AS ÜHISTEENUSED hagi Serise OÜ vastu 80 euro nõudes 80 eurot
Hagihind maakohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490; xxxxxxxxxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Berit Koks Kostja: Serise OÜ (registrikood 12082865; xxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Teder Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED Serise OÜ kasuks menetluskulud 120 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.AS ÜHISTEENUSED esitas 04.05.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Serise OÜ-lt 80 euro nõudes. Kohus tegi 12.05.2020 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik Serise OÜ esitas 28.05.2020 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati
2-20-117134 08.06.2020 maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohtu 10.06.2020 määrusega kohustati hagejat esitama oma nõue kostja vastu hagiavaldusena ja põhjendama seda nõutud vormis.
2.25.06.2020.a. esitas AS ÜHISTEENUSED hagi Serise OÜ vastu 80 euro nõudes (leppetrahv 40 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot) nõudes.
3.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõidukile nr 687MEC on vormistatud 1 leppetrahv (Lisa 1 väljavõte leppetrahvi kohta) : Leppetrahv nr 0204024837, aeg 12.09.2019 16:39:59, aadressil Kaarli pst 2, Tallinn. Leppetrahvi vormistamise põhjus: parkimistasu on maksmata. Liikluskorraldusvahend tasulise parkimise kohta on parklasse sissesõidul (Lisa 2 parklasse sissesõidul olev liikluskorraldusvahend). Mobiilse parkimise süsteemist on kontrollitud, et sõidukil nr 687MEC puudusid mobiilsed parkimised Ühisteenuste parkimistsoonides 12.09.2019 kell 16:39:59 kuupäeval (Lisa 3. sõiduki nr 687MEC mobiilsed parkimised 12.09.2019). Leppetrahvikviitung on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahv kogusummas 40.- eurot on jäetud tasumata. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste (Lisa 4 parkimisleping) kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57.- eurot. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Antud juhul on teavitatud parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest. Parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks Ühisteenuste eraparklasse sisenemise teave koos lepingutingimustega ja Ühisteenused avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, seega tuleb seda lugeda AS Ühisteenused lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Sõiduauto parkimisega AS Ühisteenused parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis leping, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele (Lisa 5 liiklusregistri andmed sõiduki omaniku kohta) on sõiduki nr 687MEC vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud Serise OÜ. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi teine, seega eeldab hageja, et kostja oli sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. AS Ühisteenused taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.- eurot tulenevalt VÕS § 113-1 lg 1. Maanteeametile on hageja poolt tasutud riigilõiv 1 euro leppetrahvi kohta, et saada
2-20-117134 sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. Riigilõivu tasutakse riigilõivuseaduse § 221 (1) alusel. Hageja poolt saadeti 04.02.2020 kostja e-postile [email protected] meeldetuletuskiri (Lisa 6 meeldetuletuskiri) leppetrahvi kohta, kirjale kostja poolt ei vastatud. Kuna kostja leppetrahve ka pärast meeldetuletuskirja saamist ei tasunud, esitas hageja kostja vastu 04.05.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Võlgniku vastuväite tõttu toimus hagimenetlusse üleandmine. Hageja palub: 1) mõista kostjalt Serise OÜ-lt hageja AS Ühisteenused kasuks välja võlgnevus summas 80.- eurot; 2) mõista kostjalt Serise OÜ-lt hageja AS Ühisteenused kasuks välja menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus s.h. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75.- eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud. Hageja väidetav nõue tuleneb hageja hinnangul asjaolust, et parkimistingimuste (hageja teeb viite hagiavalduse lisale 4) punkt 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused omakorda on näidatud infotahvlil parklas. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud asjaolu, et poolte vahel oleks sõlmitud leping. Hagiavalduse lisas 4 olevast tõendist „ERAPARKLA PARKIMISLEPING“ ja selle sisuks olevad tingimused on väljatrükk AS ÜHISTEENUSTE tüüptingimustest. Hageja ei ole tõendanud, et need tema poolt väidetaval ajahetkel olid kehtivad või kehtivad tema poolt väidetud asukohas. Üksnes lisatud väljatrükist vastavaid asjaolusid järeldada ei ole võimalik. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud fotolt (hagi lisa 2) ei ole nähtav detailne info väidetava parkimiskorra ja andmete kohta. Kostja leiab, et leppetrahvi nõudeid ei ole mõistliku aja jooksul esitatud. Hageja teeb viite lepingutingimustele, mille kohaselt, kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt tasuda parklaoperaatori nõudmisel leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Hageja kirjeldab, et AS ÜHISTEENUSED poolt on vormistatud sõidukile leppetrahv summas 40 eurot ja selle tõendamiseks on hageja teinud väljatrüki (hagi lisa 1). Hageja väitel on edastatud leppetrahvi kviitungid pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Kostja on seisukohal, et isegi kui lugeda tõendatuks hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimine, ei ole leppetrahvi nõudeid mõistliku aja jooksul esitatud. Vastavalt VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Käesoleval juhul on nõuded esitatud sisuliselt hagiavalduses. Äärmisel juhul saab lugeda mõistlikul viisil need edastatuks hageja poolt esitatud e-kirjaga (hagi lisa 6) 04.02.2020, kuid endiselt oluliselt hiljem, kui see mõistlik oleks. Hageja väidab, et leppetrahvi nõuded edastati pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele, kuid kostja on seisukohal, et see ei ole piisav viis nõude kätte toimetamiseks. Kostja leiab ka, et leppetrahvi suurus ei ole proportsionaalne. Kostja on seisukohal, et juhul kui saab lugeda, et kostja on hagejaga lepingu sõlminud ja kõik tingimused leppetrahvi kohaldamiseks saab lugeda täidetuks, on nõutud leppetrahv ebamõistlikult suur. Hageja nõuab leppetrahvi summas 40,00 eurot. Kostja on seisukohal, et tegemist on ebamõistlikult suure summaga võrreldes seda väidetava rikkumisega, mis on leppetrahvi nõude esitamise aluseks. Nimelt on väidetava rikkumise aluseks, kas parkimiskorraldusnõuete eiramine või parkimistasu maksmata jätmine. Parkimistasu osas on isegi ööpäevase parkimise tasud teadaolevalt kordades väiksemad, kui hageja poolt küsitud
2-20-117134 leppetrahv. Samas suurusjärgus on Tallinna kesklinnas teadaolevalt parkimise püsitasud kuulõikes. Seega ei saa see nõue olla sellises ulatuses põhjendatud. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud, palub kostja VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahv mõistliku suuruseni. Kostja on seisukohal, et mõistlik suurus oleks asjaolusid arvestades 10,00 eurot väidetava rikkumise kohta. Küsitud ulatuses leppetrahv ei tohi hagejat rikastada, kuid kostja hinnangul käesoleval juhul see kostjat rikastab. Kostja leiab samuti, et hageja nõue VÕS § 1131 lg 1 tulenevalt ei ole põhjendatud. Tulenevalt sellest, et hageja poolt esitatud leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud, ei saa olla põhjendatud ka hageja nõue sissenõudmiskulude osas lähtudes VÕS § 1131 lõikest 1. Viidatud säte võimaldab nõuet esitada üksnes juhul kui hagejal on olemas nõue, millelt on lubatud arvestada viivist. Kuivõrd selline nõue puudub, ei ole hagejal õigus esitada nõuet ka VÕS §-ist 1131 lg 1 lähtudes. Alternatiivselt, kui hageja algne