Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja Pille Martin
11542046),
Kostja: N. A. (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi N. A. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 04.07.2025 hagi N. A. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Vastavalt 04.07.2025 (täiendatud 08.07.2025) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt E AS (esialgne krediidiandja) ja kostja N. A. vahel 06.02.2021 sõlmitud krediidilepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 1178,99 eurot, intresse 163,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 53,17 eurot, sissenõudekulusid 35 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt alates 05.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Kostja ja E AS sõlmisid 06.02.2021 krediidilepingu nr XXX krediidilimiidiga 2000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 57,73% aastas: krediidilimiit 2000 eurot, intressimäär 39,90% aastas, viivisemäär 39,90% aastas, maksetähtpäev iga kuu 15. päev, 60 tagasimakset.
4.Kostja sai perioodil 06.02.2021 kuni 16.10.2024 krediiti kokku 2840 eurot (laenusumma ülekandmisel arvestati maha laenu väljavõtutasu 37,04 eurot). Kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid kokku 2888,41 eurot, millest krediidiandja arvestas põhiosa katteks 1369,89 eurot, intresside katteks 1454,67 eurot, kiire väljavõtu tasu katteks 30 eurot, kaarditehingu tasu katteks 3,85 eurot, lepingu muutmistasu katteks 15 eurot ja meeldetuletustasude katteks 15 eurot. Lisaks tegi kostja pärast lepingu lõppemist tagasimakseid 291,12 eurot (3x97,04), mille hageja arvestas samuti põhiosa katteks.
5.Lepingu põhitingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt krediidi tagasimakseid vastavalt talle esitatud arvetele. Kostja krediidilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja jättis tasumata järgmised arved: 01.07.2024, 01.08.2024, 01.09.2024 ja 01.10.2024. Krediidiandja saatis 01.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 15.10.2024. Krediidiandja hoiatas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Kostja võlgnevust määratud tähtajaks ei tasunud, mistõttu luges krediidiandja lepingu ülesöelduks alates 16.10.2024.
6.Hageja teavitas 01.11.2024 kostjat, et E AS (esialgne võlausaldaja) loovutas kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure OÜ).
7.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
7.1.põhivõlg 1178,99 eurot (2840-1369,89-291,12), kuivõrd kostja sai lepingu alusel krediiti kokku 2840 eurot, s.o kostjale kanti üle 2802,96 eurot, millele lisandus laenu väljavõtutasu 37,04 eurot. Kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid põhiosa katteks 1369,89 eurot ja pärast lepingu lõppemist 291,12 eurot (3x97,04);
7.2.intressid 163,47 eurot, s.o intressid nõudesummalt 1470,11 eurot perioodi 07.08.2024 kuni 16.11.2024 eest intressimääraga 39,90% aastas;
7.3.sissenõutavaks muutunud viiviseid 53,17 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 1178,99 eurot alates 07.02.2025 kuni 04.07.2025 (hagiavalduse esitamise päev) seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
7.4.edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt 1178,99 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 05.07.2025 seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
7.5.võla sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 113 2 lg 1 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 01.11.2024 kiri 25 eurot; 11.03.2025 kiri 5 eurot; 18.03.2025 kiri 5 eurot. 2
2-25-10670
8.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 06.02.2021 sõlmitud krediidilepingu nr XXX puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 800 eurot, finantskohustused 300 eurot, majapidamiskulud 500 eurot, töökoht AS K), avalikes registrites (creditinfo.ee, taust.ee – kehtivad maksehäired puudusid) ning Pensionikeskuses avaldatud andmetest. Krediidiandja lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja märgitud sissetulekust 800 eurot, finantskohustustest 300 eurot ning majapidamiskuludena arvestati 300 eurot. Eeltoodud andmete alusel (sh arvestades kostja sissetulekuid ja kohustusi) jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
9.Hageja selgitas 08.07.2025 seisukohas, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd krediidiandja kontrollis põhjalikult kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Hageja on seisukohal, et Pensionkeskusest saadavad andmed on piisavad, et saada ülevaate kostja sissetulekust ja kostja poolt teatatud andmed kohustuste kohta on piisavad analüüsimaks kostja kohustusi, kuivõrd kostjal kui laenusaajal lasub kohustus esitada tõeseid andmeid enda kohustuste kohta. Krediidiinfost saadavad andmed võimaldavad krediidiandjal kontrollida laenutaotleja maksekäitumist reaalajal. Lisaks pangakonto analüüs ei ole ainus võimalus laenuvõtja krediidivõimelisuse analüüsimiseks. Hageja märkis 08.07.2025 menetlusdokumendis, et juhul, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb lugeda nõue tasutuks. Ühes seisukohaga esitas hageja taotluse kaasata menetlusse Finantsinspektsioon iseseisva nõudeta kolmanda isikuna.
