Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-19736
Nordecon AS hagi Eesti Vabariigi vastu Maanteeameti kaudu õiguse puudumise tuvastamise nõudes Hagihind hagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Nordecon AS (registrikood 10099962, Toompuiestee 35, Tallinn 10133); esindajad Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat A O ja vandeadvokaat M R (Ellex Raidla Advokaadibüroo, e-post: [email protected], [email protected]); Tsiviilasi
Kostja: Eesti Vabariik Maanteeameti 70001490, Teelise tn 4, Tallinn 10916); Kostja lepinguline [email protected]). Menetluse liik
esindaja:
kaudu
Kaidi
(registrikood
Sulg
(e-post:
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada, et hageja ja kostja vahel 18.04.2019 sõlmitud teeehituse töövõtulepingust nr xxxx ei tulene Eesti Vabariigile Maanteeameti kaudu õigust jätta andmata nõusolek standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduskasutatavat asfalti (kui 18. aprilli 2019 tee-ehituse töövõtulepingu nr xxxx lisa 2.1 „Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused“ punkti 4.4.3 mõttes uut täitematerjali) sisaldava kompleksstabiliseeritud kihi retsepti kooskõlastamiseks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Nordecon AS-lt (registrikood 10099962) kostja Eesti Vabariigi Maanteeameti kaudu (registrikood 70001490) kasuks välja kostja kulud dokumentaalsete tõendite saamiseks summas 2460 (kaks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot.
3.Mõista hagejalt Nordecon AS-lt (registrikood 10099962) kostja Eesti Vabariigi Maanteeameti kaudu (registrikood 70001490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 2460
eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas hagiavalduses nõude tuvastada, et hageja ja kostja vahel 18.04.2019 sõlmitud tee-ehituse töövõtulepingust nr xxxx ei tulene Eesti Vabariigile Maanteeameti kaudu õigust jätta andmata nõusolek standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduskasutatavat asfalti (kui
18.aprilli 2019 tee-ehituse töövõtulepingu nr xxxx lisa 2.1 „Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused“ punkti 4.4.3 mõttes uut täitematerjali) sisaldava kompleksstabiliseeritud kihi retsepti kooskõlastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija 18.04.2019 tee-ehituse töövõtulepingu, mille esemeks oli riigitee nr 4 xxxx ümbersõidu ning xxxx tankla ja xxxx liiklussõlmede ehitustöö. Punktide 2.1 ja 2.6 järgi olid lepingu lisadeks vastavalt tähtsuse järjekorrale lepingu eritingimused ja selle punktis 8.1 viidatud „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis“ (SKEJ), teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused ja hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused.
3.Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste punkti 4.4.3 järgi pidi kompleksstabiliseeritud kiht (KS) vastama muu hulgas SKEJ-le ning KS kihi ehitamisel tuli kasutada vähemalt 75% uut täitematerjali ja võis objektilt saadavat freespuru kasutada kuni 25% segu kogusest. SKEJ punkti 1.1 järgi said täitematerjalideks olla standardi EVS-EN 13043 nõuetele vastavad fraktsioneerimata täitematerjalid ja jämetäitematerjalid ning standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt.
4.Standardi EVS-EN 13043 punktid 3.1-3.4 eristasid omakorda looduslikku päritolu mineraalseid täitematerjale, mida on töödeldud ainult mehaaniliselt, tehislikke täitematerjale, mis on saadud tööstuslikult termiliste või muude protsesside tulemusena, ning taaskasutatavaid täitematerjale, mis on saadud varem ehituses kasutatud anorgaaniliste materjali ümbertöötlemise tulemusena.
5.Standardi EVS-EN 13108-8 sissejuhatuse järgi saadakse pärast selle standardi järgi katsetamist, hindamist ja klassifitseerimist korduvkasutatav asfalt. SKEJ punkti 3.4.1 järgi tuli korduvkasutataval asfaldil deklareerida terastikuline koostis koos lahustuva sideaine sisaldusega vastavalt standardis EVS-EN 13108-8 kirjeldatule.
6.Hageja leidis, et järelikult oli SKEJ punkti 1.1 järgi võimalike täitematerjalide jaotus järgnev: kas EVS-EN 13043 vastavad täitematerjalid ehk looduslik täitematerjal, tehislik täitematerjal või taaskasutatav täitematerjal või EVS-EN 13108-8 vastav korduvkasutatav asfalt.
7.SKEJ punkti 1.17 järgi pidi hageja esitama stabiliseerimissegu retsepti vähemalt kolm päeva enne segu paigaldamise algust kostjale teadmiseks ja insenerile kooskõlastamiseks. Insener pidi retsepti kooskõlastama või tagasi lükkama kolme tööpäeva jooksul peale selle saamist. 30. juulil 2019 esitas hageja insenerile kooskõlastamiseks ja kostjale teadmiseks stabiliseerimissegu retsepti, mis koosnes 25% ulatuses objektilt saadavast freesi purust, 27% ulatuses EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavast korduvkasutatavast asfaltist, 45,5% ulatuses killustikust ja 2,5% ulatuses tsemendist. 12. septembril 2019 esitas hageja samasisulise retsepti, mille koostis oli kostja palvel täiendavalt lahti kirjutatud. Kostja keelas inseneril retsepti kooskõlastamise ja hagejal EVS-EN 1308-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti kasutamise.
8.26. augustil 2019 teatas kostja hagejale, et hagejal tuleb KS kihi ehitamisel kasutada vähemalt 75% uut täitematerjali, mitte teiselt objektilt pärinevat freespuru. Kostja keelas hagejal täitematerjalina EVS-EN 1308-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti kasutamise, kuid ei selgitanud, millist konkreetset täitematerjali pidi hageja kasutama. 29. augustil 2019 teatas hageja, et retsepti kooskõlastamisel tekkinud viivitus on põhjustamas lisakulusid ja võib pikendada objekti valmimise tähtaega. Hageja palus, et kostja annaks insenerile nõusoleku retsepti kooskõlastamiseks hiljemalt 2. septembril 2019.
9.31. augustil 2019 teatas insener, et peab käsunditäitjana lähtuma kostja kui tellija juhistest ning kostja ei nõustu freespuru kasutamisega suuremas ulatuses kui 25%. 2. septembril 2019 teatas kostja, et jääb varasemate seisukohtade juurde ja hageja esitatud retsepti ei saa kooskõlastada. Kostja palus esitada lepingule vastav retsept, kuid jättis selgitamata, milline peaks see olema.
10.17. septembril 2019 toimus koosolek, kus kostja nõudis, et hageja kasutaks retsepti koostamisel kuni 25% ulatuses objektilt saadavat freesipuru ja vähemalt 75% ulatuses looduslikult purustatud materjale. Koosolekul otsustati, et hageja koostab tööde jätkamiseks kostja soovitud retsepti, kuid tekkinud erimeelsus lahendatakse kohtus.
11.18. septembril 2019 saatis hageja kostjale allkirjastamiseks koosoleku protokolli.
23.septembril 2019 saatis kostja hagejale muudetud koosoleku protokolli, milles jäi kindlaks, et ei luba inseneril EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti sisaldavat retsepti kooskõlastada. Samas oli kostja kustutanud nõude, et hageja peab kasutama 75% ulatuses looduslikult purustatud materjale. Kostja oli märkinud, et hageja peab kasutama 75% ulatuses lepingule vastavaid uusi materjale, jättes täpsustamata, mida ta silmas peab.
12.24. septembril 2019 saatis hageja kostjale vastuse, milles küsis, kas kostja peab uute täitematerjalide all silmas looduslikult purustatud täitematerjali. Kostja vastas samal päeval ja kordas, et hageja peab esitama lepingule vastava retsepti, jättes täpsustamata, mida silmas peab. 25.09.2019 saatis hageja kostjale enda allkirjastatud protokolli, milles keeldus retsepti kooskõlastamisest. Kostja jättis täpsustamata, et kui EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti sisaldav retsept ei vasta lepingule, siis milline retsept vastaks.
13.26.09.2019 saatis hageja kostjale kirja, milles leidis, et EVS-EN 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt on uus täitematerjal. Kostja vastas kirjale 27.09.2019 ja viitas teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste punktile 4.4.3 ja hankemenetluse käigus esitatud vastusele, milles oli märgitud, et kasutada tuleb standardis EVS-NE 13043 kirjeldatud uut looduslikku täitematerjali ehk looduslikku päritolu mineraalne täitematerjal, mida on töödeldud ainult
mehaaniliselt. Seega väljendas kostja esimest korda, et hageja peaks 75% ulatuses kasutama uut looduslikku täitematerjali.
14.30. septembril 2019 teatas hageja, et EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti kasutamise keelamine ja looduslikku päritolu täitematerjali kasutamise nõudmine on kostja lepingu rikkumine. Lähtuvalt 17. septembril 2019 kokkulepitust lubas hageja koostada kostja nõudmistele vastava retsepti ja esitada nõude EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti keelamisega seotud kulude hüvitamiseks.
15.Hageja esitas samal päeval insenerile kooskõlastamiseks kostja 27.09.2019 juhiste järgi koostatud retsepti, mis koosnes EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti asemel looduslikku päritolu täitematerjalist. Insener kooskõlastas retsepti 1. oktoobril 2019. Kokkuvõttes vaidlesid pooled selle üle, kas lepingust tuleneb kostjale õigus jätta andmata nõusolek KS kihi sellise retsepti kooskõlastamiseks, mis sisaldab teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste punkti 4.4.3 mõttes uue täitematerjalina standardi EVS-EN 13108-08 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti.
16.Hageja esitas kostja vastu tuvastushagi ja palus tuvastada, kas kostjal oli õigus jätta andmata nõusolek standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti sisaldava KS kihi retsepti kooskõlastamiseks. Hagejal on õiguslik huvi, sest sellest sõltub, kas hageja peab kandma standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti kasutamise keelamisest tingitud viivitusega ja EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti asemel EVS-NE 13043 nõuetele vastava loodusliku täitematerjali kasutamisega seotud kulu ise või saab ta esitada kostja vastu nõude, et viimane hüvitaks talle eeltoodust tuleneva kahju.
17.Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste punkti 4.4.3 järgi pidi KS kihi ehitamisel kasutama vähemalt 75% ulatuses uut täitematerjali ja kuni 25% ulatuses objektilt saadavat freespuru. Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste punkti 4.4.3 eesmärk on sätestada KS kihi ehitamiseks objektivälise täitematerjali ja objektilt saadava freespuru vahekord. Kui objektiväline täitematerjal pidi vastama SKEJ punkti 1.1 järgi standardi EVS-EN 13043 või standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele, siis objektilt saadavale freespurule SKEJ punkti 3.4.1 järgi tugevusnõudeid ei olnud esitatud. Seega leidis hageja, et teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste punkti 4.4.3 järgi pidi KS kihi ehitamisel kasutama vähemalt 75% ulatuses mitte objektilt saadavat freespuru, vaid objektivälist täitematerjali.
18.SKEJ punkti 1.1 ja standardi EVS-EN 13043 punktide 3.1-3.4 järgi said täitematerjalideks olla standardi EVS-EN 13043 nõuetele vastavad fraktsioneerimata täitematerjalid ja jämetäitematerjalid (looduslikku päritolu täitematerjalid, tehislikud täitematerjalid, taaskasutatavad täitematerjalid) ja standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt. Standardi EVS-EN 13108-8 järgi oli nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt sobiv kasutamiseks asfaltsegu lähtematerjalina. SKEJ punkti 3.4.1 järgi tuleb korduvkasutataval asfaldil deklareerida terastikuline koostis koos lahustuva sideaine sisaldusega vastavalt standardis EVS-EN 13108-8 kirjeldatule. Hageja leidis, et standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt on käsitatav teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste punkti 4.4.3 mõttes uue täitematerjalina. Seda on kinnitanud projekti koostanud Roadplan OÜ.
19.Hageja ei nõustunud, et korduvkasutatava asfaldi kasutamise välistas kostja hankemenetluse raames antud selgitus. Lepingu punkti 2.6 järgi asuvad hankemenetluses antud selgitused tähtsusjärjekorras tagapool kui lepingu eritingimused ja teetööde tehniliste kirjelduse eritingimused ning neis viidatud SKEJ. Lisaks andis kostja selgituse kuus minutit pärast hageja pakkumuse esitamist ning üks tund ja kaks minutit enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist. Hageja ei saanud kostja selgitusega pakkumuse esitamisel arvestada. Täitematerjali piiramine
üksnes looduslikku päritolu materjaliga oleks tähendanud riigihanke alusdokumentide muutmist, millisel juhul oleks kostja pidanud RHS § 82 lg 1 järgi pakkumuste esitamise tähtaega pikendama.
20.Tee-ehituses puudub tava ning hageja ja kostja vahel puudub praktika, mis välistaks KS kihi ehitamisel standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti kasutamise. Lepingu eesmärgist ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt pidi kostja andma nõusoleku korduvkasutatava asfaltiga retsepti kooskõlastamiseks.
21.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja vastus põhineb peamiselt näidetest, kus võrreldakse KS kihi ehitamist uutest materjalidest ja freespurust. Kostja on ekslikult samastanud objektilt saadud freespuru objektile tarnitava korduvkasutatava asfaldiga. Samas kostja möönis, et TTK eritingimuste punkti 4.4.3 järgi võis konkreetse objekti puhul kasutada KS kihi ehitamisel kuni 25% ulatuses objektilt saadavat freespuru. Järelikult on asjakohatud kostja võrdlused uute materjalide ja freespuru kasutamise kohta, kuna 25% ulatuses oli objektilt saadava freespuru kasutamine lubatud.
22.Hageja leidis, et freespuru termini üldistab kasutamine ei ole korrektne, sest kui objektilt saadud freespurule tugevusnõudeid ei esitata, siis objektile tarnitav korduvkasutatav asfalt eraldi toodetud ja sellele väljastatakse vastavusdeklaratsioon ning täitematerjalil on kontrollitud ja teada tugevusomadused. Hageja viitas SKEJ punktidele 3.1.1 ja 3.4.1. TTK eritingimuste punktis 4.4.3 märgitud objektilt saadav freespuru tähendas just konkreetse objekti vana teekatte freesimisel saadud freespuru, millele SKEJ punktide 3.1.1 ja 3.4.1 järgi tugevusnõudeid ei esitatud. Hageja leidis, et seega sai vaidlus olla vaid selles, kas TTK eritingimuste punktis 4.4.3 märgitud KS kihi ehitamisel vähemalt 75% ulatuses uue täitematerjali kasutamise nõue välistas EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti kasutamise. Pooled ei vaidle, et EVS-EN 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt on SKEJ punkti 1.1 järgi täitematerjal. Hageja leidis, et vähemalt 75% ulatuses uue täitematerjali kasutamise nõue ei välista korduvkasutatava asfalti kasutamist.
23.Kostja viitas kvaliteedinõuete § 13 lõikele 2, mille järgi valmistatakse stabiliseeritud segud kas asfaltbetoonkatte freesimisel saadud materjalist uute materjalide lisamisega või uutest täitematerjalidest. Seega sai stabiliseerimissegu teha kas objektilt saadavast freespurust ja uutest täitematerjalidest või täielikult uutest täitematerjalidest. Pakkujatel oli vaja teada, millises ulatuses saab materjali objektilt ja millises ulatuses peab uusi materjale objektile juurde tooma. Seepärast leidis hageja, et uus materjal tähendas kõiki objektile tarnitavaid materjale, seahulgas EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti.
24.Kostja viitas SKEJ punktile 3.1.1. ja leidis, et freespuru kui taaskasutatavat materjali ei saanud käsitleda uue täitematerjalina. Kostja jättis tähelepanuta, et objektile tarnitav korduvkasutatav asfalt pidi vastama EVS-EN 13108-8 nõuetele, mistõttu olid selle omadused nõuetekohaselt tõendatud ja seda sai pidada uueks täitematerjaliks.
25.Seda, et 75% ulatuses uue täitematerjali kasutamise nõue ei välista EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti kasutamist, kinnitab kostja viidatud varasem praktika. Hankemenetluses esitatud pakkuja küsimus freespuru kasutamise kohta näitab, et pakkujatele ei olnud mõistetav, et uus täitematerjal ei tähenda nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti. Alusetu on kostja väide, et hageja soovib hankelepingu muutmist. Hankelepingu tõlgendamisel ei saa lähtuda ainult kostja arusamast, vaid VÕS § 29 lg 4 järgi tuleb lähtuda poolte ühisest tahtest.
26.Hageja ei nõustunud, et pärast kostja 18.03.2019 selgitust oleks hageja võinud võtta pakkumise tagasi või jätta lepingu sõlmimata. Kuna kostja esitas selgituse kuus minutit pärast hageja pakkumuse esitamist, ei saanud hageja sellega arvestada. Kostja selgitus ei saanud ka hanke alusdokumente muuta. Kui hageja oleks võtnud pakkumuse tagasi, oleks kostjal olnud õigus realiseerida hageja tagatis 120 000 eurot ning nõuda hagejalt hinnalt järgmise pakkumuse maksumuse ja hageja pakkumuse maksumuse vahe hüvitamist. Hagejal ei olnud tegelikku võimalust pakkumust tagasi võtta või jätta hankeleping sõlmimata.
27.02.06.2020 seisukohtades palus hageja jätta S. S arvamus vastu võtmata ja sellega seotud kostja väited tähelepanuta. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti ei saa käsitada uue täiematerjalina, sest SKEJ punkt 1.1 eristab EVS-EN 13043 nõuetele vastavaid täitematerjale ja EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti. Kostja jätab mainimata, et EVS-EN 13043 punkti 3.1 järgi võib ka EVS-EN 13043 nõuetele vastav täitematerjal olla taaskasutatav täitematerjal. Ka kostja viidatud standard lubab käsitada uue täitematerjalina taaskasutatud täitematerjali.
28.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti ei saa käsitada uue täiematerjalina, sest SKEJ ei erista objektilt pärit freespuru ja objektivälist freespuru. SKEJ punkt 3.4.1 eristab vana teekatte freesimisel saadud freespuru, milles sisalduvale täitematerjalile tugevusnõudeid ei esitata ja objektile tarnitavat freespuru, mis peab vastama standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele. Objektile tarnitav korduvkasutatav asfalt on eraldi toodetud, sellele väljastatakse vastavusdeklaratsioon ning täitematerjalil on kontrollitud. Hageja leidis, et SKEJ eristab selgelt objektilt pärit freespuru ja EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti.
29.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti ei saa käsitada uue täiematerjalina, sest SKEJ punkt 5.1.5 mainib eraldi uut täitematerjali. SKEJ punkt 5.1.5 mainib küll uut täitematerjali, kuid sellest ei ole võimalik järeldada, et see uus täitematerjal hõlmaks vaid EVS-EN 13043 nõuetele vastavaid täitematerjale.
30.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti ei saa käsitada uue täiematerjalina, sest projekt eristas freespurust ja uutest materjalidest KS kihti. Projektis mainiti küll freespurust ja uutest materjalidest KS kihti, kuid sellest ei saa järeldada, et uutest täitematerjalidest KS kiht ei võiks sisaldada korduvkasutatavat asfalti. TTK eritingimuste punkti 4.4.3 järgi võis konkreetse objekti puhul kasutada KS kihi ehitamisel kuni 25% ulatuses objektilt saadavat freespuru. Järelikult ei tulnud KS kihti rajada uutest materjalidest. Kostja möönis, et freespuru asendati uute materjalidega põhjusel, et kõnealuselt objektilt ei tekkinud piisavas koguses freespuru.
