AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) hagi solidaarselt OÜ ROUTE INVEST ja K O vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
29 677,37 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Citadele banka (registrikood 40103303559) Eesti filiaali kaudu (filiaali registrikood 11971924, asukoht Narva mnt 63/1, Tallinn 10152), lepinguline esindaja E K; Kostja I: OÜ ROUTE INVEST (registrikood 12551484), seaduslik esindaja K O; Kostja II: K O (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja M R. Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) hagi K O vastu võlgnevuse nõudes.
2.Mõista K Olt (O) välja AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) kasuks põhivõlg 17 914,52 eurot, intress 229,36 eurot, viivis 1717,62 eurot ning konto hooldustasu 8,32 eurot (kokku 19 869,82 eurot).
3.Mõista K Olt välja AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis põhivõlgnevuselt 0,15 % päevas alates 28.05.2019 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid K Olt mitte enam kui 130,18 eurot.
Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3 kuuluvad solidaarselt täitmisele käesolevas tsiviilasjas 16.12.2019 tagaseljaotsuses OÜ-lt ROUTE INVEST väljamõistetuga. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud K O kanda.
6.Rahuldada AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista K Olt välja AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulud 1000 eurot (riigilõiv).
8.Mõista K Olt välja AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 7 märgitud menetluskuludelt (1000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktid 7 ja 8 kuuluvad solidaarselt täitmisele käesolevas tsiviilasjas 16.12.2019 tagaseljaotsuses OÜ-lt ROUTE INVEST väljamõistetuga. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) (hageja) esitas 10.06.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse solidaarselt OÜ ROUTE INVEST (kostja I) ja K O (kostja II) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse (tl 1-4) kohaselt sõlmisid 16.03.2018 AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu ja OÜ ROUTE INVEST mikrokrediidi lepingu nr 120-18-ML. Krediidisumma kasutamise otstarbeks oli krediidisaaja ja panga vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr XXX tulenevate kohustuste refinantseerimine krediidisumma 20 000 euro ulatuses. Hageja on krediidisumma OÜ-le ROUTE INVEST välja maksnud 19.03.2018. Intressimäär krediidisumma kasutamise eest aastas oli 18 %. OÜ ROUTE INVEST kohustus tasuma igakuiseid makseid summas 514,04 eurot vastavalt maksegraafikule, kuid ei ole nimetatud kohustust kohaselt täitnud. Lepingust tulenevad kohustused on tagatud K O käendusega summas 20 000 eurot. 26.02.2019 edastas hageja OÜ-le ROUTE INVEST nõude lepingu rikkumise kõrvaldamiseks ja lepingu järgse võlgnevuse summas 638,59 eurot likvideerimiseks ja andis selleks kahenädalase tähtaja so kuni 12.03.2019. Nõue sisaldas ettepanekut läbirääkimisteks ja hoiatust, et nõude täitmata jätmisel ütleb pank krediidilepingu erakorraliselt üles. Hageja edastas käendajale 26.02.2019 teatise laenulepingu rikkumise kõrvaldamiseks, milles teavitas OÜ ROUTE INVEST lepingu rikkumisest ning andis käendajale tähtaja võlgnetava summa tasumiseks kuni 12.03.2019. Võlgnevuses olid kolme kuu põhiosamaksed kokku 593,09 eurot ning 31.01.2019 intressimakse osaliselt summas 33,04 eurot. Võlgnevust ei tasutud täiendava tähtaja jooksul, seega edastas 26.03.2019 hageja kostjatele teatise lepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta ning nõude lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste täitmiseks tähtajaga 09.04.2019. Teatisest nähtub, et lepingu ülesütlemise päeval 26.03.2019 oli OÜ-l ROUTE INVEST hagejale tasumata põhiosa 18 473,92 eurot, tähtajaks tasumata intress 229,36 eurot, viivis 16,20 eurot ning konto hooldustasu 7,04 eurot, kokku 18 726,52 eurot. Hageja palub mõista solidaarselt kostjatelt OÜ ROUTE INVEST ja K O, kusjuures K Olt mitte üle 20 000 euro, hageja AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu kasuks tasumata põhiosa 17 914,52 eurot, tähtajaks tasumata intressi 229,36 eurot, viivise 1717,62 eurot ning konto hooldustasu 8,32 eurot, kokku 19 869,82 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates 28.05.2019 tasumata põhiosalt 0,15 % päevas kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
Kostja II vastuväited
