Xxx Xxxi hagi Osaühingu Forniks ja Xxx Xxx vastu kahju nõudes
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxx Xxx (isikukood xxx), lepinguline esindaja xx xx Kostja 1 Osaühing Forniks (registrikood 10287008) Kostja 2 Xxx Xxx (isikukood xxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat xx xxx Kinnisel kohtuistungil 01.10.2020
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xxx Xxxi hagi Osaühingu Forniks ja Xxx Xxx vastu kahju nõudes rahuldamata.
2.Asendada jõustunud kohtulahendis hageja nimi tähemärkidega ning jätta avaldamata hageja isikukood. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud hageja Xxx Xxxi kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kostjate poole sooviga teha rindade tõstmise ja suurendamise operatsioon. Hageja tasus 3500 eurot sularahas kahes osas kostjale 1 ning kostja 2 teostas operatsiooni. Hageja ei jäänud operatsiooni tulemusega rahule.
Operatsioonijärgsete sidemete eemaldamisel tuvastas hageja, et üks rind on kõrgemal kui teine ning üks rindadest ei fikseeru. Kostja 2 ettepanekul tehti rinnaareooli parandamiseks ja rindade pingule tõmbamiseks täiendav operatsioon. Hagejale tehti kostja 3 ettepanekul ka kolmas operatsioon, kuid rind on endiselt raske ja implantaate on näha nii palja silmaga vaatlusel kui ka tunda. Lisaks on hageja rinnanibude ümber armid, mis teevad rinnad koledaks. Hageja väitel teostati operatsioonid valesti ja ebakvaliteetselt. Samuti rikuti teavitamiskohustust, kuna ei selgitatud hagejale piisavalt operatsiooni läbiviimisega kaasnevaid riske.
2.Hageja taotleb varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Varaline kahju seisneb operatsiooni eest tasutud hinnas. Mittevaraline kahju seisneb operatsioonidega kaasnenud valus ja kannatustes, mis rikkus tema enesetunnetust naisena, operatsioonide ebaõnnestumisest tulenevas stressis ja pinges, mis väljendub peavaludes ja unetuses ning asjaolus, et ta kaaslane jättis ta maha.
3.Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja kasuks varaline kahju 3500 eurot ning mittemittevaraline kahju kohtu äranägemisel, kuid mitte vähem kui 3500 eurot. Menetluskulud palu hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja soovis üksnes rindade suurendamise operatsiooni ja nibuväljade vähendamist, hageja ei nõustunud rindade tõstmise operatsiooniga, mida hagejale soovitati. Hageja tasus operatsiooni eest 3265 eurot ning hilisema armide korrigeerimise operatsiooni eest 325 eurot.
5.Hagejale tehti täiendav operatsioon armide korrigeerimiseks, mis on tavapärane protseduur, kostjad ei ole teinud vigade parandamise operatsiooni. Hageja väited, et operatsioon teostati valesti ja ebakvaliteetselt on tõendamata. Hageja väide, et teda ei teavitatud operatsiooni riskidest on ebaõige, kuna hageja allkirjastas nõusoleku lehe, millel kinnitas, et teda on piisavalt informeeritud. Seetõttu on kostjate hinnangul alusetu nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.
7.Hageja on esitanud kostja vastu tervishoiuteenuse lepingu rikkumisest tuleneva varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise hagi. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad rikkusid rikkustervishoiuteenuse osutamise lepingut ning kas kostjatel on seetõttu kohustus hüvitada hagejale tekkinud varaline ja mittevaraline kahju. Varaliseks kahjuks on operatsiooni eest tasutud summa 3500 eurot. Mittevaraline kahju seisneb operatsioonidega kaasnenud valus ja kannatustes, mis rikkus hageja enesetunnetust naisena, operatsioonide ebaõnnestumisest tulenevas stressis ja pinges, mis väljendub peavaludes ja unetuses ning asjaolus, et hageja kaaslane jättis ta maha.
8.Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Seega on hageja kahjunõude rahuldamise eelduseks 1) poolte vahel sõlmitud leping; 2) lepingust tuleneva kohustuse rikkumine; 3) rikkunud lepingupoole vastutus; 4) kahju tekkimine. Seetõttu peab kohus tuvastama ja kvalifitseerima poolte vahelise lepingu, lepingust tuleneva kohustuse rikkumise kostjate poolt, kostjate vastutuse ja kahju tekkimise, sh kahju hüvitamise täiendavate eelduste esinemise. Kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud, saab nõuda nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist (VÕS § 128 lg 1). Lepingust tuleneva
kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju (VÕS § 134 lg 1).
9.Riigikohus on mittevaralise kahju hüvitamist tervishoiuteenuse lepingu rikkumise korral pidanud võimalikuks (RKTKo 2-15-8533, p 18). Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: tervishoiuteenuse osutaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 770 lg 1); lepingut on rikutud süüliselt (VÕS § 770 lg 1); patsiendil on tekkinud mittevaraline kahju (VÕS § 134); rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); mittevaraline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2, VÕS § 134 lg 1); mittevaraline kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena tervishoiuteenuse osutajale ettenähtav (VÕS § 134 lg 1).
