Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Credit.ee OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.F. (kostja) võla väljamõistmiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on võlgnikuks S.F, registrikood XXX , ja S.F, isikukood XXX. Võlgnikud on solidaarvõlgnikud. Credit.ee OÜ ja võlgnik sõlmisid XX.XX.XXXX lepingu nr XXX, mille käendajaks asus käenduslepingu XXX alusel S.F. Võlgnik sai laenu 1000 eurot. Võlgnik kohustus tagastama laenu ja intressi 296 eurot 60 senti vastavalt graafikule. Tasutud on kuus osamakset. Võlgnik ja käendaja jätsid korduvatele meeldetuletustele vaatamata oma kohustused täitmata. Laenuleping öeldi üles 1. juulil 2020. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna pooled esitasid kohtule kompromisslepingu. Pärnu Maakohus andis 8. oktoobri 2020 määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus andis 30. oktoobril 2020 pooltele tähtaja seadusega kooskõlas oleva kompromissi esitamiseks. Kohus palus hagejal esitada hageja esindaja esindusõiguse kohta tõendid ja kohtualluvuse kontrollimiseks lepingutes sisalduvad kohtualluvuse kokkulepped. Pooled esitasid 11. novembril 2020 täpsustatud kompromissi ja nõutud tõendid. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Makseettepaneku koostanud kohus jätkab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 järgi asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Kohus menetleb TsMS § 486 lg 4 järgi kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

Pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Poolte poolt kohtule esitatud esialgse kompromissi kohaselt on kompromissi pooled Credit.ee OÜ ja S.F.F. , registrikood XXX , ja S.F, isikukood XXX. Kusjuures S.F.F, registrikood XXX, ja S.F, isikukood XXX, vastutavad Credit.ee OÜ ees solidaarselt. Kohus selgitas pärast esialgse kompromissi esitamist pooltele, et solidaarvastutuse tekkimiseks pevad võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 järgi mitu erinevat isikut olema kohustatud täitma kohustuse nii, et võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt neilt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Isikud on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 kohaselt füüsilised isikud ja TsÜS § 24 järgi juriidilised isikud (vt P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa. Õigusteaduse õpik. Juura 2012, lk 217). Juriidiline isik on TsÜS § 24 kohaselt seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused ning Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing (vt P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa. Õigusteaduse õpik, lk 257 – 258). Füüsilisest isikust ettevõtja on äriseadustiku (ÄS) § 3 lg 1 järgi füüsiline isik, kes peab enne füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamist esitama ÄS § 3 lg 2 järgi avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtja puhul kantakse ÄS § 75 lg 1 järgi äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõte. Tegemist ei ole ÄS § 2 lg 1 tähenduses äriühinguga, mille õigusvõime tekib ÄS § 2 lg 3 järgi äriregistrisse kandmisest. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte äriregistrisse kandmisel ei teki seega füüsilisest isikust eraldi õigusvõimega juriidilist isikut, kuivõrd seadus ei näe sellist tagajärge ette. Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest tulenevate õiguste ja kohustuste kandaja see sama füüsiline isik, kes füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseb. Teist isikut, kellel oleks õigusvõime, so võime olla tsiviilõiguse subjektiks, sh lepingupooleks ja lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kandjaks, ei teki. Füüsiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ei ole seega kaks erinevat isikut, kes saaksid VÕS § 65 lg 1 mõttes vastutada kohustuste täitmise eest solidaarselt. Füüsilise isiku kohustuste täitmise eest vastutab füüsline isik sõltumata sellest, et kohustus oli võetud füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise käigus. Ka ÄS § 78 sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Pooled esitasid 11. novembril 2020 kohtu selgitustest tulenevalt uue kompromissi. Kompromissi tekistist nähtub selgelt, et kompromissi pooled on Credit.ee OÜ (nimetatud kui võlausaldaja) ja S.F, isikukood XXX, so füüsiline isik. Pooled nimetavad S.F. kompromissi tektis jätkuvalt solidaarvõlgnikuks, kuigi kohus selgitas pooltele põhjalikult, et füüsiline isik ja sama füüsiline isik füüsilisest isikust ettevõtjana ei ole kaks erinevat isiku, kes saaksid vastutada solidaarselt. Samas kuivõrd kompromissi pooleks on ikkagi märgitud S.F. kui füüsiline isik, ei muuda tema kompromissi tekstis tema solidaarvõlgnikuks nimetamine kompromissi seadusega vastuolus olevaks. Nimetatud asjaolu ei takista ka kompromissi täitmist, kuna kompromissi tekstist on aru saada, et kohustatud isikuks on S.F. Kohus leiab seega, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna see ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS § 172 lg 9 ja § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled märkisid kompromissis, et kostja kohustub hüvitama hagejale pool tasutud riigilõivust 22 eurot 50 senti ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, kokku 44 eurot 50. Kohus jätab TsMS § 172 lg 9 ja § 168 lg 3 alusel kompromissis nimetamata menetluskulud seega poolte endi kanda. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot. Kohus tagastab kompromissi sõlmimise tõttu hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilõivu 22 eurot 50 senti. Hageja taotlusel tagastatakse riigilõiv hageja pangakontole nr XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.