Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-17215
Feature Forest OÜ hagi P. S. vastu kahju hüvitamise nõudes ning P. S. vastuhagi Feature Forest OÜ vastu väärtuse hüvitamise nõudes hagi hind 2263,60 eurot, vastuhagi hind 3891,21 eurot Hagihind Menetlusosalised ja nende Hageja: Feature Forest OÜ (registrikood 10817204, Katusepapi tn 12-24, Tallinn 11412); esindajad Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, Ülikooli tn 8, Tartu 51003; telefon: 4 844000; e-post: [email protected]). Tsiviilasi
Kostja: P. S. (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristi Rande (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala 4, Tallinn 10143; telefon: 6 400 250; e-post: [email protected]); Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu kostja loobumine vastuhagi põhinõudest summas 375 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 8,96 eurot ning lõpetada eeltoodud nõuete osas menetlus.
2.Hagi rahuldada osaliselt summas 132,72 eurot.
3.Rahuldada vastuhagi põhinõude summas 3150 eurot ja kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 502,02 eurot.
4.Teha tasaarvestus hagi ning vastuhagi osas rahuldamisele kuulunud summade vahel 3652,02 eurot – 132,72 eurot ning mõista tasaarvestuse tulemusena hagejalt Feature Forest OÜ-lt (registrikood 10817204) kostja P. S. (isikukood xxx) kasuks välja 3519,30 (kolm tuhat viissada üheksateist eurot ja 30 senti) eurot.
5.Mõista hagejalt Feature Forest OÜ-lt (registrikood 10817204) kostja P. S. (isikukood xxx) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 3150 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (13.11.2020) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja Feature Forest OÜ kanda.
2.Mõista hagejalt Feature Forest OÜ-lt (registrikood 10817204) kostja P. S. (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja 2542,79 eurot, millest 325 eurot on vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 2217,79 eurot on kostja õigusabikulud.
3.Mõista hagejalt Feature Forest OÜ-lt (registrikood 10817204) kostja P. S. (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 2542,79 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise varalise kahju tekitamise eest summas 2263,60 eurot. Hagiavalduse kohaselt toimus Tallinnas 26.10.2018 kell 12:10 toimus xxx parklas intsident, kus teadmata põhjustel lähenes sõiduautole Porche Cayenne (registrimärk XXX) naisterahvas, kes haaras sõiduki klaasipuhasti varrest ning asus seda agressiivselt kangutama. Videosalvestise järgi on tuvastatud, et see naisterahvas oli kostja.
2.Kostja teo tulemusena sai sõiduki klaasipuhasti vars kahjustada. Kuigi klaasipuhasti vart ei murtud täielikult sõiduki küljest, oli selle sisemine konstruktsioon hävinenud. Sellest tulenevalt ei osanud sõiduki juht hiljem sõidukiga sõitma minnes kahtlustada, et klaasipuhasti vars on kahjustatud, kuivõrd silmnähtavaid kahjustusi ei esinenud. Sõiduki juht avastas kahjustatud klaasipuhasti varre hiljem, kui esines vajadus puhastada sõiduki esiklaasi, mille käigus tekkisid koheselt vigase klaasipuhasti varre tõttu erinevad kahjustused sõiduki esiklaasile ning kapotile.
3.01.11.2018 tehti AS A poolt hagejale hinnapakkumine sõiduauto kahjude kõrvaldamiseks. Pakkumise kohaselt tuleb sõidukil välja vahetada lisaks klaasipuhasti varrele esiklaas ning värvida kapott. Tööde teostamine läheb pakkumise kohaselt maksma kokku 2263,60 eurot koos käibemaksuga.
4.Hageja esitas kostjale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks 06.11.2018 pretensiooni. Kostja lepinguline esindaja vastas pretensioonile 12.11.2018 ja teatas, et kostja ei tunnista hageja nõuet. Hageja oli sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja viitas VÕS §-le 1043 ja leidis, et kostja õigusvastane tegu seisneb käega sõiduki klaasipuhasti varre kangutamises ja selle kahjustamises. Kuigi kostja tegevus kahjustas algselt ainult klaasipuhasti vart, tõi rikutud klaasipuhasti kasutamine kaasa sõiduki esiklaasi ja kapoti kahjustumise. Hagejale tekkis varaline kahju sõiduauto remondikulude näol. Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 4, § 1045 lg 1 punktile 5 ja § 1050 lõikele 1, samuti VÕS § 132 lõikele 3. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise
2263,60 eurot.
5.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud ning vaidles vastu vastuhagile. Kostja on ilma loata parkimise kohta esitanud valikuliselt fotosid hageja sõidukist Raua 10 parkimisplatsil kuuel päeval (13.03.2017, 27.03.2017, 03.04.2017, 04.04.2017, 18.04.2017, 20.04.2017). Fotode kvaliteet ei võimalda tuvastada sõidukite numbrimärki, mis tõttu ei saa neid seostada kostja autoga. Tuvastada ei ole võimalik fotode tegemise kuupäeva. Kuuel päeval tehtud piltide põhjal ei saa järeldada, et auto oleks olnud pargitud seal kogu päeva vältel. Kuuel päeval tehtud fotode põhjal ei saa järeldada, et auto oleks olnud pargitud samas kohas ligi kaheaastase perioodi vältel.
6.Hageja seadis kahtluse alla kostja esitatud foto pargitud sõidukist 2017. a kevadel. Hagejale kuuluv sõiduk Porche Cayenne on esmakordselt Eestis registreeritud 27.04.2018. Seega ei pidanud hageja usutavaks, et fotod on tehtud tema sõidukist.
7.Kostja on esitanud PPA määruse väärteomenetluse lõpetamise kohta, millega ta soovis tõendada, et sõidukit pargiti juba 19.10.2016 ja korduvalt varasemalt. Tõend on asjakohatu. Väärteomenetlus puudutas füüsilist isikut K. T., kuid hageja on juriidiline isik. Etteheidetav tegu pandi toime sõidukiga BMW registrimärgiga XXX. Kostja heidab hagejale ette õigustamatut sõiduauto Porche Cayenne parkimist. Kuna kostja ei ole tõendanud valduse kasutamise rikkumist, on alusetu väärtuse hüvitamise nõue VÕS § 1037 lg 1 alusel.
8.Hageja leidis, et vastuhagi alus on otsitud. Kui väidetavalt toimus valduse rikkumine alates 2016. a novembrist iganädalaselt, jääb arusaamatuks, miks on kostja nõudega alles nüüd esitanud. Hageja pidas selgusetuks, miks olukorras, kus parkimisplatsil on olemas sildid, mis viitavad valduse rikkumisel sõiduki teisaldamisele, ei tehtud seda kahe aasta jooksul kordagi.
