E. A.e (A.) hagi Kivisaare Invest OÜ vastu õigusvastase kahju tekitamisest hoidumiseks
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja E. A. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja advokaat Katrin Prükk Kostja Kivisaare Invest OÜ (registrikood 12986130), lepingulised esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaat Alo Noormets
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata E. A.e hagi Kivisaare Invest OÜ vastu õigusvastase kahju tekitamisest hoidumiseks.
2.Jätta menetluskulud E. A.e kanda. Välja mõista E. A.elt Kivisaare Invest OÜ kasuks menetluskulud 2484 eurot (käibemaksuga). Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb E. A.el tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2484 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.E. A. (hageja) esitas 31.07.2020 Harju Maakohtule hagi Kivisaare Invest OÜ (kostja) õigusvastase kahju tekitamisest hoidumiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnisasi Xxxx, kus asub hageja, tema elukaaslase J. K.i ja nende ühiste laste ja sugulaste alaline elukoht. Kinnisasi Xxxx saab elektrit eemal oleva kinnisasja Xxxx liitumiskilbist maakaabli kaudu. Kinnisasi Xxxx kuulub hageja elukaaslasele J. K.ile.
Kinnisasjal Xxxx asub ebaseaduslik kaev ja pumbamaja. Ilma kinnisasja Xxxx omaniku nõusolekuta on veesüsteemist võtnud vett kinnisasja Xxxx valdaja. Kinnisasi Xxxx kuulub kostjale. Kuni 03.07.2020 sai pumbamaja elektrit kinnisasja Xxxx liitumispunktist. 09.07.2020 tegi Tartu Maakohus tsiviilasjas nr xxxx määruse, millega kohustas kinnisasja Xxxx omanikku J. K.it taastama kinnisasja Xxxx veevarustust kinnisasja Xxxx veesüsteemi rajatise kaudu. 27.07.2020 määruse kohaselt võib kostja seda teha J. K.i eest ja kulul. Kohtutäitur ega kostja ei ole J. K.it kirjalikult konkreetsetest kinnisasja Xxxx veevarustuse toimingutest teavitanud. 30.07.2020 teatas kohtutäitur J. K.ile, et kohtumääruseid kavatsetakse täita Xxxx elektrisüsteemi kahjustamise teel. Kohtutäitur teatas, et kavatsetakse lahti ühendada kinnisasjalt Xxxx kinnisasjale Xxxx viiv maakaabel. Xxxx maakaabli lahtiühendamisel Xxxx liitumispunktist lõhutakse Xxxx elektrisüsteem ning hageja pere ja koduloomad jäävad elektri, vee ja kanalisatsioonita. Sellega tekitatakse hagejale kahju. Elektrivarustuse taastamiseks peab hageja elektrisüsteemi ümber ehitama, mis on kallis.
2.Hageja esitas 15.10.2020 taotluse hagi tagasivõtmiseks ja menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt on kostja vastuses hagile teatanud, et ei näe endal õiguslikku alust ega sisulist soovi teha kinnisasjal Xxxx mingeid toiminguid, mis võiksid hageja kinnisasja elektrivarustust isegi teoreetiliselt või lühiajaliselt ohtu seade. Tulenevalt sellest kinnitusest võttis hageja hagi tagasi. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja hinnangul oli kostjal hagi esitamise ajal kavatsus kinnisasjalt Xxxx kinnisasja Xxxx elektrikilbini kulgevat maakaablit kahjustada. Alternatiivselt palus hageja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Kosja ei ole esitanud vastuväited hagi tagasivõtmisele. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt enda kasuks välja menetluskulud 3348 eurot (koos käibemaksuga). Kostja märkis, et hageja on vääralt leidnud, justkui oleks kostja hageja haginõude pärast hagiavalduse esitamist rahuldanud. Kostja on olnud algusest peale seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole mitte kunagi ei otseselt ega kaudselt väitnud ega ka muul viisil andnud hagejale põhjust arvata, et kostja kavatseb mingilgi moel kahjustada kinnisasjalt Xxxx kinnisasja Xxxx elektrikilbini kulgevat maakaablitrassi või seda elektrikilbist lahti ühendada, siis puudus hagejal algusest peale igasugune faktiline ja õiguslik alus kostja vastu hagi esitamiseks. Ilmselt sai ka hageja ise lõpuks pärast kostja 03.09.2020 hagivastusega tutvumist sellest tõsiasjast aru ning tegelik põhjus hagi tagasivõtmiseks peitub hoopis selle täielikus perspektiivituses. Kohtumääruse põhjendused
4.Esmalt jätab kohus hagi läbi vaatamata (A) ning seejärel otsustab menetluskulude jaotuse ja kulude rahalise kindlaksmääramise (B). A
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 3 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Sama sätte lg 3 esimene lause järgi toimetatakse kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Praeguses vaidluses ei ole eelmenetlus lõppenud. Seetõttu ei ole hagi tagasivõtmiseks vajalik kostja nõusolek. Kohus jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel.
