Välja mõista OÜ Täiskasvanute Koolituskeskuselt Sternhof konsultatsioonid OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (685eurot) lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-139110
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.05.2019 koolituslepingu, mille allkirjastasid 30.09.2019 ja 02.10.2019. Kostja pidi läbi viima ajavahemikul 06.09.2019-11.11.2019 raamatupidamise täiendkursuse- ettevalmistus Raamatupidaja, tase 5 kutseeksamiks vastavalt hageja poolt koostatud õppekavale. Kostja on rikkunud koolituslepingu punktis 1.1., 3.1 (ii) (iii) (v) toodud kohustusi. Täpsemalt ei järginud kostja hageja poolt koostatud õppekava, ei viinud läbi ega kontrollinud kursusel osalejate poolt esitatud koduseid ülesandeid ja ei viinud läbi ega kontrollinud 3 testi (16.09.2019 - 19.09.2019, 19.09.2019. a - 23.09.2019 ja 27.09.2019. a - 30.09.2019), mis selgub üheselt koolituse ajakavast ja õppekavast.
2.Kostja ei vastanud auditoorsetes tundides kui ka väljaspool tunde esitatud küsimustele. Kostja ei lähtunud koolituse korraldaja edastatud informatsioonist, ei teavitanud viivitamatult koolituse korraldajat asjaoludest, mis mõjutavad oluliselt kokkulepitud teenuste osutamist. Hageja andis kostjale võimaluse lepingu rikkumise lõpetamiseks, sõlmides kokkuleppe kompleksülesandekoostamiseks, mida aga kostja ei täitnud. 12.10.2019 saatis hageja kostja emailile kirja, milles teatas lepingu üles ütlemisest. Kostja poolt kohustuste rikkumisega tekitanud kahju on 685 eurot, mille hageja tellis xxx-lt. Hageja tugineb VÕS §-le 100, 101, 115, 127, 135, 619, 631 ja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 685 eurot.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Konkreetsed lepingulised kohustused leppisid pooled kokku 30.09.2019 ja 02.10.2019 allkirjastatud lepingus. Kostja ei ole lepingus sätestatud kohustusi rikkunud ega andnud alust lepingu rikkumise tõttu lepingu ülesütlemiseks. Täidetud ei ole VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 loetletud eeldused. Arvestades, et lepingus kokkulepitud teenuse osutamise tähtaeg ei olnud veel lõppenud (lepingu p-d 1.1. ja 1.2.), ei pidanudki kostja olema lepingu ülesütlemise hetkeks kõiki ülaltoodud kohustusi jõudnud täita. Kostjal ei olnud kohustust kolme testi läbi viimiseks. Kostja pidi läbi viima ühe komplekstesti ja selle läbiviimise tähtaega kokku ei lepitud. Seega pidi see toimuma lepingus sätestatud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 11.11.2019, kuid leping öeldi üles varem. Kostja on osalejatele saatnud kõik loengu materjalid, mis on neil olnud neile vajalikud selles staadiumis, milles kursus sellel ajahetkel oli.
4.Lepingus ja õppekavas ei olnud teemade läbimiseks vahetähtaegasid ette nähtud. Tõele ei vasta hageja etteheide, nagu ei oleks kostja osalejatele kursuse läbimiseks vajalikke materjale andnud. Kostja on osalejatele saatnud kõik loengu materjalid, mis on neil olnud neile vajalikud selles staadiumis, milles kursus oli. Kostja poole pöördus otse e-kirjaga üks osaleja (A S) 28.10.2019. Ehkki selleks ajaks oli hageja lepingu juba lõpetanud (lepingu ülesütlemise teade edastati kostjale 12.10.2019), vastas kostja samal päeval. Isegi, kui need 2 konkreetset tagasiside lehte on koostatud koolitusel osalejate poolt, tuleb arvestada, et koolitusel osales 24
2-19-139110 osalejat ning etteheiteid on teinud ainult 2 osalejat. Päringule järgmisel päeval vastamist ei saa pidada rikkumiseks, mis annab aluse leping erakorraliselt üles öelda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Arvestades hagi hinda 685 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub poolte seisukohaga, et poolte vaheline õigussuhe on oma olemuselt koolitusteenuse osutamisele suunatud käsundusleping (VÕS § 619). Kui käsundisaaja rikub oma lepingulisi kohustusi, sh. kaitsekohustusi, saab käsundiandja nõuda VÕS §-de 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 järgi käsundisaajalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kontrollida, kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS §-d 100 ja 115 lg 1). Hageja heidab kostjale ette lepingu p-de 1.1 ja 3.1 (ii) (iii) (v) rikkumist. Lepingu p 1.1 kohaselt on koolitajal kohustus läbi viia ajavahemikul 06.09.2019 – 11.11.2019 raamatupidamise täiendkursus ja seda vastavalt hageja poolt koostatud õppekavale. Lepingu p 1.2 kohaselt koolitaja kohustub osutama teenuseid lepingus toodud mahus ja tähtaegadel. Lepingu p 1.3 järgi juhindub koolitaja kehtivatest õigusaktidest ja lepingust.
