(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 31.august 2021.a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-11081
Kohtuasi
X (X) hagi Kivisaare Invest OÜ vastu õigusvastase kahju tekitamisest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.novembri 2020.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus Kivisaar Invest OÜ vastumääruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja/vastustaja): X (isikukood XXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Prükk (e-post:XXX) Kostja (vastustaja/vastumääruskaebuse esitaja): Kivisaare Invest OÜ (registrikood 12986130, aadress Gonsiori tn 320, Tallinn 10117), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.novembri 2020.a määrus osas, milles X-lt mõisteti Kivisaare Invest OÜ kasuks välja menetluskulud 1710 eurot (käibemaksuga) (resolutsiooni punkt 2) ületavas osas ning teha selles osas uus määrus, millega vähendada X-lt Kivisaare Invest OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist. Jätta Harju Maakohtu 23.novembri 2020.a määrus muus osas muutmata.
2.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
1.Jätta läbi vaatamata X hagi Kivisaare Invest OÜ vastu õigusvastase kahju tekitamisest hoidumiseks.
2.Jätta menetluskulud X kanda. Välja mõista X-lt Kivisaare Invest OÜ kasuks menetluskulud 1710 eurot (käibemaksuga). Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb X-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1710 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.X määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Kivisaar Invest OÜ vastumääruskaebus jätta rahuldamata.
2-20-11081
5.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X kanda.
6.Määrata kindlaks Kivisaar Invest OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista X-lt välja Kivisaar Invest OÜ kasuks menetluskulud 180 eurot (käibemaksuga).
7.Kohustada X tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (180 eurot) Kivisaar Invest OÜ-le viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 31.juulil 2020.a Harju Maakohtule hagi Kivisaare Invest OÜ (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat hoiduma Nööripere kinnistult Rehe kinnistu elektrikilbini kulgeva maakaablitrassi kahjustamisest (sh maakaabli lahtiühendamisest Rehe kinnistul paiknevast elektrikilbist).
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnisasi Nöörepere, kus asub hageja, tema elukaaslase Y ja nende ühiste laste ja sugulaste alaline elukoht. Kinnisasi Nöörepere saab elektrit eemal oleva kinnisasja Rehe liitumiskilbist maakaabli kaudu. Kinnisasi Rehe kuulub hageja elukaaslasele Y-le. Kinnisasjal Rehe asub ebaseaduslik kaev ja pumbamaja. Ilma kinnisasja Rehe omaniku nõusolekuta on veesüsteemist võtnud vett kinnisasja Kivisaare valdaja. Kinnisasi Kivisaare kuulub kostjale. Kuni 03.juuli 2020.a sai pumbamaja elektrit kinnisasja Rehe liitumispunktist. 09.juulil 2020.a tegi Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-9878 määruse, millega kohustas kinnisasja Rehe omanikku Y taastama kinnisasja Kivisaare veevarustust kinnisasja Rehe veesüsteemi rajatise kaudu. 27.juuli 2020.a määruse kohaselt võib kostja seda teha Y eest ja kulul. Kohtutäitur ega kostja ei ole Y kirjalikult konkreetsetest kinnisasja Kivisaare veevarustuse toimingutest teavitanud. 30.juulil 2020.a teatas kohtutäitur Y-le, et kohtumääruseid kavatsetakse täita Nöörepere elektrisüsteemi kahjustamise teel. Kohtutäitur teatas, et kavatsetakse lahti ühendada kinnisasjalt Rehe kinnisasjale Nöörepere viiv maakaabel. Nöörepere maakaabli lahtiühendamisel Rehe liitumispunktist lõhutakse Nöörepere elektrisüsteem ning hageja pere ja koduloomad jäävad elektri, vee ja kanalisatsioonita. Sellega tekitatakse hagejale kahju. Elektrivarustuse taastamiseks peab hageja elektrisüsteemi ümber ehitama, mis on kallis.
