoloog I V, kostjale hinnapakkumine nr 18606 ja teatab, et ootab tellimuse kinnitust. Hageja 06.09.2017. a hinnapakkumise nr 18606 (kd 1, tl 6) kohaselt tegi ta kostjale hinnapakkumise suuruses 5469,12 eurot (koos käibemaksuga). Samal päeval, 06.09.2017 (kd 1, tl 7, tõlge tl 8), kostja sekretär V M edastab I. V kinnituse. - nr 19132 (kd 1, tl 17). 15. novembril 2017 (tl 18, tõlge tl 19) pöördub kostja hageja töötaja I V poole tellimusega valmistada hageja metallist (toode) vastavalt nimetatud joonistele. Vastuseks edastab hageja insener-tehnoloog I V 17. novembril 2017 kostjale hinnapakkumist nr 19132 ja ootab tellimuse kinnitust. Hageja 17.11.2017 hinnapakkumise nr 19132 (kd 1, tl 17) kohaselt tegi ta kostjale hinnapakkumise suuruses 660 eurot (koos käibemaksuga). 17.11.2017 edastab kostja sekretär V M hagejale kinnituse (kd 1, tl 18, tõlge tl 19). - nr 19145 (kd 1, tl 20). 20. novembril 2017 (kd 1, tl 21-21 pöördel, tõlge tl 22-22 pöördel) pöördub kostja sekretär V M hageja töötaja I V poole palvega anda pakkumise tooriku S235 väljalõikamisele, toob välja toode nimetuse, suurused ja lisab joonise. Vastuseks palvele edastab (kd 1, tl 21, tõlge tl 22) hageja insener-tehnoloog I. V hinnapakkumist nr 19145 ja ootab tellimuse kinnitust. Hageja 20.11.2017 hinnapakkumine nr 19145 (kd 1, tl 20) kohaselt tegi ta kostjale hinnapakkumise suuruses 168,89 eurot (koos käibemaksuga). 21.11.2017 edastab kostja sekretär V M hagejale kinnituse (kd 1, tl 21, tõlge tl 22), seega tegi hageja kostjale hinnapakkumised ja kostja kinnitas tellimused kokku koos käibemaksuga 6298,01 euro ulatuses. Nimetatud meilivahetusest ja hinnapakkumistest selgelt tuleneb, et hageja teeb kostja palvel hinnapakkumist ja ootab kostja kinnitust tehtud hinnapakkumistele, mille kostja igakordselt ka hagejale e-kirja teel esitas. Seega, hageja on kostjale esitanud pakkumused ning kostja on nendele sõnaselgelt nõustumused andnud. Poolte meilivahetusest tulenevad kokkulepped töö teostamises ja selle hinnas, kuna kostja on tellimused kinnitanud pärast hagejalt hinnapakkumiste saamist. Kõikides hinnapakkumistes on märgitud tööde nimetus, detaili nimi/number, leht/mm, materjal, ühik, kogus, ühiku hind ja kogumaksumus, samuti hinnapakkumise maksumus kokku, käibemaks ja kokku käibemaksuga. Kohus leiab, et kohtu viidatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja palvel hageja poolt talle tehtud pakkumuse ja kostja nõustumuse tulemusel sõlmisid pooled töövõtulepingut VÕS § 635 lg 1 mõistes. Pooled tegid vastastikused samasisulised tahteavaldused ja on saavutanud konsensuse. Kõik nimetatud hinnapakkumised on hageja kostjale teinud ja kostja ka kinnitanud. Samuti leiab kohus tõendatuks, et töövõtuleping sõlmiti just poolte vahel. Meilivahetus käis poolte töötajate vahel, selle kohta on kohtule vastuväited esitamata jäetud. Kostja sekretär V M kasutas hagejaga suhtlemiseks kostja ametlikku üldmeili XXX, milline on märgitud ka kostja e-mailina äriregistris (kd 1, tl 151). TsÜS § 116 lg 2 kohaselt võis hageja seega eeldada, et V M tegutseb kostja nimel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 järgi toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb 14(19)