10.Harju Maakohus tegi 09.07.2025 määruse, millega jättis rahuldamata hageja B2 Impact OÜ 08.07.2025 esitatud taotluse kaasata tsiviilasja 2-25-110647 menetlusse Finantsinspektsioon kolmanda isikuna. Sama määrusega kõrvaldas kohus tsiviilasja menetlusest asjatundmatuse tõttu hageja lepingulise esindaja A. T. ning andis hagejale tähtaja uue esindaja nimetamiseks hiljemalt 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohus võttis 09.07.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.
11.Hageja uuele lepingulisele esindajale jurist Pille Martinile on 09.07.2025 kohtumäärused avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 28.07.2025.
12.Kostjale N. A.le on hagimaterjalid avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 09.07.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 23.07.2025) oma vastust esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
14.Vastavalt 04.07.2025 (täiendatud 08.07.2025) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt E AS (esialgne krediidiandja) ja kostja N. A. vahel 06.02.2021 sõlmitud krediidilepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 1178,99 eurot, intresse 163,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 53,17 eurot, sissenõudekulusid 35 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt alates 05.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.Kohus tuvastab, et kostja N. A. ja E AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 06.02.2021 krediidilepingu nr XXX krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 19 jj) ja kostja sai krediiti kokku 2840 eurot (dtl 25-33) ning tegi tagasimakseid kokku 3179,53 eurot (2888,41+291,12). Kostja ja E AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et E AS (esialgne krediidiandja) loovutas 01.11.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure OÜ) (dtl 46).
16.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, 3
2-25-10670 mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
17.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
18.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
19.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
20.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
21.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses ja avalikes registrites esitatud andmete alusel.
22.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. 4
2-25-10670
23.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
24.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 06.02.2021 sõlmitud krediidilepingu nr XXX puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 800 eurot, finantskohustused 300 eurot, majapidamiskulud 500 eurot, töökoht AS K), avalikes registrites (creditinfo.ee, taust.ee – kehtivad maksehäired puudusid) ning Pensionikeskuses avaldatud andmetest. Krediidiandja lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja märgitud sissetulekust 800 eurot, finantskohustustest 300 eurot ning majapidamiskuludena arvestati 300 eurot. Eeltoodud andmete alusel (sh arvestades kostja sissetulekuid ja kohustusi) jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
25.Hageja selgitas 08.07.2025 seisukohas, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd krediidiandja kontrollis põhjalikult kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Hageja on seisukohal, et Pensionkeskusest saadavad andmed on piisavad, et saada ülevaate kostja sissetulekust ja kostja poolt teatatud andmed kohustuste kohta on piisavad analüüsimaks kostja kohustusi, kuivõrd kostjal kui laenusaajal lasub kohustus esitada tõeseid andmeid enda kohustuste kohta. Krediidiinfost saadavad andmed võimaldavad krediidiandjal kontrollida laenutaotleja maksekäitumist reaalajal. Lisaks pangakonto analüüs ei ole ainus võimalus laenuvõtja krediidivõimelisuse analüüsimiseks.
26.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja on küll märkinud, et krediidiandja on kontrollinud kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses esitatud, avalikes registrites ning Pensionikeskuses avaldatud andmetest, kuid eeltoodud andmetest lähtuvalt ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses isegi märkinud, et kostja märkis laenutaotluses sissetulekuks 800 eurot ning kohustusteks kokku 800 eurot (finantskohustused 300 eurot, majapidamiskulud 500 eurot). Seega eeltoodud andmetel ei jäänud kostjal sissetulekust midagi järele peale kohustuste täitmist, mistõttu kohtule jääb arusaamatuks, kuidas said krediidiandja ja hageja jõuda järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Lisaks ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet.
27.Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
28.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi 5
2-25-10670 maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
29.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
30.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
31.Hageja on 08.07.2025 seisukohas (dtl 79) avaldanud, et juhul, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb lugeda nõue tasutuks.
32.Kohus tutvunud hagiavalduses esitatud asjaoludega, et kostja on lepingu alusel saanud krediiti 2840 eurot (sh laenu väljavõtutasu 37,04 eurot) ning teinud seejuures tagasimakseid kokku 3179,53 eurot (s.o lepingu kehtivuse ajal 2888,41 eurot ja pärast lepingu lõppemist 291,12 eurot (dtl 71) ja hageja 08.07.2025 seisukohas (dtl 79) avaldatuga, leiab, et hagejal puudub kohtuotsuse tegemise seisuga kostja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue, sest kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid suuremas ulatuses kui talle võimaldatud krediidisumma, mistõttu kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
34.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
35.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.