6.TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. B
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
6.Menetluskulude jaotust hagi läbi vaatamata jätmise korral reguleerivad TsMS § 168 lg-d 2, 4 ja 5. Märgitud sätte lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti. Sama sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtupraktika kohaselt võib menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ka menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-2812, p 15). Kohtu hinnangul saab märgitud sätet kohaldada ka juhul, kui hageja võtab hagi tagasi, sest nii hagist loobumisel, kui ka hagi tagasivõtmisel reguleerivad menetluskulude jaotust samad seadusesätted. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
7.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel. Kohus ei tuvastanud asjaolusid TsMS § 168 lg-te 3–5 kohaldamiseks. Kohus leiab, et kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud pärast hagi esitamist. Hageja on hagis selgitanud, et 30.07.2020 teatas kohtutäitur, et Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr xxxx tehtud kohtumäärused kavatsetakse täita kinnisasja Xxxx elektrisüsteemi kahjustamise teel. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et veevarustuse taastamiseks kavatsetakse kahjustada kinnisasja Xxxx elektrisüsteemi. Hageja on hagiga esitanud kohtutäitur S. T.i 30.07.2020 e-kirja (dtl 27), milles kohtutäitur märgib järgmist: „Selgitan teile, et kohtutäitur ei taasta veevarustust, vaid taastajaks on OÜ Kivisaare Invest OÜ. Kohtutäitur ülesanne on võimaldada täita OÜ Kivisaare Invest kohtumäärust taastada veevarustust Xxxx kinnistu pumpla kaudu. Juhul, kui hagi tagamisega põhjustatakse menetlusosalisele kahju, on tal võimalik esitada kahju nõue isiku vastu, kes hagi tagamist taotles.“ Eeltoodud kirjast ei järeldu, et kostja plaanib kinnisasja Xxxx elektrisüsteemi kahjustada. Kohtutäitur üksnes selgitas hagejale, et juhul, kui kahju peaks tekkima, siis on õigus nõuda kahju hüvitamist. Hageja põhistas oma väidet, et kostja plaanib kinnisasja Xxxx elektrisüsteemi kahjustada kohtutäituriga 30.07.2020 peetud kirjavahetusega (dtl 88, dtl 73). Märgitud kirjadest ei nähtu, et kostjal oli kavatsus kahjustada kinnisasja Xxxx elektrisüsteemi. Lisaks on kostja 07.08.2020 seisukohas selgelt väitnud, et ta ei plaani kahjustada kinnisasja Xxxx elektrisüsteemi. Seda kinnitas kostja ka hagi vastuses 03.09.2020. Samas oli eeltoodu hagejale teada juba enne hagi esitamist, võttes arvesse, et hagimaterjalist ei nähtu, et elektrisüsteemi kahjustamise väiteid on kostja esitanud. Kohus on eeltoodut leidnud juba hagi tagamise lahendamisel, kuivõrd nentinud, et kostja on 30.07.2020 Xxxx kinnistul viibinud elektriku selgitusega põhistanud, et pumbamaja ja Xxxx kinnistu elektrivarustus on teineteisest sõltumatud, st tegemist on kahe erineva