Tsiviilasi nr 2-20-2409
tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohus leiab, et kostja tegevus ja käitumine võisid hagejat uskuma panna, et kostja sekretär V M tegutses kui kostja esindaja TsÜS § 118 lg 2 mõttes. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt loetakse, et esindatav on volituse andnud, st esindajal on talumisvolitus, kui (vt Riigikohtu 21. detsember 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-136-16, p 21) esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks; esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana; esindatav talub selle isiku sellist tegevust. TsÜS § 116 lg 2 näeb ette, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendatuks, et hagejal olid kõik põhjendused eeldada, et kostja sekretär V M tegutseb kostja nimel ja tal on kostja volitus tehingu tegemiseks. Poolte e-kirjavahetusest selgub, et olulisi küsimusi, mis on seotud vaidlusaluste töödega, nt kogus, hind, maksumus jne, oli hagejal ja kostja esindajatel läbi rääkida. Kohus tuvastas, et hinnapakkumine nr 18607 (kd 1, tl 9) tehti kostjale, küll aga tellimuse kinnitusele (kd 1, tl 12) märgiti E OÜ. Hinnapakkumise nr 18640 (kd 1, tl 13), mis moodustab suure osa hageja nõudest, on hageja kostjale 08.09.2017 teinud ja kostja ka 08.09.2017 kinnitanud (kd 1, tl 14, tõlge tl 15). Hageja esitatud 11.09.2017 meilivahetusest (kd 1, tl 23, tõlge tl 25) nähtub, et tellimuse nr 18640 tellijaks on E ning hageja suurendab E krediidilimiiti 25 000 euroni. Samuti meilivahetusest nähtub, et hageja küsimusele, millisele firmale vormistada tellimust, vastab kostja, et E. 08.03.2018 hinnapakkumine nr 18640-jääk (kd 1, tl 16) on tehtud E OÜ-le. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejal oli varem olnud lepingulised suhted nii kostja kui ka E OÜ-ga. Hageja poolt 12.09.2017 kl 9.56 kostjale edastatud e-kirjas (kd 1, tl 152, tõlge tl 153) tänab hageja kostjat tellimast ja teatab, et tähtaeg on 20.09.2017. 12.09.2017 kl 11.45 kirjas (kd 1, tl 152, tõlge tl 153) teatab hageja kostjale, et tellimus nr 18606 on valmis. Kauba väljastamine kuni
15(19)
Tsiviilasi nr 2-20-2409
30.11.2017 kostjale edastatud e-kirjas (kd 1, tl 159, tõlge tl 158) teatab hageja, et tellimus nr 19145 (kirja subjekt on 19145 - plaadid) on valmis. Kauba välja andmine kuni 15.30. Samuti et kostjal on maksmata arved ning palutakse tasuda arved, mis ületavad 30 päeva. Kirjas nimetatakse kaks E OÜ nimele väljastatud arvet. 