3.Harju Maakohus võttis hagi 11.augusti 2020.a määrusega menetlusse ning määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kostja vastas hagile 03.septembril 2020.a.
4.Hageja esitas Harju Maakohtule 15.oktoobril 2020.a taotluse hagi tagasivõtmiseks ja menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt on kostja vastuses hagile teatanud, et ei näe endal õiguslikku alust ega sisulist soovi teha kinnisasjal Rehe mingeid toiminguid, mis võiksid hageja kinnisasja elektrivarustust isegi teoreetiliselt või lühiajaliselt ohtu seade. Tulenevalt sellest
2-20-11081 kinnitusest võttis hageja hagi tagasi. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja hinnangul oli kostjal hagi esitamise ajal kavatsus kinnisasjalt Nöörepere kinnisasja Rehe elektrikilbini kulgevat maakaablit kahjustada. Alternatiivselt palus hageja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Kosja ei esitanud vastuväited hagi tagasivõtmisele. Kostja märkis, et hageja on vääralt leidnud, justkui oleks kostja hageja haginõude pärast hagiavalduse esitamist rahuldanud. Kostja on olnud algusest peale seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole mitte kunagi ei otseselt ega kaudselt väitnud ega ka muul viisil andnud hagejale põhjust arvata, et kostja kavatseb mingilgi moel kahjustada kinnisasjalt Nöörepere kinnisasja Rehe elektrikilbini kulgevat maakaablitrassi või seda elektrikilbist lahti ühendada, siis puudus hagejal algusest peale igasugune faktiline ja õiguslik alus kostja vastu hagi esitamiseks. Ilmselt sai ka hageja ise lõpuks pärast kostja hagivastusega tutvumist sellest tõsiasjast aru ning tegelik põhjus hagi tagasivõtmiseks peitub hoopis selle täielikus perspektiivituses. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt enda kasuks tsiviilasjas kantud menetluskulud 3348 eurot (koos käibemaksuga) koos VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivisega hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Osutatud õigusabi tunnihind on 180 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale osutati õigusteenust 15,5 h ulatuses. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane.
6.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ning leidis, et need on põhjendamatud. Tuleks arvestada menetlusstaadiumi, milles hagi tagasi võeti. Vaidluse maht ei ole suur ja vaidlus ei olnud keerukas. Ka menetlusdokumentide maht ei ole suur. Tuleb arvestada ka vaidluse eripära. Suur osa kostja dokumentidest kordab kohtuasjas nr 2-20-9878 ja täitemenetluses esitatud väiteid. Tegemist on olmevaidlusega. Esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Maht õigusabile on vaidluse olemust arvestades mittevajalik. Põhjendatud õigusabi kulu on mitte enam kui 800 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 23.novembri 2020.a määrusega hagi läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 1), menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2484 eurot (käibemaksuga) ning määras, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 2).
8.Määruse põhjendustest nähtuvalt leidis kohus, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kohus ei tuvastanud asjaolusid TsMS § 168 lg-te 3–5 kohaldamiseks. Kohus leidis, et kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud pärast hagi esitamist.
9.Hageja on hagis selgitanud, et 30.juulil 2020.a teatas kohtutäitur, et Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-9878 tehtud kohtumäärused kavatsetakse täita kinnisasja Nöörepere elektrisüsteemi kahjustamise teel. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et veevarustuse taastamiseks kavatsetakse kahjustada kinnisasja Nöörepere elektrisüsteemi. Hageja on hagiga esitanud kohtutäitur Sirje Tael 30.juuli 2020.a e-kirja (dtl 27), milles kohtutäitur märgib järgmist: „Selgitan teile, et kohtutäitur ei taasta veevarustust, vaid taastajaks on OÜ Kivisaare Invest OÜ. Kohtutäituri ülesanne on võimaldada täita OÜ Kivisaare Invest kohtumäärust taastada veevarustust Rehe kinnistu pumpla kaudu. Juhul, kui hagi tagamisega põhjustatakse menetlusosalisele kahju, on tal võimalik esitada kahju nõue isiku vastu, kes hagi tagamist taotles.“ Eeltoodud kirjast ei järeldu, et kostja plaanib kinnisasja Nöörepere
2-20-11081 elektrisüsteemi kahjustada. Kohtutäitur üksnes selgitas hagejale, et juhul, kui kahju peaks tekkima, siis on õigus nõuda kahju hüvitamist. Hageja põhistas oma väidet, et kostja plaanib kinnisasja Nöörepere elektrisüsteemi kahjustada kohtutäituriga 30.juuli 2020.a peetud kirjavahetusega (dtl 88, dtl 73). Märgitud kirjadest ei nähtu, et kostjal oli kavatsus kahjustada kinnisasja Nöörepere elektrisüsteemi.
