Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-20-117134
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.november 2020. a Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-117134
Tsiviilasi
AS ÜHISTEENUSED hagi Serise OÜ vastu 80 euro nõudes 80 eurot
Hagihind maakohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490; xxxxxxxxxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Berit Koks Kostja: Serise OÜ (registrikood 12082865; xxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Teder Kirjalik menetlus
2-20-117134 08.06.2020 maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohtu 10.06.2020 määrusega kohustati hagejat esitama oma nõue kostja vastu hagiavaldusena ja põhjendama seda nõutud vormis.
2-20-117134 sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. Riigilõivu tasutakse riigilõivuseaduse § 221 (1) alusel. Hageja poolt saadeti 04.02.2020 kostja e-postile [email protected] meeldetuletuskiri (Lisa 6 meeldetuletuskiri) leppetrahvi kohta, kirjale kostja poolt ei vastatud. Kuna kostja leppetrahve ka pärast meeldetuletuskirja saamist ei tasunud, esitas hageja kostja vastu 04.05.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Võlgniku vastuväite tõttu toimus hagimenetlusse üleandmine. Hageja palub: 1) mõista kostjalt Serise OÜ-lt hageja AS Ühisteenused kasuks välja võlgnevus summas 80.- eurot; 2) mõista kostjalt Serise OÜ-lt hageja AS Ühisteenused kasuks välja menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus s.h. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75.- eurot.
2-20-117134 leppetrahv. Samas suurusjärgus on Tallinna kesklinnas teadaolevalt parkimise püsitasud kuulõikes. Seega ei saa see nõue olla sellises ulatuses põhjendatud. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud, palub kostja VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahv mõistliku suuruseni. Kostja on seisukohal, et mõistlik suurus oleks asjaolusid arvestades 10,00 eurot väidetava rikkumise kohta. Küsitud ulatuses leppetrahv ei tohi hagejat rikastada, kuid kostja hinnangul käesoleval juhul see kostjat rikastab. Kostja leiab samuti, et hageja nõue VÕS § 1131 lg 1 tulenevalt ei ole põhjendatud. Tulenevalt sellest, et hageja poolt esitatud leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud, ei saa olla põhjendatud ka hageja nõue sissenõudmiskulude osas lähtudes VÕS § 1131 lõikest 1. Viidatud säte võimaldab nõuet esitada üksnes juhul kui hagejal on olemas nõue, millelt on lubatud arvestada viivist. Kuivõrd selline nõue puudub, ei ole hagejal õigus esitada nõuet ka VÕS §-ist 1131 lg 1 lähtudes. Alternatiivselt, kui hageja algne nõue on põhjendatud (sh näiteks osaliselt), tuleb kostja hinnangul vähendada võlausaldaja VÕS § 1131 lg 1 alusel esitatud nõuet lähtudes hea usu põhimõttest, kuivõrd hageja puhul on tegemist isikuga, kelle töövaldkond on massiliselt nõuetega tegelemine ja ei ole usutav, et automaatse kirja edastamise kulu võiks hagejale olla suurusjärgus 40 eurot. Hageja isikut arvesse võttes, on sellise nõude esitamine hageja poolt põhjendamata ja VÕS § 1131 lg 1 eesmärgiks ei saa olla hageja õigus sellisel puhul nõuet esitada. Hea usu põhimõttest lähtudes saaks äärmisel juhul pidada põhjendatuks seda, et kui leppetrahv summas 40,00 eurot olekski põhjendatud väidetavalt sõlmitud parkimislepingu rikkumise eest, siis peaks see katma ka asjakohased sissenõudmiskulud.
2-20-117134 Üldjuhul on parkimistingimused tasulisel parkimisalal tüüptingimused, mille muutumist lepingu osaks tuleb hagejal tõendada. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud. Hageja esitatud fotolt parkimislepinguga (dtl 29) ei tulene selle asukohta konkreetses parklas, samuti üheselt ja arusaadavalt tingimuste kehtivusaega. Hageja on esitanud mitmeid fotosid kostja poolt pargitud sõidukist, parklasse sissesõidult kuid ka nendelt ei ole näha kehtivaid parkimistingimusi. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahv on aktsessoorne ja sõltub üksnes põhikohustuse olemasolust (VÕS § 63). Kehtiva lepingu puudumisel ei ole täidetud leppetrahvi nõude materiaalne eeldus. Seega olukorras, kus hageja ei ole menetluses tõendanud tüüptingimuste muutumist parkimislepingu osaks, tuleb hagi jätta rahuldamata. Täiendavalt märgib kohus vastuseks kostja väidetele, et vastavalt Riigikohtu lahendile 2-17117146 võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.