31.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti ei saa käsitada uue täiematerjalina, sest KS kihi paksus pidi olema 15 cm. Kostja väide lähtub eeldusest, et KS kiht tuli rajada uutest materjalidest. Samas on kostja möönnud, et kuni 25% ulatuses võis kasutada objektilt saadavat freespuru. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et EVSEN 13108-8 nõuetele vastavast korduvkasutatavast asfaltist ei ole võimalik ehitada 15 cm paksust KS kihti.
32.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti ei saanud käsitada uue täiematerjalina, sest EVS-EN 13108-8 sissejuhatuses on kasutatud terminit „objektilt saadud asfalt“, mistõttu ei ole oluline, kas asfalt pärineb samalt objektilt või mitte. SKEJ punktis 3.4.1 on kasutatud terminit „objektile tarnitav korduvkasutatav asfalt“. Järelikult lepingus viidatud dokumendid eristasid objektilt saadud asfalti ja objektile tarnitavat korduvkasutatavat asfalti. Kostja ise tegi sellel vahet, märkides TTK eritingimuste punktis 4.4.3,
et KS kihi ehitamisel võis kasutada kuni 25% ulatuses just objektilt saadud freespuru. TTK eritingimuste punkt 4.4.3 ei piiranud objektile tarnitava korduvkasutatava asfalti kasutamist.
33.Hageja ei nõustunud, et EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti ei saanud käsitada uue täiematerjalina, sest kostja 18. märtsi 2019 vastuse kohaselt tuli uue täitematerjalina kasutada looduslikku täitematerjali. Pakkujatele ei olnud aru saada, et TTK eritingimuste punktis 4.4.3 nimetatud „uus täitematerjal“ ei hõlma EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti. Lepingu punkti 2.6 järgi asuvad kostja selgitused tähtsuse järjekorras tagapool kui TTK eritingimused ja SKEJ. Kostja andis selgituse kuus minutit pärast hageja pakkumuse esitamist.
34.Kostja pole selgitanud, miks peaks „uus täitematerjal“ hõlmama üksnes looduslikku täitematerjali ja mitte standardis EVS-EN 13043 nimetatud tehislikku täitematerjali. Kostja näited ei sisaldanud „uue täitematerjali“ terminit. Kostja näidetest tulenes, et KS kiht pidi koosnema 47,5% ulatuses killustikust. Killustik ehk looduslik täitematerjal on eraldi EVS-EN 13043 kohane täitematerjal. Seega puudutavad näited ühe kindla EVS-EN 13043 kohase täitematerjali kasutamise.
35.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et korduvkasutatavat asfalti ei saa pidada uueks täitematerjaliks, kuna sellisel juhul muutuksid hankemenetluse ajal hanke tingimused. Hageja pöördus kohtusse just selleks, et kostja lähtuks hankedokumentides teatavaks tehtud tingimustest. Kohus saab tingimusi tõlgendada, kuid mitte neid muuta.
36.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta soovis paigaldada 50%-50% segu. Hageja esitas retsepti segule, mis koosnes 25% ulatuses objektilt saadud freespurust ja 72,5% ulatuses SKEJ punkti 1.1 kohastest uutest täitematerjalidest. Asjakohatud on kostja spekulatsioonid, justkui võinuks EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti näol olla tegemist samalt objektilt saadud freespuruga, sest EVS-EN 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt oli juba objekti laoplatsile valmis veetud.
37.Kui objektilt saadav freespuru on nö tasuta materjal, siis objektile toodavate uute materjalide (sh korduvkasutatava asfalti) puhul peavad pakkujad arvestama täiendavate kuludega. EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti tuleb eraldi toota ning eraldi kontrollida; sellele tuleb eraldi vastavusdeklaratsioon taotleda. Kostja ise on möönnud, et 25% ulatuses objektilt saadavast freespuru kasutamise kriteerium lähtus asjaolust, et rohkem objektilt freespuru ei tekkinud.
38.Kostja soovis tõendada S. S arvamusega, kuidas pidi lepingupooltega sarnane isik TTK eritingimuste punkti 4.4.3 samadel asjaoludel mõistma ja millised on uue täitematerjali omadused võrreldes freespuruga. Hageja palus arvamuse jätta vastu võtmata. Tõendeid saab esitada faktiliste asjaolude kohta, kuid lepingu tõlgendamine ei ole faktiline asjaolu, vaid kohtu õiguslik hinnang. See, millised on mõne muu täitematerjali omadused võrreldes objektilt saadava freespuruga, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Killustiku omadused ei oma mistahes tähtsust otsustamaks selle üle, kas TTK eritingimuste punkt 4.4.3 välistas KS kihi ehitamisel korduvkasutatava asfalti kasutamise.
39.03.08.2020 seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. S. S arvamus ei välista standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti käsitamist uue täitematerjalina. Teede ehituse valdkonna asjatundjate arvamused kinnitavad, et standardi EVSEN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti on õige käsitada uue täitematerjalina. S. S on nõustunud, et sõna-sõnalt võib uue täitematerjalina mõista nõuetele vastavat materjali,
mis ei ole varem olnud kasutuses. Tegu on uue tootega, mis ei ole pärast ümbertöötlemist kasutuses olnud.
40.S. S leidis, et uueks täitematerjaliks võib pidada taaskasutatud täitematerjali tingimusel, kui see on hiljuti valmitud, sellel on olemas toimivus- ja vastavusdeklaratsioonid ning see vastab täitematerjalide nõuetele. Järelikult oli korduvkasutatav materjal uus. Ebaõige on S. S väide, et freespuru ega ringlusse võetud asfalt ei saanud olla uus täitematerjal EVS-EN 13043 või EVSEN 13424 järgi. SKEJ punkti 1.1 järgi said täitematerjalideks olla mitte ainult standardi EVS-EN 13043 nõuetele vastavad fraktsioneerimata täitematerjalid ja jämetäitematerjalid, vaid ka standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt.
41.S. S näited freespuru sobimatuse kohta on asjakohatud, sest erinevalt näidetest lisatakse KS kihile vajalikke tugevusomadusi andvaid sideaineid ja SKEJ punkti 4.4.2 järgi pidi KS kihi retsepti koostamisel lähtuma lepingus ja SKEJ-s ettenähtud miinimumnõuetest ja tugevusomadustest. Ebaõige on S. S väide, et kuna freespuru ei ole iseseisev täitematerjal, ei kehti selle puhul automaatselt täitematerjalidele esitatavad nõuded. S. S ei erista objektilt saadavat freespuru ja korduvkasutatavat asfalti, mis vastab standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele.
42.Kokkuvõttes ei välista S. S arvamus EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti käsitlemist uue täitematerjalina. Seda on kinnitanud volitatud teede-insener A.K. A.K on leidnud, et S. S näited ei ole asjakohased, sest KS kihti lisatakse lisaks täitematerjalidele uusi sideaineid, mis muudavad kihi omadusi.
43.Volitatud teedeinsener A.K on selgitanud, et juhendites ja normdokumentides puudub uue täitematerjali määratlus ning kui materjal vastab kõigile materjalile esitatavatele nõuetele, tuleks see insenertehnilisest vaatenurgast lugeda uueks materjaliks või sellega samaväärseks. A.K on kinnitanud, et korduvkasutatav asfalt on uus deklareeritud toode, mis vastab lepingus esitatud tingimustele.
44.Asjatundja K.M on selgitanud, et kui freespuru töödeldakse ja tootja vastavust hindab volitatud hindamisasutus, on tegemist tootega. Seega on töövõtja korduvkasutatav asfalt lepingu mõistes uus toode.
45.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja pidas asjakohatuks kostja väidet, et korduvkasutatava asfaldi kasutamiseks oleks pidanud kogu konstruktsiooni üle projekteerima ja uued katendiarvutused teostama. Kostja nägi TTK punktis 4.4.3 ette, et kompleksstabiliseeritud kihi ehitamisel võis kasutada 25% ulatuses objektilt saadavat freespuru. Kostja möönis 5. veebruari 2020 vastuses, et sellisele freespurule ei esitata mis tahes tugevusnõudeid. Kui kostja väidete järgi oli konstruktsioon projekteeritud ja katendiarvutused teostatud arvestusega, et kompleksstabiliseeritud kiht ehitatakse uutest materjalidest, oleks pidanud konstruktsiooni üle projekteerima ja uued katendiarvutused teostama hoopis põhjusel, et kostja võimaldas kasutada kompleksstabiliseeritud kihi ehitamisel nõuetele mittevastavat freespuru.
46.Kompleksstabiliseeritud kihi retsept koostatakse lepingu täitmise käigus, kui on selgunud objektilt saadava freespuru terakoostis ning tugevusomaduste ja vajaliku sõelkõvera saavutamiseks lisatakse vajalikud täitematerjalid ja sideained. TTK eritingimuste punkti 4.4.3 järgi selguvad kompleksstabiliseeritud kihi retsepti koostamisel tegelikult kasutatavad segu kogused. Ka praegusel juhul oli töövõtjal mitte kohustus, vaid õigus kasutada 25% ulatuses freespuru. See tähendab, et töövõtjal oli õigus kasutada üksnes uusi täitematerjale. Kompleksstabiliseeritud kihi ehitamiseks kasutatavate materjalide vahekorra täpsustumine ei tinginud üle projekteerimist ja uute katendiarvutuste teostamise vajadust.
47.Ebaõige on kostja väide, et ka muud dokumendid peale TTK eritingimuste eristavad freespuru ja uut täitematerjali ega erista freespuru sõltuvalt selle päritolust. Mitte ükski dokument peale TTK eritingimuste ei sisalda „uue täitematerjali“ terminit. SKEJ ja standardid sisaldavad vaid „täitematerjali“ terminit. Vaidlust ei ole, et SKEJ punktid 3.1.1 ja 3.4.1 eristavad vana teekatte freesimisel saadud freespuru, millele tugevusnõudeid ei esitata, ja objektile tarnitavat korduvkasutatavat asfalti, mis peab vastama EVS-EN 13108-8 nõuetele. Kostja ise eristas objektilt saadud freespuru. Seega on vale väita, et freespuru ei eristata selle päritolu järgi.
48.Eksitav on kostja väide, et freespuru ei ole uus toode, sest seda ei ole ümber töödeldud. Selline väide ei ole kohane korduvkasutatava asfaldi osas. Selleks, et korduvkasutatav asfalt vastaks EVS-EN 13108-8 nõuetele, on seda töödeldud, katsetatud, hinnatud ja klassifitseeritud. Töötlemine toimub samade purustajate ja sõeladega, millega töödeldakse teisi fraktsioneerimata täitematerjale ja jämetäitematerjale. Seega on EVS-EN 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt uus toode. Hagejaga sarnase mõistliku isiku vaates piiras kostja TTK punktis 4.4.3 ehitatavalt objektilt pärineva freespuru kasutamist põhjusel, et erinevalt objektile tarnitavast korduvkasutatavast asfaltist ei esitata objektilt pärinevale freespurule tugevusnõudeid.
49.Alusetu on kostja S. S arvamusele tuginev seisukoht, et kui tee-ehituse dokumentides sisaldub mõiste „täitematerjal“, tuleb lähtuda standarditest EVS-EN 13043 või EVS-EN 13242, mitte EVS-EN 13108-8. See on vastuolus SKEJ punktiga 1.1. SKEJ oli pooltele siduv lepingudokument. S. S väide, et standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt ei ole täitematerjal ühe konkreetse standardi EVS-EN 13043 mõttes, on õige, kuid asja lahendamisel tähtsusetu.
50.Standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt ei pea standardi EVS-EN 13043 järgsete täitematerjalidega samastatav olema. SKEJ tabelis 2 on nähtud ette, millistele nõuetele peavad KS kihis kasutatavad täitematerjalid vastama. SKEJ lisas 2 on nähtud ette, millistele katsestandarditele peavad lisatava täitematerjali omadused EVS-EN 13043 või 13242 mõistes vastama. Standardi EVS-EN 13108-8 punkti 5.3 järgi tuleb korduvkasutatava asfalti puhul dokumenteerida ja deklareerida asjakohased omadused. Seetõttu on EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti puhul asjakohatu S. S väide, mille järgi ei ole freespurule võimalik määrata täitematerjalile nõutavaid omadusi.
51.Kostja selgitus hankemenetluses ei saanud muuta hanke tingimusi. RHS § 46 lg 3 järgi ei tohtinud kostja selgitused sisaldada uut teavet, ilma milleta polnuks pakkumuste esitamine võimalik või oleksid esitatud pakkumused muutunud mittevastavateks. Samuti oli RHS § 46 lg 3 järgi keelatud selgituste alusel riigihanke alusdokumente muuta. Lepingu punkti 2.6 järgi olid kostja selgitused tähtsuse järjekorras tagapool kui lepingu eritingimustes viidatud SKEJ ja TTK eritingimused.
52.Kostja hinnangul välistas korduvkasutatava asfaldi kasutamise asjaolu, et pärast hankemenetluses antud kostja selgitust ei asunud hageja erimeelsust kõrvaldama, vaid allkirjastas lepingu. Jääb arusaamatuks, millisele erimeelsusele kostja viitab. Lepingu sõlmimisel puudus hageja ja kostja vahel mis tahes erimeelsus. Hageja sõlmis lepingu, lähtudes lepingus kirjapandust.
53.Kostja arvates pidi hagejale olema varasema praktika pinnalt selge, et kostja määrab kindlaks kompleksstabiliseeritud segus kogu freespuru kasutamise määra, mitte ei piira seda, millises määras võib kasutada just objektilt pärit freespuru. See väide on vastuolus varasema praktikaga ja TTK eritingimuste punkti 4.4.3 kujunemisega. Varasemas praktikas nägi kostja ette, et kompleksstabiliseeritud kihi ehitamisel kasutatakse 50% ulatuses killustikku ja 50% ulatuses
freespuru. Seega nägi kostja ette, et peab kasutama ühte konkreetset standardile EVS-EN 13043 vastavat täitematerjali ja võib kasutada 50% ulatuses objektilt saadavat freespuru. Praegusel juhul nägi TTK eritingimuste punkt 4.4.3 ette, et kompleksstabiliseeritud kihi ehitamisel kasutatakse 75% ulatuses uusi täitematerjale ja 25% ulatuses objektilt saadavat freespuru.
54.Kostja möönis, et eritingimustega oli kindlaks määratud sellise freespuru maksimaalne maht, millele tugevusnõuded puudusid. Seega oli kostja varasemas praktikas ja antud juhul piiranud seda, millises ulatuses võis kasutada objektilt pärinevat freespuru.
55.Ebaõiged ja asjakohatud on kostja väited, et korduvkasutatava asfaldi kasutamist välistas asjaolu, et 50/50 koostisega KS kihi survetugevus on oluliselt madalam kui 75/25 koostisega KS kihi survetugevus. 50/50 koostisega KS kihis sisaldus oleks sisaldunud 50% killustikku (koos sideainetega) ja 50% objektilt saadud freespuru. Praegusel juhul ei ole hageja soovinud sellise koostisega KS kihti rajada. Hageja soovis rajada 75/25 koostisega kompleksstabiliseeritud kihi, milles oleks sisaldunud 75% ulatuses objektile tarnitavaid uusi täitematerjale ning 25% ulatuses objektilt saadud freespuru. KS kihile annab survetugevuse eelkõige hüdraulilise sideaine hulk, mistõttu pididki xxxx lõigu ja xxxx ümbersõidu survetugevused erinema. Kostja näited on asjakohatud, sest need ei seondu EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfaltiga.
56.TTK eritingimuste punkt 4.4.3 on selge selles mõttes, et see ei välistanud EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti kasutamist. TTK eritingimuste punkt 4.4.3 ei ole selge selles mõttes, et see välistas EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti kasutamise. Seda kinnitab hankemenetluse käigus TTK eritingimuste punkti 4.4.3 kohta esitatud küsimus. Kui TTK eritingimuste punkt 4.4.3 oleks EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti kasutamise selgelt välistanud, poleks sellist küsimust esitatud. Selguse välistab asjaolu, et asjatundjate hinnangul sai EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti käsitada TTK eritingimuste 4.4.3 mõttes uue täitematerjalina. Seetõttu tuleb TTK eritingimuste punkti 4.4.3 tõlgendada VÕS § 39 lg 1 järgi igal juhul kostja kahjuks.
57.Hageja ei nõustunud, et A.K arvamus ei sisalda metoodikat ega asjaolusid, mille tulemusena on ta järeldusteni jõudnud. A.K mõttekäik on loogiliselt jälgitav ja järeldused tuginevad arvamuses viidatud asjakohastele materjalidele. Õige on kostja väide, et A.K osales vaidlusaluse objekti projekteerimisel ja koostas vaidlusaluse objekti katendiarvutuse. Õige on, et A.K on katendiaruandes eristanud freespuru ja uusi täitematerjale ning projektis lähtuti eeldusest, et kompleksstabiliseeritud kiht ehitatakse üksnes uutest täitematerjalidest. Projekti seletuskirjas uute täitematerjalide termini mitmuses kasutamine näitab, et KS kihi võis ehitada mitte üksnes kostja sobilikuks peetud killustikust, vaid kõigist SKEJ punkti 1.1 järgsetest täitematerjalidest. Puudub vaidlus, et TTK eritingimuste punkt 4.4.3 lubas kasutada kompleksstabiliseeritud kihi ehitamisel 25% ulatuses objektilt pärit freespuru, millele nõudeid ei esitata.
58.A.K ei ole väitnud, et uutel täitematerjalidel ja objektilt saadud freespurul pole vahet. A.K arvamuse keskmes oli küsimus, kas standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti saab käsitada uue täitematerjalina. A.K leidis, et korduv-kasutatav asfalt on uus deklareeritud toode. Sellisel seisukohal ei ole mitte mingit seost objektilt saadud freespuruga. Objektilt saadud freespuru omaduste kaudu ei saa iseloomustada EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti.
59.A.K kui vaidlusaluse objekti projekteerimisel osalenud ja katendiarvutuse koostanud isiku seisukoht kinnitab, et kostja viidatud seletuskirjas mõeldi „uute materjalide“ all kõiki SKEJ punktis 1.1 nimetatud täitematerjale, sh standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti. Kostja arvamus, et objektilt saadud freespuru kohta esitatud väited kehtivad objektile tarnitava korduvkasutatava asfalti kohta, on ebaõige.
60.Ebaõige on kostja väide, et asjas tuleb tuvastada, kas freespuru oli lepingu mõistes uus materjal. Tuvastada tuleb, kas standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt saab olla lepingu mõistes uus täitematerjal. Kostja väidete kohaselt piiras ta freespuru kasutamist 25%-ga põhjusel, et K.Mi seisukoha järgi muudab freespuru valmiva segu kvaliteedinäitajad ettearvamatuks. K.Mi seisukoht puudutas aga objektilt saadavat töötlemata freesipuru. Seega ei välistanud K.Mi seisukoht standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti kasutamist.
61.Algne projektdokumentatsioon nägi ette KS kihi ehitamise uutest materjalidest. Kostja viidatud seletuskiri nägi ette KS kihi ehitamise uutest materjalidest mitmuses. Seega ei nähtu ette vaid killustiku kasutamist. Projektdokumentatsiooni koostamisel osalenud A.K on kinnitanud, et projektdokumentatsiooni järgi oli pakkujatel õigus kasutada kõiki kohaseid täitematerjale. Lepingu punkti 2.6 järgi asus projektdokumentatsioon tähtsusjärjekorras tagapool kui TTK eritingimused. Seega sai kostja TTK eritingimustega projektdokumentatsioonist kõrvale kalduda.
