Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

antud juhul kostja on teema postitaja, kuid ühtlasi ka grupi „Kohtla-Järve – Uus elu!“ haldaja. Kommentaaride puhul kehtib reegel, et võlaõigusseaduse mõttes kommentaaride avaldajaks nii kommentaaride koostajad kui ka isik, kes omas kontrolli andmete (väidete) avaldamise üle. Hageja leiab, et postituse kommentaarid sisaldavad faktiväiteid ning antud faktiväidete avaldajaks on kostja. Faktiväidete õigsuse tõendamise koormus lausub seega kostjal kui faktiväidete avaldajal. Seega kostjal tuleb kohtumenetluses kõiki faktiväiteid tõendada. Seejuures faktiväidete avaldamise õigusvastasus ei ole antud juhul oluline, kuivõrd ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ainukeseks eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Ümberlükkamine peab toimuma võimalikult samal kujul ja viisil kui andmete esialgne avaldamine. Hageja leiab, et faktiväited 1-3 tuleb ümber lükata grupis Кохтла-Ярве – Новая жизнь! (Kohtla-Järve – Uus elu!) järgmise teksti avaldamisega: „Выполняя решение суда, публикую опровержение информации содержащейся в статье от 04.06.2020. Не соответствуют действительности следующие утверждения: 1) x города Кохтла-Ярве взяла взятку за строительство завода в Ахтме 2) x города Кохтла-Ярве обещана взятка в случае реализации проекта постройки завода в Ахтме 3) x Л. Я. ранее брала взятки“ (Kohtuotsuse täitmise raames lükkan ümber informatsiooni, mis sisaldub minu 04.06.2020 postituses. Ei vasta tegelikkusele järgmised väited: 1) Kohtla-Järve x on võtnud altkäemaksu tehase ehitamise eest Ahtmes 2) Kohtla-Järve x on lubatud altkäemaksu tehase ehitamise projekti elluviimise korral 3) x L. J. on varem altkäemaksu võtnud). Hageja hinnangul ebaõiged andmed tuleb ümber lükata kolme päeva jooksul alates käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumisest. Seda eelkõige põhjusel, et kostjal kui grupi haldajal ei tohiks tekkida probleeme postituse avaldamisega.