10.Kohus selgitas 03.06.2020 määrusega vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist. Kohus selgitas mh, et kohtul puudub alus järeldada, et tervishoiuteenuse osutamisel oleks rikutud dokumenteerimise nõudeid, mis annaks aluse tõendamiskoormise ümber pöörata. Seega kehtib tõendamise üldreegel ja hageja peab tõendama, et kostjad rikkusid lepingut ning hagejale osutatud tervishoiuteenus ei vasta arstiteaduse tavalisele tasemele või seda on osutatud ebapiisava hoolega või hagejat ei teavitatud piisavalt operatsiooniga kaasnevatest riskidest, et kostjad vastutavad rikkumise eest süüliselt ning et hagejale on tekkinud kostjate rikkumise tulemusena kahju (kd I, lk 118-119 pöördel).
11.Hageja nõuete lahendamise seisukohalt on oluline teenuse osutamise kvaliteet VÕS § 762 tähenduses ehk kas kostjad osutasid tervishoiuteenust vastavalt vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Seega tuleb asja lahendamiseks kõigepealt kindlaks teha, kas kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust (kas kostja tagas tervishoiuteenuse osutamise kooskõlas VÕS §-ga 762).
12.Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust (VÕS § 758 lg 1). Rindade suurendamise operatsioon on tervishoiuteenus (TTKS § 2 lg 1 ls 2, 10.01.2002 Sotsiaalministri määrus tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine § 1 p 2 ja NOMESCO NCSP, HAD 10). Poolte vahel sõlmitud leping vastab tervishoiuteenuse osutamise lepingu tunnustele.
13.Kohus leiab, et hageja poolt allkirjastatud operatsiooniks antud nõusolekuga on tõendatud, et pooled leppisid kokku endoproteesimise teenuse osutamises (kd I, lk 33 pöördel). Kostja selgitas kohtule, et tegemist on proteesi paigaldamisega (kd I, lk 191 pöördel). Kostja andis vande all ütlusi selle kohta, et ta ei ole kunagi loobunud rindade tõstmisest (kd I, lk 189). Kostja 2 andis vande all ütlusi selle kohta, et hagejale tehti mastopeksiir, mis kujutab endast üheaegselt rinna tõstmist ja samaaegselt üleliigse koe äravõtmist. Hageja ei soovinud lisasisselõikeid ja seetõttu paigaldati protees nibuoreooli kaudu (kd I, lk 191). Kostja 2 selgitas vande all, et mastopeksia tähendab rinna pingutamist pehmete kudede sisselõikamisega koos endoproteesimisega (kd I, lk 191 pöördel). Seega osutati hagejale rinna pingutamise teenust koos proteesi paigaldamisega. Hageja väited selle kohta, et ta ei ole kunagi loobunud rindade tõstmisest, ei oma asjas tähtsust. Hageja on hagis tuginenud üksnes asjaolule, et tegemist on valesti tehtud ja ebakvaliteetse teenusega. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et hagejale osutati kokkulepitust teine teenus.
14.Tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega
(VÕS § 762 ls 1). Tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest (VÕS § 770 lg 1).
15.Lepingu rikkumise tuvastamisel ei ole oluline, missugune oli osutatud tervishoiuteenuse tulemus. Hageja rindade olukord enne ja pärast operatsioone on tõendatud menetluses esitatud fotodega (kd I, lk 11, 12 ja 38). Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et pingutamine ja ülestõstmine ei õnnestunud vasaku rinnaga. Parema rinnaga oli kõik korras juba pärast esimest operatsiooni. Teisel operatsioonil tehti mõlema rinnanibu oreooli piirkonnas lõige, et rinnad näeksid ühesugused välja (kd I, lk 188 pöördel). Hageja andis vande all ütlusi ka selle kohta, et pärast kolme operatsiooni on pildilt nähta, et implantaat paistab vasakus rinnas välja. On ka hästi näha, et vasak rind on madalam kui parem. Hageja andis ütlusi ka selle kohta, et on arusaadav, et kuna ta ei pidanud teise ja kolmanda operatsiooni eest maksma, siis oli tegemist raviveaga (kd I, tl 189 pöördel).
16.Kohtule hageja poolt esitatud ekspertkomisjoni koosoleku protokollist ei nähtu, et kostja 2 oleks teinud ravivea (kd I, lk 9-19). Samuti andis eksperttunnistaja plastikakirurg J K 01.10.2020 toimunud kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et raviviga tema silmis tehtud ei ole. J K andis ütlusi ka selle kohta, et parema tulemuse saamiseks oleks õige implantaat panna lihase all ning teha rinna tõstmine mitte oreooli vaid ankurtehnikas. Isegi kui oleks lihase alla pandud, oleks implantaadi servad ikkagi jäänud tunda. Implantaati ei kinnitata. Operatsioonitehnika valib arst (tl 133 pöördel). Ekspertiisiakti nr 19E-PõI0005 kohaselt oli tegemist esteetilisel näidustusel teostatud operatsioonidega, mille puhul on operatsiooniplaani tegemisel oluline patsiendi enda soov. Hagejale tehtud operatsioonide läbiviimiseks ravijuhendit ei eksisteeri (kd I, lk 68-69).