62.Kostja eristas TTK eritingimuste punktis 4.4.3 objektilt saadavat freespuru ja uusi täitematerjale. Poolte vahel ei ole vaidlust, et objektilt saadava freespuru all on mõeldud vaidlusaluselt objektilt saadavat freespuru, millele SKEJ punkti 3.4.1 järgi ei esitata tugevusnõudeid. Objektilt saadava freespuru kasutamise võimaldamine ei välistanud, et ülejäänud osas võis kasutada kõiki kohaseid täitematerjale. TTK eritingimuste punkti 4.4.3 järgi võis kasutada uusi täitematerjale mitmuses. Kui varasematel juhtudel oli täitematerjali valik piiratud killustikuga, siis seekord oli valik vaba ja kasutada sai kõiki täitematerjale.
63.Standardile EVS-EN 13108-08 vastav korduvkasutatav asfalt ei ole sama mis objektilt saadav freespuru. Asjakohased ei ole objektilt saadava freespuru kohta esitatud väited ja võrdlused. Ehkki täitematerjalis sisalduv asfalt on korduvkasutatav, on standardile EVS-EN 13108-08 vastav korduvkasutatav asfalt täitematerjalina uus. Seda on kinnitanud A.K, K.M ja S. S. Hageja lähtus retsepti koostamisel korduvkasutatavast asfaltist, mis oli toodetud 2019. aastal, millele oli väljastatud asjakohane vastavusdeklaratsioon ja mis vastas standardi EVS-EN 13108-08 nõuetele.
64.Isegi kui standardile EVS-EN 13108-08 vastavat korduvkasutatavat asfaldi ei peeta TTK eritingimuste punkti 4.4.3 mõttes uueks täitematerjaliks või TTK eritingimuste punkti 4.4.3 ei peaks tõlgendama kostja kahjuks, võis hageja standardile EVS-EN 13108-08 vastavat korduvkasutatavat asfaldi kasutada. TTK eritingimuste punkti 1.1.2 ja TTK punkti 1.1.2 järgi võis täitematerjalina kasutada kõiki nõuetele vastavaid ja samaväärseid täitematerjale, olenemata nende päritolust, tootmisviisist, tüübist jne. A.K arvamus tõendab, et standardile EVS-EN 13108-08 vastav korduvkasutatav asfalt täidab kõik SKEJ tabelis 2 täitematerjalidele seatud nõuded ning on täitematerjalina kasutamiseks sobiv ja teiste täitematerjalidega samaväärne.
65.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 18 581 eurot, millest hagi esitamisel tasutud riigilõiv oli 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 18 281 eurot. Hagejat esindasid menetluses kaks esindajat. A O osutas õigusabi 13,4 tundi tasuga 220 eurot ilma käibemaksuta ja 10,5 tundi tasuga 250 eurot ilma käibemaksuta. M R osutas õigusabi 18,9 tundi tasuga 180 eurot ilma käibemaksuta ja 42,3 tundi tasuga 220 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabikulud ei sisalda käibemaksu. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
66.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et tema kui tellija ning hageja kui töövõtja vahel oli sõlmitud töövõtuleping nr xxxx riigitee nr xxxx (xxxx) xxxx km 37-42 xxxx ümbersõidu ning xxxx tankla ja xxxx liiklussõlmede ehitustöö teostamiseks. Kostja nõustus, et poolte vaheline vaidlus puudutas tema õigust keelduda retsepti kooskõlastamisest.
67.KS segu on täitematerjalide ja orgaanilise ning hüdraulilise sideainega seotud segu. Pooled vaidlevad, millist täitematerjali võis hageja KS segus kasutada. Uue täitematerjalina on Eesti teede ehituses kasutatud killustikku. Järelikult vaidlevad pooled selle üle, millises ulatuses võis hageja KS segus täitematerjalina kasutada freespuru ja killustikku.
68.Nõudeid KS kihis kasutatavale täitematerjalile reguleerivad lepingu lisaks 2 olev projektdokumentatsioon, lepingu lisaks 2.1 olevad teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused (TTK), lepingu lisaks 3 olev stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis (SKEJ) ja teetööde tehniline kirjeldus ning lepingu lisaks 4 olevad hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused. Samuti reguleerivad nõudeid majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101 tee ehitamise kvaliteedi nõuete kohta, standard EVS-EN 13043 „Asfaltsegude ning teede, lennuväljade ja muude liiklusalade pindamisekihtide täitematerjalid“ ja standard EVS-EN 13108-8 „Asfaltsegud. Materjali spetsifikatsioon. Osa 8: Ringlussevõetud asfalt“.
69.Lepingu punkti 2.6 kohaselt on dokumentide tähtsusjärjekorras esimene leping, seejärel lepingu eritingimused, sealhulgas neis viidatud SKEJ, seejärel teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused, teetööde tehnilised kirjeldused, hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud vastused, projekti seletuskiri, projekti joonised, kululoend, muud projekti juurde kuuluvad dokumendid ja muud lepingusse kuuluvad dokumendid.
70.Kostja leidis, et vaidluse lahendamisel omavad tähtsust SKEJ sätted. SKEJ punkti 1.1 teise alapunkti kohaselt on kompleksstabiliseeritud segus täitematerjalideks EVS-EN 13043 nõuetele vastavad fraktsioneerimata täitematerjalid ja jämetäitematerjalid ning 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt. SKEJ punkti 1.11 kohaselt määratakse kasutatavate stabiliseeritud katendikihtide liigid ja konstruktsioonikihtide paksused projektis või teetööde kirjeldustes, lähtudes katendi tugevusarvutustest või katendi tüüplahenditest. SKEJ punkt 3.1.1 näeb ette, et kui täitematerjalidena kasutatakse olemasoleva teekatte materjale, siis nendele täiendavaid nõudeid ei esitata.
71.SKEJ punkti 1.1 kohaselt käsitletakse juhises mh kompleksstabiliseeritud segusid (KS) ja nendest rajatud katendikihte. Selle järgi on kompleksstabiliseeritud segu täitematerjalide ja orgaanilise ning hüdraulilise sideainega seotud segu. Orgaaniliseks sideaineks on bituumen, mis lisatakse segusse vahustatud kujul või emulsioonina. Täitematerjalideks on EVS-EN 13043 nõuetele vastavad fraktsioneerimata täitematerjalid ja jämetäitematerjalid ning 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt. Seega on selgelt eristatud korduvkasutatavat asfalti teistest täitematerjalidest. SKEJ punktis on selgelt välja toodud, et ka teiselt objektilt toodud freespuru näol on tegemist korduvkasutatava asfaldiga.
72.SKEJ punkti 3.4.1 kohaselt ei esitata vana teekatte freesimisel saadud freespurus sisalduvale täitematerjalile tugevusnõudeid, kuid objektile tarnitaval freespurul (korduvkasutataval asfaldil) tuleb deklareerida terastikuline koostis koos lahustuva sideaine sisaldusega vastavalt standardis EVS-EN 13108-8 kirjeldatule. SKEJ punkti 4.2.2 kohaselt tuleb KS seguretsept koos vajalike sideainete sisaldusega koostada, lähtudes käesolevas juhises toodud miinimumnõuetest ning täites tabelis 5 esitatud tugevusomadused. Seega SKEJ punktist 4.2.2 tuleneb ühemõtteliselt, et SKEJ-s on määratud üldnõuded, mida SKEJ punkti 1.11 kohaselt projektis või teetööde kirjeldustes täpsustatakse. Eeltoodust tuleneb, et SKEJ-s on selgelt eristatud korduvkasutatav
täitematerjal, sealhulgas teiselt objektilt pärit freespuru ja uus täitematerjal. SKEJ sätestas üksnes miinimumnõuded.
73.TTK punkti 4.4.2 kohaselt on nõuded kompleksstabiliseeritud segu koostisele ja segu lähtematerjalidele kirjeldatud SKEJ-s ja TEK-s või projektis. Lisatavad täitematerjalid peavad vastama SKEJ-s või projektis esitatud nõuetele. TTK punkti 4.4.3 kohaselt tuleb tööde teostamisel kinni pidada SKEJ-s ja TEK-is või projektis kirjeldatud nõuetest. TTK punkti 4.4.4 kohaselt peab stabiliseerimistööde tulemusena saadav stabiliseeritud segu ja stabiliseeritud katendikiht vastama SKEJ-s ja TEK-is või projektis kirjeldatud nõuetele. Juhul, kui projektis on toodud täiendavaid nõudeid segu omadustele, segus kasutatavatele täitematerjalidele või rajatud kihi omadustele, siis kontrollitakse tööde vastuvõtmisel nende vastavust.
74.TTK eritingimuste punkti 4.4.3 järgi peab kompleksstabiliseeritud kiht peab vastama majandus- ja taristuministri 03.08.2016 määrusega nr 101 kehtestatud tee ehitamise kvaliteedi nõuetele ja Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkirjaga nr 0215 kinnitatud „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhise“ nõuetele. Kompleksstabiliseeritud kihis võis summaarse bituumeni keskmine sisaldus ületada määruses „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ esitatud piirmäära. Kompleksstabiliseeritud kihi ehitamisel tuli kasutada vähemalt 75% uut täitematerjali. Objektilt saadav freespuru on lubatud ära kasutada KS kihi ehitamisel kuni 25% segu kogusest. Tegelikud kasutatavad segu kogused selguvad kompleksstabiliseeritud kihi retsepti koostamisel. Seega oli TTK eritingimustega kindlaks määratud KS segus sellise freespuru kasutamise maksimaalne maht, millele tugevusnõuded puuduvad.
75.Hageja kohustus lepingu täitmisel lähtuma kahest projektist ehk xxxx koostatud põhiprojektist ning xxxx OÜ koostatud põhiprojektist. Esimese projekti seletuskirja kohaselt oli KS alusel rajamiseks tavalahendusena vajalik freespuru olemasolu. Antud juhul oli tegemist uue konstruktsiooniga, mistõttu rajati KS alus uutest materjalidest. Sama projekti katendiaruande punktis 2.3 on selgitatud, et 08.12.2016 toimunud töökoosoleku käigus arutati variante ja jõuti järeldusele, et kuna freespuru antud objektil ei teki ja ümbruskonnast saada ei ole, asendatakse võrreldava MUK konstruktsiooni teelsegamisega kompleksstabiliseeritud kihiga uutest materjalidest. Samas punktis on tabelis 3 toodud põhitee katendilahenduse võrreldavad variandid.
76.Sisuliselt on võrreldud kolme erinevat aluse varianti: KS1+paekivikillustik, KS uus + paekivikillustik ning tardkivi + paekivikillustik. Oluline on, et projekteerija on selgelt eristanud kaks erinevat KS: KS ja KS uus. Seega on projekteerija selgelt välja toonud, et KS segu uutest materjalidest on erinev võrreldes freespurust kompleksstabiliseeritud segust. Esimese projekti katendiaruande tabelis 5 on toodud tööde ühikuhinnad ja on eristatud uusi materjale. Tabelist nähtub, et KS uutest materjalidest on kallim kui freespurust KS. Ka on välja toodud, et uutest materjalidest KS segu elastusmoodulid on suuremad.
77.Esimese projekti 1 katendiaruande punktis 3.1 on tabelis 6 toodud arvutuslikud konstruktsioonid, kus on jällegi selgelt aluse ülakihina eristatud KS32 ja KS32 uus. Tabelis variant V1 kajastab kogu konstruktsiooni ehitust ühes etapis, variandi V2 korral nähakse ette SMA paigaldus 7. aastal. Tabelis on eristatud, et sõltuvalt sellest, kas KS 32 on tehtud uutest materjalidest või mitte, muutub konstruktsioon. Seega on projekteerija eristanud, kas on kasutatud freespuru või uusi materjale. Projekti katendiaruande punktis 3.2. on märgitud, et on eelistatud uutest materjalidest KS kihi rajamine. Punktis 3.3. on projekteerija rõhutanud, et antud juhul on otstarbekas uute materjalide kasutamine
78.„Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis“ on eristatud KS kihti asfaldipurust ehk freespurust ja KS kihti uutest materjalidest. Freespurust KS kihte ei ole eristatud selle alusel, kas
freespuru pärineb samalt objektilt või on tegemist objektivälise freespuruga. Freespurust ja uutest materjalidest KS kihil on erinevad omadused juba tulenevalt sellest, et uutest materjalidest KS kihil on suurem elastusmoodul. Elastsusmoodul on omadus, mis iseloomustab kihi tugevust; mida suurem see on, seda tugevam on konstruktsioon. Asfaldipuru on alati madalama elastsusega kui uus materjal.
79.Kvaliteedinõuete § 13 lg 2 näeb ette, et stabiliseeritud segud valmistatakse asfaltbetoonkatte freesimisel saadud materjalist uute materjalide lisamisega või uutest täitematerjalidest. Seega on kvaliteedinõuetes eristatud kahte võimalikku KS segu valmistamise viisi: kas asfaltbetoonkatte freesimisel saadud materjalist uute materjalide lisamise teel või uutest täitematerjalidest. Selline sõnastus välistab hageja tõlgenduse, et freesitud asfalti saaks käsitelda uue täitematerjalina, kui see pärineb teiselt objektilt. Kvaliteedinõuetes ei ole eristatud täitematerjali liigitamist sõltuvalt sellest, milliselt objektilt freespuru pärineb. Freespuru on igal juhul eristatud uutest täitematerjalidest. Ka TTK eritingimustes on kasutatud terminit „uus täitematerjal“.
80.Standardi EVS-EN 13043 asfaltsegude ning teede, lennuväljade ja muude liiklusalade pindamisekihtide täitematerjalid punkti 3.1 kohaselt on täitematerjal teraline materjal, mida kasutatakse ehituses, täitematerjal võib olla looduslik, tehislik või taaskasutatav. Punktides 3.23.4 on eristatud looduslikku, tehislikku ja taaskasutatavat täitematerjali. Standardi punkti 3.4 kohaselt on taaskasutatav täitematerjal selline täitematerjal, mis on saadud varem ehituses kasutatud anorgaanilise materjali ümbertöötlemise tulemusena. Kui tegemist on ehituses kasutatud materjali ümbertöötlemise tulemusena saadud materjaliga, on standardi mõttes tegemist taaskasutatava materjaliga olenemata sellest, kas materjal pärineb objektilt, millel seda uuesti kasutada soovitakse, või mõnelt muult objektilt.
81.Viidatud standardi punkti 4.3.2 märkuse 3 kohaselt võivad taaskasutatavad materjalid nõuda keemiliste omaduste põhjalikumat analüüsimist, kuna taaskasutatava materjali kasutustingimused enne ümbertöötlemist võivad olla olnud väga erinevad.
82.Standardi EVS-EN 13108-8 Asfaltsegud. Materjali spetsifikatsioon. Osa 8: Ringlussevõetud asfalt sissejuhatuse kohaselt käsitleb nimetatud standard ringlussevõetud asfalti. Ringlussevõetud asfalt kuulub standard EVS-EN 13043 kohaselt taaskasutatava täitematerjali hulka. Oluline on, et standardi EVS-EN 13108-8 sissejuhatuses on samuti kasutatud terminit „objektilt saadud asfalt“. Objektilt saadud asfalt koosneb freesitud asfaldist, asfaltkattest rebitud tükkidest ja tootmise käigus üle jäävast või välja praagitud asfaldist. Objektilt saadud asfaldi töötlemise tulemusena saadakse ringlusse võetud asfalt, mis pärast selle standardi järgi katsetamist, hindamist ja klassifitseerimist on sobiv ja valmis kasutamiseks asfaltsegu lähtematerjalina.
83.Standardis EVS-EN 13108-8 ei ole ringlusse võetud asfaldi määramisel oluline, kas asfalt, mida taaskasutada soovitakse, pärineb samalt objektilt või mitte. Täpselt sama sõnastust on kostja kasutanud TTK eritingimustes, kus on soovinud piirata taaskasutatava materjali kasutamist. Nii on kostja ette näinud, et vähemalt 75% peab olema uus täitematerjal ja objektilt saadavat freespuru on lubatud ära kasutada kuni 25% ulatuses segu kogusest.
84.Kostja leidis, et uuel täitematerjalil on erinevad omadused võrreldes freespuruga. Standardid ja kvaliteedi määrus eristavad uute täitematerjali ja freespuru. Uutest materjalidest KS kihi elastsusmoodul on 100 MPa võrra kõrgem freespurust KS kihi elastsusmoodulist. Freespuru kasutamisel väheneb KS kihis kontrollitud omadustega bituumeni maht. KS katendikiht on täitematerjali ja orgaanilise ning hüdraulilise sideaine nõuetekohaselt tihendatud segu. Orgaaniliseks sideaineks on bituumen. Bituumeni kasutamisel tuleb esitada selle toimivus- või vastavusdeklaratsioon (SKEJ p 1.7 teine alapunkt).
85.Kui KS kihis kasutatakse täitematerjalina freespuru, väheneb KS kihis deklareeritud omadustega bituumeni maht, kuna freespurus juba sisaldub bituumenit, kuid üldist orgaanilise sideaine mahtu selle võrra suurendada ei tohi. Freespuru võib oma omaduste poolest olla väga suurte varieeruvustega ning nö „mitteaktiivne“ ehk seal sisalduv bituumen võib olla vananenud tasemeni, mille puhul osakeste vahel on vaid vähene side. Ei ole teada, kuidas ja millisel viisi freespurus sisalduv bituumen toimib. Kui KS kiht rajatakse uutest materjalidest, kasutatakse KS kihis täies ulatuses kontrollitud omadustega toimivat bituumenit.
86.Freespuru kui taaskasutatavat materjali ei saa käsitleda uue täitematerjalina olenemata sellest, milliselt objektilt see pärineb. SKEJ punkti 1.8 (esimese alapunkti) kohaselt peab stabiliseerimissegu retseptile lisama segusse lisatavate täitematerjalide (välja arvatud korduvkasutatava asfaldi) nõutud omadusi kinnitavad katseprotokollid. SKEJ punkti 3.1.1 kohaselt kui täitematerjalina kasutatakse olemasoleva teekatte materjale, siis nendele täiendavaid nõudeid ei esitata. Kostja soov oli, et vähemalt 75% ulatuses kasutatakse KS kihis täitematerjali, mille omadused on nõuetekohaselt tõendatud.
87.SKEJ punkti 1.11 kohaselt määratakse kasutatavate stabiliseeritud katendikihtide liigid ja konstruktsioonikihtide paksused projektis või teetööde kirjelduses, lähtudes katendi tugevusarvutustest või katendi tüüplahenditest. Kogu konstruktsiooni kihtide paksused olenevad sellest, kas on ette nähtud KS kiht uutest materjalidest või freespurust. Lepingu lisaks 1 oleva kululoendi ridadelt 96 ja 381 on selgelt näha, et KS kiht tuleb rajada 15 cm paksusena ehk projekteerija on arvestanud, et KS32 kiht rajatakse uutest materjalidest.
88.Standard EVS-EN 13043 eristab looduslikke, tehislikke ja taaskasutatavaid täitematerjale. TTK eritingimuste punktis 4.4.3 on kostja selgelt välja toonud, millistes vahekordades milliseid täiematerjale kasutada võib. Mingil viisil ei ole põhjendatud hageja poolt välja pakutud tõlgendus, mille kohaselt kuni 25% täitematerjalist võiks pärineda xxxx objektilt, samas võiks hageja „uue täitematerjalina“ kasutada mõnelt muult objektilt toodud freespuru. Hageja käsitleb uue täitematerjalina taaskasutatud materjali, mis pärineb teiselt objektilt. Selline tõlgendus on meelevaldne. Sõna „uus“ tähendus on üldlevinud ning on ilmselge, et termini „uus täitematerjal“ alla ei saa mingil viisil paigutada taaskasutatavat täitematerjali.