2.Kostja II vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja II vastuväidete (tl 72-74) kohaselt nähtub käenduslepingust, et see sõlmitud küll hageja ja kostja II vahel, kuid tegelikkuses ei ole kostja II sellist kohustust võtnud ja see on kostja II poolt allkirjastamata. Ka 16.03.2018 koostatud mikrokrediidileping on allkirjastamata poolte esindajate poolt. Sellel puudub nii krediidiandja esindaja M H kui ka kostja I seadusliku esindaja K O allkiri. Hageja poolt esitatud konto väljavõte on ebausaldusväärne tõend, kuivõrd see on koostatud 29.05.2019, tegemist ei ole tavapärase pangakonto väljavõttega ja see on koostatud hiljem. Krediidilepingus pole märgitud laenu brutosummat, puudub krediidi kulukuse määr. Ka viivise määr 0,15 % on ebamõistlikult kõrge ja ületab seadusjärgset viivist enam kui 7 korda. Hageja võlgnevuse kujunemine on ebaselge. Hagiavalduses märgib hageja, et kostja jäi viivitusse alates 13.03.2018, samas kui leping on sõlmitud 16.03.2018. Hageja kirjeldab viiviste kujunemist tabelis, mis on täies ulatuses ebaselge. Kostja II peab vajalikuks märkida, et hageja arvestuste kohaselt on kostjad tasunud kokku 4681,36 eurot, kuid kostja II arvestuse kohaselt on tasutud kokku 5581,34 eurot. Hageja 12.10.2020 menetlusdokumendi lisas ei kajastu laekumisena tasumisi alljärgnevalt: 12.03.2019- 340 eurot; 05.04.2019- 542,67 eurot ja 08.04.2019- 16,78 eurot. Seega ei saa õige olla ka hageja põhivõla, intresside ja viiviste arvestus, kuna eeltoodud summasid pole arvesse võetud laekumisena. Kostja II on seisukohal, et hageja nõue on alusetu, põhjendamatu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kõik kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluse käik
3.16.12.2019 tagaseljaotsusega rahuldas kohus AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) hagi solidaarselt OÜ ROUTE INVEST ja K O vastu võlgnevuse nõudes ja mõistis kostjatelt OÜ-lt ROUTE INVEST ja K Olt solidaarselt hageja AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja põhivõla 17 914,52 eurot, intressi 229,36 eurot, viivise 1717,62 eurot, konto hooldustasu 8,32 eurot (kokku 19 869,82 eurot) ning lisanduva viivise põhivõlgnevuse tasumata osalt 0,15 % päevas alates 28.05.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kostjalt II mitte enam kui 130,18 eurot. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda. Kohus mõistis solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 1000 eurot koos viivistega võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
4.Kostja II esitas 16.01.2020 tagaseljaotsusele kaja, mille kohus rahuldas 29.01.2020 määrusega. Taastatud menetlus jätkus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.
5.Eeltoodust tulenevalt on kostja I vastu esitatud hagi rahuldatud 16.12.2019 tagaseljaotsusega, mis jõustus 04.02.2020. Kohus teeb käesolevas kohtuotsuses menetlusliku otsustuse üksnes kostja II vastu esitatud nõuetes.
6.05.10.2020 määrusega määras kohus menetleda AS Citadele banka Eesti filiaali hagi K O vastu võla nõudes kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele kompromisskokkuleppe, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 12.10.2020 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks tähtaja hiljemalt 16.10.2020. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 11.11.2020.
7.Pooled on menetluse käigus korduvalt kompromisskokkuleppele ei ole jõudnud.
pidanud
kompromissläbirääkimisi,
kuid
Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Hageja palub solidaarnõudena mõista kostjalt II (käendajalt) välja hageja AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu kasuks tasumata põhiosa 17 914,52 eurot, tähtajaks tasumata intressi 229,36 eurot, viivise 1717,62 eurot ning konto hooldustasu 8,32 eurot, kokku 19 869,82 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates 28.05.2019 tasumata põhiosalt 0,15 % päevas kuni põhiosa täieliku tasumiseni (kuid kokku mitte üle 20 000 euro). Menetluskulud palub hageja solidaarselt jätta kostjate kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 438 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
10.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid 16.03.2018 AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu ja kostja I (põhivõlgnik) mikrokrediidi lepingu nr 120-18-ML (tl 16-20, 115-119), millega refinantseeriti krediidisaaja ja panga vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr XXX tulenevaid kohustusi (tl 112-114). Kokkulepitud krediidisummaks oli 20 000 eurot, mille hageja maksis kostjale I välja 19.03.2018 (tl 21). Kostja I kohustus tasuma igakuiseid makseid summas 514,04 eurot vastavalt maksegraafikule (tl 22, pöördel). Lepingust tulenevad kohustused on tagatud kostja II antud käendusega summas 20 000 eurot (tl 23-24, 120-121).
