Võlgnik: O. B. (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Kaili Siilak (e-post: [email protected]); Võlausaldajad: O OÜ (registrikood xxxx), lepinguline esindaja KristaCärol Kärt (e-post: xxxx); Aktsiaselts P (registrikood xxxx), lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: xxxx); Osaühing A (registrikood xxxx), lepinguline esindaja Eveli Altunbas (e-post: xxxx); O OÜ (registrikood xxxx), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (e-post: xxxx); B AS (registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post: xxxx); B AS (registrikood xxxx), lepinguline esindaja Anna-Maria Slutski, e-post: xxxx).
4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele.
6.Avaldada teade ümberkujundamiskava tühistamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
1 (4)
2-19-1330 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.O. B. esitas 28.01.2019 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks (täiendatud ümberkujundamiskavad esitatud 22.02.2019, 15.04.2019 ning 27.12.2019). Võlgnik palus kohtul vähendada võlgnevusi intresside ning viiviste osas, vähendades intressi- ja viivisenõudeid seaduses sätestatud suuruseni. Samuti palus võlgnik pikendada võlgade tasumise tähtaega ning ajatada võlgade tasumine 42 kuu peale vastavalt ümberkujundamise kavas toodud maksete suurustele ja sagedustele. Võlgnik taotles 12 erineva nõude ümberkujundamist.
2.Kohus kinnitas 21.02.2020 määrusega võlgade ümberkujundamiskava, mille kohaselt kohustus võlgnik kavaga hõlmatud võlausaldajatele tasuma nende nõudeid 42 kuu jooksul (Aktsiaselts P nõude osas 52 kuu jooksul) igakuiste osamaksetena. Võlgnik pidi hakkama kava täitma alates 15.03.2020.
3.Võlausaldaja O OÜ esitas 19.06.2020 kohtule teate, mille kohaselt ei ole võlgnik alates 15.03.2020 võlausaldaja nõude katteks makseid teinud. Kohus edastas võlausaldaja teate võlgnikule seisukoha esitamiseks.
4.Võlgnik esitas 15.07.2020 kohtule taotluse ümberkujundamiskava muutmiseks. Taotluse kohaselt jääb võlgniku igakuine keskmine sissetulek jääb 800 euro netosummas erinevalt kohtu poolt tuvastatust. Muid sissetulekuid võlgnikul peale M AS-iga sõlmitud töölepingulisele tasule ei ole. Lisaks on vähenenud ka võlgniku tütre sissetulekud, kes aitas võlgnikul kanda igapäevaseid kulusid. Muutuse võlgniku varalises seisundis on osaliselt tinginud ka eriolukorrast tekkinud majanduskriis ning töömahu vähenemine. Olukorras, kus võlgnik on kohustatud võlausaldajatele tasuma 515,58 eurot kuus, ei ole võlgnikul võimalik pärast igakuise kohustuse täitmist üle jäänud rahaga toime tulla ning palub seetõttu muuta ümberkujundamiskava. Võlgnik ei soovi muuta ümberkujundamiskavaga hõlmatud kohustuste täitmise ulatust, vaid ainult pikendada kohustuste täitmise tähtaegasid. Taotletav ümberkujundamiskava muudatus seega ei kahjusta ühegi võlausaldaja huve, vaid vastupidi, tagab täiendavalt kohustuste täitmist, muutes täitmise võlgnikule võimetekohasemaks. Kohus edastas võlgniku taotluse ümberkujundamiskava muutmiseks võlausaldajatele.
5.Võlausaldaja O OÜ on seisukohal, et kinnitatud ümberkujundamiskava ei ole võimalik tagantjärgi muuta ning olemasolev ümberkujundamiskava tuleks tühistada. Võlausaldaja toob välja, et võlgnik on esitanud taotluse ümberkujundamiskava muutmiseks 5 kuud pärast esmast kava kinnitamist kohtu poolt. Kava täitmine on ebatõenäoline kuna võlgnik ei ole tasunud mitte ühtegi makset, ka osalist mitte. Võlgnik ja tema esindaja ei esitanud kava kinnitamisel vastuväiteid ja olid nõus kinnitatud kavaga kuigi võlgniku enda kohus oleks olnud teavitada esindajat ja kohust muutunud andmetest. O OÜ ei nõustu võlgniku 15.07.20 avalduse rahuldamisega.