10.Lisaks on kostja 07.augusti 2020.a seisukohas selgelt väitnud, et ta ei plaani kahjustada kinnisasja Nöörepere elektrisüsteemi. Seda kinnitas kostja ka hagi vastuses 03.septembril 2020.a. Samas oli eeltoodu hagejale teada juba enne hagi esitamist, võttes arvesse, et hagimaterjalist ei nähtu, et elektrisüsteemi kahjustamise väiteid on kostja esitanud. Kohus on eeltoodut leidnud juba hagi tagamise lahendamisel, kuivõrd nentinud, et kostja on 30.juulil 2020.a Rehe kinnistul viibinud elektriku selgitusega põhistanud, et pumbamaja ja Nöörepere kinnistu elektrivarustus on teineteisest sõltumatud, st tegemist on kahe erineva liiniga ning nende samaaegne kasutamine ei takista teineteist. Pumba liitmine elektrisüsteemi ei kahjustaks kuidagi kinnisasja Nöörepere elektriga varustamist. Kohus leidis, et ei ole alust eeltoodud elektriku poolt antud seisukohas kahelda ning hageja ei ole elektriku väiteid ümber lükanud.
11.Hageja 10.augusti 2020.a menetlusdokumendist nähtub, et hageja ise ei olnud kindel, et kostja kavatseb kinnisasja Nöörepere elektrisüsteemi kahjustada. Nii märgib hageja, et „Juba selline salatsemine (kohtu märkus: kostjale seisukoha esitamata jätmine selle kohta, milliseid toiminguid kavatseb kohtutäitur ette võtta, et taastada kinnisasja Kivisaare veevarustus) näitab, et hagejal on põhjust muretsemiseks ja võib olla vajadus õiguskaitseks.“ Seega ei olnud hageja hagi esitamisel ise kindel, et kostja kavatseb kinnisasja Nöörepere elektrisüsteemi kahjustada. Hageja esitas hagi olukorras, kus tema õiguste kahjustamine tema poolt võimalikuks peetaval viisil ei olnud kindel.
12.Eeltoodust tulenevalt võib jõuda järeldusele, et kostja käitumine ei andnud hagejale põhjust kohtu poole pöördumiseks ning kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud pärast hagi esitamist. Kostja ei ole hagejale enne hagi esitamist väitnud, et ta plaanib veevarustuse taastamiseks kahjustada kinnisasja Nöörepere elektrisüsteemi. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu ka see, et kostjal oleks vastav kavatsus tekkinud pärast hagi esitamist, kuid esitatud hagi tõttu oleks kostja sellest kavatsusest loobunud.
13.Hageja on muuhulgas taotlenud menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Lisaks ei ole hageja selgitanud, miks ta leiab, et kostja menetluskulude väljamõistmine temalt on äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
14.Kohus leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 216 eurot, on põhjendatud. Riigikohus on 27.veebruari 2017.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16 leidnud, et tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud. Riigikohus on lahendi teinud 2017. aastal. Kuivõrd tegemist on üle 3 aasta taguse lahendiga ning tasumäärad on ajas tõusnud, peab kohus 2020. aastal põhjendatuks tunnitasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestada tuleb käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust.