11.Krediidilepingule kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lõigete 1-3 kohaselt laenulepingu sätted. Hageja väitel ei ole kostja I krediidilepingust nr 120-18-ML tulenevaid kohustusi täitnud, mille tagajärjel on hageja öelnud kostjaga I sõlmitud krediidilepingu üles. Seega sai krediidilepingu kehtiva ülesütlemise korral olla hagejal kostja I vastu nõue VÕS § 108 lg 1, VÕS § 399 lg 1 punktide 1-2, VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgnikuga VÕS § 145 lg 1-2 alusel kokkulepitud piirsumma ulatuses.
12.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: 1) kas pooled on krediidilepingust nr 120-18-ML tulenevate nõuete tagamiseks sõlminud kehtiva käenduslepingu; 2) kas hageja ja kostja I vahel sõlmitud krediidileping nr 120-18-ML vastab võlaõigusseaduses krediidilepingule sätestatud nõuetele ning 3) kas võlgnevuse arvestamise aluseks olevad andmed on selged ja õiged. Esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu ja kostja I sõlmisid 16.03.2018 mikrokrediidi lepingu nr 120-18-ML arvelduskrediidilepingust nr XXX tulenevate kohustuste refinantseerimiseks krediidisummaga 20 000 eurot, mille hageja on kostjale I välja maksnud 19.03.2018. Kostja I rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu edastas 26.02.2019 hageja nõude kostjale I ja kostjale II lepingu rikkumise kõrvaldamiseks ja lepingu järgse võlgnevuse summas 638,59 eurot likvideerimiseks ning andis selleks kahenädalase tähtaja so kuni 12.03.2019. Nõue sisaldas hoiatust, et nõude täitmata jätmisel ütleb pank krediidilepingu erakorraliselt üles (tl 25). Võlgnevust ei tasutud täiendava tähtaja jooksul, seega ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 26.03.2019. 26.03.2019 edastas hageja kostjale I teatise lepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta ning nõude lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste täitmiseks tähtajaga 09.04.2019 (tl 27, pöördel). Kostjale II on hageja 26.03.2019 edastanud nõude käendatava kohustuse täitmiseks tähtajaga 09.04.2019 (tl 28), millele on lisatud kostjale I edastatud teatis lepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta. Nimetatu üle poolte vahel vaidlus puudub.
13.Kohus analüüsib esmalt hageja ja kostja I vahel krediidilepingu sõlmise asjaolusid, kohustuse rikkumist ja sellele järgnenud ülesütlemise aluseks olevate eelduste täitmist ning seejärel käenduslepingust tuleneva nõude asjaolusid.
14.Kohus selgitab, et krediidileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise
ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Antud juhul on tegemist lepingu nr 120-18-ML punkti 2 kohaselt hageja ja kostja I vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr XXX tulenevate kohustuste refinantseerimisega. Lepingu nr 120-18-ML põhitingimuste punkti 1 kohaselt oli krediidisummaks 20 000 eurot. Hageja on krediidisumma kostjale I välja maksnud 19.03.2018. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja I vahel on sõlmitud kehtiv krediidileping, mis vastab VÕS § 401 lõigetes 1-2 sätestatule. Arvestades, et kostja I kohustus üldtingimuste punkti 5.1 ja 6.1 kohaselt tagastama hagejale krediidisumma ning tasuma intressi igakuiselt osade kaupa maksegraafiku alusel perioodil 30.04.2018 kuni 15.03.2023, asub kohus seisukohale, et sõlmitud krediidilepingu puhul on tegemist kestvuslepinguga. Krediidileping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahel. Eeltoodust tulenevalt ei kohaldu tarbijakrediidilepingu sätted.
