Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUED

Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitist 841,58 €, viivist 22.08.2019 seisuga 21,75 € ja alates 23.08.2019 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud ja sellelt tasumisele kuuluva viivise palus jätta kostja kanda. 13.03.2020 toimus Harju maakonnas Jõelähtme vallas Tallinn – Narva mnt 10,6 kilomeetril liiklusõnnetus, kus sõiduk xxx (xxx), mida juhtis D J (xxx), sõitis tagant otsa ees peatunud sõidukile XXX XXX (xxx), mida juhtis K U. Avarii toimuimise ajal oli XXX XXX XXX omanik kostja, kuid sõidukil puudus liiklusõnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustus, see oli sõlmitud hagejaga ja too kehtis kuni 25.07.2018 kell 23:59. Hageja hüvitas XXX XXX (xxx) taastamiseremondi maksumuse 841,58 eurot ja esitas kostjale tagasinõude kahju huvitamiseks, tähtaeg oli 26.04.19, kuid kostja kahju ei hüvitanud. Seega on kostja kohustust rikkunud ja alates 27.04.19 kohustuse täitmisega viivituses. Viivis on perioodi eest 27.04.19 kuni 22.08.2019 kahju hüvitiselt seadusjärgses määras kokku 21,75 €.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu, menetluskulud palus jätta hagejate kanda. Kostja sõidukit juhtinud juht ei ole vastutav liiklusõnnetuse tekitamise eest, selle eest vastutab XXX XXX (xxx) juht, kes tegi äkkpidurduse, ilma, et selleks oleks olnud põhjust. Ta tegi äkkpidurduse, et kokkupõrget provotseerida ja ilmselt selleks, et eelnevalt kahjustatud sõiduk kindlustusandja arvel korda teha. Kahju ulatuses ei ole põhjendatud, XXX vigastused ei saanud tekkida vaidlusaluse avarii tulemusel. Kuna kostja sõiduki juht ei ole vastutav õnnetuse tekitamise eest, ei ole hageja nõue põhjendatud ja seetõttu ei saa hageja nõuda viivist. Hageja tagasinõuet ei ole kostja kunagi kätte saanud, seda pole talle kätte toimetatud, kostja sai tagasinõude kätte alles kohtumenetluse ja seetõttu ei saa hageja nõuda viivist alates 27.04.19.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd tegemist on lihtmenetluse vaidlusega (TsMS § 405, hagi hind on alla 2000 euro), siis on otsus lihtsustatud vormis (TsMS § 444 lg 2). Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle: o 13.03.2020 toimus Harju maakonnas Jõelähtme vallas Tallinn – Narva mnt 10,6 kilomeetril liiklusõnnetus, kus sõiduk XXX XXX XXX (xxx), mida juhtis D J (xxx),

o o o o o

o

sõitis tagant otsa ees peatunud sõidukile XXX XXX (xxx), mida juhtis K U (vt ka Maanteeameti kaardiserveri väljavõtet õnnetuse koha kohta, kostja tõend, vastuse lisa 1-skeem). XXX XXX (xxx) sai selle liiklusavarii tulemusel vigastusi. Hageja on hüvitanud sõiduki XXX XXX (xxx) taastamisremondi kulud 841,58 eurot. Kostja oli õnnetuse toimimise ajal XXX XXX XXX (xxx) omanik. Kostja oli kindlustuskohustusega isik. XXX XXX XXX (xxx) kohta oli sõlmitud hagejaga liikluskindlustusleping, mis kehtis kuni 25.07.2018 kell 23:59. Sõidukil XXX XXX XXX (xxx) puudus liiklusõnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustus. Viivis on summalt 841,58 € perioodi eest 27.04.19-22.08.2019 aritmeetiliselt seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 II lause) 21,75€.

Liiklusõnnetus Liiklusseadus (LS) § 46 lg 1 sätestab, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. LS § 50 lg 3 p 1 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuses piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. LS § 169 lg 4 sätestab liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Hageja esitatud liiklusõnnetuse teatest nähtuvalt /hagi lisa 1/ on XXX XXX XXX (xxx) /edaspidi ka Xxx/ juht D J ja XXX XXX (xxx)/edaspidi ka XXX/ juht K U fikseerinud teates, et Xxx juht sõitis tagant otsa XXX -le ja viimane sai kahjustusi. Teate punktis 4 on juhid andnud allkirja selle kohta, et nad on ühel meelel liiklusõnnetuse põhjuste ja põhjustaja osas. Seaga on juhid koostanud LS § 169 lg 4 mõttes dokumendi, millest saab järeldada, et nad olid ühel meelel selles, kuidas toimus avarii ja et selle põhjustas Xxx juht D. J ja seega ei olnud vajalik kohale kutsuda politseid. Kostja tunnistaja D. J ütluste kohaselt juhtus avarii seetõttu, et XXX juht pidurdas tema ees liiga järsku ehk ootamatult, kuigi selleks puudus igasugune põhjus, sest sõidutee oli vaba. D. J ütluste kohaselt vaatas ta enne, kui ta soovis sõita Peterburi teele selle paremale sõidureale, oma sõiduki paremasse peeglisse, kui järsku hüüatas tütar „Auto!“. Seejärel peatas D. J oma auto. Ütluste kohaselt kirjutas ta liiklusõnnetuse teatesse oma allkirja, kuna sai aru, et selles fikseeriti, et XXX juhil polnud õigust ja et too peatus äkitselt ja et hiljem poleks aurusaamatusi. Hageja tunnistaja K. U ütluste kohaselt tuli Xxx juht pärast avariid oma autost välja, vabandas ja juhtide vahel ei olnud vaidlust õnnetuse asjaolude üle, Xxx juht tunnistas end õnnetuses süüdi ja ütles, et ei pannud tähele. K. U ütluste kohaselt oli liiklus Peterburi teel tihe ja kui tema jõudis ristmikul kohta, et sõita Peterburi teele välja suunaga Tallinna poole, oli ta sunnitud andma teed Narva poolt tulevale sõidukile, kes soovis reastuda just sellele rajale kuhu oli tunnistaja soovinud sõita. Nii aeglustas ta oma sõitu ning sellel hetkel sõitis Xxx XXX-le tagant otsa. Mis puudutab tunnistaja D. J ütlust, et sõidutee oli vaba ajal kui XXX juht D. J arvates põhjuseta

pidurdas, siis ei ole see veenev ega kooskõlas tunnistaja K. U ütluste ja liiklusõnnetuse teatesse märgitud asjaoludega. Nimelt vaatas D. J enda ütluste kohaselt ristmikule jõudes oma sõiduki parempoolsesse peeglisse, sest ta tahtis sõita ristmikul Peterburi teele selle parempoolsele rajale. Seega leiab kohus, et D. J ütlused ei ole usutavad, et XXX juht pidurdas ootamatult, sest ajal, mil K. U andis paremalt tulevale ja rada vahetavale sõidukile teed, vaatas Xxx juht hoopis oma auto parempoolsesse peeglisse. Kohus leiab eeltoodu tõttu, et Xxx juht ei jälginud tema ees sõitva XXX juhi tegevust selliselt, et oleks saanud XXX väidatava ootamatu pidurduse tõttu oma sõidukit peatada kokkupõrke vältimiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja sõiduki xxx juht ei hoidnud pikivahet eessõitva XXX-ga LS § 46 lg 1 järgi ega kohandanud oma sõiduki liikumist ristmikul sõites vastavalt liiklustihedusele ja eesoleva sõiduki tegevusele LS § 50 lg 3 p 1 järgi selliselt, et vältida otsasõitu XXX-le. Kuna kostja sõiduki juht ei suutnud eespidurdanud ja seisma jäänud XXX-le otsasõitu vältida, on kostja sõiduki juht vastutav täies ulatuses 13.03.2019 Harju maakonnas Jõelähtme vallas Tallinn – Narva mnt 10,6 kilomeetril aset leidnud liiklusõnnetuses, kus sõiduk XXX XXX XXX (xxx) sõitis tagant otsa ees peatunud sõidukile XXX XXX (xxx). Kohus märgib, et isegi kui D. J sai aru, et liiklusõnnetuse teatesse kantud andmete sisu on teistsugune põhjusel, et ta ei saanud eesti keelest aru, ei võimalda tema tunnistajana antud ütlus järeldada, et liiklusõnnetuse tehiolud olid teistsugused ja nimelt sellised, et tema pole õnnetuse eest vastutav isik. Tagasinõue Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. LKindlS § 36 lg 2 kohaselt kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, selle täitmisega viivitamine ning VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi saab võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ja § 101 lg1 p 6, § 113 lg 1 järgi viivist. Kuna vaidlust polnud selles, et 1) kostjale kuuluva sõiduki XXX XXX XXX (xxx) suhtes ei olud liiklusõnnetuse hetkel kehtivat liikluskindlustust, selle lõppemise ajast (25.07.18) kuni õnnetuse hetkeni 13.03.19 ei olnud möödunud 12 kuud, 2) sõiduk osales liikluses vastuolus LS § 3 lg 2 ehk rikkus seadusest tulenevat kohustust, 3) tema juhi tegevuse tõttu tekkis liiklusavarii ja teisele sõidukile kahju, 4) kostja oli LKS § 7 lg 1 järgi kindlustuskohustusega isik, 5) hageja on hüvitanud kahjustada saanud sõiduki remondikulud, siis on hagejal, kes on kahju hüvitanud, õigus esitada LKindlS § 55 järgi tagasinõue kostja vastu kahju hüvitamiseks. LkindlS § 26 lg 1 sätestab, et asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse võlaõigusseaduse § 132 lõigetes 1–3 sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kostja vastuväited ja ärakuulamisel antud seletused põhjendamatult suurest kahjust ja et remonti saanuks teha palju odavamalt ja et osa kahjustusi pidid olema XXX-l varem ning et XXX vigastused

ei saanud tekkida 13.03.19 avarii tõttu, ei ole millegagi kinnitust leidnud. D. J ütlused, justkui ta ei tundnud mingit kokkupõrget XXX-ga, ei võimalda järeldada, et XXX-l ei tekkinud vigastusi, sj nähtub liiklusõnnetuse teate p 11, et xxx ehk sõiduki B numbri alus läks katki. Seega oli sõidukite kokkupõrge toimunud. Hageja esitatu fotodel kajastuvad vigastused XXX tagaosa vasakus nurgas ja need on kooskõlas liiklusõnnetuse teates fikseeritud andmetega ning sellele kantud sõidukite paikemise skeemiga ning punktis 4 toodud juhtide kinnitustega. Kuigi tunnistaja A. J on öelnud, et ta ei saanud eesti keelest aru, ning sai aru nii, et liiklusõnnetuse teatesse kanti andmed, et XXX juht pidurdas, ei ole võimalik sellest järeldada, et ta ei saanud aru joonisest, mille kohaselt sai XXX vigastusi tagumisse vasakusse nurka (joonise p 10, noolega märgitud sõiduki A vigastuse koht). Hageja on tõendanud kohtule esitatud sõiduki XXX XXX (xxx) xxx AS remondiarvega, vigastad saanud sõiduki fotodega, liiklusõnnetuse teatega, et sõiduk sai vigastusi ning selle taastamisremondi maksumus on 841,58 eurot ja nii puudub kohtul alus kahelda xxx AS remondiarve põhjendatuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud LkindlS § 26 lg 3, VÕS § 132 lg 3 kohaselt, et XXX XXX (xxx) taastamisremondi maksumus ehk kahju on 841,58 €. Kostja ei ole vabatahtlikult nõus kahju hüvitama, seega rikub ta kahju hüvitamise kohustust hageja ees LS § 55 järgi ja VÕS § 100 mõttes ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § LS § 55 järgi kahju hüvitamist. Nii tuleb hageja põhinõue kostja vastu rahuldada ja kostjalt hagejale välja mõista 841,58 €. Viivis TsÜS § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega, lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda ning lg 3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega ei ole võlasuhetes ja lepingutes tahteavalduste tegemine teisele poolele reguleeritud kohtumenetluse reeglite kohaselt ja selliseid tahteavaldusi ei pea kätte toimetama kohtumenetluse reeglite kohaselt. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on tõendanud kohtule esitatud 10.04.2019 koostatud kirjaga, et esitas kostjale 10.04.2019 kohtuvälise tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks ja andis kostjale mõistliku tähtaja, so 16 päeva, kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 26.04.2019. Kirjast nähtuvalt on see saadetud kostjale aadressil xxx. Hageja on tõendanud kohtule esitatud postitatud kirjade saatelehega (hageja 27.11.2019 mentlusdokumendid lisa 1), et saatis kostjale 10.04.2019 Omniva kaudu kostjale märgitud nõudekirja lihtkirjana (saatelehe lk 2, kanne 16, kirja nr 5194). Kostja on oma vastuses hagile märkinud oma elu- ja asukohaks sama aadressi, millele hageja saatis eelviidatud nõudekirja. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et asjas on tõendatud hageja väide, et ta on kooskõlas TsÜS § 69 lg 2 II lause, lg 3 I lausega saatnud oma nõudeavalduse kostjale kahju hüvitamiseks kostja elu- või asukohta ja kostjal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Nii leiab kohus, et hageja on ümber lükanud kostja väite, et kostja ei tea hageja tagasinõudest midagi, ei ole seda varem kui alles kohtumenetluses