15.Kohus pidas menetlustoimingutele kulunud aega põhjendatuks osaliselt. Võttes arvesse hagivastuse mahtu ja sisu, pidas kohus 03.septembri 2020.a toimingule põhjendatuks 3 tundi. Kostja on saanud hagi analüüsida ka 07.augusti 2020.a toimingu raames. 16.oktoobri 2020.a menetlustoimingule pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks 1,5 tundi, kuivõrd 3 tundi on ülepaisutatud. Võttes arvesse nimetatud menetlustoimingute mahtu ja sisu, on 1,5 tundi piisav
2-20-11081 hageja 15.oktoobri 2020.a taotlusega tutvumiseks ja sellele vastuse esitamiseks. 07.augusti 2020.a märgitud ajakulu on põhjendatud ja vajalik avalduses märgitud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus kostja menetluskulusid põhjendatuks 11,5 tunni ulatuses, summas 2484 eurot (sh käibemaks; 11,5 x 180 = 2070; 2070 x 20% = 2484). Menetluskulud tuleb hüvitada koos käibemaksuga, sest kostja ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
16.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega menetluskulud jäeti hageja kanda ja teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda; juhul kui kohus jätab jõusse maakohtu määruse osas, millega menetluskulud jäeti hageja kanda, vähendada menetluskulu suurust.
17.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt tuleb lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Kohtuasjas antud kostja kinnituse kaudu saavutas hageja oma eesmärgi – kostja ei jäta teda elektrita.
18.Kohus asus tõendeid ebaõigesti hinnates käesolevas asjas põhjendamatult seisukohale, et TsMS § 168 lg 4 ja 5 kohaldamise alused puuduvad.
19.Masinad, konkreetselt postil asuva liitumiskilbi ees asuv masin, takistas hageja kinnistu elektrivarustuse katkestamist ‒ liitumiskilpi on ühendatud hageja kinnistult tulev maakaabel. Kumbki masinatest ei takistanud Kivisaare kinnistuga veevarustuse loomist. Nimelt, selleks, et luua Kivisaare kinnistuga veevarustus, ei olnud vaja pääseda pumbamajja ega avada liitumiskilpi. Veevarustuse taastamiseks oli vaja ühendada pumbamajast väljuv toitekaabel elektrivõrku. Selleks olid võimalused olemas, sh juurdepääs ühelt poolt pumbamajast väljuvale toitekaablile ja teiselt poolt juurdepääs Rehe kinnistu maapinnal asuvale jaotuskilbile. OÜ Kivisaare Invest ei kasutanud seda võimalust, vaid lahkuti veevarustust loomata. Järelikult ei olnud OÜ Kivisaare Invest eesmärgiks 30.juulil 2020.a mitte lihtsalt Kivisaare kinnistu veevarustuse loomine, vaid selle loomine hageja elektrisüsteemi kahjustamise kaudu (mis rakendatud omaabi tõttu jäi teostamata). Kostja vastupidised kinnitused ei ole eluliselt usutavad.
20.Ebaõigesti on kohus hinnanud 30.juuli 2020.a kirjavahetust täituriga. Täitur ütles telefonis et Kivisaare veevarustuse loomine toimub hageja elektriühenduse kahjustamise teel. Täitur ei lükanud seda väidet edasises kirjavahetuses ümber. Järelikult tuleb täituri telefonis öeldud väide lugeda kirjavahetusega tõendatuks.
21.Maakohtu arvates on hageja esitanud hagi olukorras, kus tema õiguste kahjustamine ei ole kindel. Ka siin on kohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Õiguskirjanduse kohaselt piisab kahju tekitava tegevuse keelamise nõude puhul õigusvastase teo toimepaneku ohust. Et oht oli käesoleval juhul reaalne, näitab kostja käitumine 30.juulil 2020.a.