15.Järgmiseks analüüsib kohus kostja I poolset krediidilepingust tulenevate kohustuste rikkumist. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud krediidileping. Krediidilepingu puhul on krediidisaaja põhikohustuseks laenu tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustus. Intressimakse on tasu laenu kasutamise eest. Vaidlusaluse krediidilepingu üldtingimuste punkti 5.1 kohaselt kohustus kostja I tagastama hagejale krediidisumma osade kaupa krediidisumma tasumise tähtpäevadel vastavalt põhitingimustes ja maksegraafikus fikseeritud krediidisumma tagastamise tingimustele (tl 17, pöördel, 116, pöördel). Lepingu üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja I igakuiselt tasuma pangale intressi tagastamata krediidisummalt vastavalt lepingus sätestatud intressimäärale maksegraafikus märgitud summades ja tasumise tähtpäevadel (tl 17, pöördel, 116, pöördel). Lepingu põhitingimuste punkti 5 kohaselt oli esimese maksegraafiku järgse makse ajaks 30.04.2018 ja punkti 6 kohaselt oli krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 15.03.2023 (tl 16, 115). Intressimäär krediidisumma kasutamise eest aastas oli lepingu punkti 7 kohaselt 18 % (tl 16, 115). Nimetatud sätete alusel on koostatud maksegraafik kuumaksega 514,04 eurot (tl 22, pöördel). Kostja I kohustus tasuma igakuiseid makseid summas 514,04 eurot vastavalt maksegraafikule, kuid ei ole nimetatud kohustust kohaselt täitnud, jättes tasumata osaliselt 30.11.2018 osamakse summas 121,82 eurot, 31.12.2018 täies ulatuses summas 229,32 eurot, jaanuaris 2019 summas 241,95 eurot ning 31.01.2019 intressimakse osaliselt summas 33,04 eurot. Kohus asub seisukohale, et kostja I rikkus VÕS § 76, VÕS § 82 ja VÕS § 100 kohaselt lepingu üldtingimuste punktidest 5.1 ja 6.1 tulenevat tähtaegset krediidi tagasimakse ja intressi tasumise kohustust.
16.Kohus on eelnevalt tuvastanud krediidilepingust tuleneva kohustuse rikkumise. Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on krediidilepingu kostjaga I kehtivalt üles öelnud.
VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 195 lg 2 kohaselt juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.VÕS § 399 lg 1 punkti 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 196 lg 2 kohaselt juhul, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Vaidlusaluse krediidilepingu erikokkuleppe üldtingimuste punkti 12.1.2. kohaselt oli hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt I kõigi lepingust tulenevate varaliste kohustuste ja muude nõuete kohest täitmist, teatades sellest kirjaliku ülesütlemisavaldusega, juhul kui kostja I rikub lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda neist ning ei täida kohustust kohaselt ka 10 pangapäeva jooksul hageja poolt vastava nõude saatmise hetkest, millele on lisatud hoiatus, et kui krediidisaaja ei täida oma kohustust kohaselt 10 pangapäeva jooksul, ütleb pank lepingu üles ja nõuab kogu tagastamata krediidisumma tasumist ning muude lepingust tulenevate kohustuste täitmist (tl 18, pöördel, 117, pöördel). Varalised kohustused on lepingu üldtingimuste punkti I mõisted toodud definitsiooni kohaselt krediidisumma, intressid, lepingutasu, viivis, leppetrahv ja muud lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed (tl 17, 116). 26.02.2019 edastas hageja kostjale I nõude lepingu rikkumise kõrvaldamiseks ja lepingu järgse võlgnevuse 638,59 euro likvideerimiseks ja andis selleks kahenädalase tähtaja so kuni 12.03.2019. Nõue sisaldas ettepanekut läbirääkimisteks ja hoiatust, et nõude täitmata jätmisel ütleb pank krediidilepingu erakorraliselt üles. Kuna võlgnevust ei tasutud täiendava tähtaja jooksul, edastas hageja 26.03.2019 kostjale I teatise lepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta alates 26.03.2019 ning nõude lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste täitmiseks tähtajaga 09.04.2019. Krediidlepingu ülesütlemisega lõpeb laenusaaja õigus kasutada laenu ja tekib kohustus välja makstud laen ulatuses, milles see ei ole veel tagasi makstud, krediidiandjale tagastada. Krediidi tagasimaksmise kohustus muutub sissenõutavaks alates lepingu ülesütlemisest, seega antud juhul alates 26.03.2019. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on VÕS § 195 lg 1-2, VÕS § 399 lg 1 p 1, VÕS § 196 lg 2, lepingu nr 120-18-ML üldtingimuste punkti 12.1.2 alusel täidetud nii krediidilepingu erakorralise ülesütlemise formaalsed tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Hageja andis tulemusteta kostjale I täiendava tähtaja rikutud kohustuse täitmiseks kuni 12.03.2019. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ütles kostjaga I sõlmitud krediidilepingu kehtivalt üles. Siinjuures tuleb eristada nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist, millele kohaldub VÕS § 108 lg 1 ja nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega lepingu nr 120-18-ML üldtingimuste punkti 12.1.2 ja VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel.