89.Tellija eesmärk TTK eritingimuse sõnastamisel ei saanud olla piirata just Kernu objektilt pärineva freespuru kasutamist, vaid eesmärgiks oli reguleerida, millises ulatuses võib taaskasutatud materjali kasutada. Tegelikud kasutatavad kogused selguvad KS kihi retsepti koostamisel. Kuna uut täitematerjali tuli kasutada vähemalt 75% ulatuses, võis hageja koostada retsepti, milles on uut täitematerjali kasutatud ka nt 80% ulatuses. See ei andnud hagejale alust kasutada taaskasutatud täitematerjali suuremas ulatuses kui lepingus lubatud.
90.Esialgu plaanis kostja KS kihi näha ette täies ulatuses uutest materjalidest. Kuna projekteerimise käigus selgus, et vaidlusalusel objektil siiski tekib freespuru, nähti SKEJ punktis 2.1 võimalus kasutada kuni 25% ulatuses freespuru. See oli eelduslikult on see maht, mis vaidlusalusel objektil tekkis. Seega ei olnud TTK eritingimuste punkti 4.4.3 eesmärk sätestada KS kihi ehitamiseks objektivälise täitematerjali ja objektilt saadava freespuru vahekord, vaid saada tugev konstruktsioon ja kasutada keskkonnaalastel kaalutlustel ära objektilt tekkiv freespuru.
91.Kui kostja oleks soovinud lubada kasutada freespuru kasutamist KS kihi ehitamisel suuremas ulatuses, ei oleks kostja jaoks olnud oluline, milliselt objektilt see pärineb. Ka objektiväline freespuru on taaskasutatud materjal. SKEJ punkti 3.4.1 kohaselt ei esitata vana teekatte freesimisel saadud freespurus sisalduvale täitematerjalile tugevusnõudeid, kuid objektile tarnitaval freespurul ehk korduvkasutataval asfaldil tuleb deklareerida terastikuline koostis koos
lahustuva sideaine sisaldusega vastavalt standardis EVS-EN 13108-8 kirjeldatule. Seega hoolimata asjaolust, et teiselt objektilt pärit freespuru kasutamisel tuleb sellel deklareerida teatud omadused, on SKEJ-s selgelt välja toodud, et teiselt objektilt pärit freespuru näol on tegemist korduvkasutatava materjaliga. Kostja pidas arusaamatuks, kuidas on korduvkasutatavat materjali võimalik käsitleda uue materjalina.
92.Juhul, kui tegemist on ehituses kasutatud materjali ümbertöötlemise tulemusena kasutatud materjaliga, on standardi EVS-EN 13043 mõttes tegemist taaskasutatava materjaliga olenemata sellest, kust materjal pärineb.
93.Hageja 30.07.2019 esitatud retsepti lubamisel oleks pidanud kogu konstruktsiooni üle projekteerima, et hinnata, kuidas tuleks muuta ülejäänud konstruktsioonikihtide paksusi, et saavutada sellise tugevusega konstruktsioon, nagu kostja algselt soovis. Sellist ulatuslikku muudatust ei olnud kostja valmis lubama. Hageja esitatud projekteerija kinnitus ei ole asjakohane. Hinnata tuleb, milline KS segu vastab lepingule ning freespuru ei saa lugeda uueks täitematerjaliks.
94.Hageja ja kostja varasem praktika tõendab, et kostja soovis sel korral selgelt erineva koostisega KS kihti. Hageja tõi oma 18.08.2019 kirjas välja, et levinud materjalide vahekord KS retseptidel on n-ö 50-50 vahekord ehk täitematerjalidena kasutatakse 50% taaskasutatavat materjali ehk freespuru ning 50% uusi täitematerjale (üldjuhul killustikku). Sellistel juhtudel on KS kiht kululoendis varasemalt välja toodud, et killustiku sisaldus on 47,5%, freesitud materjali sisaldus 50% ning ülejäänud materjaliks on hüdrauliline tee sideaine. Seega võis hageja kasutada 50% ulatuses freespuru ja umbes 50% ulatuses uut täitematerjali ehk killustikku. Vaidlusaluse lepingu täitmisel soovis hageja samuti kasutada 50-50 segu, sest retsepti järgi soovis hageja kasutada 25% ulatuses objektilt saadud freespuru, 27% ulatuses objektivälist freespuru ja 45,5% ulatuses killustikku. Kostja pidas arusaamatuks, milline tähendus oli sellisel juhul tingimusel, mille kohaselt tuli 75% ulatuses kasutada uut täitematerjali, kui hageja soovis endiselt kasutada 50-50 segu. Kuna kostja nägi TTK eritingimustes ette, et KS kihi ehitamisel tuleb vähemalt 75% ulatuses kasutada uut täitematerjali, pidi hageja jaoks olema selge, et kostja soovib teistsugust lahendust kui varem.
95.Kostja selgitas hankemenetluse käigus, et uue täitematerjalina ei saa arvestada juurdeveetavat sertifitseeritud freespuru ning uue materjalina tuleb käsitleda looduslikku päritolu mineraalset materjali, mida on töödeldud ainult mehaaniliselt. Kuna selline küsimus esitati, oli pakkujatele järelikult arusaadav, et nad ei saa kasutada 50-50 segu. Kostja selgitas, millist materjali saab uue täitematerjalina kasutada. Hagejal puudus pakkumust tehes õiguslik alus eeldada, et kostja aktsepteerib lepingu täitmise käigus täitematerjalina objektivälist freespuru.
96.Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted on sätestatud riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 ning neid põhimõtteid tuleb järgida ka hankelepingu täitmisel. Kui kostja muudaks seisukohta täitematerjalide kasutamise kohta, oleks see vastuolus hankemenetluse reeglitega ning rikuks RHS § 3 p-st 2 tulenevat pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui kostja oleks lubanud hagejal 30.07.2019 retsepti alusel KS kihti rajada, oleks tegu olnud lepingu muutmisega.
97.RHS § 123 lg 2 punkti 1 kohaselt on olulise ehk keelatud muudatusega tegemist juhul, kui muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud. Ehituslepingute puhul on olulise muutmisega tegu juhul, kui hankija on kasutatavale materjalile ette näinud teatud tingimused, kuid pärast lepingu sõlmimist nõudeid muudetakse viisil, et kõik esitatud tingimused materjalile ei pea enam täidetud olema. Ei saa
välistada, et kui kõik pakkujad oleksid hankemenetluse ajal teadnud, et lepingu täitmisel võib kasutada 50-50 koostisega segu, oleks edukaks osutunud mõni teine pakkuja.
98.Isegi kui ei ole alust eeldada, et muudatus võiks võimalike pakkujate ringi suurendada, ei ole lubatud muudatused, mis muudavad hanketingimustes esitatud tingimusi, mille kohta hankija on öelnud, et need on olulised. Kostja tõi nii TTK eritingimustes kui projektides selgelt välja, et lepingu kohaselt tuleb KS kiht rajada segust, milles on vähemalt 75% ulatuses kasutatud uut täitematerjali. Tegu oli olulise tingimusega, millest ei saanud kostja lepingu täitmise käigus loobuda.
99.Kostja leidis, et vaidluse tegelikuks põhjuseks on hageja soovimatus rajada KS kihti pakutud hinna eest. Hageja pakutud ühikuhind KS kihile oli teistest pakkujatest selgelt madalam. Hageja võis loota, et ta veenab kostjat lepingu täitmise käigus nõustuma n-ö 50-50 koostisega KS segu kasutamisega. Sellele viitab asjaolu, et hageja alustas arutelu alles augustis 2019, olles kostja seisukohta KS segu koostise osas teada saanud juba 18.03.2019 hankes antud selgitusega.
100.RHS § 123 lg 2 p 2 kohaselt on olulise ja keelatud hankelepingu muudatusega tegemist juhul, kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisi. Projekteerija on selgitanud, et KS uutest materjalidest on kallim kui KS freespurust. Mida suuremas mahus saaks freespuru ehk taaskasutatavat materjali kasutada, seda odavamaks muutuks hageja jaoks KS kihi rajamine. Kostja oleks hageja 30.07.2019 retsepti kooskõlastamisega muutnud lepingu hageja jaoks kasumlikumaks ja läinud nii RHS-st tuleneva hankelepingu muutmise keeluga vastuollu.
101.Kui hageja arvates muutus kostja oma selgitusega hankedokumentide sisu, oli hagejal võimalik hankelepingut mitte sõlmida. Samuti oleks hageja saanud pakkumuse RHS § 111 lg 3 alusel tagasi võtta. Hageja esitas pakkumuse 18.03.2019, leping allkirjastati 18.04.2019. Lepingut allkirjastades oli hagejal teada, et kostja ei aktsepteeri uue täitematerjalina objektivälist freespuru. Seega sõlmis hageja lepingu teadmisega, et uus täitematerjal ei tähenda objektivälist freespuru. Kui hageja arvates ei olnud kostja selgitus lepinguga kooskõlas, jääb arusaamatuks, miks hageja lepingu allkirjastas.
102.Kui hageja oli seisukohal, et kostja 18.03.2019 selgitus ei lähe kokku hankedokumentidega, oli hagejal võimalus teha RHS § 207 kohane järelevalveteade, misjärel oleks Rahandusministeeriumil olnud võimalus kontrollida kostja tegevuse õiguspärasust. RHS § 208 lg 1 kohaselt võib Rahandusministeerium enne hankelepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud RHS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata. Seda võimalust hageja ei kasutanud, vaid allkirjastas lepingu.
103.25.05.2020 seisukohtades leidis kostja, et pooled vaidlevad selle üle, kas TTK eritingimuste punktis 4.4.3 märgitud kompleksstabiliseeritud kihi ehitamisel vähemalt 75% ulatuses uue täitematerjali kasutamise nõue välistas EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti kasutamise. Hageja on seisukohal, et vähemalt 75% ulatuses uue täitematerjali kasutamise nõue ei välista EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti kasutamist. Kostja on seisukohal, et nimetatud nõue välistab EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti kasutamise.
104.Kostja leidis, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste tingimustega. SKEJ punktis
1.1.on eristatud EVS-EN 13043 nõuetele vastavad täitematerjalid ning EVS-EN 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt. Antud punktis ei ole neid võrdsustatud. Samuti ei ole eristatud objektilt pärinevat ja nn objektivälist freespuru. Lisaks on SKEJ punktis 3.4.1 selgelt
öeldud, et objektile tarnitava freespuru näol on tegemist korduvkasutatava asfaldiga. SKEJ punktis 5.2.5 on käsitletud täitelikult uut täitematerjali, samas kui SKEJ punktis 2.3.4 on teiselt objektilt pärit freespuru käsitletud kui korduvkasutatavat asfalti.
105.Kuigi SKEJ-s on nimetatud kõik võimalikud täitematerjalid, tuleb TTK punkti 4.4.2 ja 4.4.3 kohaselt KS segu koostamisel lähtuda projektist, sest SKEJ sätestab üksnes miinimumnõuded. Seda ei ole hageja ümber lükanud. Kuna SKEJ-s on teiselt objektilt pärit asfalt selgelt määratletud korduvkasutatava asfaldina, jääb arusaamatuks, miks peaks kostja seda arvestama uue täitematerjalina. Projektist tulenes, et KS aluse rajamiseks tavalahendusena oli vajalik freesipuru olemasolu. Antud juhul oli aga tegemist uue konstruktsiooni ehitamisega ja seetõttu tuli rajada KS alus uutest materjalidest (projekti seletuskirja punkt 2.4.2.).
106.Projekti 1 katendiaruande punktis 2.3 on selgitatud, et 08.12.2016 toimunud töökoosoleku käigus arutati variante ja jõuti järeldusele, et kuna freespuru antud objektil ei teki ja ümbruskonnast seda saada ei ole, asendatakse võrreldav MUK konstruktsioon teelsegamisega KS kihiga uutest materjalidest. Samas punktis on esitatud võimalike katendilahenduste võrreldavad variandid, kus on samuti selgelt eristatud KS kihti freespurust ja uutest materjalidest.
107.Projektis 1 on selgelt eristatud freespurust ja uutest materjalidest KS kiht. Omavahel ei ole eristatud objektilt pärit freespurust ja nn objektivälisest freespurust kompleksstabiliseeritud kihti. Hageja ei ole seda ümber lükanud. Asjaolust, kas KS kiht on freespurust või uutest materjalidest, sõltub kogu tee konstruktsioon. Põhitee konstruktsioon on näidatud katendiaruande tabelis 812. Tabeli real 4 on toodud, et KS kiht KS 32 tuleb rajada uutest materjalidest teel segamisega ja kihi paksus on 15 cm. Kui KS kihti saaks teha freespurust, oleksid nii KS kihi kui teiste kihtide paksused teistsugused. Projektis 1 ei ole eristatud, kas freespuru pärineb samalt objektilt või muult objektilt, vaid freespuru on selgelt eristatud uutest materjalidest.
108.Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 13 lg-s 2 on eristatud kahte KS segu valmistamise viisi: kas asfaltbetoonkatte freesimisel saadud materjalist uute materjalide lisamise teel või täiesti uutest täitematerjalidest. Neid viise ei ole eristatud sõltuvalt sellest, kust freespuru pärineb, vaid freespuru on eristatud uutest materjalidest. Kostja pidas arusaamatuks hageja väidet, et piiratud on vaid sellise freespuru maht, millel SKEJ punktide 3.1.1 ja 3.4.1 järgi tugevusnõuded puuduvad. Kvaliteedinõuetest ei tulene piiranguid mahtudele. Kvaliteedinõuetes on eristatud freespuru olenemata selle päritolust ja uut täitematerjali. Uue täitematerjali omadused on freespuru omadustest igal juhul erinevad.
109.Standard EVS-EN 13043 eristab looduslikke, tehislikke ja taaskasutatavaid täitematerjale. TTK eritingimuste punktis 4.4.3 on kostja välja toonud, millistes vahekordades milliseid täiematerjale kasutada võib. Mingil viisil ei ole põhjendatud hageja poolt välja pakutud tõlgendus, mille kohaselt kuni 25% täitematerjalist võiks pärineda Kernu objektilt, samas võiks hageja „uue täitematerjalina“ kasutada mõnelt muult objektilt toodud freespuru. Hageja käsitleb uue täitematerjalina taaskasutatud materjali, mis pärineb teiselt objektilt. Selline tõlgendus on meelevaldne. Sõna „uus“ tähendus on üldlevinud ning termini „uus täitematerjal“ alla ei saa paigutada taaskasutatavat täitematerjali.
110.Hageja põhiline väide on, et EVS-EN 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt on käsitletav uue täitematerjalina. TTK eritingimuste punktis 4.4.3 on eristatud uut täitematerjali objektilt saadavast freespurust. Kokkuvõttes saab TTK eritingimuste punkti 4.4.3 tõlgendada ainult viisil, et uute täitematerjali all on mõeldud varasemalt kasutamata täitematerjali, mitte korduvkasutatavat asfalti.
111.Kui kostja huvi oleks olnud piirata ainult objektilt pärit freespuru kasutamise määr 25%-ga, oleks TTK eritingimuste punktis 4.4.3 olnud kirjas: „Objektilt saadav freespuru on lubatud ära kasutada KS kihi ehitamisel kuni 25% segu kogusest“. Sellest oleks tulenenud, et ülejäänud 75% ulatuses saab hageja ise valida, kas kasutab taaskasutatavaid või uut täitematerjali. Kuna kostja lisas TTK eritingimustesse lause „Kompleksstabiliseeritud kihi ehitamisel kasutada vähemalt 75% uut täitematerjali“, pidi hagejale olema selge, et 75% hulgas ei saa kasutada korduvkasutatavat asfalti.
112.Hageja tõlgendus jääb arusaamatuks ka seetõttu, et 30.07.2019 esitatud retseptis soovis hageja kasutada 52% ulatuses objektilt pärit freespuru. Hageja esitatud seguretseptil on freespuruna näidatud vaid objektilt pärit freespuru. Seguretseptiga koos esitatud katseprotokollidest on näha, et KS segu valmistamisel kasutada soovitud freespuru pärines täies ulatuses vaidlusaluselt objektilt (katseprotokollil on märgitud objekt: xxxx ümbersõit). Lisatava täitematerjali all on märgitud vaid killustik, mida hageja plaanis kasutada 45,5% ulatuses.
113.Kui kostja palus retsepti täiendavalt lahti kirjutada, esitas hageja uue retsepti, millel näitas täitematerjalina lisaks killustikule korduvkasutatava asfalti. Teoreetiliselt võib tegemist olla samuti objektilt pärit freespuruga, mille osas on väljastatud vastavusdeklaratsioon. See kinnitab kostja väidet, et sisuliselt ei ole vahet, kas freespuru ehk korduvkasutatav asfalt pärineb samalt objektilt või mõnelt muult objektilt. See materjal on olemuselt sama. Hageja ei ole ümber lükanud, et tema esitatud näidetes peeti killustiku all silmas uut täitematerjali. Seega pidasid uue täitematerjali all pooled silmas killustikku.
114.Hageja leiab, et 25% ulatuses võis kasutada objektilt saadavat freespuru ja uue täitematerjalina võis kasutada SKEJ punktis 1.1 nimetatud mis tahes täitematerjali, sh EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti. Kuna kostja sätestas ühemõtteliselt nõude kasutada 75% osas uut täitematerjali, ei saanud hageja arvestada, et saab uue materjalina kasutada korduvkasutatavat materjali. Hoolimata sellest, et SKEJ-s on nimetatud kõik võimalikud täitematerjalid, tuleb TTK punkti 4.4.2 ja 4.4.3 kohaselt KS segu koostamisel lähtuda projektist.
115.KS aluse rajamiseks tavalahendusena on vajalik freesipuru olemasolu. Antud juhul oli tegemist uue konstruktsiooni ehitamisega ja seetõttu tuli rajada KS alus uutest materjalidest. Sama on toodud projekti 1 katendiaruande punktis 3.3.20 ja projekti seletuskirja tabelis 421, milles on märgitud „KS 32 uutest materjalidest“. Kostja leidis jätkuvalt, et objektiväline freespuru on taaskasutatud materjal. SKEJ punkti 3.4.1 kohaselt vana teekatte freesimisel saadud freespurus sisalduvale täitematerjalile tugevusnõudeid ei esitata, kuid objektile tarnitaval freespurul (korduvkasutataval asfaldil) tuleb deklareerida terastikuline koostis koos lahustuva sideaine sisaldusega vastavalt standardis EVS-EN 13108-8 kirjeldatule. Seega hoolimata asjaolust, et teiselt objektilt pärit freespuru kasutamisel tuleb sellel deklareerida teatud omadused, on SKEJ-s selgelt välja toodud, et teiselt objektilt pärit freespuru näol on tegemist korduvkasutatava materjaliga.
116.Kostja esitas tõendina S S arvamuse, millega ta soovis tõendada, et lepingu tõlgendamisel ei saanud uueks täitematerjaliks pidada korduvkasutatavat asfalti. S. S leidis oma arvamuses, et kuna freespuru koosneb bituumenist ja erineva suurusega täitematerjalide segust, ei saa ringlusse võetud asfalt olla EVS-EN 13043 või EVS-EN 13242 järgi olla uus täitematerjal. Erialakirjanduses eristatakse uut täitematerjali lihtsalt täitematerjalist. Taaskasutatud asfaldi üheks näitajaks on orgaanilise sideaine sisaldus. Taaskasutatud asfaldi arvestamine vaid täitematerjalina või selle asendajana teeb problemaatiliseks materjaliga koos olev orgaaniline sideaine, mis muudab täitematerjali käitumise ja omadused sideaineta materjalist erinevaks.