9.23.10.2019 seisukohtades täpsustas hageja, et seisukoha esitamise ajaks oli hageja teinud vaid need remonditööd, mis olid vajalikud kojameeste vahetuseks. Arve kohaselt tasuti Porsche esinduses uute kojameeste eest koos vahetusega 132,72 eurot ilma käibemaksuta. Klaasivahetuse ning värvi- ja keretöid pole hageja veel teinud. Kuigi hageja sõidukil oli olemas kehtiv kaskokindlustus, ei ole hageja vaidlusaluse kahjujuhtumiga kindlustusandja poole pöördunud. Lisaks täpsustas hageja, et xxx hoovis on ta sõidukit parkinud kõige enam kolm kuni neli korda kokku. Selles ulatuses hageja vastuhagi nõudele vastu ei vaielnud ja oli valmis rikkumise kompenseerima.
10.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostja ei ole eitanud, et ta lõhkus hageja auto kojamehe, mis on kaasa toonud kahju remondikulude näol. Kostja ei ole tõendanud vastuhagi aluseks olevat nõuet. Kostja soovis oma nõuet tõendada tunnistaja Kristel Kaljuste ütlustega, kes kuulati üle viimasel kohtuistungil. Tunnistajate ütluste kohaselt on kostja parkimiskohal parkinud erinevad sõidukid, sh kõnealune hageja sõiduk. Seejuures ei ole kostja suutnud tõendada, millises ulatuses on parkimiskohta kasutanud hageja.
11.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 2384 eurot ja viivise. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 250 eurot ja tasus õigusabi eest koos käibemaksuga 2560,80 eurot. Õigusabi osutati tunnitasuga 120 eurot. Õigusabi osutamisele lisandusid kütusekulud sõitudele Tartust Tallinnasse ja tagasi kokku summas 80 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI
12.Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestusliku vastuhagi. Kostja palus jätta hageja nõude rahuldamata ulatuses, milles see ületab summat 144,61 eurot ehk kostja palus hageja nõude jätta rahuldamata summas 2118,99 eurot. Vastuhagis palus kostja mõista hagejalt välja rikkumise teel saadu väärtuse summas 3525 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 84,21 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest seadusjärgses määras.
13.Hageja kahju nõuet pidas kostja alusetuks. Hagile lisatud pakkumise nr P21006597-1 järgi moodustab kulu klaasipuhasti varre eemaldamisele, paigaldamisele ning uuele klaasipuhasti varrele kokku 144,61 eurot ilma käibemaksuta. Pretensioonile lisatud video põhjal võib möönda, et kostja tegevusega võidi vigastada üksnes klaasipuhasti vart. Seega maksimaalne hüvitise nõue kostja vastu hagis kirjeldatud asjaoludel saab olla 144,61 eurot. Kostja pidas põhjendamatuks arvestada hüvitise summale juurde käibemaks, kuivõrd hageja on äriregistri andmete kohaselt käibemaksukohustuslane. Kostja võttis omaks nõude summas 144,61 eurot ehk klaasipuhasti varre vahetamisega seotud kulud.
14.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et klaasipuhasti kasutamisest on sõiduki esiklaasile ja kapotile tekkinud vigastused, mis tõid kaasa pakkumises märgitud muude tööde teostamise vajaduse. A AS koostatud pakkumine ei tõenda esiklaasi ja kapoti kahjustuste tekkimise aega, kohta, viisi ega ulatust. Nende asjaolude tõendamine on esmaseks eelduseks, et hinnata kahjunõude põhjendatust. Üksnes hinnapakkumise alusel ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et väidetud vigastused on tekkinud 26.10.2018 klaasipuhasti kasutamise tagajärjel. Kostja pidas ebausutavaks, et klaasipuhasti sai samaaegselt ulatuslikult vigastada nii esiklaasi kui ka kapotti.
15.Kostja viitas VÕS § 127 lõikele 4. Hageja ei ole tõendanud, et väidetav kapoti ja esiklaasi kahjustamine oli kostja tegevuse vahetu tagajärg. Esitatud videost võib järeldada, et klaasipuhasti vars jäi moonutatud asendisse, mistõttu see pidi olema sõiduki kasutajale ilmselgelt nähtav ning isegi juhul, kui viimase poolt teadlikult vigastatud klaasipuhasti kasutamise tagajärjel tekkis kahju, ei ole see enam etteheidetav kostjale. Lisaks leidis kostja, et hageja peab tõendama, et ta ei ole saanud hüvitist kindlustusandjalt.
16.Vastuhagis selgitas kostja, et M OÜ on aadressil xxx, Tallinnas asuva korteriomandi nr x/äripind x üürnikuks. Pinna juurde kuuluvad sisehoovis kolm parkimiskohta, mille otseseks seaduslikuks valdajaks äriühing on. Vastavalt üürilepingule on M OÜ kohustatud tasuma lepingu alusel üürile võetud vara (sh parkimiskohtade) eest igakuiselt tasu. Samuti on lepingu punkti
7.2.18.kohaselt üürniku kohustus esitada parkimiskohtade valduse rikkuja või omavolilise valdaja vastu nõue. Lisaks tasub M OÜ igakuiselt korteriühistule xxx kulusid, mille sisse on arvestatud parkimiskohtade pind ehk ta kannab täiendavaid kulusid seoses parkimiskohtadega.
17.C OÜ on Tallinnas xxx asuva korteriomandi nr x/äripind x üürnikuks. Pinna juurde kuuluvad sisehoovis kaks parkimiskohta, mille otseseks seaduslikuks valdajaks äriühing on. C OÜ tasub igakuiselt üüritud vara eest kokkulepitud tasu ning kannab korteriühistu xxx arvete alusel varaga seotud kulusid, sh parkimiskohtade eest.
18.Seega on M OÜ ja C OÜ valduses Raua 10 sisehoovis kokku viis parkimiskohta. Kostja esitatud skeemil punasega tähistatud parkimiskohad kuuluvad M OÜ valdusesse ning rohelisega märgitud parkimiskohad kuuluvad C OÜ valdusesse. Nende kohtade hulka kuulub ka parkimiskoht, millel pargib sõiduk Porsche Cayenne, registreerimisnumbriga XXX, mis on nähtav hagiavalduse lisana esitatud videos.
19.M OÜ ja C OÜ valduses olevad parkimiskohad on tähistatud siltidega, millel on märgitud, et parkimine ilma valdaja loata on keelatud. Kostja on nii M OÜ kui ka C OÜ seaduslik esindaja.
Kostja on aastate jooksul korduvalt suhelnud hageja seadusliku esindajaga parkimiskohtade õigusliku aluseta kasutamise teemal ja on selgelt väljendanud, et parkimine M OÜ ja C OÜ valduses olevatel parkimiskohtadel on keelatud. Hageja ei ole M OÜ-le ega C OÜ-le parkimiskohtade kasutamise eest tasunud ega saanud nõusolekut kohtade kasutamiseks.
20.Kostjale teadaolevalt on xxx asuvas hoones sõiduki omaniku ehk hageja seadusliku esindaja elukoht. Hageja sõidukit pargiti ilma valdajate nõusolekuta nimetatud parkimiskohtadele kuni 26.10.2018 järjepidevalt iganädalaselt enam kui kahe aasta vältel. Järjepideva parkimise kinnituseks esitab kostja tõendina mõned säilinud fotod parkivast sõidukist perioodil 13.0320.04.2017, millest nähtuvalt mitu korda nädalas pargib sõiduk M OÜ ja C OÜ valdusesse kuuluvatel erinevatel parkimiskohtadel. Samuti esitas kostja väärteomenetluse lõpetamise määruse, millest nähtus, et sõidukit pargiti juba 19.10.2016 ja korduvalt varasemalt õigustamatult samadele kohtadele. Määrusest nähtub, et hageja oli teadlik, et parkimine vaidlusalusel kohal ei ole lubatud.
21.26.02.2019 koostatud nõuete loovutamise kokkulepetega on M OÜ ja C OÜ loovutanud kostjale kõik nõuded hageja vastu, millised tulenevad õigustatud isiku nõusolekuta parkimiskohtade kasutamisega valduse rikkumisest. Kostja viitas VÕS § 1037 lõikele 1. Nõude eeldusteks on, et isik paneks toime teisele isikule kuuluva õiguse rikkumise, et see oleks toimunud ilma õigustatud isiku nõusolekuta ning rikkuja oleks selle tulemusena rikastunud. Õiguse rikkumine seisnes valduse rikkumises. Sõiduki omavolilise ja tasuta parkimisega teiste isikute valduses olevatel tasulistel parkimiskohtadel selleks õigustatud isiku nõusolekut omamata rikkus hageja õigustatud isikute valdust VÕS § 1037 lg 1 tähenduses. Selleks puudus õigustatud isiku nõusolek ning hageja sai parkimiskoha kasutamisest eelise - hoidis kokku tavakorras makstavale parkimistasule vastava summa. Seega on nõude eeldused täidetud ja hageja peab kostjale hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.
22.Hageja sai kasu nn kasutuseelisena. Tavakorras tuleb sarnastel tingimustel parkimiskoha kasutamise eest tasuda parkimistasu. Tegemist on kinnises hoovis asuvate eraomandisse kuuluvate tasuliste parkimiskohtadega. Ühtlasi asub xxx Tallinna kesklinna tasulise parkimise alal. Seega on hageja aastate jooksul omavoliliselt kasutanud parkimiskohti, mille eest tavakorras tulnuks maksta vähemalt keskmist turuhinda ehk rikastunud maksmata jäänud tasu võrra.
23.Harilikuks väärtuseks on sarnases olukorras tavapäraselt makstav tasu ehk summa, mida tuleks tasuda samas piirkonnas parkimisel parkimistasuna. Vastavalt Tallinna linnavolikogu poolt kehtestatud korrale on parkimine kesklinnas tasuline ning maksab 150 eurot kuus. Nimetatud maksumäär kehtib alates 01.01.2016 vastavalt Tallinna linnavolikogu 20.12.2012 määrusele nr 30. Ka kesklinnas asuvad eraparklad on tasulised ning parkimistasud analoogilistes suurustes (vt nt www.europark.ee). Kuivõrd hageja parkis sõidukit omavoliliselt parkimiskohtadele iganädalaselt mitmeid kordi nädalas ja seda mitme aasta vältel, on mõistlikuks ja soodsamaks tasu arvestamise aluseks kuutasu. Kostja nõudis väärtuse hüvitamist alates ajast, mil M OÜ sõlmis üürilepingu ehk ajavahemiku 07.11.2016 kuni 26.10.2018 eest. Kostja leidis, et hageja on kohustatud hüvitama parkimiskohtade kasutamise eest õigustatud isiku nõusolekuta ja valdust rikkudes perioodil 07.11.2016-26.10.2018, st 23,5 kuu eest, arvestusega 150 eurot/kuu kokku 3525 eurot.
24.Kostja nõudis hagejalt ka viivist seadusjärgse määra alusel. Kostja teavitas hagejat nõudest 16.11.2018. Seega arvestab kostja põhinõudelt 3525 eurolt seadusjärgset viivist alates nõude esitamisest. Perioodi 16.11.2018-04.03.2019 on sissenõutavaks muutunud viivis 84,21 eurot. Lisaks palus kostja välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgse määra alusel.
25.23.09.2019 seisukohtades täpsustas kostja vastuhagi nõuet. Kostja pidas pahatahtlikeks hageja väiteid, milles hageja seadis kahtluse sõiduki parkimise xxx hoovis 2017. a kevadel. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulus hagejale ajavahemikus 13.01.2017-28.05.2018 sõiduk Porsche Cayenne Diesel, VIN-kood xxx, registreerimismärgiga XXX. Alates 15.06.2018 kuulub hagejale sõiduk Porsche Cayenne, VIN-kood xxx, registreerimismärgiga XXX. Asjaolu, et hageja vahetas sõiduki vanema mudeli uuema sama marki ja sama registreerimisnumbriga sõiduki vastu, ei muuda nõude alust ega kirjeldatud faktilisi asjaolusid.
26.Kostja soovis esitada kohtule tõendina turvakaamera videosalvestisi, mis oleksid tema väiteid tõendanud. Videosalvestuste väljastamiseks pöördus kostja esindaja 2018. a novembris KÜ Raua 10 juhatuse esimehe poole, kelle vastusest selgus paraku, et küsitud perioodi osas ei ole salvestusi säilinud. Kostja samas leidis, et tema esitatud fotode ja muude asjaolude alusel on selge, et hageja on parkinud hoovi oma sõidukit.
27.Kuna maanteeameti vastusest nähtus, et hageja nimele oli vaidlusalune sõiduk registreeritud perioodil 13.01.2017-28.05.2018 ning alates 15.06.2018. Kostja täpsustas oma nõude aluseks olevat perioodi ja esitas väärtuse hüvitamise nõue ajavahemike kohta 13.01.2017-28.05.2018 ning 15.06.2018-26.10.2018 eest ehk kokku 21 kuu eest, arvestusega 150 eurot kuus ja kokku 3150 eurot.
28.04.11.2019 seisukohtades juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et hageja 23.10.2019 seisukoha järgi olid sõidukil vahetatud vaid kojamehed maksumusega 132,72 eurot. Samas väitis hageja esindaja 02.10.2019 eelistungil, et kõik tööd peale värvitööde on tehtud, sh esiklaasi vahetus. Hageja lubas esitada selle kohta tõendid, kuid ei esitanud. Tõendamata jäid ka hageja istungil esitatud väited, et tal oli leping parkimiskohtade kasutamiseks või igaühel oli hoovis õigus parkida vabadele kohtadele.
29.Kostja on esitanud tõendid, milliste kohaselt olid parkimiskohad hoovis jagatud vastavalt korteriomanditele. Kostja esitas ka väljavõtte kinnistusraamatust korteriomandi nr 18/äripinna 2 kohta, mille III jaos kanne nr 3 all on märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Märkus on tehtud väliparkimiskohtade ning rõdude ja terrasside valdamise ja kasutamise korra kohta vastavalt 16.11.2012 lepingu punktile kaks ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. Viidatud notariaalse lepingu lisaks nr 2 olev plaan on sama dokument, mille kostja on esitanud 04.03.2019 menetlusdokumendi lisana nr 8. Seega oli parkimiskohtade kasutamine ja valdamine paika pandud notariaalselt kinnitatud lepinguga.
30.Kompromissettepanekuna pakkus kostja hagejale poole vastuhagis toodud põhinõude ehk 1575 euro ja poole sissenõutavaks muutunud viivise ehk 122 euro tasumist. Kostja viitas ka enda nõuetele, mis olid esitatud kohtumenetlusele eelnenud ajal.
31.Hageja väidetud õigusvastaselt põhjustatud kahju summas 2130,88 eurot ei ole tõendatud. Hagile lisatud pakkumise nr P21006597-1 järgi moodustab kulu klaasipuhasti varre eemaldamisele ja uue paigaldamisele kokku 144,61 eurot (ilma käibemaksuta). 23.10.2019 hageja esitatud seisukohast nähtuvalt on tegelik kojameeste vahetusega kantud kulu 132,72 eurot ilma käibemaksuta. See on hageja kinnituse kohaselt ainus reaalselt kantud kulu. Selle kulu oli kostja nõus hagejale tasuma ja selle suuruses vaidlust ei olnud.
32.Täiendava kahju tekkimine on tõendamata. Tõendamata on, et kojamehe kasutamisest on sõiduki esiklaasile ja kapotile tekkinud sellised vigastused, millised tingivad hageja esitatud pakkumises kirjeldatud tööde vajaduse. A AS koostatud pakkumine ei tõenda ühelgi viisil väidetud esiklaasi ja kapoti kahjustuste tekkimise aega, kohta, viisi ega ulatust. Hageja oleks pidanud tõendama, millal, kuidas ja millise ulatusega väidetud vigastused olid. Asjaolu, et
väidetud vigastusi ja kahju ei ole tekkinud, kinnitab hageja 23.10.2019 seisukoht, mille kohaselt ei ole seni väidetud vigastusi likvideeritud. Kui kirjeldatud vigastused oleksid reaalsed ja tänaseni likvideerimata, oleks vigastuste olemasolu kergesti tõendatav fotodega või asjatundja poolt sõiduki ülevaatuse teostamisega.
33.Hageja sõiduki suhtes oli sõlmitud kaskokindlustuse leping ERGO Insurance SE-ga, kuid kahjujuhtumit kindlustusandja juures ei registreeritud. Kuigi kindlustusjuhtumist teavitamine vabatahtliku kaskokindlustuse olemasolu korral ei ole kindlustusvõtja kohustus, vaid vaba valik, pöörduks iga mõistlik isik väidetud ulatuses kahju tekkimisel kindlustusandja poole, arvestades asjaolu, et klaasikindlustusjuhtumi korral ei rakendata isegi omavastutust. Hageja vastuolulised väited ja käitumine kinnitavad, et kahju ei ole tekkinud.
34.M OÜ ja C OÜ valduses xxx sisehoovis on kokku viis parkimiskohta. Skeemil punasega tähistatud parkimiskohad kuuluvad M OÜ valdusesse ning rohelisega märgitud parkimiskohad kuuluvad C OÜ valdusesse. Nende hulka kuuluba ka parkimiskoht, millel pargib sõiduk Porsche Cayenne, registreerimisnumbriga XXX hagiavalduse lisana esitatud videos. M OÜ ja C OÜ valduses olevad parkimiskohad on tähistatud siltidega, et parkimine ilma valdaja loata on keelatud. Hagejale ei ole antud luba parkimiskohtade kasutamiseks ja hageja ei ole kasutamise eest tasu maksnud. Hagejale on korduvalt selgitatud parkimiskohtade kasutamise lubamatust.
35.Hageja sõidukit pargiti ilma valdajate nõusolekuta nimetatud parkimiskohtadele kuni 26.10.2018 järjepidevalt iganädalaselt enam kui kahe aasta vältel. Järjepideva parkimise kinnituseks esitas kostja tõendina mõned säilinud fotod parkivast sõidukist perioodil 13.0320.04.2017, millest nähtuvalt parkis sõiduk mitu korda nädalas M OÜ ja C OÜ valdusesse kuuluvatel erinevatel parkimiskohtadel. Väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et sõidukit pargiti juba 19.10.2016 ja korduvalt varasemalt õigustamatult nimetatud kohtadele. Määrusest nähtub, et hageja oli teadlik, et parkimine vaidlusalusel kohal ei ole lubatud.
36.Tunnistaja K. K. ütlustega on tõendanud, et hageja kasutuses olevat sõidukit numbrimärgiga XXX pargiti parkimiskohtadele iganädalaselt mitmel korral nädalas ja seda juba aastast 2014 või 2015. Tunnistaja kinnitas vastuhagi nõude esitamise aluseks olevat perioodi. Kostja leidis, et ta on vastuhagis esitatud nõude aluseks olevad asjaolud tõendanud.
37.Hageja on aastate jooksul omavoliliselt kasutanud parkimiskohti, mille eest tavakorras tulnuks maksta vähemalt keskmist turuhinda ehk ta on rikastunud maksmata jäänud tasu võrra. Harilikuks väärtuseks on sarnases olukorras tavapäraselt makstav tasu ehk summa, mida tuleks tasuda samas piirkonnas parkimisel parkimistasuna. Kuivõrd hageja parkis sõidukit omavoliliselt iganädalaselt mitmeid kordi nädalas ja seda mitme aasta vältel, on mõistlikuks tasu arvestamise aluseks kuutasu, võttes aluseks samas piirkonnas kehtestatud tasu 150 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt nõudis kostja väärtuse hüvitamist kirjeldatud asjaoludel perioodide 13.01.201728.05.2018 ning 15.06.2018-26.10.2018 eest, so kokku 21 kuu eest, arvestusega 150 eurot kuus ja kokku 3150 eurot.