22.Kui kohus peaks siiski leidma, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, on väljamõistetud õigusabikulu põhjendamatu. Kohtuasi lõppes selle algstaadiumis. Seega peaksid väljamõistetud menetluskulud olema minimaalsed. Hageja nõustub maakohtuga selles, et hagile vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on 3 tundi ja 15.oktoobri 2020.a menetlusdokumendile vastamise põhjendatud kulu 1,5 tundi. Hageja ei nõustu sellega, et hagi tagamise taotlusele vastamise põhjendatud ajakulu on 6,5 tundi. Kostja kõige kaalukam menetlusdokument maakohtus on hagivastus. Seega ei ole loogiline, et põhjendatud ajakulu vastusele hagi tagamise taotluse peale on suurem, kui ajakulu hagivastusele. Seda enam, et suur osa sellest kordab
2-20-11081 talumiskohustuse vaidluses ja täitemenetluses esitatud väiteid. Nõustuda ei saa ka maakohtu seisukohaga tunnihinde põhjendatuse kohta. Käesoleva juhul ei olnud tegemist keeruka vaidlusega. Tunnihinne 216 eurot on käesolevas vaidluses ülemäärane.
23.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohus tuvastas põhjendatult, et kostja ei ole hagejale enne hagi esitamist väitnud, et ta plaanib veevarustuse taastamiseks kahjustada Nöörepere kinnistu elektrisüsteemi ning et kostjal oleks vastav kavatsus tekkinud pärast hagi esitamist, kuid esitatud hagi tõttu oleks kostja sellest kavatsusest loobunud. Maakohus on kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kontrollinud ega ole diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Vastumääruskaebus ja menetluse edasine käik
24.Kostja esitas vastumääruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus vähendas kostja menetluskulusid 4 töötunni võrra 15,5-lt töötunnilt 11,5-le töötunnile ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2484 eurot, ning teha kostja menetluskulude kindlaksmääramise osas uus lahend, millega määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus summas 3348 eurot (kokku 15,5 töötunni ulatuses) ja mõista need vastavas ulatuses hagejalt kostja kasuks välja.
25.Vastumääruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu kostja kohtu käsitlusega, et hagivastuse mahtu ja sisu arvesse võttes on kohus pidanud selle menetlusdokumendi koostamisele põhjendatuks 5,5 töötunni asemel 3 tundi. Tegelikkuses on lühema menetlusdokumendi koostamine üldjuhul keerulisem ja ajamahukam kui pikema menetlusdokumendi koostamine. Kostja eesmärgiks oligi koostada hagivastus võimalikult ülevaatlikult. Kostja sai hagimaterjale analüüsida küll 07.augusti 2020.a menetlusdokumendi koostamisel, kuid see ei tähenda, et ta oleks ilma täiendava läbilugemise ja analüüsimiseta saanud koostada hagivastust. Hagimaterjalide suurt mahtu ja eelnevaid selgitusi arvesse võttes on põhjendatud hagivastuse koostamise puhul pidada põhjendatud töömahuks 5,5, töötundi. Kostjale jäävad arusaamatuks ka kostja 16.oktoobri 2020.a menetlusdokumendi puhul koostamiseks kulunud 3 tunni vähendamise kaalutlused. Hageja 15.oktoobri 2020.a menetlusdokumendis esitatud seisukohtade analüüsimisele (sh viited väga mitmetele erinevatele tõenditele) ning nende suhtes omapoolsete põhjendatud seisukohtade kujundamisele ja koostamisele (ning lisaks veel ka menetluskulude nimekirja koostamisele kostja 19.oktoobri 2020.a menetlusdokumendi koosseisus) ei saa pidada põhjendatud töömahuks kõigest 1,5 töötundi.
26.Hageja palus jätta vastumääruskaebuse rahuldamata. Puudub põhjus menetluskulu suurendada, kuna väljamõistetud menetluskulud on ülemäära suured.
27.Harju Maakohus võttis kaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud vastumääruskaebus on põhjendamatu, kuid määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks hüvitise summas 2484 eurot (käibemaksuga) ning teha selles osas uus määrus, millega
2-20-11081 vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitist 774 euro võrra. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastumääruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks kaebustele märgib ringkonnakohus järgnevat.