nõue on põhjendatud (sh näiteks osaliselt), tuleb kostja hinnangul vähendada võlausaldaja VÕS § 1131 lg 1 alusel esitatud nõuet lähtudes hea usu põhimõttest, kuivõrd hageja puhul on tegemist isikuga, kelle töövaldkond on massiliselt nõuetega tegelemine ja ei ole usutav, et automaatse kirja edastamise kulu võiks hagejale olla suurusjärgus 40 eurot. Hageja isikut arvesse võttes, on sellise nõude esitamine hageja poolt põhjendamata ja VÕS § 1131 lg 1 eesmärgiks ei saa olla hageja õigus sellisel puhul nõuet esitada. Hea usu põhimõttest lähtudes saaks äärmisel juhul pidada põhjendatuks seda, et kui leppetrahv summas 40,00 eurot olekski põhjendatud väidetavalt sõlmitud parkimislepingu rikkumise eest, siis peaks see katma ka asjakohased sissenõudmiskulud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Hageja hinnangul tuleneb tema nõue asjaolust, et parkimistingimuste ( hagiavaldus lisa 4 – so eraparkla parkimisleping vt dtl 29) punkt 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused omakorda on näidatud infotahvlil parklas. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud asjaolu, et poolte vahel oleks sõlmitud leping. Hagiavalduse lisas 4 olevast tõendist Eraparkla parkimisleping ja selle sisuks olevad tingimused on väljatrükk AS ÜHISTEENUSTE tüüptingimustest. Hageja ei ole tõendanud, et need tema poolt väidetaval ajahetkel olid kehtivad või kehtivad tema poolt väidetud asukohas. Üksnes lisatud väljatrükist vastavaid asjaolusid järeldada ei ole võimalik. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud fotolt (hagi lisa 2- dtl 26) ei ole nähtav detailne info väidetava parkimiskorra ja andmete kohta. Eelnevast nähtub, et hageja nõuab kostjalt leppetrahvi kostjaga sõlmitud auto parkimislepingu rikkumise eest. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas 3-21-82-16 p 22). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõudes ja vastuväited. Sellest tulenevalt tuleb hagejal esmalt tõendada kostjaga parkimislepingu sõlmimist ja selle lepingu tingimusi. Kostja vaidlustab hagis esitatud parkimislepingu tingimusi (vastus hagile dtl 52).
2-20-117134 Üldjuhul on parkimistingimused tasulisel parkimisalal tüüptingimused, mille muutumist lepingu osaks tuleb hagejal tõendada. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud. Hageja esitatud fotolt parkimislepinguga (dtl 29) ei tulene selle asukohta konkreetses parklas, samuti üheselt ja arusaadavalt tingimuste kehtivusaega. Hageja on esitanud mitmeid fotosid kostja poolt pargitud sõidukist, parklasse sissesõidult kuid ka nendelt ei ole näha kehtivaid parkimistingimusi. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahv on aktsessoorne ja sõltub üksnes põhikohustuse olemasolust (VÕS § 63). Kehtiva lepingu puudumisel ei ole täidetud leppetrahvi nõude materiaalne eeldus. Seega olukorras, kus hageja ei ole menetluses tõendanud tüüptingimuste muutumist parkimislepingu osaks, tuleb hagi jätta rahuldamata. Täiendavalt märgib kohus vastuseks kostja väidetele, et vastavalt Riigikohtu lahendile 2-17117146 võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks.
7.Menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas jääb hagi rahuldamata, peab hageja kandma kostja menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja palub määrata menetluskuluna lepingulise esindaja vandeadvokaat Kristo Tederi tasu, milleks on hagiga tutvumiseks ja sellele vastamiseks olev ajakulu 1,0h x 120 eurot (ilma kmta), seega kokku 120 eurot. Kostja kinnitab, et on käibemaksukohuslane ja sellest tulenevalt palub menetluskulu suuruse mõista välja ilma käibemaksuta. Hageja ei ole kostja menetluskulude osas sisukohta esitanud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eelmärgitut arvestades määrab kohus kostja poolt kantud hüvitatavate kulude suuruseks 120 eurot ning mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja.