Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588), lepinguline esindaja I V Kostja: J S (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 31.01.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx OÜ ja kostja vahel 10.04.2019 sõlmitud lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 192,64 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 01.02.2025 kuni põhinõude (192,64 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.xxx OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 10.04.2019.a kliendilepingu nr xxx. Kostja on tuvastanud enda digitaalselt (Lisa nr 2- Isikuandmete tuvastuse ankeet). Lepingu sõlmimisel võimaldas krediidiandja kostjale taotleda laenu ja vajaduse korral täiendava laenuosa saamiseks kostjale lubatud krediidilimiidi piires. Perioodil 10.04.2019 – 09.08.2019 on kostja taotlenud laenu ja 8 korda laenu ja täiendava laenuosa saamiseks: 10.04.2019- laen 400 eurot; perioodil 10.04.2019– 01.06.2019 tagasi makstud kokku 40 eurot, millest põhiosa katteks 400 eurot. Põhisumma jääk 360 eurot; 01.06.2019 - täiendav laenuosa 150 eurot; uus põhisumma 510 eurot. Perioodil 01.06.2019– 14.07.2019 tagasi makstud kokku 72,20 eurot, millest põhiosa katteks 72,20 eurot. Põhisumma
jääk 437,80 eurot; 14.07.2019- täiendav laenuosa 50 eurot; uus põhisumma 487,80 eurot. Perioodil 14.07.2019– 16.07.2019 tagasi makstud 0 eurot. Põhisumma jääk 487,80 eurot; 16.07.2019- täiendav laenuosa 50 eurot; uus põhisumma 537,80 eurot. Perioodil 16.07.2019– 18.07.2019 tagasi makstud 0 eurot. Põhisumma jääk 537,80 eurot; 18.07.2019- täiendav laenuosa 50 eurot; uus põhisumma 587,80 eurot. Perioodil 18.07.2019– 20.07.2019 tagasi makstud 0 eurot. Põhisumma jääk 587,80 eurot; 20.07.2019- täiendav laenuosa summas 500 eurot; uus põhisumma 637,80 eurot. Perioodil 20.07.2019– 23.07.2019 tagasi makstud 0 eurot. Põhisumma jääk 637,80 eurot; 23.07.2019- täiendav laenuosa 50 eurot; uus põhisumma 687,80 eurot. Perioodil 23.07.2019– 25.07.2019 tagasi makstud 0 eurot. Põhisumma jääk 687,80 eurot; 25.07.2019- täiendav laenuosa 50 eurot; uus põhisumma 737,80 eurot. Perioodil 25.07.2019– 09.08.2019 tagasi makstud kokku 106,32 eurot, millest põhiosa katteks 106,32 eurot. Põhisumma jääk 631,48 eurot. 09.08.2019 esitas kostja kliendilepingu nr xxx punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava laenuosa 80 euro saamiseks. Kostja kinnitas peale laenutaotluse esitamist täiendavalt ka kliendilepingu ja uued laenutingimused ja kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendileping. Täiendavalt taodeldud laenuosale lisandus ka 10.04.2019-25.07.2019 taodeldud ja krediidiandja poolt kostjale üle kantud laenu põhiosa jääk 631,48 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (631,48+80 = 711,48) 711,48 eurot. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise täiendavat kinnitamist krediidiandja rahuldas Kostja poolt esitatud taotluse ja krediidiandja kandis 09.08.2019.a Kostja poolt märgitud pangakontole täiendava laenusumma 80 eurot. Perioodil 09.08.2019 - 30.05.2020 (ülesütlemine) on kostja tasunud 5 osamakset (10.10.2019 – 98,23 eurot; 07.11.2019 – 90,98 eurot; 10.12.2019 – 80 eurot; 08.01.2020 – 80 eurot; 10.02.2020 – 139,63 eurot) kogusummas 488,84 eurot, millest 488,84 eurot põhiosa katteks.
2.2.Kostja jäi krediidiandjale osaliselt võlgu kolm järjestikust osamakset, mistõttu krediidiandja 30.05.2020.a ütles poolte vahel sõlmitud lepingu üles lepingu punkti 16.3 alusel kostjaga sõlmitud laenulepingu üles. xxx OÜ otsustas 04.06.2020 loovutada nõude hagejale. Hageja omandas nõude kostja vastu. Nõude loovutamise aluseks on krediidiandja ja hageja vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 011210. Peale nõude loovutamist on kostja tasunud hagejale 1 osamakse (15.02.2022 – 30 eurot), mida hageja arvestab põhisumma katteks. Seega kostja võlgnevus hagejale seisuga 31.01.2025.a tagastamata laenupõhiosa eest on 711,48-488,84-30= 192,64 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 27.02.2025. Hagi ja menetlusse võtmise määrus on saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg seisukohtade ja tõendite esitamiseks 07.08.2025 ning teatatud, et peale seda teeb kohus otsuse.
4.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi 2
kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.
5.Hageja on kohtule tõendina esitanud lepingu (dtl 38), millel ei ole krediidiandja ega kostja allkirju. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses üksikasjalikult sidevahendite teel sõlmitud lepingu vorminõudeid ning juhtis veel ka eraldi kirjaga (dtl 124) hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole hagis välja toonud anud mitte midagi selle kohta, millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse kostja tegi, kas ja millisel viisil lepingudokumendid kostjale peale lepingu sõlmimist viivitamatult püsival andmekandjal esitati ega neid asjaolusid tõendanud. Hageja kohtule ei vastanud. Kohus ei saa seega teha järeldust, et kostja on tahteavalduse teinud ega ka järeldust, et leping oleks olnud kehtiv (st vorminõude kohane). Esile on toomata ka lepingulise kokkuleppe olulised asjaolud, nt laenu tagastamise tähtaeg ja osamaksete asjaolud (millal mis summa tuli tagasi maksta ning kus see kokku lepitud oli). Seega ei saaks kohus ka teha järeldust laenu tagastamise nõude sissenõutavaks muutumise kohta. Kohus tegi hagejale ettepaneku tõendada laenu kostjale välja maksmist, kuid hageja kohtule ei vastanud. Kokkuvõttes ei ole hageja esile toonud ega tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ning seetõttu jääb hagi rahuldamata.
6.Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine
6.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
6.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.