117.Ringlussevõetud asfalt ning selle kogus mõjutavad oluliselt segu näitajaid. Paraneb segu niiskustundlikkuse liigniiskes keskkonnas, kuid muus osas see enamasti vähendab segu mehaanilist tugevust. See aga tähendab, et sama teekatendi kandevõime jaoks peab suurendama taaskasutatava asfaldi sisaldusega segust valmistatud kihi paksust või tuleb kasutada paksemat asfaltkatet. Seega leidis S.S, et korduvkasutatavat asfalti ei saa samastada uue täitematerjaliga. Sama nähtub SKEJ-st, mis eristab täitematerjali ning korduvkasutatava asfaldi, mitte ei võrdsusta neid. Kokkuvõttes ei saa korduvkasutatavat asfalti pidada uueks täitematerjaliks, sest selle omadused on tugevalt mõjutatud orgaanilise sideaine ehk bituumeni olemasolust ning see ei vasta EVS-EN 13043 täitematerjali definitsioonile. Kostja hinnangul kinnitasid S.S järeldused, et lepingu pooltega sarnane isik pidi mõistma, et 75% ulatuses uue täitematerjali kasutamise nõue ei võimaldanud kasutada korduvkasutatavat asfalti.
118.Uuel täiematerjalil on erinevad omadused võrreldes freespuruga. Alusetud on hageja väited, et uutest materjalidest ja freespurust ehitatud KS kihi võrdlused on asjakohatud, sest konkreetse objekti puhul oli ette nähtud võimalus kasutada kuni 25% ulatuses objektilt pärit freespuru. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid, et uus ja varem kasutamata täitematerjal on erinev võrreldes taaskasutatava asfaldiga. Hageja ei ole välja toonud, milline sisuline erinevus on objektilt toodud freespurul ja mujalt pärineval freespurul.
119.Kostja nõustus, et objektivälise freespuru kasutamisel tuli sellel deklareerida terastikuline koostis koos lahustuva sideaine sisaldusega. Kostja asjatundja arvamusega tõendatud, et uuel täitematerjalil on võrreldes freespuruga erinevad omadused ning kogu tee konstruktsioon oleneb sellest, kas ette on nähtud freespuru või uue täitematerjali kasutamine. Uutest materjalidest KS kihi elastsusmoodul on 100MPa võrra kõrgem freespurust kompleksstabiliseeritud kihi elastsusmoodulist. Seda asjaolu on rõhutanud S.S oma arvamuses.
120.Hageja esitas 30.07.2019 ja 12.09.2019 retseptid ja tõendas täitematerjalina kasutada soovitud korduvkasutatava asfaldi omadusi. Nimelt esitas hageja lisadena katseprotokolli, kust nähtub segu terakoostis ja lahustuva sideaine sisaldus ning vastavusdeklaratsiooni. Nendest tõenditest nähtub, et objektile toodud freespuru ja killustiku omadused on deklareeritud erineva standardi kaudu. Killustiku puhul on tõendatud lisaks nendele omadustele, mis on toodud freespuru vastavusdeklaratsioonil terade tihedus, purustatud pindadega terade tihedus, veeimavus, radioaktiivne kiirgus, aktiivsuskontsentratsiooni indeks. Lisaks on killustiku osas väljastatud tootmisohje sertifikaat, mis tõendab, et toode on toodetud vastavalt tehnilisele kirjeldusele ja määratletud nõuetele.
121.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 (Ehitustoodete määrus) art 4 lg 1 näeb ette, et kui ehitustoode on hõlmatud ühtlustatud standardiga või on vastavuses selle kohta välja antud Euroopa tehnilise hinnanguga, koostab tootja sellise toote turule laskmisel toimivusdeklaratsiooni. Artikli 4 lg 3 kohaselt võtab toimivusdeklaratsiooni koostamisega tootja endale vastutuse ehitustoote vastavuse eest deklareeritud toimivusele. Ehitustoodete määruse art 6 lg 1 kohaselt väljendatakse toimivusdeklaratsioonis ehitustoodete toimivust seoses nende toodete põhiomadustega vastavalt asjakohastele ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele. Art 11 lg 3 kohaselt tagavad tootjad, et kasutusel on menetlused, mille eesmärk on tagada seeriaviisilise tootmise puhul deklareeritud toimivuse säilimine.
122.Ehitusseadustiku § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. EhS § 11 lg 2 p 1 kohaselt hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded asjakohasel juhul ka mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust. Ehitusseadustiku § 11 lg 3 kohaselt järgitakse ehitisele esitatavate nõuete sisustamisel Ehitustoodete määruse I lisas sätestatud olulisi nõudeid.
123.SKEJ punkti 1.8 kohaselt peab stabiliseerimissegu retseptile lisama segusse lisatavate täitematerjalide (välja arvatud korduvkasutatava asfaldi) nõutud omadusi kinnitavad katseprotokollid. Erinevate standardite järgi kirjeldatud toodetel on erinevad omadused ja neid on katsetatud erinevate katsestandardite alusel. Korduvkasutatava asfaldi kohta on esitatud vastavusdeklaratsioon, mis on koostatud nii, et laboris bituumen eraldatakse ja freespurus sisalduva täitematerjali omadused tehakse kindlaks. Oluline aga on, et objektile paigaldatakse freespuru ehk katsetatud täitematerjal koos bituumeni ja tsemendiga, mille omadusi ei ole kontrollitud. Uue täitematerjali ehk killustiku puhul paigaldatakse objektile täitematerjal ilma bituumeni ja tsemendita ehk objektile paigaldatakse sama materjal, mille omadusi on katsetatud ja mille kohta on toimivusdeklaratsioon väljastatud.
124.S. S on selgitanud freespuru kontrollimist. Ta on selgitanud, et korduvkasutatava asfaldi puhul võidakse kontrollida selles sisalduva täitematerjali omadusi, kuid seda saab teha alles pärast sideaine eemaldamist. Hageja esitatud vastavusdeklaratsiooni järgi on freespuru maksimaalseks tüki suuruseks 40mm. Kui freespurust eemaldatakse selleks ettenähtud protseduuriga bituumen (kasutades sobilikus laboriseadmes sobilikku metoodikat), kaob täitematerjali kooshoidev sideaine, vabanevad täitematerjali terad ning selle tulemusel jääb maksimaalseks terasuuruseks 20 mm. Bituumeniga koos olevate tükkide puhul ei ole võimalik määrata täitematerjalile nõutavaid omadusi, mistõttu ei ole seda võimalik pidada täitematerjaliks EVS-EN 13043 mõistes.
125.Kui korduvkasutatavast asfaldist bituumensideaine täielikult eemaldataks, oleks tegemist optimaalse või juhusliku terakoostisega täitematerjaliga, mitte enam freespuruga. S.S leidis, et kui hageja oleks enne freespuru objektil kasutamist kogu bituumeni eemaldanud ja deklareerinud sellest üle jääva materjali täitematerjaliks, võiks materjali lugeda „uueks“ või iseseisvaks täitematerjaliks, mitte enam taaskasutatavaks asfaldiks. Hoolimata sellest, et objektile tarnitava korduvkasutatava asfaldi kohta väljastatakse vastavusdeklaratsioon, paigaldatakse korduvkasutatava asfaldi kasutamisel objektile sisuliselt teistsugune materjal kui see, mida on katsetatud. Uue täitematerjali puhul aga kasutatakse KS segus sama materjali, mille kohta on väljastatud toimivusdeklaratsioon. Asjaolu, kas konstruktsioonis on ette nähtud KS kiht uutest materjalidest või freespurust, mõjutab KS kihi paksust ja kogu tee konstruktsiooni. Seda on S.S oma arvamuses kinnitanud.
126.Kokkuvõttes leidis kostja, et TTK eritingimuste punktist 4.4.3 tulenev nõue kasutada kompleksstabiliseeritud kihi ehitamisel vähemalt 75% uut täitematerjali välistab EVS-EN 131088 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti kasutamise, kuna uuel täitematerjalil ja freespurul erinevad omadused ning nende materjalide omadusi tõendatakse erinevalt. Lepingus ja selle lisades (sh projektis), standardites ja kvaliteedimääruses on eristatud freespuru ja uut täitematerjali. Kui hageja arvates võis väljend „uus täitematerjal“ tähendada ka korduvkasutatavat materjali, jääb selgusetuks sõna „uus“ kasutamise mõte.
127.04.09.2020 seisukohtadega koos esitas kostja täiendavaid tõendeid. Vaidlust ei ole, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. Kostja esitas asjatundja S S arvamuse. S S haridus ja erialane kogemus võimaldavad anda vaidlusalusele TTK eritingimuste punktile tõlgenduse, mis on käsitletav teise lepingupoolega sarnase mõistliku isikuga ehk tee-ehituse valdkonnas professionaalse töövõtjaga. Kostja viitas VÕS § 39 lõikele 1 ja §-le 7.
128.TTK eritingimuste punktist 4.4.3 tulenev nõue kasutada KS kihi ehitamisel vähemalt 75% uut täitematerjali välistab EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti kasutamise, kuna korduvkasutatava asfaldi kasutamine mõjutab KS kihi paksust. Seda väidet ei
ole hageja ümber lükanud. Lisaks oli lepingus ja selle lisades, samuti standardites selgelt eristatud freespuru uuest täitematerjalist.
129.S. S on selgitanud, et täitematerjalideks saab Euroopas lugeda standardite EVS-EN 13043 ja EVS-EN 13242 järgseid materjale, mille kohaselt ei ole EVS-EN 13108-8 järgne materjal mitte täitematerjal, vaid korduvkasutatav asfalt. VÕS § 7 lg 2 järgi pidi hagejale ka varasema praktika järgi olema selge, et kostja määrab kindlaks KS segus kogu freespuru kasutamise määra.
130.Tavade ja lepingupoolte vahelise praktika arvestamine lepingu tõlgendamisel võimaldab hinnata, kas vaidlusalusele tingimusele antav tähendus on mõistlik. Kostjale jääb arusaamatuks, millise tähenduse omistab hageja tingimusele, et vähemalt 75% ulatuses tuleb kasutada uut täitematerjali. Kui hageja arvates võinuks 75% ulatuses kasutada teiselt objektilt pärit freespuru, jääb arusaamatuks väljendi „uus“ kasutamine. See on arusaamatu, arvestades ka asjaolu, et 30.07.2019 retseptis soovis hageja kasutada 52% ulatuses objektil pärit freespuru. Täiendavates selgitustes tõi S. S välja, et erialakirjanduses eristatakse selgelt uut täitematerjali ja korduvkasutatavat asfalti.
131.Kostja rõhutas, et 50/50 koostisega KS kihi survetugevus on oluliselt madalam 75/25 koostisega kihi survetugevusest. Survetugevus iseloomustab konstruktsiooni maksimaalset vastupidavust survejõule. Survetugevus on põhiline omadus, mille kaudu KS kihti hinnatakse. Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 13 lg 11 punkti 5 kohaselt peab kompleksstabiliseeritud segu puhul seitsme päeva vanuste proovikehade survetugevus olema vähemalt 1,5 MPa ja 28 päeva vanuselt vahemikus 3-12 MPa ehk proovikehade survetugevust mõõdetakse kahel korral.
132.Hageja oli töövõtjaks ka xxxx 2+1 möödasõidualade ehitusel, kus oli ette nähtud 50/50 koostisega KS segu. Vaidlusalusel objektil (Kernu ümbersõit) kasutas hageja 75/25 koostisega segu. Nendelt kahelt objektilt võetud proovid tõendavad, et survetugevused on 75/25 koostisega ja 50/50 koostisega kompleksstabiliseeritud segude puhul erinevad. 50/50 KS segu puhul xxxx objektil on 7-päevaste proovikehade keskmine survetugevus 2,05 MPa, 28-päeva vanuste proovikehade puhul 2,55 MPa. 75/25 KS puhul vaidlusalusel Kernu ümbersõidu objektil on 7päevaste proovikehade keskmine survetugevus 6,47 MPa, 28-päeva vanuste proovikehade puhul 7,03 MPa. Seega erineb 50/50 ja 75/25 koostisega KS segu puhul survetugevus ligi kolm korda. Eeltoodu tõendab, et 50/50 ja 75/25 koostisega segul on erinevad omadused ning asjaolu, millises ulatuses kasutatakse kompleksstabiliseeritud kihis freespuru ja millises uut ehk varem kasutamata täitematerjali, mõjutab kompleksstabiliseeritud kihi omadusi.
133.Kostja esitas tõenditena nii Ääsmäe-Kohatu objekti kui vaidlusaluse xxxx ümbersõidu objekti äärmuslikemad survetugevuse tulemused. Kernu ümbersõidu objektil (75/25 segu) oli 7päevaste proovikehade kõrgeim tulemus 10 MPa ja madalaim tulemus 3 MPa ning kõrgeima ja madalama tulemuse keskmine on 6,5 MPa. 28-päevaste proovikehade kõrgeim tulemus oli 11,6 MPa, madalaim tulemus 3,6 MPa ning kõrgeima ja madalama tulemuse keskmine oli 7,6 MPa. xxxx objektil (50/50 segu) oli 7-päevaste proovikehade kõrgeim tulemus 3,2 MPa, madalaim tulemus 1,2 MPa ning kõrgeima ja madalama tulemuse keskmine on 2,2 MPa. 28-päevaste proovikehade kõrgeim tulemus 3,9 MPa, madalaim tulemus 1,6 MPa ning kõrgeima ja madalama tulemuse keskmine on 2,75 MPa.
134.Kostja väiteid kinnitavad S. S täiendavate uuringute tulemused. Nende alusel leiti, et mida rohkem uut täitematerjali ja tsementi, seda suurem oli survetugevus. S. S leidis, et kõikidest uuringutest tuli välja, et freespuru sisalduse suurendamine mõjutas segu tugevusomadusi negatiivselt ning uue täitematerjali kasutamisega saadi paremad näitajad.
135.Hageja tõlgendus TTK eritingimuste punkti 4.4.3 osas ei lähtu VÕS §-st 39 tulenevatest tõlgendamise reeglitest. Hagejale pidi olema selge, et 75% hulgas ei saa kasutada korduvkasutatavat asfalti. S. S on selgitanud, et kui tee-ehitusprojektis on stabiliseeritud kihis ette nähtud kasutada 50% ulatuses olemasoleva teekatte materjali (freesitud asfalt) ja 50% uut täitematerjali koos tsemendi ja bituumeniga, siis hageja retoorikat kasutades sobiks ka segu, kus uue täitematerjalina kasutatakse korduvkasutatavat asfalti ja kokkuvõttes koosneb stabiliseeritud segu täielikult freesitud asfaldist. Sellist järeldust ei pidanud S. S ehituspraktikaga kooskõlas olevaks.
136.S. S on ka selgitanud, et objektilt pärit freespuru on homogeenne ja taaskasutuskõlblik, kuna teada on selle täpne päritolu. Kui aga laos on koos erinevatelt objektidelt pärit freespurud, tuleks freespuru kasutust piirata, kuna erinevatelt objektilt pärinevad materjalid ei ole homogeensed. Seega võib väita, et objektilt pärit freespuru on eelduslikult parema kvaliteediga ning piirama peaks pigem objektivälise freespuru kasutamist. Seega tuleb TTK eritingimuste punkti 4.4.3. tõlgendada viisil, kus uueks materjaliks ei saa pidada korduvkasutatavat asfalti.
137.Kostja leidis, et S. S arvamus välistab hageja nõude rahuldamise. Hageja on alusetult S. S arvamusele tuginedes järeldanud, et uue täitematerjalina on käsitletav ka standardi EVS-EN 13108-08 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt. Selline väide ja samas punktis hageja poolt sellest tehtud järeldus on ebaõiged. Kostja on hageja esitatud tõenditele tuginedes tõendanud, et killustiku puhul on erinevalt freespurust tõendatud terade tihedus, purustatud pindadega terade tihedus, veeimavus ja radioaktiivne kiirgus, aktiivsuskontsentratsiooni indeks. Neid väiteid ei ole hageja ümber lükanud.
138.Freespuru ei ole uus ole toode ja seda ei ole ümber töödeldud. Kostja on selgitanud, kuidas vastavusdeklaratsioon koostatakse. Objektile paigaldatakse freespuru koos bituumeni ja tsemendiga, mille omadusi ei ole kontrollitud. Killustik kui uus materjal paigaldatakse objektile l ilma bituumeni ja tsemendita, st objektile paigaldatakse sama materjal, mille omadusi on katsetatud ja mille kohta on toimivusdeklaratsioon väljastatud. S. S on leidnud, et uue materjali all võib silmas pidada täitematerjali, mida ei ole varem kasutatud.
139.Täiendavates seisukohtades on S. S selgitanud, et kuna stabiliseeritud segu segatakse kokku külmalt, jäävad segusse freespuru tükid, mis koosnevad sideainega kokku seotud täitematerjalist. Freespuru tükid koosnevad suurematest ja väiksematest täitematerjalitükkidest, mis on omavahel seotud orgaanilise sideainega. Viimane on teatavasti viskoelastne materjal, s.t mida kõrgem on temperatuur ja mida suurem koormus, seda pehmemaks ja nõrgemaks tükk muutub. Lisaks on tüki poorsus oluliselt kõrgem kui tervel täitematerjalil.
140.Kostja leidis, et A.K arvamus ei tõenda vastupidist, sest see ei sisalda metoodikat ega asjaolusid, milliste alusel on järeldusteni jõutud. S. S seisukohad põhinevad arvamuses viidatud materjalidele ja teabele. A.K arvamuses ei ole esitatud alusandmeid ega arutluskäiku. Tegu on puuduliku asjatundja arvamusega.
141.A.K on osalenud vaidlusalusel objekti projekti 1 koostamisel, sealhulgas koostanud katendiarvutused. Projekti 1 katendiaruandes on välja toodud, et kompleksstabiliseeritud segu uutest materjalidest on erinev võrreldes freespurust kompleksstabiliseeritud seguga, samuti on projekteerija välja toonud, et KS uutest materjalidest on kallim kui freespurust. Projekti 1 katendiaruandes on A.K välja toonud, et uutest materjalidest KS segu elastsusmoodul on 100 MPa võrra suurem kui freespurust teel segatud KS segul. Lisaks on projekti 1 katendiaruande punktis 3.1 tabelis 621 toodud arvutuslikud konstruktsioonid, kus on eristatud, kas KS on freespurust või uutest materjalidest, sest sellest sõltuvad kihtide paksused. Eeltoodu seab A.K erapooletuse kahtluse alla.
142.Projekteerijad pidid projekteerimisel lähtuma Maanteeameti peadirektori 04.03.2002 käskkirjaga nr 31 kinnitatud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendist“. Juhises on toodud, et freespurust KS segul on madalam elastsusmoodul kui uutest materjalidest KS segul. Projekteerimise juhis eristab freespurust ja uutest materjalidest KS segu. Sama on välja toonud A.K oma arvamuse lk 4. Edasi on A.K püüdnud väita, et need väärtused lisati ilma katseid tegemata. Kostja leidis, et elastsusmooduli arvutuslikud väärtused on kindlaks määratud tuginedes erialakirjandusele ja inseneride erialastele teadmistele. Maanteeamet on väärtuste määramisel tuginenud Tallinna Tehnikaülikooli teadus-ja arendustööle „Elastsete teekatendite arvutusmetoodika arendamine“. Sama töö projektijuhiks oli hageja asjatundja A.K. Seda, et freespuru hulk segu koostises mõjutab elastsusmoodulit, on tõendatud S. S selgitavate seisukohtadega.