38.Kostja teavitas hagejat oma nõudest 16.11.2018, mistõttu arvestab kostja põhinõudelt 3150 eurolt seadusjärgset viivist (8% aastas) alates nõude esitamisest. Perioodil 16.11.2018 04.03.2019 ehk kuni hagi esitamiseni on sissenõutavaks muutunud viivis 75,25 eurot. Kostja palus kohtul mõista viivise välja kindla summana kuni kohtulahendi tegemiseni ja edasi kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
39.TsMS § 168 lg 6 kohaselt palus kostja jätta kõik hageja menetluskulud tema enda kanda, sh 132,72 euro nõude osas, mille kostja kohe õigeks võttis. Kostja ei andnud enda käitumisega põhjust hagi esitamiseks, sest kostja vastas hageja nõudele viimase poole seatud tähtaja jooksul
ning teatas juba 12.11.2018, et esitab vastuväiteid nõudele ja vastunõude hiljemalt 18.11.2018. Vaatamata sellele esitas hageja 14.11.2018 kohtule hagiavalduse. Lisaks palus kostja TsMS § 169 lg 1 alusel jätta hageja kanda 03.02.2020 ja 21.09.2020 istungiga seotud kulud, kuivõrd asja arutamise edasilükkamise põhjustas hageja.
40.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 2860,10 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Kostjale osutasid õigusabi kaks lepingulist esindajat tunnitasuga 130 eurot, millele lisandus käibemaks. Õigusabi osutati 16 h ja 15 minuti ulatuses ning summas 2112,51 eurot. Koos käibemaksuga on kulud 2535,01 eurot. Lisaks tasus kostja vastuhagi esitamisel riigilõivu 325 eurot. Lisaks palus kostja välja mõista 14.10.2020 istungil osalemise kulu. Kuna istung kestis 32 minutit, on õigusabi kulu 69,33 eurot ilma käibemaksuta ja 83,2 eurot koos käibemaksuga. Lõplike seisukohtade koostamiseks kulus ühtlasi veel 1 h 50 minutit ning tasu on 238,33 eurot ilma käibemaksuta ning 286 eurot koos käibemaksuga.
41.Kostja juhtis tähelepanu, et 14.10.2020 istungil avaldas hageja esindaja, et tema menetluskulude nimekiri sisaldab istungiks valmistumise kulu, kuid mitte sellel osalemise kulu. Nimekirjast siiski nähtub, et see sisaldab 14.10.2020 kohtuistungil osalemise kulu 3 h tunnihinnaga 120 eurot ja kokku summas 360 eurot ilma käibemaksuta. Vastavalt 14.10.2020 istungi protokollile avas kohus istungi kell 09:58 ning lõpetas kell 10:30, mistõttu saab hageja istungil osalemise kulu olla 32 minutit, mitte 3 tundi.
KOHTU PÕHJENDUSED
42.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Vastuhagi kuulub rahuldamisele.
43.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulub sõiduk Porche Cayenne registrimärgiga XXX; 2) Tallinnas xxx elamu hoovis toimus 26.10.2018 juhtum, kus kostja haaras kinni hageja sõiduki klaasipuhasti varrest, väänas seda ning kahjustas seeläbi klaasipuhastaja vart; 3) hageja on teinud klaasipuhastaja varre vahetamiseks kulutusi 132,72 eurot, millise summa on kostja kohustatud hagejale hüvitama.
44.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja sõidukile tekitati kahju suuremas summas, kui 132,72 eurot ehk summas 2263,60 eurot. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja peab kostjale tasuma seoses parkimiskoha ilma õigusliku aluseta kasutamisega hüvitise summas 3150 eurot ning viivise sellelt hüvitiselt.
45.Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestusliku vastuhagi nõude, mille suurust ta menetluse kestel muutis. Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista hüvitise 3525 eurot ning vastuhagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 84,21 eurot. 23.09.2019 kostja täpsustas ning vähendas vastuhagi nõuet. Kostja palus hagejalt põhinõudena välja mõista 3150 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 75,25 eurot. Seega vähendas kostja põhinõude summat 375 euro võrra ja vastuhagi esitamise ajaks sissenõutavaks muunud viivise nõuet 8,96 võrra.
46.Kohus leiab, et tegemist on vastuhagi nõuetest osalise loobumisega. Nõuetest osaline loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi
jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
47.Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas menetlusosaline ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 32-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-314, p 11). Hageja ei ole vastuhagi nõuetest osalisele loobumisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes võtab kohus vastu kostja loobumise vastuhagi põhinõudest summas 375 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 8,96 eurot. Loobutud osas lõpetab kohus menetluse käesolevas asjas.
48.Hagis väitis hageja, et kuigi kostja ei murdnud klaasipuhastajat sõidukilt küljest, kahjustas ta selle sisemist konstruktsiooni. Hageja ei pannud seda alguses tähele, hakkas klaasipuhastajat kasutama ning selle tulemusena said kahjustada sõiduki esiklaas ja kapott. Kõigi kahjustuste kõrvaldamise kulu on hinnapakkumise kohaselt 2263,60 eurot koos käibemaksuga. Kostja leidis, et väited sõiduki esiklaasi ja kapoti kahjustamise kohta kostja tegevuse tulemusena on tõendamata. Lisaks ei saa hageja nõuda kostjalt käibemaksu summat, sest hageja on käibemaksu kohustuslane. Kostja võttis omaks hageja nõude summas 132,72 eurot, mis kulus klaasipuhastaja varre vahetusele.
49.Kohus nõustub kostja väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 02.10.2019 eelistungil (toimiku lk 84-85) selgitas kohus hagejale vajadust tõendada, et kõik hinnapakkumises toodud tööd olid vajalikud nende kahjustuste kõrvaldamiseks, mis olid tekkinud põhjuslikus seoses kostja teoga. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid täiendavalt ei tõendanud.
50.Kohtute infosüsteemi kaudu kättesaadavast videost nähtub, kuidas kostja ligineb hageja sõidukile, haarab kinni juhipoolsest kojamehest ning tõmbab seda. Seejärel kostja lahkub ning kojamees jääb lebama sõiduki esiklaasile ebatavalises asendis. Videost võib järeldada, et kostja kahjustas sõiduki kojameest ning selle üle pooled sisuliselt ei vaidle. Videost ei nähtu, et kostja oleks hageja sõidukile tekitanud muid kahjustusi.
51.Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule A AS 01.11.2018 kuupäevaga hinnapakkumise nr P21006597-1 (toimiku lk 6). Pakkumise kohaselt pidi klaasipuhasti varre eemaldamisele ja paigaldamisele ning uue detaili hankimisele kokku kuluma 144,61 eurot ilma käibemaksuta. Pakkumuse kogumaksumus oli koos käibemaksuga 2 263,60 eurot, sisaldades esiklaasi vahetust, kapoti värvitöid koos selle eemaldamise ning tagasi paigaldamisega, vihmaanduri kleebise paigaldamist ja sõidurealt lahkumise hoiatuskaamera programmeerimist.