6.Võlausaldaja O OÜ toob välja, et võlgnik ei ole suutnud tasuda käesoleva avalduse esitamiseni kinnitatud ümberkujundamiskavaga võetud kohustusi tulenevalt võlgniku halvenenud varalisest seisundist. Võlausaldaja hinnangul kinnitatud kava muutmisele ei kuulu, võlgnik on jätnud oma kava järgsed maksed korrektselt tasumata ning kinnitatud kava tuleb tühistada.
7.Võlausaldaja Aktsiaselts P tõi välja, et võlausaldaja ei näe põhjust, mis alusel tuleb ühele võlausaldajale tasuda võlgnevust lühema perioodi jooksul kui teisele. Kohustuste täitmise erinev periood rikub võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi ning ei ole põhjendatud. Tegemist on võlausaldajate eelistamisega, milleks peab olema mõjuv põhjus. Täitmise kogusumma on 22 299,51 2 (4)
2-19-1330 eurot. Kui Võlgnik tasub igakuiselt 433,35 eurot, siis kohustuste täitmise periood igale võlausaldajale on 52 kuud (22 299,51 € / 433,35 € = 51,46 kuud). Ülaltoodu alusel on P AS seisukohal, et kohustuste täitmise periood peab iga võlausaldaja suhtes olema võrdne.
8.Võlausaldaja Osaühing A seisukoha kohaselt on võlausaldajad võlgnikule tulnud vastu ja olnud nõus võlgniku võlgade ümberkujundamisega ning kohus on juba 21.02.2020 määrusega ümberkujundamiskava kinnitanud. Menetluse käigus ei esitanud võlgnik vastuväiteid kava kinnitamise osas. Võlgnik ei ole asunud täitma oma võlgade ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi, ka osaliselt mitte, kuid on kohtule esitanud avalduse ümberkujundamiskava muutmiseks. Võlgade ümberkujundamiskava muutmine ei ole võlausaldaja huvides. Võlgniku senine tegevusetus ei anna alust eeldada, et võlgade ümberkujundamiskava muutmine tooks kaasa võlgniku poolt kohustuste täitmise. Võlausaldaja palub jätta võlgniku avaldus võlgade ümberkujundamiskava muutmiseks rahuldamata ning tühistada kohtu poolt 21.02.2020 kinnitatud ümberkujundamis kava.
9.Võlausaldaja B AS on kohtule teatanud, et jääb oma 07.05.2019 seisukoha juurde. Nimetatud seisukoha kohaselt oli võlausaldaja nõus esitatud võlgade ümberkujundamiskavaga ning palus selle kinnitamist.
10.Võlausaldaja B AS ei ole kohtule oma seisukohta ümberkujundamiskava muutmise kohta esitanud.
11.Võlgnik esitas 02.11.2020 kohtule täiendava vastuse võlausaldajate seisukohtade osas. Võlgnik toob välja, et on taotlenud võlgade ümberkujundamiskava muutmist selliselt, et kava reaalselt tagaks võlausaldajate kohustuste täitmise ning oleks võlgnikule jõukohane. Ei vasta tõele võlausaldajate seisukoht, et võlgniku senine tegevusetus annab alust eeldada, et võlgade ümberkujundamiskava muutmine ei tooks kaasa võlgniku poolt kohustuste täitmise. Käesoleval juhul on võlgnik astunud aktiivseid samme just kujunenud olukorra muutmiseks selliselt, et see laheneks parimal viisil nii tema enda kui ka võlausaldajate jaoks. Võlgade ümberkujundamise kava on tehtud eesmärgiga makseraskuste ületamiseks ning võlgnik usub, et ta tõepoolest suudab makseraskused ületada ning võlgnevused tasuda. Kui võlgnik seda ei usuks, oleks tal oluliselt lihtsam lasta kuulutada välja füüsilise isiku pankrot ja mitte tegeleda võlgnevuste ümberkujundamisega ja nende tasumise ajatamisega. Praeguse kava kohaselt ei taotle võlgnik isegi võlgade olulist vähendamist. Võlgnik selgitab, et võlgnevuste suurused erinevate võlausaldajate ees ei ole samuti ühesugused ning on selge, et igakuise maksekohustuse vähendamiseks on vajalik muuta osamaksete suuruseid erinevatele võlausaldajatele. Sellises olukorras on otstarbekaim pikendada kõige suuremate võlakohustuste maksegraafikuid ja P AS-i ees olev kohustus on võlgniku suurim. Sellega pikeneb küll võlgnevuse tasumise lõpptähtaeg, kuid ainuüksi antud asjaolu ei muuda P AS-i kohtlemist teistest halvemaks, kuivõrd lõppkokkuvõttes saab võlausaldaja temale võlgnetu kätte. Kohtumääruse põhjendused
12.Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 5 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui VÕVSist ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
13.VÕVS § 35 lg 1 kohaselt võib võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. VÕVS § 39 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada juhul, kui ilmneb, et võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral.