Eesti Vabariigi Põhiseadus seob sõnavabaduse üksnes au ja hea nime teotamisega keeluga. Kostja hinnangul ei ole X grupis Кохтла-Ярве – Новая жизнь! (Kohtla-Järve – Uus elu!) 04.06.2020 kell 18.02 jagatud V.K.i postitus ning selle juures kostja poolt kirjutatu „Kohtumisele ministriga elanikest kedagi ei kutsutud. Teist arvamust ei ole neil vaja, on ainult üks õige (arvamus), ülejäänud on rumal rahvas? - hageja au ega head nime teotav. Samuti ei ole hageja au ega head nime teotavad postituse juurde teiste isikute poolt kirjutatud kommentaarid. Hageja viitab hagis Riigikohtu 21.12.2005 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 p-s 25, milles on selgitatud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Hageja on koos hagi täiendusega esitanud kohtule Lisa 10 all video, millega soovib kohtule tõendada, et kostja on postituse all olevate kommentaaridega tutvunud, sest ta on vajutanud „meeldib“ nuppu. Kostja hinnangul kohtule Lisa 10 all esitatud videost ei ole võimalik aru saada, millise kommentaari juurde on lisatud kostja poolt „like“ ehk meeldib, mistõttu on esitatud kohtule asjakohatu tõend, mis ei tõenda hageja väidet, et kostja on hageja poolt nimetatud kommentaaridega tutvunud. Kostja soovib siinkohal selgitada ka seda asjaolu, et kasutades näiteks nutitelefonis X äppi, on võimalik „like“ ehk meeldib sisestada enese teadmata, või samamoodi võib teha seda kogemata ka laps, lapsevanema nutitelefoni kasutades. Hageja viitab sellele asjaolule, et arvestada tuleks ka seda, kas postituste ja kommentaaride kontrollimine ei ole kostjat ebamõistlikult koormav. Kostja on seisukohal, et postitused ise ning samuti kommentaarid on küll kerides hõlpsasti kättesaadavad, kuid ei ole eluliselt usutav, et X kasutaja kontrolliks iseenda poolt meeldivaks sisestatud kommentaare. Hageja on seisukohal, et „meeldib“ nupu funktsiooni kasutamist saab pidada avaldamiseks VÕS §‐de 1046 ja 1047 mõttes, kuivõrd sellega tehakse meeldinud sõnum, pilt vms ja meeldimise hinnang teatavaks kolmandale isikule Sellest tulenevalt, ainuüksi „meeldib“ nupu funktsiooni kasutamine teeb kostjast kommentaari avaldaja. Kostja viitab siinkohal veelkord asjaolule, et „like“ vajutamine võib toimuda enese teadmata, kogemata. Hageja on viidanud oma hagi täienduses veelkord sellele asjaolule, et faktiväiteid tuleb võtta sellistena nagu need on, st kohus peab tuvastama vaidluse korral, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kostja leiab, et lugedes nii jagatud postitust kui ka postituse juurde lisatud kommentaare, ei saa mõistliku inimese arusaama järgi kuidagi kommentaaridest välja lugeda hageja poolt tuletatud faktiväiteid. Kostja on seisukohal, et juhul kui teda saaks pidada avaldajaks, kellel lasub vastutus kommentaaride avaldamise/mitteavaldamise osas, siis kostja hinnangul hageja poolt nimetatud kommentaarid on sõnavabaduse teostamine ning ei teota hageja au ega head nime, mistõttu puudub vajadus ka nende eemaldamise osas. Hageja leiab hagiavalduses, et alljärgnevad kommentaarid sisaldavaid ebaõigeid faktiväiteid: „Rasvane pistis on võetud, nüüd panevadki detailplaneeringu liikuma“ „Vist hea raha on tulekul, mida kaotada ei taheta“. Antud kommentaarile vastates üks postitaja kirjutas järgmist – „mitte eriti, 10 protsenti projekti maksumusest, nagu tavaliselt“ „X väga tahab, et tehas oleks“ „Võttes arvesse projekti maksumust, me ei lase kellelgi 330000 ära teenida“ „Raha läheb käest ära. Sellest ongi tingitud kurb näoilme“ Kostja on seisukohal, et ükski hagis väljatoodud kommentaar ei viita selgesõnaliselt sellele, et hageja oleks altkäemaksu võtnud tehase ehitamise lubamise eest või siis seda antakse tulevikus või et hageja oleks ka varem altkäemaksu võtnud. Kostja hinnangul on hageja poolt esitatud sellekohased väited hageja enda tuletatud ning kommentaaride kontekstist mõte välja rebitud. Kostja on seisukohal, et kuna hageja poolt nimetatud kommentaarides ei ole viidatud sellele asjaolule, et hageja oleks võtnud altkäemaksu või siis hagejale lubatakse seda tulevikus ega ka seda, et hageja on varem altkäemaksu võtnud, siis ei ole hageja õiguste rikkumine VÕS § 1047 lg 1 tuginedes üldse võimalik ning hageja poolt esitatud nõuet ei ole võimalik rahuldada. Kommentaar sõnastuses – rasvane pistis on võetud, nüüd panevadki detailplaneeringu liikuma – on esitatud umbisikulises tegumoes ehk siis tegija isik on nimetamata. KOKS § 50 sätestab

x pädevuse. X ei ole ei KOKS ega ka EhS järgi isikuks, kes saaks ainuisikuliselt otsustada detailplaneeringu algatamise ja selle edasise menetlemise üle. Seega puudub igasugune alus oletada või tuletada, et x saaks üldse olla selleks isikuks, kes detailplaneeringu saaks „liikuma panna“. Kostja hinnangul ei viita seega nimetatud kommentaar hageja isikule. Kommentaar sõnastuses - vist hea raha on tulekul, mida kaotada ei taheta - ning üks vastus nimetatud kommentaarile sõnastuses - mitte eriti, 10 protsenti projekti maksumusest, nagu tavaliselt – ei viita samuti hageja isikule. Kostja on seisukohal, et nimetatud kommentaar on samuti esitatud umbisikulises vormis ning sellel puudub seos hageja isikuga. Kommentaar sõnastuses - x väga tahab, et tehas oleks – viitab küll otseselt x isikule, kuid selles puudub igasugune seos altkäemaksu andmise/võtmise väitega ning nimetatud kommentaaris ei ole ka midagi halvustavat. Kommentaar sõnastuses - võttes arvesse projekti maksumust, me ei lase kellelgi 330000 ära teenida – ei viita ei hageja isikule ega ka altkäemaksu andmisele/võtmisele hageja poolt ega selle lubamisele. Kommentaar sõnastuses - raha läheb käest ära. Sellest ongi tingitud kurb näoilme – ei viita kostja hinnangul siiski altkäemaksu andmisele/võtmisele või siis selle lubamisele. Kostja viitab veelkord VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kostja on seisukohal, et kommentaarid ei ole otseselt seotud hageja isikuga ega viita hageja poolt altkäemaksu võtmisele/saamisele, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt sellekohaste andmete ümberlükkamist nagu hageja seda hagis nõuab ning hagi tuleks jätta seetõttu rahuldamata. Hageja on hagis seisukohal, et postituse kommentaarid sisaldavad järgmiseid faktiväiteid: hageja on võtnud altkäemaksu tehase ehitamise lubamise eest (faktiväide 1); tehase rajaja annab hagejale altkäemaksu summas, mis moodustab 10 % projekti maksumusest, juhul, kui tehas ehitatakse (faktiväide 2); hageja on varem altkäemaksu võtnud (faktiväide 3). Kostja hinnangul hageja poolt viidatud kommentaarid hageja poolt nimetatud faktiväiteid ei sisalda, mistõttu ei lähe VÕS § 1047 lg 1 sätestatud kostja kohustus tõendada kostjale üle enne kui hageja ei ole kohtule tõendanud faktiväidete avaldamist. Kostja hinnangul ei saa ümber lükata seda, mida ei ole avaldatud. Kostja hinnangul on hageja väited tema poolt nimetatud ebaõigete faktiväidete avaldamise osas ning tema kui andmete avaldaja osas tõendamata väited, mis ei võimalda hagi rahuldada. Hageja poolt esitatud faktiväited on hageja enda tuletused.

II KOHTU PÕHJENDUSED

„Vist hea raha on tulekul, mida kaotada ei taheta“. Antud kommentaarile vastates üks postitaja kirjutas järgmist – „mitte eriti, 10 protsenti projekti maksumusest, nagu tavaliselt“ „X väga tahab, et tehas oleks“ „Võttes arvesse projekti maksumust, me ei lase kellelgi 330000 ära teenida“ „Raha läheb käest ära. Sellest ongi tingitud kurb näoilme“