17.Kohus selgitab, et hageja nõuete lahendamise seisukohalt ei ole oluline, missugune oli operatsiooni tulemus. Tervishoiuteenuse tulemus sõltub mitmetest asjaoludest, mis ei ole arsti kontrolli all nt patsiendi bioloogilised ja füsioloogilised eripärad ning patsiendi keha reaktsioon arstlikule sekkumisele. Seetõttu ei tähenda soovitud tulemuse saavutamata jäämine ega isegi operatsiooni ebaõnnestumine tingimata lepingu rikkumist. Asjaolu, et implantaat vasakus rinnas liigub ja vasak rind on madalamal kui teine, ei ole käsitletav raviveana. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et raviviga tehtud ei ole.
18.Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et kostjad rikkusid lepingut ning hagejale osutatud tervishoiuteenus ei vasta arstiteaduse tavalisele tasemele või seda on osutatud ebapiisava hoolega. Seega vastas hagejale osutatud teenus arstiteaduse üldisele tasemele.
19.Teenuse osutaja peab patsienti teavitama tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest tervishoiuteenustest (VÕS § 766 lg 1 ls 1). Kui patsient on jäetud tervisehoiuteenusega kaasnevatest riskidest teavitamata, võib patsiendil olla õigus nõuda kahju hüvitamist (RKTKo 2-15-123028, p 20.2).
20.Tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama (VÕS § 769 ls 1). Esimese operatsiooni tegemise ajal kehtinud Sotsiaalministri määruse tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord kohaselt tuli statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist dokumenteerida koostades haigusloo. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt saab oluliseks pidada haigusloo üldosa, anesteesia kaarti ja operatsiooni protokolli (määruse § 33 ja § 34 lg 21). Kohtule on esitatud operatsiooni protokollid (kd I, lk 33-34 ja 37). Ekspertiisiakti kohaselt esitati ekspertidele ka tervisekaart (kd I, lk 68). Samuti nähtub Sotsiaalministeeriumi juures asuva
Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni otsusest, et operatsiooni kirjeldusest oli võimalik tuvastada operatsiooni metoodika (kd I, lk9-10). Seetõttu leiab kohus, et kostjad ei ole rikkunud tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiskohustust.
21.Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama terviseteenusega kaasneva, sh sellega kaasnevate riskide kohta teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 766 lg 1 ls 2). Seega pole tervishoiuteenuse osutajal kohustust anda patsiendile omal algatusel kaasa kirjalikku teavitust teenusega kaasnevate ohtude kohta, kui patsient ei ole esitanud vastavat soovi. Hageja andis kostjale allkirja, et teda on terviseteenusega kaasnevatest riskidest piisavalt teavitatud (I kd, lk 33 pöördel-34, 36 pöördel). Hageja andis vande all ütlusi selle kohta, et ta kirjutas mälu järgi alla nõusolekule teha narkoos. Samuti kinnistas hageja vande all, et see on tema allkiri (kd I, lk 90). Hageja kirjutas alla 2014 ja 2015 aastal venekeelsetele dokumentidele millega andis nõusoleku operatsiooniks. Nimetatud dokumentidel on ühtlasi kirjas, et hagejale on selgitatud kaasnevatest riskidest. Kohus on seisukohal, et hagejale pidi olema arusaadav millele ta alla kirjutab ja seega on tõendatud, et hagejat informeeriti riskidest. Samuti on tunnistaja T B poolt 01.10.2020 kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et kostjad teavitasid hagejat operatsiooniga kaasnevatest riskidest. Tunnistaja T B andis ütlusi selle kohta, et enne operatsiooni vestleb doktor patsiendiga ja patsient täidab dokumendid, kus on kirjas mis võib juhtuda operatsiooni ja narkoosi ajal. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et ta ei mäleta täpselt mida doktor rääkis konkreetselt hagejale, kuid doktor räägib alati riskidest (kd I, lk 194 pöördel). Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja T B ütluste usaldusväärsuses. Seega on hagejat kaasnevatest riskidest teavitatud.
22.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et osutatud ravi vastas arstiteaduse üldisele tasemele VÕS § 762 mõttes ja kostjad ei ole hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud. Seetõttu puudub vajadus hinnata tervishoiuteenuse osutaja vastutust (VÕS § 770 lg 1) ning teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi.
23.Hageja esitas hagiavalduses taotluse asendada jõustunud lahendis TsMS § 462 lg 2 alusel hageja nimi initsiaalidega ning jätta avalikustamata hageja isikukood. Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi (TsMS § 462 lg 1 ls 1). Arvestades hageja taotlust peab kohus põhjendatuks asendada kohtulahendi jõustumisel ja enne kohtulahendi avaldamist hageja nimi tähemärkidega ja jätta avalikustamata isikukood. Otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid ning otsuse hageja isikuandmetega avaldamine võib kahjustada hageja eraelu puutumatust. Kohus leiab, et tähemärkidega avaldamine on sobivam meede.
MENETLUSKULUD
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
25.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.