52.Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja muid tõendeid selle kohta, kuidas ja millises ulatuses said klaasipuhasti varre kahjustamise tõttu vigastada sõiduki esiklaas, kapott, vihmaandur ning sõidurealt lahkumise hoiatuskaamera. Hageja äriregistri väljavõttest (toimiku lk
33) nähtub, et hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja ei vastanud kostja väidetele seoses käibemaksu tagasi arvestamisega ega selgitanud, kuidas on tema kahjuks pakkumises märgitud käibemaks.
53.Hageja esitas kohtule ka A AS 29.10.2018 arve (toimiku lk 93), mille kohaselt kulus sõiduki klaasipuhasti uue varre paigaldamisele ilma käibemaksuta kokku 132,72 eurot. Kohus osundab, et arve on koostatud varasema kuupäevaga, kui hinnapakkumine P21006597-1. Hageja ei selgitanud ega põhistanud, miks ta nõudis hagiavalduses kostjalt klaasipuhasti varre kahjustamisest tulenevat kahju suuremas summas, kui oli tegelikult vaja kahjustada saanud detaili parandamiseks. Kostja võttis hageja nõude summas 132,72 eurot omaks.
54.VÕS § 1045 lg 1 p 5 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Ühtlasi tuleneb VÕS § 132 lõikest 1, et asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ning võimalikku väärtuse vähenemist.
55.Kohus ei pea usutavaks hageja väiteid, et klaasipuhasti varre kahjustamisest tulenesid ulatuslikud kahjustused sõiduki esiklaasile, kapotile, vihmaandurile ja sõidurealt lahkumise hoiatuskaamerale. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele isegi üldsõnaliselt välja toonud, kuidas klaasipuhasti rikutud vars neid kahjustusi tekitas ja millises ulatuses nad esinesid. Ainuüksi hinnapakkumise ja hageja lepingulise esindaja seletuste alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks, et kõik hinnapakkumises kirjeldatud tööd olid põhjustatud üksnes kostja tegevusest ning mitte sõiduki teelt väljasõidust, kokkupõrkest mõne eseme või teise sõidukiga. Klaasipuhasti varre enda kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud mõistlikud kulud olid üksnes 132,72 eurot.
56.ERGO Insurance SE vastusest kohtu päringule (toimiku lk 108) nähtub, et kuigi Porche Cayenne suhtes oli seisuga 26.10.2018 sõlmitud kaskoleping, kahjujuhtumist kindlustusandjale ei teatatud ning hüvitist ei makstud. Täiendavalt esitas kindlustusandja kohtule poliisi (toimiku lk 109110), mille puhul klaaside kahjustamise korral omavastutust ei kohaldatud. Kohus nõustub kostja väidetega ega loe eluliselt usutavaks, et olukorras, kus kostja videosalvestisele jäädvustatud tegevuse tõttu oleksid kahjustada saanud sõiduki esiklaas ning kapott, ei oleks hageja pöördunud hüvitise saamiseks kindlustusandja poole. Kui vigastused oleksid tekkinud hageja kirjeldatud viisil, oleks kindlustusandja hüvitanud hagejale tekkinud kahju ning hagejal oleks puudunud vajadus kanda täiendavaid kulusid seoses kohtusse pöördumisega. Esiklaasile tekitatud kahju hüvitamiseks ei oleks hageja pidanud tasuma omavastutust.
57.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja kahju hüvitise nõue on tõendatud summas 132,72 eurot ehk summas, mis oli vajalik klaasipuhasti varre vahetamiseks ja millises ulatuses kostja hageja nõude omaks võttis. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 132,72 eurot. Muus osas tuleb hageja hagi kostja vastu jätta rahuldamata.
58.Vastuhagis leidis kostja, et hageja on kasutanud ilma tasu maksmata ja ilma õigusliku aluseta xxx hoone sisehoovis asuvaid parkimiskohti, mille tulemusena sai ta kasu. xxx sisehoovis on viis parkimiskohta antud tasu eest üürilepingute alusel kasutamiseks M OÜ-le ja C OÜ-le. Parkimiskohad on tähistatud siltidega ning hagejale on korduvalt selgitatud, et tal ei ole õigust neid parkimiskohti kasutada. Vaatamata sellele parkis hageja pikaajaliselt ja pidevalt sõidukit
nendele kohtadele. M OÜ ja C OÜ loovutasid oma nõuded kostjale. Hageja hoidis kokku parkimistasu, mis Tallinna kesklinnas on 150 eurot kuus. Hageja kasutas parkimiskohta ilma õigustatud isikute nõusolekuta ajavahemikul 13.01.2017 kuni 28.05.2018 ning 15.06.2018 kuni 26.10.2018 kokku 21 kuu jooksul ja sai kasutuseelise 3150 eurot, mille kostja palus hagejalt välja mõista.
59.Hageja leidis, et vastuhagi nõue on tõendamata. Kuuel päeval tehtud fotodest ei saa järeldada, et hageja parkis sõidukit kogu kostja väidetud perioodi jooksul. Sõiduki numbrimärki ja fotode tegemise aega ei ole võimalik tuvastada. Hagejale kuuluv sõiduk registreeriti Eestis 27.04.2018 ega saanud varasemalt hoovis parkida. Hageja väitis, et ta parkis hoovis kolm kuni neli korda kokku.
60.Kohus leiab, et hageja vastuväited ei võimalda jätta vastuhagi rahuldamata. VÕS § 1037 lg 1 näeb ette, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 3 kohaselt tuleb lõikes 1 nimetatud harilikku väärtus hinnata rikkumise aja seisuga.
61.TsÜS § 62 lg 1 näeb ette, et esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised ehk kasutuseelised. TsÜS § 62 lg 3 järgi on õigusvili tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu.
62.VÕS § 1037 lõikest 1 tuleneva nõude esitamiseks peab valduse kasutamine olema toimunud õigustatud isiku nõusolekuta ning rikkuja peab olema selle tulemusena rikastunud. Nõude rahuldamise eeldusena ei ole oluline, kas rikkuja oli rikkumisest teadlik ja selles süüdi või mitte. Teisele isikule kuuluva asja kasutamisel loetakse harilikuks väärtuseks tavaliselt sellise asja kasutamise eest makstavat tasu, kui rikkuja pidi eeldama, et asja saab kasutada ainult tasu eest. Rikkumise teel saaduks võib olla kasutuseelis rikkumise perioodi eest.
63.Hageja väitis menetluse kestel kostja nõudele vastu vaieldes, et tal oli tegelikult õigus kasutada vaidlusaluseid parkimiskohti. Kohus selgitas 02.10.2019 eelistungil (toimiku lk 84-85) hagejale vajadust neid väiteid põhistada ja tõendada, kuid vaatamata kohtu selgitustele hageja ühtegi tõendit ega põhistust ei esitanud. Kohus selgitas hagejale ka vajadust põhistada vastuväiteid kostja nõude suurusele, kuid hageja ei esitanud muid vastuväiteid peale selle, et kostja ei ole tõendanud hageja sõiduki pidevat parkimist vaidlusalustel kohtadel vastuhagis märgitud perioodil.