29.TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse ja vastumääruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles määrus on kaebustega vaidlustatud, so osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja määras kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summa. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles kohus jättis hagi läbi vaatamata.
30.Esmalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust menetluskulude jaotust puudutavas osas.
31.Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.detsembri 2013.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13613, p 18).
32.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire ületanud. Ringkonnakohus nõustub menetluskulude jaotust puudutavas osas vaidlustatud määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda. Maakohus jättis menetluskulud õigesti TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda, arvestades, et kohtu ette toodud asjaolude alusel ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul võimalik tuvastada TsMS § 168 lg-te 4–5 kohaldamiseks vajalike eelduste olemasolu.
33.Hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja nõudeks kohustada kostjat hoiduma Nööripere kinnistult Rehe kinnistu elektrikilbini kulgeva maakaablitrassi kahjustamisest (sh maakaabli lahti ühendamisest Rehe kinnistul paiknevast elektrikilbist). Selleks, et jaatada kostja poolt nõude rahuldamist pärast hagi esitamist TsMS § 168 lg 4 või 5 mõttes, tuli hagejal põhistada kas faktiline maakaablitrassi kahjustamine kostja poolt või alternatiivselt sellise tegevuse toimepanemise kavatsus. Hageja ei ole selles edukas olnud.
34.Hageja on tuginenud kohtutäituri 30.juuli 2020.a e-kirjale ning sellele eelnenud telefonikõnele, milles kohtutäitur andis väidetavalt teada, et Kivisaare veevarustuse loomine toimub hageja elektriühenduse kahjustamise teel. Hageja ei ole määruskaebusmenetluses uusi tõendeid esitanud, kuigi see võimalus TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt olemas oli. Kirjavahetusest kohtutäituriga (tlk 52-55) ei ole aga kostja väidetavat kavatsust kinnisasja Nöörepere elektrisüsteemi kahjustamiseks ning väidetud kohtutäituri käitumist järeldada võimalik, kuna kohtutäitur on üksnes selgitanud, et ei ole veevarustuse taastajaks, tema ülesandeks on võimaldada kostjal täita kohtumäärust taastada veevarustus Rehe kinnistu pumpla kaudu ning juhul kui hagi tagamisega põhjustatakse kahju, on võimalik esitada kahju nõue (tlk 54). Nimetatud kavatsust ei tulene ka ülejäänud tõenditest, sh Y kirjast kohtutäiturile, millest nähtub vaid see, et kohtutäitur vastas lõpuks, et konkreetselt teostatavate toimingute üle otsustab kostja (tlk 55). Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtule tõendite ebaõige hindamine etteheidetav.
35.Maakohtule ei ole ette heidetav ka materiaalõiguse väär kohaldamine. On küll õige hageja väide, et õiguskirjanduse kohaselt piisab kahju tekitava tegevuse keelamise nõude esitamiseks õigusvastase teo toimepaneku ohust, kuid praegusel juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et hagejale tema poolt väidetud õiguste kahjustamise reaalne oht kostja käitumisest tulenenuks. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas maakohtu seisukohtadega.
2-20-11081
36.Kostja väidetavat soovi hageja õiguste kahjustamiseks ei põhista ka määruskaebuses kirjeldatud kostja edasine käitumine 30.juulil 2020.a, st Rehe kinnistult lahkumine veevarustust loomata. Hageja ei ole esile toonud ega põhistanud, et kostja teadis või pidi aru saama, et veevarustuse taastamiseks oli olemas määruskaebuses kirjeldatud alternatiivne võimalus, mis jäeti kasutamata ainult seetõttu, et kostja tegelikuks tahteks oli Nöörepere kinnistult Rehe kinnistu elektrikilbini kulgeva maakaablitrassi kahjustamine. Ringkonnakohtule nähtub kostja käitumisest pigem vastupidine. Kostja on ka hagi tagamise taotlusele vastates selgitanud, et tal puudus kohtumääruse alusel õiguslik alus võõrale kinnisasjale elektrijuhtme viimiseks või sinna generaatori paigutamiseks ning käitamiseks (tlk 83 pöördel). Pealegi nähtub tsiviilasja edasistest materjalidest, et hageja ise taastas Kivisaare kinnistu veevarustuse läbi Rehe kinnistul asuva veesüsteemi elektrivarustuse taastamise (tlk 139 pöördel).