143.Hageja on A.K arvamusele viidatest väitnud, et kui materjal vastab kõigile materjalile esitatavatele nõuetele, tuleks seda insenertehnilisest vaatenurgast lugeda uueks materjaliks või sellega samaväärseks. A.K ei selgitanud, millele tuginedes ta selliseid väiteid esitas. Tegu on hageja paljasõnaliste väidete kordamisega. Kostja on tõendanud, et freespurust KS segul on madalam elastsusmoodul kui uutest materjalidest KS segul ning hageja ja hageja asjatundja vastupidised paljasõnalised väited tuleb jätta tähelepanuta.
144.Vaidlust ei ole selle üle, et TTK eritingimused on lepingu osaks. Seega tuvastada, millise koostisega KS segu vastab lepingust tulenvatele nõuetele. See, et hageja asjatundja A.K on esitanud paljasõnalisi ja kontrollimatuid väiteid selle kohta, et freespuru ja uus täitematerjal on samaväärsed, ei saa muuta lepingu sisu. Hageja nõustus 03.06.2020 istungil kostja seisukohaga, et freespuru kasutamisel läheb KS kihti ka bituumenit, mida ei ole kontrollitud. Hageja ei ole tõendanud, et freespuru ja uus täitematerjal on samaväärsed.
145.A.K väide, et kuna lepinguga ei ole piiratud korduvkasutatava asfaldi kasutamist, sai kasutada kõiki SKEJ kirjeldatud täitematerjale sh korduvkasutatavat asfalti on vastuolus TTK eritingimuste punkti 4.4.3 sõnastusega. Vaidlusalune punkt reguleeris, millises ulatuses võis taaskasutatavat materjali kasutada. S. S on selgitanud, et uue täitematerjali ja korduvkasutatud asfaldi omadused ei ole võrreldavad. S. S on selgitanud, et nii objektilt võetud freespuru kui ringlusse võetud asfalt on oma omadustelt ikkagi freespurud. Ainus erinevus on, et ringlussevõetud asfalt on kas purustatud või sõelutud eesmärgiga ühtlustada selle terastikulist koostist ja eemaldada suured tükid. Täpselt sama on hõlpsasti teostatav ka objektilt üles freesitud asfaldile. Seega olenemata asjaolust, kas freespuru pärineb samalt objektilt või muult objektilt, on sisult tegemist sama materjaliga.
146.A.K on ekslikult väitnud, et S. S on oma arvamuse üles ehitanud freespuru teralise osa maksimaalsele suurusele 20 mm ja sellele, et võrreldud on sideainete segu tugevusnäitajaid. S. S on selgitanud, et ta tugines standarditele EVS-EN 13043 ja EVS-EN 13242, mille järgi ei ole EVS-EN 13108-8 järgne materjal mitte täitematerjal vaid korduvkasutatav asfalt. See järeldus ei muutu ka siis, kui segusse lisatakse sideaineid. Freespuru terakoostise osas A.K eksib. Freespurus sisalduv täitematerjal saaks sellisel kujul stabiliseeritud kihi koostise osaks vaid juhul, kui freespurus sisalduv bituumen sulatatakse ning seejärel segatakse kuumalt kokku uue täitematerjali ja uue sideainega. Kuna stabiliseeritud segu segatakse kokku külmalt, jäävad segusse freespuru tükid, mis koosnevad sideainega kokku seotud täitematerjalist.
147.A.K ei ole selgitanud, millele tuginedes ta väidab, et mida rohkem freespuru ja korduvkasutatavat asfalti kasutatakse, seda tugevam konstruktsioon saavutatakse. S. S on selle väite ümber lükanud.
148.K.Mi arvamus ei tõenda, et korduvkasutatav asfalt on uus toode ning oluline on vaid see, et täitematerjalid täidavad SKEJ nõudeid. SKEJ määrab üksnes täitematerjali miinimumnõuded. Täiendavad nõuded tulenevad projektidest ja TTK eritingimustest. K.M on ise selgitanud, et freespuru kasutamine muudab valmiva segu kvaliteedinäitajad ettearvamatuks. See ongi põhjus, miks kostja piiras freespuru kasutamist KS kihis 25%-ga. Alusetu on K.Mi järeldus, et S. S on temaga samal seisukohal.
149.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Projektide koostamise ajal kehtinud majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ § 20 lg 1 kohaselt pidi seletuskirja projektlahenduse peatükk sisaldama projektlahenduse valikut, selle põhjendusi ning nõudeid tee-ehitusmaterjalidele. § 20 lg 7 punkti 3 kohaselt tuli katendi alapeatükis esitada viide katendi tugevusarvutusele ja lg 9 punkti 2 kohaselt tuleb konstruktsioonide alapeatükis esitada tugevus- ja püsivusarvutused.
150.Katendi tugevusarvutus tehakse selleks, et leida projekteeritud parameetritele vastava katendikonstruktsiooni arvutuslik kandevõime ehk vajalik elastsusmoodul. Kui planeeritud parameetritele vastav elastsusmoodul jääks väiksemaks, kui majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ tabelis 4.10 toodud minimaalne elastsusmoodul, oleks tulnud planeeritud katendikonstruktsiooni parameetreid selliselt muuta, et saavutatud oleks minimaalne elastsusmoodul.
151.„Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi“ punktis 12.1 on selgitatud, et katendi tugevusarvutus on projektis ette antud konstruktsiooni kontrollarvutus. Tugevusarvutuse näol on tegemist projekteeritud konstruktsiooni kontrollarvutusega. SKEJ punkti 1.11 kohaselt kasutatavate stabiliseeritud katendikihtide liigid ja konstruktsioonikihtide paksused määratakse projektis või teetööde kirjeldustes, lähtudes katendi tugevusarvutustest või katendi tüüplahenditest.
152.TTK eritingimuste kohaselt kohustus hageja kompleksstabiliseeritud kihi ehitamisel kasutama vähemalt 75% uut täitematerjali. Hageja 30.07.2019 retsepti kohaselt soovis hageja kasutada 50% ulatuses korduvkasutavat materjali, kuid see oleks kaasa toonud vajaduse kogu konstruktsioon üle projekteerida ja teostada uued katendiarvutused. Kostja on tõendanud 75/25 koostisega ja 50/50 koostisega segul on erinevad omadused ja survetugevus erineb ligi kolm korda.
153.Kõikides S. S arvamustest ja nendes viidatud uuringutest selgub, et freespuru sisalduse suurendamine mõjutab segu tugevusomadusi negatiivselt ning uue täitematerjali kasutamisega saadakse paremad näitajad. Hageja on 02.10.2020 seisukohtades õigesti märkinud, et KS kihi ehitamiseks kasutatavate materjalide vahekorra täpsustumine ei tingi konstruktsiooni üle projekteerimise ja uute katendiarvututuste teostamise vajadust. Kui kostja oleks lubanud 50/50 segu kasutamist, ei oleks tegemist materjalide vahekorra täpsustumisega, vaid uue koostisega seguga, mille lubamise eelduseks oleks olnud, et katendiarvutustega kontrollitakse katendi tugevust. Hageja ei ole tõendanud, et uus täitematerjal ja freespuru on samaväärsed materjalid. Hagejal oleks olnud õigus kasutada ka 100% uusi täitematerjale. Uue täitematerjali tugevusomadused on paremad, mistõttu poleks uusi arvutusi vaja.
154.Ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole tõendanud freespuru ja uute täitematerjalide esitamist teistes lepingu dokumentides peale TTK eritingimuste. Lepingus ja selle lisades, sh projektides, standardites ja kvaliteedimääruses on eristatud freespuru uuest täitematerjalist. Projektis on selgelt kasutatud terminit „KS uus“2 ning projekti 1 katendiaruandes on kasutatud terminit „kompleksstabiliseerimine uutest materjalidest“. Projekti 1 katendiaruande punktis 3.2
on selgelt eristatud KS kihi ehitamise uutest materjalidest ja freespurust. Mitte üheski dokumendis ei ole eristatud freespuru sõltuvalt sellest, kust see pärineb.
155.SKEJ punktis 1.1 on lihtsalt loetletud kõikvõimalikud materjalid, mida kostja lubab täitematerjalidena kasutada. Selgelt on esitatud EVS-EN 13043 nõuetele vastavad fraktsioneerimata täitematerjalid ja jämetäitematerjalid ning 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt, kuid neid ei ole võrdsustatud. SKEJ punktis 3.4.1 on selgelt välja toodud, et objektile tarnitava freespuru näol on tegemist korduvkasutatava asfaldiga. Kostja on välja toonud, et kui võrrelda hageja dokumente uue täitematerjali ja freespuru kohta, on näha, et objektile toodud freespuru ja killustiku omadused on deklareeritud erineva standardi kaudu ning killustiku puhul on tõendatud rohkem omadusi kui freespuru vastavusdeklaratsioonil. Kostja on tõendanud, et killustik kui uus täitematerjal ja objektiväline täitematerjal ei ole samaäärsed materjalid, seda ei ole hageja umbes lükanud.
156.Seega ei tulene asjaolust, et kostja on SKEJ tingimustes lubanud teatud juhtudel täitematerjalina kasutada korduvkasutatavat asfalti, et korduvkasutatava asfaldi näol oleks tegemist uue täitematerjaliga. Eelnevast tulenevalt saab TTK punkti 4.4.3 tõlgendada ainult nii, et kostja piiras KS kihis maksimaalse freespuru kasutamist määraga 25% ning uue täitematerjalina ei saa kasutada korduvkasutatavat asfalti.
157.Hageja väide, et EVS-EN 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt on uus toode, ei ole asjakohane. Oluline on välja selgitada, kas TTK eritingimuste punkti 4.4.3 mõttes oleks hagejal olnud õigus uue täitematerjalina kasutada korduvkasutatavat asfalti. S. S on selgitanud, et nii objektilt võetud freespuru kui ringlusse võetud asfalt on mõlemad ikkagi freespurud. TTK eritingimuste punkt 4.4.3 ei võimaldanud hagejal uue täitematerjalina korduvkasutavat asfalti kasutada, SKEJ punktis 1.1 on lihtsalt nimetatud kõikvõimalikud täitematerjalid, mille valikut projektide ja TTK eritingimuste punktiga 4.4.3 kostja kitsendas.
158.Ebaõige on hageja väide, et varasemas praktikas on kostja kindlaks määranud kogu freespuru kasutamise määra, mitte piiranud seda, millises määras võib kasutada just objektilt pärit freespuru. Hageja allkirjastas lepingu, mille lisas 4 oli toodud kostja seisukoht, mille kohaselt oli juurdeveetav freespuru taaskasutatav materjal, mida ei saa kasutada 75% uue täitematerjali osakaalus. Kui hageja selle seisukohaga nõus ei olnud, seisnes selles poolte erimeelsus. Seega oli juba lepingu sõlmimisel hagejale teada, et kui hageja esitab kooskõlastamiseks KS segu retsepti, milles on 75% uue täitematerjali osakaalus esitatud objektivälist freespuru, kostja sellist retsepti ei kooskõlasta. Seetõttu ei saanud hagejale alles 27.09.2019 selguda, et hageja ja kostja ei ole 75% uue täitematerjali kasutamise osas samal seisukohal.
159.Käesoleval juhul tulenes TTK eritingimuste punktist 4.4.3 nõue kasutada kompleksstabiliseeritud kihi ehitamisel vähemalt 75% ulatuses uut täitematerjali, seega on arusaamatu hageja väide, et ta võis kasutada mistahes SKEJ punktis 1.1 nimetatud täitematerjali. SKEJ punktis 1.1 on lihtsalt loetletud kõikvõimalikud materjalid, mida kostja lubas kasutada. SKEJ punktist 4.2.2 tuleneb, et SKEJ-s on määratud üldnõuded, mida SKEJ punkti 1.11 kohaselt projektis või teetööde kirjeldustes täpsustatakse.
160.Hageja on väitnud, et kostja näited ei ole asjakohased, kuna KS kihile annab survetugevuse eelkõige hüdraulilise sideaine hulk ning Kernu ümbersõidul lisati tsementi rohkem. Hageja väide ei ole õige. xxxx objektil KS segus kasutatud tsemendi kogus oli 6,8 kg/m2 ehk 2,5% ja vaidlusalusel Kernu ümbersõidu objektil oli tsemendi kogus 9,4 kg/m2 ehk 2,9% kogu segust. Lisatava tsemendi koguse vahe on seega marginaalne ehk 0,4%, et selliseid survetugevuse erinevusi esile kutsuda. Hageja on proovinud konkreetseid mahtusid esile tuues (6,8 kg/m2 vs 9,4
kg/m2) jätta muljet, et tsemendi kogused kahel objektil olid märkimisväärselt erinevad. Konkreetsel objektil kasutatava tsemendi hulk oleneb nii mahumassist kui konkreetse kihi paksusest. Oluline on, et lisatava tsemendi kogus on protsentuaalselt samas suurusjärgus, mis tõendab, et survetugevust mõjutavad kindlasti ka muud tegurid. Kostja on ka tõendanud S. S arvamusega, et KS kihi survetugevust mõjutab freespuru sisalduse osakaal.
161.Hageja asjatundja A.K on projekti 1 katendiaruandes selgelt eristanud KS segu uutest materjalidest ja freespurust (mitte objektilt pärit ja objektivälisest freespurust), lisaks on A.K projekti 1 katendiaruandes selgelt välja toonud, et uutest materjalidest KS segu elastsusmoodul on 100MPa võrra suurem kui freespurust teel segatud KS segul. Samas on kohtumenetluses A.K seisukohal, et sisuliselt ei ole vahet, kas täitematerjali on varem kasutatud või mitte. Arusaamatuks jääb, miks A.K sellisel juhul projekti 1 katendiaruandes on selgelt uuetest materjalidest ja freespurust (varem kasutatud materjal) KS segud omavahel eristanud.
162.A.K on oma arvamuse kokkuvõtte kolmandas punktis leidnud, et KS kihi puhul on oluline KS kihi tugevusomaduste saavutamine. Samas ei ole A.K pidanud oluliseks, kas täitematerjal on varem kasutatud või mitte. Kuna A.K seisukohad on vastuolulised, ei ole need usaldusväärsed. Projekti 1 katendiaruandes ei ole eristatud objektilt pärit freespurust ja objektivälisest freespurust KS segusid, vaid eristatud on freespurust ja uutest materjalidest KS segusid.
163.Alusetud on hageja väited, et objektilt saadud freespuru kohta esitatud väited ei kohaldu objektile tarnitava korduvkasutatava asfaldi kohta. Need väited on ümber lükatud S. S arvamusega. Kostjale jääb arusaamatuks, milles on hageja arvates sisuline erinevus standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastava korduvkasutatava asfalti ja freespuru vahel. S. S valdkonnapõhine teoreetiline ja praktiline kogemus on suurem kui A.Kl. Eesti Teadusinfosüsteemis on A.K nime all märgitud teede valdkonnas 8 projekti, kusjuures ta pole olnud üheski vastutavaks täitjaks. Lisaks on A.K Eesti Teadusinfosüsteemi kohaselt 3 publikatsiooni kaasautoriks. S. S nime all on Eesti Teadusinfosüsteemis märgitud teede valdkonnas 35 projekti, kusjuures S. S on neist 27 puhul vastutavaks täitjaks. Lisaks on S.S Eesti Teadusinfosüsteemi kohaselt 10 publikatsiooni kaasautoriks.
164.Hageja esile toodud lepingu dokumentide tähtsusjärjekord omab tähtsust vaid olukorras, kus kahe dokumendi vahel on vastuolu ehk kus sama olukorda reguleeritakse vastuoluliselt. Käesoleval juhul see nii ei ole. SKEJ-s on nimetatud, milliseid materjale lubab kostja täitematerjalina kasutada, täpsemad nõuded kasutatavatel täitematerjalile tulenesid projektist ja TTK eritingimustest. SKEJ punktist 4.2.2 tuleneb ühemõtteliselt, et SKEJ-s on määratud üldnõuded, mida SKEJ punkti 1.11 kohaselt projektis või teetööde kirjeldustes täpsustatakse. Lisaks jätab hageja tähelepanuta, et SKEJ (tähtsusjärjekorras eespool kostja antud selgitustest, TTK eritingimustest ja projektdokumentatsioonist) punkti 3.4.1 kohaselt on objektile tarnitava freespuru näol tegemist korduvkasutatava asfaldiga. Seega SKEJ-d, projektdokumentatsiooni, TTK eritingimuste punkti 4.4.3 ja kostja hankemenetluses antud selgitusi koosmõjus vaadates on üheselt selge, et objektile tarnitava freespuru (standardi EVS-EN 13108-8 mõttes korduvkasutatava asfalti) näol ei saa lepingu mõistes olla tegemist uue täitematerjaliga.
165.Hageja ei ole tõendanud, et objektiväline freespuru (korduvkasutatav asfalt standardi EVSEN 13108-8 mõttes) ja killustik (uus täitematerjal EVS-EN 13043 mõttes) oleksid samaväärsed materjalid. Kõik hageja argumendid tuginevad vaid sõnalisele tõlgendusele. Ühtegi sisulist argumenti, miks peaks objektivälist freespuru kui taaskasutatavat materjali käsitlema uue täitematerjalina hageja esitanud ei ole. Asjakohatud on hageja tsiteeritud A.K väited, et korduvkasutatav asfalt täidab SKEJ tabelis 2 täitematerjalidele seatud nõuded, kuivõrd hageja kohustus lähtuma lisaks SKEJ-le ka projektidest ja TTK eritingimustest. A.K ega K.Mi arvamustega ei ole tõendatud, et korduvkasutatav asfalt vastab lepingu mõistes uuele
täitematerjalile. Üksnes asjaolu, et tegemist on uue tootega, et tähenda, et lepingu mõistes saaks seda käsitleda uue täitematerjalina.
166.Kostja võis TTK eritingimustega projekti täpsustada. Projekti 1 seletuskirja punkti 2.4.2 järgi oli tegemist uue konstruktsiooni ehitamisega ja oli vaja kasutada uusi materjale. Projekti seletuskirja tabelis 4 oli märgitud, et KS 32 tuli teha uutest materjalidest. Seega pidi hageja lepingu sõlmimisel aru saama, et tegemist ei ole nn tavalahendusega. Standardis EVS-EN 131088 käsitletakse kas freesituna või muul viisil vanast asfaltkatte tükkidest saadud ringlussevõetud asfalti. Standardis EVS-EN 13108-8 ei ole ringlussevõetud asfaldi määramisel oluline see, kas asfalt, mida taaskasutada soovitakse, pärineb samalt objektilt või mitte. Kostja on tõendanud, et korduvkasutatavat asfalti ei saa käsitleda täitematerjalina.
167.Hageja ei ole tõendanud, milles seisneb sisuline erinevus freespurude vahel, mis on pärit samalt objektilt ja mis tuuakse mõnelt muult objektilt. Kostja nõustub, et nn objektivälise freespuru kasutamisel tuleb sellel deklareerida terastikuline koostis koos lahustuva sideaine sisaldusega, kuid hageja ei ole välja toonud, mis on sisuline vahe objektilt pärit freespuru ja objektivälise freespuru vahel. Kostja on tõendanud, et sisuliselt on objektilt pärit freespuru ja objektiväline freesuru (korduvkasutatav asfalt) samaväärsed materjalid. Uue täitematerjali (killustiku) puhul paigaldatakse objektile täitematerjal ilma bituumeni ja tsemendita, st objektile paigaldatakse sama materjal, mille omadusi on katsetatud ja mille kohta on toimivusdeklaratsioon väljastatud.