liiniga ning nende samaaegne kasutamine ei takista teineteist. Pumba liitmine elektrisüsteemi ei kahjustaks kuidagi kinnisasja Xxxx elektriga varustamist. Kohus leidis, et ei ole alust eeltoodud elektriku poolt antud seisukohas kahelda ning hageja ei ole elektriku väiteid ümber lükanud. Hageja 10.08.2020 menetlusdokumendist nähtub, et hageja ise ei olnud kindel, et kostja kavatseb kinnisasja Xxxx elektrisüsteemi kahjustada. Nii märgib hageja, et „Juba selline salatsemine (kohtu märkus: kostjale seisukoha esitamata jätmine selle kohta, milliseid toiminguid kavatseb kohtutäitur ette võtta, et taastada kinnisasja Xxxx veevarustus) näitab, et hagejal on põhjust muretsemiseks ja võib olla vajadus õiguskaitseks.“ Seega ei olnud hageja hagi esitamisel ise kindel, et kostja kavatseb kinnisasja Xxxx elektrisüsteemi kahjustada. Hageja esitas hagi olukorras, kus tema õiguste kahjustamine tema poolt võimalikuks peetaval viisil ei olnud kindel. Eeltoodust tulenevalt võib jõuda järeldusele, et kostja käitumine ei andnud hagejale põhjust kohtu poole pöördumiseks ning kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud pärast hagi esitamist. Kostja ei ole hagejale enne hagi esitamist väitnud, et ta plaanib veevarustuse taastamiseks kahjustada kinnisasja Xxxx elektrisüsteemi. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu ka see, et kostjal oleks vastav kavatsus tekkinud pärast hagi esitamist, kuid esitatud hagi tõttu oleks kostja sellest kavatsusest loobunud.
8.Hageja on muuhulgas taotlenud menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Lisaks ei ole hageja selgitanud, miks ta leiab, et kostja menetluskulude väljamõistmine temalt on äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
9.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
10.Kostja 19.10.2020 menetluskulude nimekirja järgi on kostjal tekkinud menetluskulusid 3348 eurot (koos käibemaksuga). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 180 eurot ilma käibemaksuta (216 eurot käibemaksuga). Kostjal on kulunud käesolevas menetluses 15,5 tundi. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.1.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 216 eurot, on põhjendatud. Riigikohus on 27.02.2017 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16 leidnud, et tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud. Riigikohus on lahendi teinud 2017. aastal. Kuivõrd tegemist on üle 3 aasta taguse lahendiga ning tasumäärad on ajas tõusnud, peab kohus 2020. aastal põhjendatuks tunnitasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestada tuleb käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust.
10.2.Kohus peab menetlustoimingutele kulunud aega põhjendatuks osaliselt. Võttes arvesse hagivastuse mahtu ja sisu, peab kohus 03.09.2020 toimingule põhjendatuks 3 tundi. Kostja on saanud hagi analüüsida ka 07.08.2020 toimingu raames. 16.10.2020 menetlustoimingule peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks 1,5 tundi, kuivõrd 3 tundi on ülepaisutatud. Võttes arvesse nimetatud menetlustoimingute mahtu ja sisu, on 1,5 tundi piisav hageja 15.10.2020 taotlusega tutvumiseks ja sellele vastuse esitamiseks. 07.08.2020 märgitud ajakulu on põhjendatud ja vajalik avalduses märgitud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kostja menetluskulusid põhjendatuks 11,5 tunni ulatuses, summas 2484 eurot (sh käibemaks; 11 x 180 = 2070; 2070 x 20% = 2484). Menetluskulud tuleb hüvitada koos käibemaksuga, sest kostja ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).
11.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude
jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2021 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 23.11.2020 kohtumäärus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.