37.Maakohtule ei ole etteheidetav ka kaalutlus, kas kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt võis hagejal hagiavalduse esitamisega esineda reaalne õiguskaitse vajadus ja kas hageja on kohtusse pöördunud põhjendatult. Arvestades hagiavaldusest loobumise fakti ning selle tagajärjena seaduses sätestatud võimalusi menetluskulude jaotuse määramisel tuligi kohtul seda teha.
38.Kuivõrd hageja oma väiteid kostja poolsest Nöörepere elektrisüsteemi kahjustamise kavatsusest (ei enne ega pärast hagi esitamist) põhistada ei ole suutnud, ei ole ka kostja poolt kohtumenetluse jooksul hagejale antud kinnitus, et tal ei ole kavas hageja õigusi tema poolt kirjeldatud viisil rikkuda ning ka ei anna Tartu Maakohtu 09.juulil 2020.a ja 27.juulil 2020.a kohtumäärused õigust katkestada Nöörepere kinnistu elektrivarustus (tlk 83 pöördel), käsitletav nõude rahuldamisena pärast hagi esitamist TsMS § 168 lg 4 või lg 5 mõttes. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul seaduslik alus menetluskulude ümberjagamiseks hageja määruskaebuses taotletud viisil.
39.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust menetluskulude kindlaksmääramist puudutavas osas.
40.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
41.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.detsembri 2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.juuni 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p-d 9 ja 10).
42.Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtule selles osas ette heita diskretsioonipiiride ületamist nii kostjale osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse kui ühe tööühiku hindamisel.
2-20-11081
43.Maakohus eksis selles, kui lähtus ühe tööühiku hinna põhjendatuse kontrollimisel vaid aastate jooksul eelduslikult tõusnud õigusabi hindadest. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus, arvestades asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja keerukust, sh esitatud menetlusdokumente ja tõendeid ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, seisukohal, et kostjale õigusabi osutanud lepingulise esindaja ühe tööühiku (tunnihinna) põhjendatud suuruseks saab 216 eurot (käibemaksuga) asemel pidada 180 eurot (käibemaksuga). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei olnud tegemist eriti keeruka vaidlusega, kohaldada ei olnud vaja seaduse või õiguse analoogiat ega ka Euroopa Liidu või välisriigi õigust. Kohtuvaidlus lõppes eelmenetluse staadiumis. Kostja on esitanud kokku kaks menetlusdokumenti, so vastused hageja esitatud hagi tagamise taotlusele ning hagiavaldusele. Kostja esitatud menetlusdokumentide maht ei ole suur, ka esineb nendes kordusi.
44.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole maakohus oma seisukohta põhjendanud osas, milles leidis, et kostjale 07.augustil 2020.a osutatud õigusabi toimingu osas on kogu sellele kuulunud aeg, so 7 h, põhjendatud. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus hagiavalduse ning hagi tagamise taotluse ning neile esitatud vastuste sisu ja mahtu, asja kestvust ja keerukust, samuti kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni seisukohal, et kostjale 07.augustil 2020.a osutatud õigusabi toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 7 h asemel 5 h.
45.Asjakohane ei ole hageja arvamus, et hagi tagamise taotlusele vastamise ajakulu ei tohi olla hagile vastuse koostamisele kuluvast ajast suurem. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja enda valikute tulemusena kujunenud olukord, kus kostjal tuli paratamatult seoses hagi tagamise taotlusega esile tuua nii taotluse lahendamiseks kui vaidluse sisu mõistmiseks olulised faktilised asjaolud. Seega pole ebaloogiline ega ka ebamõistlik, et hagi tagamise taotlusele esitatud vastus on võrreldes sellele järgnenud hagivastusega mahukam.