„Vist hea raha on tulekul, mida kaotada ei taheta“. Antud kommentaarile vastates üks postitaja kirjutas järgmist – „mitte eriti, 10 protsenti projekti maksumusest, nagu tavaliselt“ „X väga tahab, et tehas oleks“ „Võttes arvesse projekti maksumust, me ei lase kellelgi 330000 ära teenida“ „Raha läheb käest ära. Sellest ongi tingitud kurb näoilme“ Maakohus möönab, et tulenevalt sellest, et nimetatud kommentaarid on avaldatud postituse juurde, kus on hageja kui Kohtla-Järve x pilt, on kommentaarid kogumis solvavad nii Linnavalitsuse kui ka linnavalitsuse juhi ehk x suhtes, sest hagis viidatud kommentaarides kommenteeritakse konkreetset Linnavalitsuses arutusel olevat projekti, mis seondub võimaliku tehase ehitamisega Kohtla-Järvele. Samas on asja lahendamisel oluline, et kommentaarid on kirjutatud erinevate isikute poolt, st asja lahendamisel tuleb tuvastada, kas mõnest kommentaarist järeldub selgelt, et see kommentaar on suunatud hageja kohta nii nagu hageja seda tajus: 7.1 „Rasvane pistis on võetud, nüüd panevadki detailplaneeringu liikuma“ Nimetatud kommetaar on kirjutanud postituse juurde, kus oli x pilt. Kuigi kommentaar on umbisikuline (seal ei ole mainitud konkreetselt hagejat), ei ole see kohtu hinnangul tajutav nii nagu seda hindab hagiavalduses hageja: Kohtla-Järve x on võtnud altkäemaksu tehase ehitamise eest Ahtmes. Samas võib kommentaarist ja selle esituse viisist kohtu hinnangul (kommentaar lisati kostja arvamusele V.K.i postituse juurde, kus on x pilt) järeldada, et kommentaator leiab, et x võib olla seotud pistise võtmisega. 7.2 Vist hea raha on tulekul, mida kaotada ei taheta“. ... „mitte eriti, 10 protsenti projekti maksumusest, nagu tavaliselt“. Võttes arvesse projekti maksumust, me ei lase kellelgi 330000 ära teenida. Nimetatud kommetaarid on kirjutanud postituse juurde, kus oli x pilt. Taas kommentaarid on umbisikulised (seal ei ole mainitud konkreetselt hagejat). Kohtu hinnangul ei ole need kommentaarid tajutavad nii nagu seda hindab hagiavalduses hageja: Kohtla-Järve xle on lubatud altkäemaksu tehase ehitamise projekti elluviimise korral. Kommentaatorid viitavad mingile ebaseaduslikule tavale, et linnavõim/mõni linnaametnik nõuab ebaseaduslikult altkäemaksuna projekti maksumusest 10%. Samas jällegi võib kommentaaridest ja nende esituse viisist kohtu hinnangul (kommentaar lisati kostja arvamusele V.K.i postituse juurde, kus on x pilt) järeldada, et kommentaatorid leiavad, et x võib olla seotud altkäemaksu nõudega. 7.3 Raha läheb käest ära. Sellest ongi tingitud kurb näoilme Nimetatud kommetaar on kirjutanud postituse juurde, kus oli x pilt. Kuna postituse juures oli vaid hageja pilt on absoluutselt selge, et kommentaator on suunanud oma kommentaari hageja suunas, so hagejal on kahju, et mingi raha läheb käest. Samas on nimetatud kommentaari keeruline seostada eelmiste kommentaaridega, mis viitavad altkäemaksu võtmise soovile ja võimalikule pistise suuruse määramise tavale. Kommentaar „raha läheb käest ära„ ei pruugi olla seotud eelpool viidatud ebaseaduslike tegude süüdistusega. Maakohus on seisukohal, et p-des 7.1 ja 7.2 puhul on tõendamist leidnud, et hagiavalduses märgitud kommentaarides on avaldatud hageja kohta ebaõigeid andmeid ning kohtu hinnangul rikuti sellega hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg.1 p.4 ja 1046 lg.1 mõttes, so teotati hageja au.