03.10.2017 kirjas (kd 1, tl 161, tõlge tl 160) teatab hageja kostjale tellimuste 18606, 18607 ja 18640 (osaliselt) valmimisest. Kohtu hinnangul ei ole kostja menetluses tõendanud, et töövõtuleping oli sõlmitud kolmanda isikuga (E OÜ). Asjaolud, et hageja küsimuse pärast, kellele esitada tellimus, vastab kostja, et E OÜ ning E OÜ märkimine mõnedes arvetes, ei tähenda töövõtulepingu sõlmimist hageja ja kolmanda isiku vahel. Menetluses jäi tõendamata kolmanda isiku soov sõlmida töövõtulepingu vaidlusaluste tellimuste kohta. Hageja teatab tellimuste valmimisest, võla tekkimisest ja suurusest just kostjale. Kostja ei ole esitanud tõendeid kolmanda isiku tahteavalduste kohta, mis viitaksid lepingueelsetele läbirääkimistele vaidlusaluse töövõtulepingu tingimuste üle hageja ja kolmanda isiku vahel või kolmanda isiku soovile sõlmida lepingu hagejaga. Kirjavahetus on toimunud hageja ja kostja vahel ja sellest üheselt nähtub, et hageja käsitles tellijana ja tellimusele järgi tulemiseks õigustatud isikuna selgelt kostjat. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on hageja ekirjadele vastu vaielnud, millest pidanuks hageja järeldama, et kostja pole tellimusi teinud. Kostja on alles 09.01.2020. a kirjas (kd 1, tl 33) teatab hagejale, et polnud hageja poolt nimetatud arves olevaid tooteid ega teenuseid tellinud. Tartu Ringkonnakohtu juhistest tulenevalt palus maakohus 03.04.2023. a kohtumääruses hagejal täpsustada järgmised asjaolud: - mis suuruses esitati nõue tsiviilasjas nr 2-19-11894; - mille kohta sõlmiti kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-11894; - miks nimetab tsiviilasja nr 2-19-11894 hageja, arutades E OÜ esindajaga kompromissi, neidsamu tellimusi, milliste kohta ta on esitanud nõuded käesolevas tsiviilasjas ning sõnaselgelt väidab, et nende tellimuste võlgnevuseks 25.09.2019 seisuga oli 13 241,72 eurot. Hageja selgitas, et tsiviilasjas nr 2-19-11894 oli põhinõude summaks 29 538,97 eurot. Sama selgub ka hageja 25.09.2019. a kirjast (kd 1, tl 45). Kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-11894 oli sõlmitud 29 538,97 euro suuruse põhinõude osas, mis puudutas arveid T01336, T01444, T01473, T01498, T01516, T01538, T01572 ja T01578 ega puudutanud käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudeid. Hageja leiab, et vastava asjaolu üle poolte vahel vaidlust ei ole. Nimetatud asjaolu tõendab samuti hageja esindaja kiri, millest nähtub, et hageja käsitleb tsiviilasjas 2-19-11894 esitatud nõuet summas 29 538,97 eurot käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudest eraldi ning teeb ettepaneku lisada nimetatud summa põhinõudele 13 241,72 eurot. Tõepoolest arutas hageja tsiviilasjas nr 2-19-11894 kompromissi läbirääkimiste käigus käesoleva tsiviilasja esemeks olevaid tellimusi seoses asjaoluga, et kostja (AKTSIASELTS NORWES METALL) nimetatud tellimustega seotud arved olid kostja (AKTSIASELTS NORWES METALL) soovil väljastatud E OÜ nimele. Hagejale ei saa ette heita asjaolu, et ta on proovinud õiguskaitsevahendeid kasutada ka kostja (AKTSIASELTS NORWES METALL) partneri E OÜ vastu ning püüdnud veenda E OÜ-d neile väljastatud arveid tasuma. Samas vastas kostja lepinguline esindaja, et nendest arvetest tulenevat võlgnevust E OÜ tsiviilasjas nr 2-19-11894 tunnistada ei soovi, kuna „tellimuse täitmise asjaolud on väga segased“.
16(19)
Tsiviilasi nr 2-20-2409
Tsiviilasjas nr 2-19-11894 arutatud võlgnevuse suuruseks märgitud summa on käesoleva tsiviilasja hagiavalduses märgitud põhinõude summast väiksem põhjusel, et tellimuste summa oli märgitud ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul ei tõendanud kostja oma väiteid, et tsiviilasjas nr 2-19-11894 esitati samad nõuded, mis on esitatud käesolevas asjas. Arvete numbriteks, mille tasumist nõuab hageja kostjalt (kd 1, tl 156, 158), on märgitud T01304 ja T01303, mis ei kattu tsiviilasja nr 2-19-11894 puudatud arvetega. Seega, hageja nõue on suunatud töövõtulepingujärgse põhikohustuse täitmisele VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel. Tartu Ringkonnakohtu juhiste järgi, kui kohus tuvastab, et pooltel oli vaidlusaluste tellimiste suhtes sõlmitud töövõtuleping, tuli maakohtul muuhulgas hinnata kas lepingupooled on kokku leppinud äratoomisvõlas. Hageja väitel ei ole pooled kunagi kokku leppinud selles, et hageja pidanuks detaile ise kostjale tarnima. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud saateleht nr 18640 (kd 1, tl 73-75, 75 pöördel-77 pöördel, 78-80, 80 pöördel-82 pöördel, 83-85). Nimetatud saatelehel on tellijaks märgitud E OÜ. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda kolmandale isikule väljastatud saateleht kostja kohustuste sisu kõikide tellimuste suhtes. Kohtu hinnangul jättis kostja tõendamata, et pooled oleks kokku leppinud hageja kohustuses detailid ise kostjale tarnima. Sellekohane kokkulepe ei tulene ka kohtuotsuses viidatud poolte kirjavahetusest. Hageja selgitab, et saatelehtedel märgiti E OÜ ärinimi üksnes seetõttu, et kostja on palunud arve adressaadiks märkida vastav äriühing. Ülejäänud kostja tellimuste kohaselt tellitud tooted asuvad käesoleva hetkeni hageja laos – hageja ei ole teinud kostjale ühtegi takistust toodetele järele tulemiseks ega nende oma valdusesse saamiseks. Vastupidist kostja ei tõendanud. Seega, kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et lepingupooled oleksid kokku leppinud äratoomisvõlas. Kohus leiab, lähtudes kõigest ülaltoodust kogumis, et hageja nõuded on põhjendatud ja tõendatud. Hageja 20.12.2019 esitas kostjale nõudekirja (kd 1, tl 28-29), milles on kostjalt nõudnud võlgnevuse 15 890,06 euro (koos käibemaksuga) tasumist hiljemalt 30.12.2019. Kuna kostja nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud, esitas hageja 31.12.2019 kostjale kõigi tellimuste eest, milliste eest on kostja jätnud tasumata, koondarve nr T191724 summas 15 890,06 eurot (koos käibemaksuga) (kd 1, tl 32). Arvel kajastuvad kostja poolt kinnitatud tellimused nr 18606, 18607, 18640, 19132 ning 19145. Arve maksetähtaeg saabus 30.01.2020, kuid sellekski kuupäevaks pole kostja arvet tasunud. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
17(19)
Tsiviilasi nr 2-20-2409
VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Käesoleval juhul on kostja rikkunud tasu maksmise kohustust, mistõttu hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ehk 15 890,06 euro (koos käibemaksuga) suuruse võlgnevuse tasumist. Kohus rahuldab hagi põhivõla väljamõistmise osas. Viivis Kostja ei ole täitnud oma kohustust tasuda hagejale õigeaegselt teenuse osutamise eest arve nr T191724 alusel 15 890,06 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt viivist. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja nõuab hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis ning viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 ja §-s 94 sätestatud määras hagi esitamise päevast kuni põhinõude tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivisekalkulaatori abil kohtu arvestuste kohaselt hagi esitamise päeva (13.02.2020) seisuga alates 30.01.2020 sissenõutavaks muutunud viivise suurus summalt 15 890,06 eurot on 48,63 eurot ning viivis alates 13.02.2020 kohtuotsuse tegemise päeva (24.08.2023) seisuga summalt 15 890,06 eurot on 4778,96 eurot, kokku 4827,59 eurot. Eelneva alusel on ka hageja viivisenõue põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Toodut kokku võttes rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 15 890,06 eurot. Kohtuotsuse täitmise selguse huvides mõistab kohus alates 30.01.2020 kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (24.08.2023) sissenõutavaks muutunud viivis kindlas summas 4827,59 eurot, ning alates 25.08.2023 kuni kohustuse (15 890,06 eurot) täitmiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 18(19)
Tsiviilasi nr 2-20-2409
TsMS § 162 lg-te 1-2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi rahuldati täies ulatuses, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja kanda jäävad hageja menetluskulud ja kostja enda menetluskulud. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ning § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2024 kohtuotsusega.
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.