46.Ka ei ole alust vähendada ajakulu pelgalt põhjusel, et kostja menetlusdokumentides esitatud seisukohad sisaldavad muudes menetlustest kajastatud väited. Selline põhimõte ei tulene menetluskulude kindlaksmääramist reguleerivatest sätetest ega ka selle alusel väljakujunenud kohtupraktikast. Õigusvaidluste olemust ja kohatist läbipõimitust arvestades pole välistatud, et osaliselt või tervikuna kattuvad asjaolud toovad endaga kaasa ka sarnaste või kattuvate seisukohtade esitamise erinevates menetlustes. See asjaolu ei anna iseenesest alust jätta menetlusdokumendi koostamisega seotud menetluskulusid kindlaksmääramata või ainuüksi sel põhjusel väljamõistetavate kulude summat vähendada. Kohtul tuleb igas konkreetses asjas hinnata selle asjaga seotud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
47.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja määruskaebuse osaliselt, vähendades maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 2 h võrra ning kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitist seega 774 euro võrra (2484-1710=774). Kostjale osutatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 1710 eurot (käibemaksuga) (9,5x180), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Nimetatud summalt tuleb hagejal tasuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
48.Võttes arvesse eeltoodut, on ringkonnakohus seoses vastumääruskaebuse väidetega seisukohal, et maakohtu määrus on kostjale osutatud õigusabiteenuse ajakulu vähendamise osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu, vaidluse kestvust ja keerukust ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, õiglane ja põhjendatud ning selles osas puudub seaduslik alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Maakohtu seisukohtade kujunemine on jälgitav ja arusaadav, kohus on kostja lepingulise esindaja töö mahtu piisavalt analüüsinud ning oma
2-20-11081 otsustust põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt selles osas maakohtu seisukohtadega ning neid ei korda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.Kuna hageja määruskaebus jääb menetluskulude jaotust puudutavas osas rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda.
50.Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
51.Kostja 26.juulil 2021.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid järgnevalt: 18.detsembril 2020.a E.Arrase määruskaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine 2 h; 18. detsembril 2020.a Kivisaare Invest OÜ määruskaebuse koostamine 2 h; 26.juulil 2021.a menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 h. Eelnimetatud töödest puudutab menetluskulude jaotust 1,5 h. Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu on 184,40 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga summas 276,60 eurot ning viiviste väljamõistmist hüvitamisel kuuluvatelt menetluskuludelt seaduses sätestatud määras. Kõik menetluskulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega.
52.Ringkonnakohtu hinnangul saab menetluskulude jaotuse üle vaidlusega seoses määruskaebusega tutvumiseks, sellele vastuse koostamiseks ja sellega seoses menetluskulude nimekirja koostamiseks, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatuks ja vajalikuks pidada 1,5 h ja 0,25 h asemel 1 h.
53.Kostja lepingulise esindaja ühe tööühiku (tunnihinna) osas on ringkonnakohus samasugusel seisukohal nagu määruse põhjendustes eespool, st et põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks tuleb asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja keerukust, sh esitatud menetlusdokumente ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades pidada 180 eurot (käibemaksuga). Vaidlust menetluskulude jaotuse üle ei saa käesoleval juhul pidada eriliselt keerukaks ega mahukaks. Kostja vastus seonduvalt menetluskulude jaotusega on lühike ja lakooniline, ka ei ole hageja määruskaebus seda puudutavas osas kuigi mahukas. Menetluskulude nimekirjaga seoses on menetluskulude hüvitamine lubatav uuema kohtupraktika kohaselt (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.mai 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15).
54.Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja 180 eurot (käibemaksuga). Arvestades, et hageja on esitanud TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse, tuleb määruskaebuse esitajal kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Edasikaebeõigus
55.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib
2-20-11081 menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.