6.Lepingust, ega ka hageja esitatud täiendkoolituse õppekavast ei nähtu kostja kohustust viia läbi teste ja teha seda hageja toodud tähtaegadel. Lepingust ei tulene, et lepingu täitmisel tuleks juhinduda, sh. tähtaegade osas hageja viidatud koolituse ajakavast, kus omakorda ei nähtu, et tuleks läbi viia erinevaid teste. Ajakavast tuleneb ainult lõpueksami aeg 07.11.2019. Samas on hageja väitnud, et koduste ülesannete ja testide kontroll pidi toimuma ainult vajadusel. Seega nõustub kohus kostja seisukohaga, et kostjal ei olnud kohustust hagis toodud tähtaegadel kostjale ette heidetavaid kohustusi täita ning kostjal oli selleks aega kuni lepingu p –s 1.1 sätestatud ajani (11.11.2019). Sisuliselt seonduvad hageja etteheited lepingu p 3.1 (ii) (iii) (v) rikkumisest eeltoodud kolme testi ja komplekstesti tegemata jätmisega, millist rikkumist aga tuvastatud ei ole.
7.Hageja poolt esitatud ühe koolitusel osalenu e kirjast tuleneb, et küsitakse koolitusmaterjale, kuid kostja on kirjale vastanud ja koolitusmaterjalid edastanud. Mis puudutab kostja väidetavat rikkumist finantsarvestuse ülesannete kogu tagastamata jätmisest, märgib kohus, et Riigikohus on leidnud, et kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See tähendab, et kui hageja asjad on kostja ebaseaduslikus valduses alles, tuleb hagejal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole VÕS § 115 lg 3 järgi erandina vajalik (RKTKo-d 2-15-1663 p 21 ja 2-16-6563 p 25). Hageja ei ole väitnud, et ta on kostjalt nõudnud asja väljaandmist ja andnud selleks hagejale täiendava tähtaja.
8.Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, siis ei tule kõne alla ka lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamine. Samuti puudus hagejal alus lepingu ülesütlemiseks. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli kohustus viia läbi kolm nn. vahetesti, siis ei saa kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmiseks (VÕS § 114 lg 1) lugeda aja andmist nn. komplekstesti läbi viimiseks. Lepingu ülesütlemise aluseks ei saa olla olematute kohustuste rikkumine. Lepingu p 1.1 järgi oli koolitajal kohustus koolitus läbi viia kuni 11.11.2019, kuid edaspidine lepingu täitmine oli võimatu tulenevalt hageja enda tegevusest, kuna hageja ütles lepingu üles 12.10.2019, so. kuu aega enne täitmiseks antud tähtaega. Eeltoodu alusel jääb hagi täies ulatuses rahuldamata.
2-19-139110 Hagi hind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjalt 685 eurot, mis on ka hagi hinnaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu1105 eurot. Õigusabi on osutatud 8,5 tundi hinnaga 130 eurot. Riigikohus on leidnud, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (RKTKm 3-2-1-4-15 p 14). Arvestades eeltoodut ning tsiviilasja keerukust ja mahtu, peab kohus vajalikuks ja põhjendatud kostja lepingulise esindaja kuluks 685 eurot.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.