3 (4)
2-19-1330
14.Võlgniku poolt 15.07.2020 esitatud avalduse kohaselt on võlgniku varaline seisund võrreldes kohtu poolt tuvastatuga muutunud, mistõttu ei suuda ta ümberkujundamiskavas märgitud viisil kohustusi võlausaldajatele täita. Võlgnik on esitanud kohtule oma palgateatised ning selgitanud, et võlgniku igakuine keskmine sissetulek jääb alla 800 euro netosummas. Algse ümberkujundamisavalduse kohtule esitamise ajal on võlgnik avaldanud, et töötab V OÜ-s tootmistöölisena ning tema sissetulekuks on ligikaudu 800 eurot kuus (neto). Võlgnik on esitanud palgateatised alates detsembrist 2019. Kohus on kinnitanud ümberkujundamiskava 21.02.2020 määrusega võlgniku poolt esitatud andmete alusel. Võlgnik on 27.12.2019 esitanud kohtule täiendatud ümberkujundamiskava, milles ei ole viidatud asjaolule, et võlgniku varaline olukord oleks kuidagi muutunud. Võlgnik on 15.07.2020 avalduses välja toonud, et muutuse tema varalises seisundis on osaliselt tinginud ka eriolukorrast tekkinud majanduskriis ning töömahu vähenemine. Kohtu hinnangul on VÕVS § 35 lg 1 kohaldamise eelduseks asjaolu, et võlgnik esitab vastava avalduse kava muutmiseks koheselt, kui on selgunud võlgniku varalise olukorra muutumine. Käesoleval juhul pidi võlgnik alustama võlausaldajatele väljamaksete tegemist alates 15.03.2020 ning seda igakuiselt. Võlgnik ei teavitanud kohut, et tal ei ole võimalik määruses märgitud korras ja ulatuses võlausaldajatele väljamakseid teha. Selle asemel ei alustanudki võlgnik maksete tegemist ning esitas avalduse kava muutmiseks alles 15.07.2020 ning seda seejärel, kui kohus oli võlgnikult võlausaldaja O OÜ teavituse osas seisukohta küsinud. Kuna võlgnik ei ole võlausaldajatele kava alusel väljamakseid teostanud, esineb kohtu hinnangul VÕVS § 39 lg 2 p-s 1 sätestatud alus ümberkujundamiskava tühistamiseks. Nimetatud punkti kohaldamise eelduseks on asjaolu, et võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral. Asjast nähtuvalt ei asunud võlgnik kohustusi täitma ka väiksemas määras, kui kava ette näeb, vaid jättis maksed hoopis tegemata ning ei teavitanud sellest ka kohut. Kohtu hinnangul on selline käitumine vastuolus võlgade ümberkujundamise menetluse põhimõtetega. Kohus on seega seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud võlgniku ümberkujundamiskava muutmine, kuivõrd esineb hoopis alus kava tühistamiseks.
15.Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus VÕVS § 39 lg 2 p 1 alusel võlgniku suhtes 21.02.2020 kohtumäärusega kinnitatud ümberkujundamiskava ning lõpetab võlgade ümberkujundamise menetluse.
16.VÕVS § 39 lg 3 kohaselt langevad ümberkujundamiskava tühistamisel tagasiulatuvalt ära võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise tagajärjed. Võlausaldajal, kelle nõue ümberkujundamiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus võlgniku vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava täitmise käigus on juba saanud.
17.VÕVS § 39 lg 4 näeb ette, et ümberkujundamiskava tühistamise teeb kohus avalikult teatavaks, avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teatab sellest pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtule.
18.VÕVS § 8 lg 1 kohaselt kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgnik. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Eeltoodud sättele tuginedes peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.