168.Hageja tõlgendus lepingu tingimustele ei ole kooskõlas VÕS §-ga 39. VÕS § 39 järgi tuleb arvestada VÕS §-st 7 tulenevat mõistlikkuse põhimõtet. Hageja tõlgendusest jääb arusaamatuks, millise tähenduse omistab hageja tingimusele, et vähemalt 75% ulatuses tuleb kasutada uut täitematerjali ja kuidas mõistab hageja väljendit „uus“. Kostja viitas VÕS § 7 lõikele 2. Kostja on tõendanud, et tee-ehitust ja projekteerimist reguleerivad dokumendid eristavad freespurust ja uuest täitematerjalist kompleksstabiliseeritud kihte ja kuidas sellest tulenevalt muutuvad kihi omadused. Hagejale pidi varasema praktika pinnalt selge olema, et kostja määrab kindlaks kompleksstabiliseeritud segus kogu freespuru kasutamise määra, mitte ei piira seda, millises määras võib just objektilt pärit freespuru kasutada.
169.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 2460 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras. Kostja esitas arved, milliste kohaselt olid kostja menetluskuludeks asjatundja arvamuste koostamiseks vajalikud kulud.
170.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hageja õigusabikulusid pidas kostja ebaproportsionaalseks. Kostja leidis, et kohtumenetluse eelsed õigusabikulud on põhjendatud alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavalduse ja teiste menetlusdokumentide koostamiseks vajalikku ajakulu pidas kostja ülepaisutatuks. Kuna istungil osales üks hageja esindaja, ei saa teise esindaja ajakulu istungiks valmistumiseks olla põhjendatud. Esindajate tunnitasu pidas kostja alusetult kõrgeks. Samuti pidas kostja põhjendamatuks kahe esindaja kasutamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
171.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
172.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 18.04.2019 tee-ehituse töövõtulepingu riigitee nr 4 xxxx ümbersõidu ning xxxx tankla ja xxxx liiklussõlmede ehitamiseks;
2) poolte vaheline leping sõlmiti riigihanke tulemusena; 3) lepingu osaks olid selle eritingimused, stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis (SKEJ), teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused ja hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta kostja antud selgitused; 4) lepingu osaks olevate teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste punkti 4.4.3 järgi pidi kompleksstabiliseeritud kiht (KS) vastama SKEJ-st tulenevatele nõuetele ning KS kihi ehitamisel tuli kasutada vähemalt 75% ulatuses uut täitematerjali ja kuni 25% ulatuses objektilt saadavat freespuru; 5) hageja esitas 30.07.2019 vastavalt lepingus ettenähtud korrale kostja insenerile kooskõlastamiseks stabiliseerimissegu retsepti, mis koosnes 25% ulatuses objektilt saadavast freespurust, 27% ulatuses korduvkasutatavast asfaltist, 45,5% ulatuses killustikust ja 2,5% ulatuses tsemendist; 6) kostja insener keeldus retsepti kooskõlastamisest ning vaidluste tulemusena koostas hageja retsepti, mis korduvkasutatavat asfalti ei sisaldanud.
173.Pooled vaidlevad selle üle, kas eelviidatud teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste punkti 4.4.3 saab tõlgendada viisil, kus uueks täitematerjaliks kompleksstabiliseeritud (KS) kihi rajamisel saab pidada ka korduvkasutatavat asfalti. Hageja esitas kohtule nõude, milles palus tuvastada, et lepingust ei tulenenud kostjale õigust jätta andmata nõusolek korduskasutatavat asfalti sisaldanud retsepti kooskõlastamiseks. Hageja õiguslikuks huviks nõude esitamisel oli teada saada, kas tal on õigus nõuda kostjalt nende kulude hüvitamist, mis seondusid algse retsepti kooskõlastamata jätmisest tulenenud viivituse ja loodusliku täitematerjali kasutamisega.
174.Hageja leidis, et kuna korduvkasutatav asfalt on lepingus viidatud standardite kohaselt lubatud täitematerjal, korduvkasutatav asfalt ei pärinenud vaidlusaluselt objektilt ning korduvkasutatava asfaldi omadused olid kontrollitud, oli tegemist uue tootega või sellega samaväärse tootega ning seetõttu uue täitematerjaliga, mida hageja võis retseptis kasutada. Seega tuli lepingut tõlgendada viisil, mis võimaldas hagejal kasutada lisaks 25%-le objektilt pärit freespurule korduvkasutatavat asfalti. Kostja viide hankemenetluse käigus antud vastusele ei saanud lepingu tingimusi muuta, sest vastus oli antud pärast hageja pakkumuse esitamist ning lepingu dokumentide tähtsuse järjekorras oli see teistest tingimustest väiksema tähtsusega. Varasemas praktikas võis hageja kasutada 50% ulatuses freespuru.
175.Kostja leidis, et kuigi korduvkasutatav asfalt oli iseenesest standardi kohaselt lubatav täitematerjal, nägi vaidlusalune leping ja selle juurde kuuluv projekt ette, et objektilt kasutatavat freespuru võis kasutada 25% ulatuses ning ülejäänud osas tuli kasutada uusi täitematerjale. Korduvkasutatav asfalt ja objektilt pärinev freespuru on mõlemad põhimõtteliselt freespurud, mille omadused ei ole võrreldavad uute täitematerjalidega. Uutest täitematerjalidest ja freespurust KS kihil on erinevad omadused, sest uutest materjalidest KS kihil on 100 MPa võrra suurem elastusmoodul, mis omakorda mõjutab kihi tugevust. Kuigi korduvkasutava asfaldi omadusi testitakse, saab hinnata vaid selles oleva täitematerjali omadusi. Samas koosneb korduvakasutatav asfalt täitematerjalist ja bituumenist ning viimase omadusi hinnata ei saa. Kostja pidas arusaamatuks, kuidas tõlgendas hageja lepingus kasutatud väljendit „uus“ ning leidis, et kui kostja oleks soovinud piirata üksnes vaidlusaluselt objektilt pärineva freespuru kasutamise mahtu, oleks lepingu tingimus olnud selliselt sõnastatud.
176.Kohus nõustub kostja väidetega ja leiab, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud väiteid, mis võimaldaksid lepingut hageja soovitud viisil tõlgendada. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune leping on sõlmitud hankemenetluse raames kostja koostatud tüüptingimuste alusel. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi
rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
177.VÕS § 38 sätestab, et kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus. Seega võib ka tüüptingimustel sõlmitud lepingul olla mõni tingimus, mis on eraldi kokku lepitud. VÕS § 39 lg 1 näeb ette, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.
178.Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimust ei saa tõlgendada sama põhimõtte alusel, nagu tavalise lepingu tingimust ehk arvestades VÕS § 29 lg 4 (RK TKo 3-2-1-64-07, p 12). Tüüptingimust tuleb tõlgendada objektiivselt lepingu teiseks pooleks oleva nö mõistliku isiku ehk selle lepingupoolega sarnase mõistliku isiku, kelle suhtes tüüptingimust kasutati, seisukohalt ja kahtluse korral tuleb tüüptingimust tõlgendada selle kasutaja kahjuks, kes lepingutingimuse eelneva väljatöötajana kannab lepingutingimuste tõlgendamisega seotud riske (RK TKo 3-2-164-07, p 12, 3-2-1-140-05, p 12). Kohus selgitas 03.06.2020 eelistungil hagejale (toimiku 2. kd, lk 153-154) tüüptingimuste tõlgendamist VÕS § 39 alusel.
179.VÕS § 7 lg 1 sätestab, et võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. VÕS § 7 lg 2 näeb ette, et mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
180.Sõltumata sellest, kas leping on sõlmitud tüüptingimustel või mitte, tuleb kohustus täita vastavalt lepingule VÕS § 76 lg 1 alusel, arvestades seejuures hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid, tavasid ja praktikat VÕS § 76 lg 2 järgi.
181.Hageja ja kostja vahel sõlmitud tee-ehituse lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja pidi ehitama lepingu alusel kokku lepitud teelõigu.
182.VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kohus leiab, et hinnates seda, milliseid täiteaineid tuli KS kihi rajamisel kasutada, tuli eeskätt lähtuda mitte üleüldisest praktikast või materjali üldistest omadustest, vaid sellest, millistele tingimustele vastava KS segu koostamises pooled kokku leppisid.
183.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 18.04.2019 tee-ehituse töövõtulepingu nr xxxx (toimiku 1. kd, lk 6-10). Lepingu esemeks oli selle punkti 1 kohaselt riigitee nr 4 ehk xxxx ümbersõidu ning xxxx tankla ja xxxx liiklussõlmede ehitustöö. Lepingu punktis 2.1 olid loetletud selle lisad. Lepingu lisadeks olid töövõtja esitatud kululoend, projektdokumentatsioon, teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused (TTKE), lepingu eritingimused, laboratoorsete kontrollkatsete tähtajad, lepingu rahalise täitmise graafik ja hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused. Lepingu punkt 2.3. nägi ette, et pooled juhinduvad lepingu täitmisel muuhulgas ka Eestis kehtivatest eeskirjadest ja standarditest. Leping oli selle punkti 2.4 kohaselt sõlmitud avatud menetlusega riigihanke nr xxxx tulemusena.
184.Lepingu punkt 2.6. reguleeris lepingu dokumentide tähtsuse järjekorda ning nägi ette
järgmise järjekorra: leping, lepingu eritingimused, teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused, teetööde tehnilised kirjeldused, hankemenetluse käigus hankedokumentidele antud vastused, projekti seletuskiri, projekti joonised, kululoend, muud projekti kuuluvad dokumendid ja muud lepingusse kuuluvad dokumendid. Eeltoodust võib järeldada, et hankemenetluse käigus antud vastuseid loeti lepingu osaks, kuigi tähtsuselt olid teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused neist olulisemad.
185.Lepingu lisaks 1.2.1 olevatest teetööde tehnilise kirjelduse eritingimustest (TTKE) (toimiku
1.kd, lk 11-21) nähtub, et selle punkt 4.4. reguleeris kompleksstabiliseerimist. TTKE punkt
4.4.3.nägi ette, et kompleksstabiliseeritud kiht peab vastama majandus- ja taristuministri 03.08.2016 määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkirjas nr 0215 „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis“ kirjeldatud nõuetele.
186.Sama punkt nägi ette, et KS kihis võib summaarse bituumeni keskmine sisaldus ületada määruses „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ esitatud piirmäära. KS kihi ehitamisel tuli kasutada vähemalt 75% uut täitematerjali. Objektilt saadavat freespuru oli lubatud ära kasutada KS kihi ehitamisel kuni 25% segu kogusest. Tegelikud kasutatavad segu kogused pidi selguma KS kihi retsepti koostamisel. Seega võib eelviidatud punkti sõnastusest järeldada, et 75% materjalist, mida töövõtja pidi kasutama KS kihi ehitamisel, pidi olema uus. Antud punkt ei defineeri iseenesest kuidas mõista väljendit „uus täitematerjal“. Kohus nõustub samas kostja väitega, et lepingu pooltega sarnase mõistliku isiku seisukohast lähtuvalt pidi väljend „uus“ tähendama uusi tooteid, mitte vanu või juba kasutatud materjale.
187.Lepingu juurde kuuluva teetööde tehnilise kirjelduse (toimiku 1. kd, lk 22-26) punktis 8.1. on ette nähtud, et töövõtja peab ülesannete täitmisel järgima Eestis kehtivaid seadusi ning standardeid. Samuti tuli järgida stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhist.
188.Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhise (toimiku 1. kd, lk 27-38) punkti 1.1. kohaselt loeti täitematerjalideks EVS-EN 13043 nõuetele vastavaid fraktsioneerimata täitematerjale ja jämetäitematerjale ning 13108-8 nõuetele vastavat korduvkasutatavat asfalti. Sama punkti järgi loeti KS seguks täitematerjalide ja orgaanilise ning hüdraulilise sideainega seotud segu. Orgaaniliseks sideaineks on bituumen, mis lisatakse segusse vahustatud kujul või emulsioonina. Täitematerjalideks on EVS-EN 13043 nõuetele vastavad fraktsioneerimata täitematerjalid ja jämematerjalid ning 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt. KS katendikiht on täitematerjali ja orgaanilise ning hüdraulilise sideaine nõuetekohaselt tihendatud segu.
189.SKEJ punkti 1.8 järgi oli juhendile lisatud stabiliseerimissegu retsepti näidis ning retsept pidi sisaldama muuhulgas segusse lisatavate täitematerjalide nõutud omadusi kinnitavaid katseprotokolle. SKEJ punkt 1.11 nägi ette, et kasutatavate stabiliseeritud katendikihtide liigid ja konstruktsioonikihtide paksused määratakse projektis või teetööde kirjeldustes, lähtudes katendi tugevusarvutusest või katendi tüüplahendusest. Punkt 1.17 nägi ette, et stabiliseerimissegu retsept esitatakse tellijale teadmiseks ja insenerile kooskõlastamiseks vähemalt kolm kalendripäeva enne segu paigaldamise algust. Insener pidi retsepti kooskõlastama või tagasi lükkama kolme tööpäeva jooksul peale selle saamist.
190.SKEJ punkt 3.1.1. nägi ette, et kui täitematerjalina kasutatakse olemasoleva teekatte materjale, siis nendele täiendavaid nõudeid ei esitata. Punkti 3.4.1. järgi ei esitatud vana teekatte freesimisel saadud freespurus sisalduvale täitematerjalile tugevusnõudeid, kuid objektile tarnitaval freespurul (korduskasutataval asfaldil) tuli deklareerida terastikuline koostis koos lahustuva sideaine sisaldusega vastavalt standardis EVS-EN 13108-8 kirjeldatule. KS segus kasutatav objektiväline freespuru ehk taaskasutatav täitematerjal tuli deklareerida vastavalt
standardis EVS-EN 13242 kirjeldatud taaskasutatavate täitematerjalide omadustele.
191.SKEJ punkt 4.2.2. nägi ette, et KS seguretsept koos vajalike sideainete sisaldusega tuli koostada lähtudes antud juhises toodud miinimumnõuetest ning täites tabelis 5 esitatud tugevusomadusi. SKEJ tabelis 2 oli märgitud, millistele nõuetele pidid KS kihis kasutatavad täitematerjalid vastama. SKEJ lisas 2 oli ette nähtud, millistele katsestandarditele peavad lisatava täitematerjali omadused EVS-EN 13043 või 13242 mõistes vastama.
192.SKEJ punkt 5.1.5 nägi ette, et kui kasutatakse täielikult uut täitematerjali, laotakse teele ettenähtud terastikulise koostisega täitematerjal kas kohe või veetakse täitematerjal teele erinevate fraktsioonide kaupa, arvestusega, et vahetult pärast segamist ja enne tihendamist saadakse juhise joonistel 1 kuni 5 nõutud terastikulise koostisega segu.
193.Kohus leiab, et SKEJ eelviidatud sätetest tulenesid minimaalsed kohustuslikud nõuded, milliseid tuli KS kihi koostamisel järgida. SKEJ ei olnud iseenesest lepingu dokumendiks, vaid ta oli üldiseks juhiseks, mida töövõtjal tuli arvestada. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2.6. järgi olid TTKE tingimused lepinguliste dokumentide tähtsuse järjekorras kolmandal kohal ning seega oli tegemist eritingimustega, mis lepingus toodud tingimusi täpsustasid. SKEJ juhis aga ei saanud muuta TTKE eritingimustes kokku lepitut. Seega kohus nõustub kostja väidetega, et SKEJ nägi ette üldised nõuded KS kihi loomisele ja selle punktis 1.1 olid loetletud kõik need materjalid, mida üldjuhul üldse võis täitematerjalidena kasutada. Lepingu poolte erikokkulepe KS kihi rajamiseks tulenes aga lepingu osaks olevate TTKE tingimuste punktist 4.4.3, mis nägi konkreetselt ette 75% ulatuses uute täitematerjalide kasutamist. Ainuüksi asjaolust, et korduvkasutatav asfalt oli SKEJ üldiste juhiste kohaselt lubatav täitematerjal, ei saa teha järeldust, et pooled oleksid vaidlusaluses lepingus kokku leppinud korduvakasutatava asfaldi kasutamises või selles, et korduvakasutatav asfalt on üheks uueks täitematerjaliks. Hageja ei ole põhistanud, miks pidi ühes lepingu dokumendis viidatud SKEJ muutma konkreetselt lepingus kokku lepitud eritingimusi.
194.Lepingule lisatud hankijale saadetud sõnumitest ja nende vastustest (toimiku 1. kd, lk 3947) nähtub, et 14.03.2019 kell 11:38 esitati kostjale küsimus: „Kas pakkuja võib arvestada uue täitematerjalina juurdeveetavat sertifitseeritud freespuru, mida kasutatakse 75% uue täitematerjali osakaalus konstruktsioonikihi ehitamisel?“. Sellele küsimusele on kostja vastanud 18.03.2019 kell 08:58: „Ei. Antud nõude all on mõeldud kasutada vastavalt standardis EVS-EN 13043 kirjeldatule uut looduslikku täitematerjali ehk looduslikku päritolu mineraalne täitematerjal, mida on töödeldud ainult mehaaniliselt. Freespuru puhul on tegemist taaskasutatava täitematerjaliga“.
195.Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas hageja esitas oma pakkumuse enne või pärast kostja vastuse koostamist, oli kostja selgituse näol lepingu osaks oleva dokumendiga, millest tuli lepingu tingimuste tõlgendamisel lähtuda. Kuigi lepingu dokumentide tähtsuse järjekorras on kostja selgitus tagapool võrreldes TTKE tingimustega, ei saa hagejaga sarnase mõistliku isiku seisukohast lähtudes lepingut tõlgendades leida, et kostja selgitus oleks olnud TTKE punktis 4.4.3 toodud nõudega vastuolus. TTKE punkt 4.4.3 ei näinud erinevalt hageja väidetest ette, et uue täitematerjalina oleks võinud kasutada korduvakasutatavat asfalti. Viidatud punkt nägi selgesõnaliselt ette 75% ulatuses uue täitematerjali kasutamist. Kostja hankemenetluses antud vastus selgitas, et uueks täitematerjaliks saab pidada uut looduslikku mineraalse päritoluga materjali ning mitte korduvkasutatavat materjali.
196.Kostja on käesolevas vaidluses kohtu hinnangul põhjendatult viidanud, et lisaks lepingu eritingimustele, TTKE ja SKEJ nõuetele tuli hagejal tööde teostamisel arvestada projektidokumentatsioonist ja lepingule lisatud kululoendist tulenevaid nõudeid.
197.Projekti 1 seletuskirja (toimiku 2. kd, lk 1-16) punktis 2.4.2 on toodud, et KS aluse rajamiseks tavalahendusena on vaja freespuru olemasolu. Antud juhul oli aga tegemist uue konstruktsiooni ehitamisega ja seetõttu tuli rajada KS alus uutest materjalidest. Ka tabelis 4 on toodud, ,et „KS 32 uutest materjalidest“. Seega nägi projekti seletuskiri selgesõnaliselt ette uute materjalide kasutamise, kuigi ei defineerinud, mida uueks materjaliks pidada.
198.Projekti katendiaruande (toimiku 2. kd, lk 17-27) punktis 2.3. on toodud, et 08.12.2016 toimunud töökoosoleku käigus arutati variante ja jõuti järeldusele, et kuna freespuru antud objektil ei teki ja ümbruskonnast saada ei ole, asendatakse võrreldava MUK konstruktsiooni teel segamisega KS kihi loomine uutest materjalidest. Punktis 3.1. sisalduvas tabelis 6 on toodud, et KS kiht tuleb rajada uutest materjalidest. Punktis 3.2. on toodud, et kuna KS rajamine tavapärasel kujul ei ole võimalik, on eelistatud uutest materjalidest koostatud KS kihi rajamine. Punktis 3.3. on korratud, et antud juhul on tegemist uue konstruktsiooni ehitamisega ja projekteerijale kasutada oleva info alusel on otstarbekas rajada kompleksstabiliseeritud alus uutest materjalidest. Seega tulenes projektdokumentatsioonist selgelt, et erinevalt tavapärastest lahendustest oli antud juhul tegemist eripärase lahendusega.