kätte saanud. Asjaolusid, mis oleksid teinud märgitud aadressilt kirja ja hageja tahteavalduse kättesaamise võimatutuks, ei ole kohtu ette toodud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on hageja nõue muutus sissenõutavaks 26.04.19 VÕS § 82 lg 1, 7 järgi. Kuna kostja ei ole seni kohustust täitnud ja kahju hüvitanud, on kostja kohustuse rikkumises VÕS § 100 järg ning hagejal on VÕS § 113 lg 1 II lause järgi õigus nõuda alates 27.04.19 viivist. Viivise arvestuse kui sellise üle vaidlus puudus, seega on viivis võlgnetavalt kahju hüvitiselt 22.08.2019 (hagi esitamise aeg) seisuga 21,75 €. Kooskõlas hageja taotlusega ja TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda viivist ka võlgnetavalt kahju hüvitiselt edaspidiselt ehk alates 23.08.2019 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Eeltoodu alusel kuulub ka hageja viivisenõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivist 22.08.2019 seisuga 21,75 € ja alates 23.08.2019 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Muudele tõenditele (hageja tõendid: sõidukikahju hüvitamise taotlus, poliis, ELKF andmete väljavõte, remondiettevõtja esindaja selgitus, analoogse juhtumi fotod, e-kirjavahetus K. Uga) kohus hinnangut ei anna, kuna kohus rahuldas hagi ülalviidatud tõendite alusel. Menetluskulud, tsiviilajas hind Menetluskuludeks on lõiv, esindaja kulud TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskulud on järgmised: o kliendi nõustamine ja hagi koostamine 1,30 min 180 € (ei sisalda käibemaksu, tasu määr 120 €/h), o kostja vastusega 08.101.19 tutvumine 2 h 240 €, o ärakuulamisel osalemine 04.03.20 1 h 20 min, 140 € o kostja 31.03.2020 lisaselgitustega tutvumine ja hageja 14.04.2020 arvamuse koostamine 1 h 30 min 180 € o Hageja 15.05.2020 menetlusdokumendi koostamine 30 min 60 € Kokku 8 h ja 40 min o lõiv 175 €, Kõik kokku 1215 € (1040+175) Kohus andis pooltele 02.10.2020 e-kirjaga tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ja teise poole kuludele vastamiseks 16.10.2020. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud. Kohus kontrollib esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatut TsMS § 175 lg 1 järgi. Hageja esindaja tehtud tööhulk on arvestuse kohaselt veidi üle ühe tööpäeva 8 –tunnise tööpäeva arvetusse juures, mis ei ole ebamõistlik, sealjuures ei ületa oluliselt kostja väidetava esindaja ajakulu (5 h). Ka ei ole ebamõistlik tasu määr 120 €/h. Arvestades asja mahtu, menetlusosaliste tehtud toiminguid, leiab kohus, et hageja taotlus esindaja kulude hüvitamiseks on põhjendatud 1040 € (ilma käibemaksuta) ulatuses, mis on kooskõlas TsMS § 175 lg 1. Lisaks on põhjendatud hageja menetluskulu riigilõiv 175 €. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulude katteks kokku 1215 € ja vastavalt hageja taotlusele TsMS § 177 lg 4 järgi alates kohtulahendi jõustumisest võlgnetavatelt menetluskuludelet viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni kulude tasumiseni,

Kuna kostja meneltuskulud (nimekiri esitatud 09.10.2020) jäävad tema enda kanda, ei anna kohus neile sisulist hinnangut.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.