64.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et G OÜ ja M OÜ sõlmisid 07.11.2016 kuni 01.11.2019 kehtiva äriruumide üürilepingu (toimik lk 37-41), mille alusel üüris M OÜ büroo ja kaupluse ruumid suurusega 89 m2. Lepingu punkti 4.2.1. alusel pidi üürnik tasuma igakuiselt üüri 1200 eurot. Leping punkti 4.4. järgi pidi üürnik tasuma ka kõrvalkulusid. R KÜ poolt G OÜ-le 31.01.2019 esitatud arvest (toimiku lk 42) nähtub, et kommunaalkulude osas esitati arve 126,5 m2 pinna eest, millest 89 m2 oli äripinna suurus ja 37,5 m2 parkimiskohtade pinna suurus (kostja seletus).
65.B OÜ juhatuse liige on koostanud allkirjastatud kinnituse (toimiku lk 43-44), mille kohaselt on antud äriühingu näol tegemist korteriomandi nr x/äripind x omanikuga. Omanik on kinnitanud, et äripind ja selle juurde kuuluval skeemil rohelisega märgitud parkimiskohad on kokkuleppel antud C OÜ valdusesse alates 01.04.2016 kuni kinnituse andmise ajani ning kõik parkimiskohtade valdamisest või kasutamisest tulenevad nõuded rikkujate vastu kuuluvad C OÜ-le. R KÜ arvest OÜ-le C (toimiku lk 45) nähtub, et kommunaalkulude arvestuse aluseks oli
pind suurusega 156,6 m2, millest äripind oli 114,8 m2 ja parkimiskohad 41,8 m2.
66.Kostja esitas kohtule x elamu hoovi plaani (toimiku lk 46, värviliselt nähtav kohtute infosüsteemi vahendusel), kus punasega märgitud kohad olid M OÜ valduses ja rohelisega märgitud kohad C OÜ valduses. Kostja esitas fotod hoovist (toimiku lk 47-48), millest nähtuvalt olid parkimiskohad siltidega tähistatud. Kinnistusraamatu väljavõttest (toimiku lk 97—98) nähtub kinnistusraamatusse kantud märkus väliparkimiskohtade kasutamise kohta xxx kinnistul.
67.Seega võib eeltoodud tõenditest kogumis järeldada, et parkimiskohad x hoovis ei olnud vabalt kõigi isikute jaoks kasutatavad, vaid viie parkimiskoha valdamise õigus oli M OÜ-l ja C OÜ-l, kes tasusid selle eest üüritasu ning kommunaalmakseid. 26.02.2019 koostatud teatise kohaselt loovutas M OÜ P. S.le nõuded hageja vastu, mis tulenesid M OÜ valduses olevate parkimiskohtade õigustamatust kasutamisest (toimiku lk 52-53) ja samal päeval koostatud analoogilise teatega loovutas samad nõuded kostjale C OÜ (toimiku lk 54-55). Seega oli kostjal õigus esitada kolmandate isikute vastu nõudeid, mis tulenesid parkimiskohtade valduse rikkumisest.
68.Politsei- ja Piirivalveamet koostas 12.01.2017 väärteomenetluse lõpetamise määruse (toimiku lk 51), milles hageja seaduslik esindaja K. T. kinnitas, et ta parkis oma sõidukit Tallinnas xxx sisehoovis võõral parkimiskohal. Seega võib tõendist järeldada, et hageja oli iseenesest teadlik sellest, et ta rikub kolmandate isikute valdust. Kostja esitas kohtule väljavõtte Tallinna linna parkimiskorrast (toimiku lk 56), mille kohaselt on parkimine Tallinna kesklinnas tasuline esmaspäevast kuni reedeni kella 07.00-st kuni kella 19.00-ni ning laupäeviti kella 08.00st kuni 15.00-ni. Tunnis tuleb tasulise parkimise eest maksta 1,50 eurot ja kuus 150 eurot. Kuna tegemist on avalikult kättesaadava ja üldteadoleva teabega, pidi hageja kohtu hinnangul olema teadlik sellest, et parkimine Tallinna kesklinnas on tasuline. Hagejal puudus alus eeldada, et tal on õigus parkida xxx hoovi tema valdusesse mittekuuluvatel parkimiskohtadel oma sõidukit tasuta.
69.Maanteeameti vastusest kostja esindaja teabenõudele (toimiku lk 80) nähtub, et ajavahemikul 13.01.2017 kuni 28.05.2018 kuulus hagejale sõiduk Porche Cayenne Diesel registrinumbriga XXX, VIN koodiga XXX ning alates 15.06.2018 sama registrinumbriga sõiduk Porche Cayenne VIN koodiga XXX. Seega ei ole iseenesest õiged hageja väited, et ta ei saanud parkida xxx hoovi sõidukit Porche Cayenne registrimärgiga XXX enne 15.06.2018. Hagejale kuulusid järjestikku kaks sama marki ja sama numbrimärgiga sõidukit.
70.Kostja esitas kohtule fotod 03.04.2017, 27.03.2017, 24.03.2017, 13.03.2017, 04.04.2017, 18.04.2017, 18.04.2017, 20.04.2017 (toimiku lk 49-50), millest nähtub sõiduki Porche Cayenne parkimine M OÜ ja C OÜ parkimiskohtadel. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et fotodelt ei nähtu sõiduki registrimärk ning fotode tegemise kuupäev, samuti tõendavad fotod parkimist üksnes mõnel korral. 14.10.2020 istungil ütlusi andnud tunnistaja K. K. (toimiku lk 143 pöördel) kinnitas, et hageja sõiduk numbrimärgiga XXX parkis M OÜ ja C OÜ parkimiskohtadele iganädalaselt. Tunnistaja kinnitas, et kohtule esitatud fotod (toimiku lk 49-50) kajastavad õigesti hageja sõiduki parkimist hoovis. Tunnistaja sõnul algas parkimisprobleem 2014. aastal või 2015. aastal. Hagejaga on tunnistaja sõnul parkimisest korduvalt räägitud. Tunnistaja kinnitas, et 2017. aastal ning 2018. aastal kuni aasta lõpuni on iganädalaselt hoovi parkinud sama valge Porche.