199.Kostja esitas kohtule lepingu lisaks oleva teetööde tehnilise kirjelduse (toimiku 1. kd, lk 148-224), mille punkti 4.4.2 järgi pidi projekteerija projekteeritud segu esialgne koostis olema toodud projektis. Projekt pidi sisaldama muuhulgas katendi konstruktsiooni kirjeldust. Täpsemad nõuded segu koostisele või segu lähtematerjalidele on kirjeldatud SKEJ-s ja TEK-s või projektis. Lisatavad täitematerjalid pidid vastama SKEJ-s või projektis esitatud nõuetele ja ka punkt 4.4.4. nägi ette, et stabiliseerimistööde tulemusena saadav stabiliseeritud segu ja stabiliseeritud katendikiht pidid vastama SKEJ-s ja TEK-is või projektis kirjeldatud nõuetele. Seega tuli hagejal kui töövõtjal lähtuda projektis ja TTKE tingimustes toodud nõuetest.
200.Pooled iseenesest ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et varasemate teetööde lepingute puhul rajas hageja KS kihi nn 50/50 põhimõtet kasutades, kus 50% täitematerjalidest moodustas freespuru ning 50% uued materjalid. Kuna aga käesoleval juhul oli lepingu enda eritingimustes ja projektdokumentatsioonis selgelt viidatud erilisele olukorrale, ei saanud hageja lähtuda pooltevahelisest varasemast praktikast. Kohus ei saa vaidlusalust lepingut seetõttu tõlgendada vastuolus lepingus endas toodud nõuetega viisil, kus hagejal oleks olnud õigus kasutada endiselt 50% ulatuses erinevat freespuru, sealhulgas antud objektilt pärinevat või mõnelt muult objektilt pärinevat. Kohus samuti nõustub kostja väitega, et kui kostja sooviks oleks olnud piirata üksnes objektilt pärineva freespuru kasutamise ulatust, mitte üldisemalt freespuru kasutamise ulatust, oleks lepingu eritingimustes see selgelt olnud märgitud.
201.Lepingu osaks oleva projekti 2 (toimiku 2. kd, lk 28-48) seletuskirja punktis 6.3. on toodud, et katendi projekteerimisel lähtuti „Elastsete katendite projekteerimise juhendist“. Viidatud juhendi 2002. a versiooni (toimiku 2. kd, lk 49-73) lisa 2 tabelis 1 on toodud sideainega töödeldud materjalide tugevusomadused. Tabelis on eristatud uutest materjalidest segatud kihi ja asfaldipurust segatud kihi elastsusmoodulit. Uute materjalide puhul on see 900 MPa ning asfaldipurust tehtud kihi puhul 700-600 MPa. Hilisemas juhendi 2017. a versioonis (toimiku 2. kd, lk 74-101) on jõutud põhimõtteliselt samadele järeldustele. Lepingu lisaks 1 olnud kululoendi (toimiku 2. kd, lk 114-123) ridadelt 96 ja 381 on toodud, et KS kiht tuleb rajada 15 cm paksusena, mis viitab sellele, et KS32 kiht tuli rajada uutest materjalidest.
202.Hageja on käesolevas menetluses asunud väitma, et kuigi leping kohustas teda kasutama 75% ulatuses uusi täitematerjale, sai hageja uue täitematerjalina kasutada korduvkasutatavat asfalti, sest erinevalt objektilt pärinevast freespurust olid selle omadused kontrollitud ning sisuliselt oli tegemist uue tootega, sest korduvkasutatava asfaldi omadused on uute täiteainetega
võrreldes samaväärsed. Kohus leiab, et need hageja väited on jäänud menetluses tõendamata ning juba üksnes lepingu lisaks olevast projektdokumentatsioonist võib järeldada, et freespurust ehk asfaldipurust tehtud KS kihi tugevusomadused erinevad uutest mineraalsetest täitematerjalidest tehtud KS kihi tugevusomadustest. Seejuures ei ole vahet, kas freespuru omadused on kontrollitud või mitte või kas freespuru pärineb samalt objektilt või mõnelt teiselt.
203.Hageja esitatud EVS-EN standardi 13043 asfaltsegude ning teede, lennuväljade ja muude liiklusalade pindamiskihtide täitematerjalide kohta (toimiku 1. kd, lk 48-74) punktis 3.1. on märgitud, et täitematerjal on teraline materjal, mida kasutatakse ehituses. Täitematerjal võib olla looduslik, tehislik või taaskasutatav. Punktid 3.2. ja 3.3. reguleerivad, mida saab lugeda looduslikuks täitematerjaliks ja mida tehistäitematerjaliks. Punkti 3.4. järgi on taaskasutatav täitematerjal selline täitematerjal, mis on saadud varem ehituses kasutatud anorgaanilise materjali ümbertöötlemise tulemusena. Seega võimaldab standard iseenesest kasutada täitematerjalina ka taaskasutatavat materjali ning standard ei erista taaskasutatavat materjali lähtuvalt sellest, kust see täpselt pärit on.
204.EVS-EN standardi 13108-8 asfaltsegud (toimiku 1. kd, lk 75-82) punktis 3.1.2 on toodud, et „objektilt saadud asfalt“ on ümbertöödeldav materjal, mis saadakse asfaldist kattekihtide freesimisel, asfaldist kattekihtide lahti murtud tükkidest või tootmisest välja praagitud asfaldist, tootmise ülejäägist või tootmise luhtumisest. Punkti 3.1.3 järgi on ringlusse võetud asfalt töödeldud objektilt saadud asfalt, mis on pärast selle standardi kohast katsetamist, hindamist ja kvalifitseerimist sobiv ja valmis kasutamiseks asfaldi lähtematerjalina. Märkusena on viidatud, et töötlemine võib sisaldada endas üht või mitut järgnevast: freesimine, purustamine, sõelumine, segamine vms. Seega on iseenesest õige hageja väide, et korduvkasutatavat asfalti on töödeldud. Samas ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud väiteid, et tänu töötlemisele on korduvkasutatava asfaldi omadused samaväärsed teiste uute mineraalset päritolu täitematerjalidega.
205.Hageja esitas oma väidete tõendamiseks esmalt xxxx OÜ projektijuhi I O e-kirja, kes on leidnud, et töövõtja võib objektile tarnitava uue täitematerjalina kasutada kõiki juhises toodud täitematerjale, kui need vastavad stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhises kehtestatud nõuetele ja tagavad kihi tugevusomadused. E-kirjast ei ole võimalik järeldada, millisele küsimusele selle saatja on täpselt vastanud. Kohus nõustub, et eelviidatud juhiste ja standardite kohaselt on iseenesest tõepoolest lubatud kasutada erinevaid täitematerjale, kuid antud juhul olid pooled lepingus selgelt kokku leppinud, millises ulatuses võis hageja freespuru kasutada.
206.Hageja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks teede inseneri A K arvamuse (toimiku 2. kd, lk 161-164). A K leidis, et kui materjal vastab kõigile materjalile esitatavatele nõuetele, tuleks see lugeda uueks materjaliks või sellega samaväärseks. Tema arvamuse kohaselt vana katte freesimisel tavaliselt eri kihte ei eristata, kuid mida rohkem on segus freespuru, seda suurem on segu kivimaterjalis tugevama tardkivimi osakaal. A K ei ole samas selgitanud, kuidas ta vastavale järeldusele jõudnud on või millised objektiivsed andmed tema järeldust toetavad. Samuti on K väitnud, et mida rohkem kasutatakse varem kasutamata materjali, seda madalam võib kokkuvõttes olla tugevus ja kogu katendikonstruktsiooni vastupidavus. Ka selle järelduse tegemisel ei ole võimalik mõista, millistele eeldustele on A K tuginenud.
207.Järgnevalt on A K leidnud, et objektile seatud nõudeid oli võimalik täita, kasutades korduvkasutatavat asfalti, sest eelduseks oleks olnud tugevusnõuete täitmine. Kuidas täpselt oleks projektis toodud nõudeid arvestades saavutatud freespuru kasutamisel enam kui 25% ulatuses projektis toodud tugevusnõuded, ei ole K selgitanud. Kokkuvõttes on A K leidnud, et KS kihti sobivad lepingu kohaselt kõik juhendis kirjeldatud materjalid. A K on asunud seisukohale, et kuna lepinguga ei ole piiratud korduvkasutatava asfaldi kasutamist, saab kasutada kõiki materjale, sealhulgas korduvkasutatavat asfalti.
208.Kohus leiab, et A K kokkuvõttev järeldus ei ole erialavaldkonda kuuluv, vaid õiguslik. Mille alusel on A K leidnud, et poolte vahel sõlmitud leping ei piiranud korduvkasutatava asfaldi kasutamist, ei ole võimalik mõista. A K ei ole lepingut ja selle eritingimusi analüüsinud ja iseenesest on tegemist pädevusvälise, lepingut tõlgendava järeldusega. Kohus nõustub kostja väitega, et eriala valdkonda kuuluvate järelduste tegemisel ei ole K esitanud algandmeid ega arutluskäiku, mistõttu ei ole tema järeldused
209.Kostja viitas, et K osales projekti 1 koostamisel ja koostas katendiarvutused, millega hageja nõustus. Seega on põhjendatud kostja väide, et katendiaruande järgi on KS segu uutest materjalidest erinev võrreldes freespurust seguga ning uutest materjalidest segu on kallim. Hageja nõustus ka sellega. Järelikult ei ole A K arvamuses toodud järeldused loogiliselt kooskõlas tema enda koostatud projektiga, mistõttu ei loe kohus neid usaldusväärseteks.
210.Hageja esitas kohtule K Mi arvamuse seoses kompleksstabiliseeritud kihis kasutatava täitematerjaliga (toimiku 2. kd, lk 165-168). M pidas arusaamatuks, miks võimaldas kostja kasutada objektilt saadavat freespuru 25% ulatuses, mis vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust ei oma. M leidis, et kuna freespuru omadusi hinnatakse ja seda töödeldakse, on tegemist tootega. Sellest on ta automaatselt teinud põhistamata järelduse, et tegemist oli lepingu mõistes uue tootega. Antud järelduse puhul on tegemist pädevusvälise järeldusega, sest sisuliselt on ta asunud lepingut tõlgendama. Kokkuvõttes on ta samuti esitanud õigusliku järelduse, leides, et puudub õiguslik põhjendus keelduda freespuru kasutamisest. Ümber töötlemata freespuru kasutamisest soovitas ta hoiduda, sest selle tugevusomadused on teadmata ja seetõttu on materjali kvaliteedinäitajad ettearvamatud.
211.Kostja esitas kohtule volitatud teede inseneri S S kui asjatundja arvamuse (toimiku 2. kd, lk 144-148). Arvamuses on analüüsitud projektist tulenevaid nõudeid ja katendiaruandes märgitut. S S on leidnud, et kuigi täitematerjaliks võib olla taaskasutatav täitematerjal, saab uueks täitematerjaliks pidada hiljuti valminud materjali. S on viidanud erialakirjandusele, mille kohaselt tuleb eristada täitematerjali uuest täitematerjalist, samuti ringlusse võetud asfaldist. S arvamuse kohaselt teeb ringlusse võetud asfaldi kasutamise täitematerjalina problemaatiliseks materjaliga koos olev orgaaniline sideaine, mis muudab täitematerjali käitumise ja omadused sideaineta materjali omadest erinevateks.
212.S S on kirjeldanud, millised materjali kooslused esineda võivad ning millised on erinevused sideainega sidumata alusel toimivusel ja elastusmoodulil võrreldes ringlusse võetud asfaldiga. S on viidanud ka standarditele ja SKEJ nõuetele, milliste kohaselt ei saa ringlusse võetud asfalti samastada uute täiteainetega. S arvamuse kohaselt on põhjuseks see, et ringlusse võetud asfaldis on täitematerjal kaetud orgaanilise sideainega ning konkreetsed tugevusnõuded esitatakse täiteainele, mitte freespurule.
213.S S on kirjeldanud, milliseid näitajaid võetakse täitematerjali katsetamisel ja hindamisel aluseks ning on selgitanud, et freespurus sisalduval täitematerjalil saab kontrollida samu omadusi, kuid seda on võimalik teha alles pärast sideainete täielikku eemaldamist. Vastasel juhul on täitematerjal kaetud sideainega. Bituumeniga seotud täitematerjali tükkidel ei ole võimalik määrata täitematerjalile vajalikke omadusi, mistõttu ei saa seda ka liigitada täitematerjaliks EVSEN 13043 mõistes. Kui aga freespurust juba bituumen täielikult eemaldatakse, on tegu terakoostisega täitematerjaliga, mitte enam freespuruga. Kui kogu bituumen oleks eemaldatud, saaks rääkida uuest materjalist.
214.Kohus ei nõustu hageja etteheidetega S S arvamusele. S ei ole erinevalt hageja väidetust nõustunud, et korduvkasutatav asfalt oleks uus täitematerjal. S ei ole väitnud, et kui
korduvakasutataval asfaldil on toimivus- ja vastavusdeklaratsioonid, on tegemist uue täiteainega. Tegemist on hageja meelevaldsete järeldustega. Õige võib olla hageja väide, et KS kihile oleks selle rajamisel lisatud täiendavaid tugevusomadusi andvaid sideaineid, kuid kostja on selgitanud, et sellisel juhul oleks tulnud projekti arvutused ümber teha. Oluline on, et pooltevaheline leping nägi ette, millistele tingimustele pidi KS kiht vastama ja millises ulatuses millistest materjalidest koosnema.
215.Kostja esitas kohtule ka S S täiendava arvamuse (toimiku 2. kd, lk 204-210), milles on rõhutatud vajadust eristada mineraalset täitematerjali orgaanilist sideaine sisaldavast materjalist, sest nende omadused on erinevad. S esitas mitmeid algandmeid ja survetugevuse arvutusi. S S on selgitanud, et sideainete lisamine survetugevust puudutavaid järeldusi ei muutnud. Samuti on S rõhutanud, et nii objektilt freesitud asfalt kui ka korduvkasutatav asfalt on oma sisu poolest freespurud. Kui freespuru päritolu on teada ehk see pärineb ühe objekti pealmisest kihist, võib seda pidada homogeenseks, kuid sarnane ei ole olukord, kui freespuru päritolu on teadmata ning ühes laos on koos erinevad freespurud. A K väiteid freespuru terakoostise osas peab S S ebaõigeteks, sest sellisel kujul saaks freespuru täitematerjal olla vaid juhul, kui freespurus sisalduv bituumen sulatatakse ja seejärel segatakse kuumalt kokku uue täitematerjali ja uue sideainega. Samas aga segatakse stabiliseeritud segu kokku külmalt ja sellesse jäävad freespuru tükid, mis koosnevad sideainega kokku seotud täitematerjalist.
216.Kohus peab S S arvamuses toodud järeldusi usaldusväärseteks, sest need on põhistatud ning S on selgitanud, milliste andmete ja arvutuste alusel on ta oma järeldusteni jõudnud. S S arvamusega on kostja veenvalt tõendanud, et korduvkasutatav asfalt ei ole samaväärsete omadustega võrreldes uute täitematerjalidega. Seega on sisuliselt tõendamata hageja väide, et korduvkasutatav asfalt on uus toode, mis on teiste uute täitematerjalidega samaväärne.
217.Ühtlasi esitas kostja kohtule KS kihi tugevusarvutuste võrdluse koos xxxx ja xxxx objektidel tehtud survetugevuse mõõtmise katseprotokollidega (toimiku 2. kd, lk 179-203). Esitatud tõendite alusel võib nõustuda, et survetugevused olid 75/25 koostisega ja 50/50 koostisega KS segude puhul erinevad ning 75/25 koostisega segu puhul oli survetugevus suurem ligikaudu kolm korda. Järelikult mõjutas KS kihi omadusi see, kas selles kasutati uut täitematerjali või korduvkasutatavat materjali.
218.Kõiki eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et lepingu osaks olevas TTKE punktis 4.4.3 ette nähtud nõue, mille kohaselt tuli KS kihi ehitamisel kasutada vähemalt 75% ulatuses uut täitematerjali, on kolmanda mõistliku isiku seisukohalt mõistetav ja tõlgendatav viisil, kus uue materjalina korduvkasutatavat asfalti kasutada ei saanud. Kohtu hinnangul ei saa sellise tõlgenduse andmisel olla ka kahtlust, mis võimaldaks tõlgendada tingimust kostja kahjuks. Väljendi „uus“ kasutamine antud lepingu tingimuses, samuti projektis, tähendas selgelt uute ja mitte varem kasutatud täitematerjalide kasutamist. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi aru saama, et tulenevalt materjalide erinevatest omadustest ei saa uusi mineraalse päritoluga täitematerjale samastada korduvakasutatava asfaldiga, sest sellest sõltusid KS kihi tugevusomadused. Teistsuguseid järeldusi asjas kogutud tõenditest teha ei saa.
219.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas insenerile kooskõlastamiseks retsepti (toimiku 1. kd, lk 83) ning hiljem retsepti seletuse (toimiku 1. kd, lk 84), mille kohaselt tuli 27% ulatuses kasutada korduvkasutatavat asfalti ja 25% ulatuses objektilt saadud freespuru. Retseptile olid lisatud täitematerjali katseprotokoll, toimivusdeklaratsioonid ja vastavusdeklaratsioonid (toimiku 1. kd, lk 85-100). Kuivõrd leping kohustas hagejat kasutama 75% ulatuses uusi täitematerjale, ei olnud retsept kooskõlas lepinguga.
220.Kostja teatas 26.08.2019 e-kirjas hagejale (toimiku 1. kd, lk 101-102), et ta ei pea
võimalikuks tõlgendada lepingut viisil, kus hageja võib lisaks objektilt saadud freespurule 25% ulatuses kasutada täitematerjaline mõnelt muult objektilt pärit freespuru. Hilisemas kirjade vahetuses pooled kokku ei leppinud, kuigi hageja koostas kostja soovidele vastava retsepti (toimiku 1. kd, lk 103-121). 18.08.2019 kirjas teatas hageja kostjale (toimiku 2. kd, lk 124-126) tema arvates piiras leping 25% ulatuses vaid objektilt saadud freespuru kasutamist. Kohus leiab, et kuna leping ei piiranud 25%-ga üksnes objektilt pärit freespuru kasutamist, vaid nägi ette 75% ulatuses uute täitematerjalide kasutamise, ei rikkunud kostja hageja algselt pakutud retseptiga mittenõustumisel lepingut.
221.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue tuvastada, et hageja ja kostja vahel 18.04.2019 sõlmitud tee-ehituse töövõtulepingust nr xxxx ei tulene Eesti Vabariigile Maanteeameti kaudu õigust jätta andmata nõusolek standardi EVS-EN 13108-8 nõuetele vastavat korduskasutatavat asfalti (kui 18. aprilli 2019 tee-ehituse töövõtulepingu nr xxxx lisa 2.1 „Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused“ punkti 4.4.3 mõttes uut täitematerjali) sisaldava kompleksstabiliseeritud kihi retsepti kooskõlastamiseks, tuleb jätta rahuldamata.
223.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
224.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 2460 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras. Kostja esitas arved, milliste kohaselt olid kostja menetluskuludeks asjatundja arvamuste koostamiseks vajalikud kulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt kuuluvad dokumentaalse tõendi saamise kulud asja läbivaatamise kulude hulka. Seetõttu on kostja menetluskulud põhjendatud. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista asjatundja arvamuste saamisega seotud kulud summas 2460 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 2460 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.