Maakohus nõustub hageja seisukohaga, et antud juhul tuleb kommentaaride avaldajaks lugeda nii kommentaaride koostajaid kui ka kostjat, kes on/oli X grupi administraator. Kostjal eelpool nimetatud X grupi administraatorina on kohustus jälgida, et grupis avaldatavate kommentaaride, kirjutiste jne puhul ei rikutaks teiste isikute seadusega kaitstavaid õigusi. Oma vastuväidetes viitab kostja väljendusvabadusele (PS § 45). Maakohus leiab, et mis tahes põhiõiguse kasutamisele seab piirid PS § 19 lg 2, sätestades, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Seadusest tuleneva kahju tekitamisest hoidumise kohustuse tõttu pidanuks kostja selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamist ennetama või viivitamata kõrvaldama. Kostja avaldajana seda ei teinud.

hageja on võtnud altkäemaksu tehase ehitamise lubamise eest (faktiväide 1); tehase rajaja annab hagejale altkäemaksu summas, mis moodustab 10 % projekti maksumusest, juhul, kui tehas ehitatakse (faktiväide 2); hageja on varem altkäemaksu võtnud (faktiväide 3).

Tegemist on faktiväidetega (mitte väärtushinnangutega), sest faktiväide (hageja on võtnud altkäemaksu, tehase rajaja annab altkäemaksu, on kehtestatud ebaseaduslik pistise võtmise korda, hageja on varem võtnud altkäemaksu) on kontrollitav, selle tõesus ja mittetõesus (väärus) on kohtumenetluses tõendatavad. 8.1 Hageja on võtnud altkäemaksu tehase ehitamise lubamise eest (faktiväide 1). Maakohus on seisukohal, et kommentaarides sellise väite esitamine ei leidnud tõendamist. Maakohus möönab, et kommentaari esituse viisist järeldada, et kommentaator viitab x võimalikule seotusele pististe võtmistega üleüldse. 8.2 Tehase rajaja annab hagejale altkäemaksu summas, mis moodustab 10 % projekti maksumusest, juhul, kui tehas ehitatakse (faktiväide 2). Maakohus on seisukohal, et sellise väite esitamine ei leidnud tõendamist. Kommentaatorid viitavad mingile ebaseaduslikule tegevusele, kus linnavõim/mõni linnaametnik nõuab projekti maksumusest 10%. Kommentaaridest ja nende esituse viisist on võimalik järeldada et kommentaatorid viitavad x võimalikule seotusele selliste 10 % nõuetega. 8.3 Hageja on varem altkäemaksu võtnud (faktiväide 3). Sellise väite esitamine tõendamist ei leidnud. Kokkuvõtvalt otsuse p-de 7 ja 8 osas maakohus leiab, et asja menetlemisel leidis tuvastamist, et kommentaatorid seostavad hagiavalduses märgitud kommentaarides hagejat kui KohtlaJärve xd Kohtla-Järve linnavõimu väidetava ebaseadusliku tegevusega. Samas hagiavalduses märgitud sõnastuses toodud faktiväidete (otsuse p.8.1-8.3) esitamine hageja kohta tõendamist ei leidnud.

Kostja esitas kohtumenetluses taotluse kontrollida, kas hageja on varasemalt süüdi mõistetud altkäemaksu võtmises. Kohus tuvastas, et kohus ei ole hagejat varasemalt altkäemaksu võtmises süüdi tunnistanud .

rikkumisest, kasutas hageja Põhiseaduse § 15 õigust pöörduda oma õiguste rikkumisega seoses kohtusse. Kuigi kohus jättis hagi rahuldamata, oleks hageja suhtes kostja menetluskulude välja mõistmine äärmiselt ebaõiglane, sest hageja poolt kohtusse pöördumine oli põhjustatud kostja tegevusest/tegevusetusest X grupis Кохтла-Ярве – Новая жизнь! Tulenevalt eeltoodu põhjendustest jäävad menetluskulud poolte endi kanda ning neid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus vajalikuks hinnata kas kostja esindaja õigusabikulud kokku 858 eurot koos käibemaksuga (6,5*110+143) on põhjendatud ja vajalikud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik Osaliselt tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.