71.Kohus leiab, et kostja esitatud fotod koos tunnistaja ütlustega tõendavad kostja väiteid, et hageja parkis talle kuuluvat sõidukit ilma selleks luba omamata alates 13.01.2017 kuni 28.05.2018 ning 15.06.2018 kuni 26.10.2018 iganädalaselt xxx hoovi parkimiskohtadel. Hageja võttis menetluse käigus omaks, et ta on ilma õigusliku aluseta parkimiskohtadel parkinud kokku kolm või neli korda, kuid fotodest ja tunnistaja ütlustest koostoimes nähtub, et parkimine on
toimunud pidevalt ning igal nädalal mitmel korral. Ka kostja esitatud fotodest võib järeldada, et hageja parkis sõidukit hoovi igal nädalal mitmel korral. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et mõnel kostja viidatud kuul ajavahemikus 13.01.2017 kuni 28.05.2017 ning alates 15.06.2018 kuni 26.10.2018 ta hoovis ei parkinud.
72.Kuna hageja pidi eeldama, et parkimine Tallinna kesklinnas on tasuline ning hagejat teavitati xxx parkimiskohtade kasutamisel õigusliku aluse puudumisest, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista see kasutuseelis, mille hageja sai. Kohus nõustub kostja väidetega, et kuna parkimine toimus iganädalaselt, on hagejale soodsamaks variandiks kasutuseelise väljamõistmine kuutasu alusel. Kuna kostja on tõendanud oma nõude eelduseks olevad asjaolud, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kasutuseelistena 3150 eurot.
73.Lisaks põhinõudele palus kostja hagejalt välja mõista viivise seadusjärgse määra alusel. Kostja teavitas hagejat oma nõudest 16.11.2018, mistõttu arvestas ta põhinõudelt 3150 eurolt viivist alates nõude esitamisest. Perioodil 16.11.2018 - 04.03.2019 ehk kuni hagi esitamiseni oli sissenõutavaks muutunud viivis 75,25 eurot. Kostja palus kohtul mõista viivise välja kindla summana kuni kohtulahendi tegemiseni ja edasi kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
74.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 06.11.2018 saatis hageja esindaja kostjale pretensiooni (toimiku lk 7-9), milles nõudis kahju hüvitamist summas 2263,60 eurot. 12.11.2018 teatas kostja esindaja vastuseks, et ta esitab hageja nõudele vastunõude (toimiku lk 10). Vastunõude saatis kostja esindaja 16.11.2018 (toimiku lk 29-32) ning nõudis selles hagejalt rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamist summas 2880 eurot.
75.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
76.Kuna kostja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja on tõendanud, et ta teatas hagejale oma nõudest 16.11.2018 ning seega on põhjendatud viivise arvestamine alates 16.11.2018. Hageja kostja viivisenõude arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Kohtulahendi tegemise päevaks 12.11.2020 on põhinõudelt 3150 eurolt sissenõutavaks muutunud viivis 502,02 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena 502,02 eurot. Alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (13.11.2020) tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 3150 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
77.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Riigikohus on samuti selgitanud, et otsustused hagi ja vastuhagi rahuldamise kohta peavad olema kajastatud kohtulahendi resolutsioonis ning tasaarvestusliku vastuhagi rahuldamise korral tuleb
kohtulahendi resolutsioonis teha eraldi otsustus tasaarvelduse kohta (RK TKo 2-10-11168, p 16, 3-2-1-112-16, p 23).
78.Kohus rahuldas osaliselt hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 132,72 eurot. Kohus rahuldas vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3652,02 eurot, millest 3150 eurot on põhinõue ja 502,02 eurot kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis. Rahuldatud nõuete osas tuleb teha tasaarvestus: 3652,02 eurot – 132,72 eurot = 3519,30 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 3519,30 eurot.
79.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 aga näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Lisaks tuleneb TsMS § 168 lõikest 6, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
80.Kohus rahuldas hagi osaliselt summas 132,72 eurot. Samas summas võttis kostja sisuliselt hagi õigeks ning pakkus hagejale ligilähedases summas hüvitise maksmist juba kohtumenetluse eelsel ajal. Samuti pakkus kostja samas summas hagejale kompromissi sõlmimist kohtumenetluse ajal. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. Kuna kohus vastuhagi rahuldas, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kulud hageja kanda.
81.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
82.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 2860,10 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Kostjale osutasid õigusabi kaks lepingulist esindajat tunnitasuga 130 eurot, millele lisandus käibemaks. Õigusabi osutati 16 h ja 15 minuti ulatuses ning summas 2112,51 eurot. Koos käibemaksuga on kulud 2535,01 eurot. Ühtlasi tasus kostja vastuhagi esitamisel riigilõivu 325 eurot. Lisaks palus kostja välja mõista 14.10.2020 istungil osalemise kulu. Kuna istung kestis 32 minutit, on õigusabi kulu 69,33 eurot ilma käibemaksuta ja 83,2 eurot koos käibemaksuga. Lõplike seisukohtade koostamiseks kulus ühtlasi veel 1 h 50 minutit ning tasu on 238,33 eurot ilma käibemaksuta ning 286 eurot koos käibemaksuga.
83.Kohus leiab, et kostjate esindajate tunnitasu suurus 130 eurot on mõistlik ning kooskõlas vaidluse keerukusega. Küll aga leiab kohus, et kostja esindajate õigusabi osutamiseks kulunud aeg ei ole tervikuna põhjendatud. Kohus loeb asjakohatuks kostja esindaja 31.01.2020 ajakulu 2 h 30 min istungiks valmistumiseks ja kohtukõne seisukohtade esitamiseks, sest planeeritud istung lükkus edasi, kohtukõne seisukohti kostja kohtule ei esitanud ning lisaks kulus teisel kostjal esindajal uuesti täiendavalt aega istungiks valmistumiseks. Kohtuvaidluse seisukohad esitas kostja esindaja 23.10.2020, paludes menetluskulude hulka täiendavalt arvestada nende koostamise aja. Samuti leiab kohus, et kostja esindaja 21.09.2020 istungiks valmistumise ja sellel osalemise kulu on põhjendatud mitte 2 h ja 24 min ulatuses, vaid kokku 30 minuti ulatuses. Istung jäi ära ning sama esindaja on 13.10.2020 uuesti kulutanud aega istungiks valmistumiseks 1 h 10 minutit. Muus osas aga loeb kohus kostjate esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aja põhjendatuks ning kooskõlas olevaks kohtule esitatud seisukohtade sisu ja mahuga.
84.Seega loeb kohus põhjendatuks kostjate esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aja 11 h 51 (kulud kuni istungiks valmistumiseni 13.10.2020) + 32 min (14.10.2020 kohtuistungi ajaline kestvus) + 1 h 50 min (kohtuvaidluse seisukohtade koostamine) = 14 h 13 min. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 130 eurot, on kostja põhjendatud kulud õigusabile 1848,16 eurot ilma käibemaksuta ja 2217,79 eurot koos käibemaksuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kulud õigusabile 2217,79 eurot. Samuti tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot. Kogumis tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 2542,79 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 2542,79 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.