17.Lepingu nr 120-18-ML lõpptähtpäeval 26.03.2019 oli kostjal I tagastamata laenu põhisumma 18 473,92 eurot. Kostja I jäi laenu põhiosamaksete tasumisega osaliselt summas 105,14 võlgnevusse november 2018. Maksegraafikujärgne põhivõla jääk on detsember 2018 seisuga 18 368,78 eurot. Peale lepingu lõpetamist on põhiosa katteks tasutud 559,40 eurot. Nimetatud summa 17 914,52 eurot moodustab hageja nõude põhisumma. Lepingu lõpptähtpäeval 26.03.2019 oli kostjal I tasumata Ms 2019 intressi osamaksest 229,36 eurot. Nimetatud summa 229,36 eurot moodustab hageja nõude intressisumma. Vastavalt panga hinnakirja punktile 1.10 on ärikliendi arvelduskonto hooldustasu 0,64 eurot kuus (tl 29, pöördel). Kostjal I on tasumata konto hooldustasu alates mai 2018 kuni mai 2019 so
13 kuud (13 kuud x 0,64 eurot= 8,32 eurot). Nimetatud summa 8,32 eurot moodustab hageja nõude konto hooldustasu summa. Seisuga 28.05.2019 on hageja kogunõue kostja I vastu järgnev: tasumata põhiosa 17 914,52 eurot, tähtajaks tasumata intress 229,36 eurot, viivis 1717,62 eurot (tl 2, 13) ning konto hooldustasu 8,32 eurot, kokku 19 869,82 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja II poolt esitatud arvutused nõude suuruse kohta ei põhine õigetel alustel (tl 141). Samuti ei nõustu kohus kostja II vastuväitega arvestamata jäetud maksete osas (12.03.2019340 eurot; 05.04.2019- 542,67 eurot ning 08.04.2019- 16,78 eurot), kuna nimetatud maksed kajastuvad hageja poolt esitatud nõude arvestuses 13.03.2019, 05.04.2019 ja 09.04.2019 (tl 161-162). Kostja I poolt osamakse tähtaegselt tasumata jätmisel on hageja juhindudes lepingu nr 120-18-ML üldtingimuste punktidest 8.1 ja 10.1 f (tl 17, pöördel, 18, 116, pöördel, 117) arvestanud laekumised tasutuks esmajärjekorras viivise, seejärel intressi ja viimasena põhiosa katteks (tl 161-162). Kohus on seisukohal, et hageja nõude arvestamise alus on selge ja kontrollitav ning esitatud tõendid kinnitavad nõudes esitatud andmete õigsust. Kohus selgitab, et lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasi maksmata krediidinõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Viivise maksmise kohustuse tekkimine on krediidlepingu rikkumise tagajärjeks. Kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral satub laenuvõtja viivitusse, mille tagajärjel on krediidiandjal eelkõige õigus nõuda viivitatud summalt viivise tasumist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on eelnevalt tuvastanud viivisenõude eeldusteks oleva rahalise kohustuse rikkumise ja nõude sissenõutavaks muutmise. Kostja I jäi viivitusse alates 13.03.2019. Käesoleva juhul kohaldub lepingu nr 120-18-ML põhitingimuste punkti 10 järgi viivise määr 0,15 % päevas (so 54 % aastas). Nimetatud summa 1717,62 eurot moodustab hageja nõude seisuga 27.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivisesumma. Viivise arvestus jookseb edasi alates 28.05.2019 0,15 % põhinõudelt päevas TsMS § 367 alusel kuni täitmiseni. Hageja poolt esitatud viivitusintressi aluseks olevad arvandmed ja arvestamise käik on õiged. Kostja II vastuväide, mille kohaselt jääb arusaamatuks hageja poolt hagiavalduses viivitusse jäämise aeg alates 13.03.2018, kui leping on sõlmitud 16.03.2018, märgib kohus, et tegemist on ilmselge kirjaveaga. Õige aeg on hagiavalduses esile toodud arvutuste kohaselt 13.03.2019. Kohus asub seisukohale, et hageja oli juhindudes VÕS § 76 koosmõjus VÕS § 8 lg 2 ja eelkäsitletud krediidilepingu eritingimustest tulenevalt õigustatud nõudma kostjalt I lepingu põhiosa 17 914,52 euro, intressi 229,36 eurot, konto hooldustasu 8,32 euro tasumist, seisuga 27.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivist 1717,62 eurot ja TsMS § 367 alusel jätkuvat viivist alates 28.05.2019 tasumata põhiosalt 0,15 % päevas kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Nimetatud summad on kostjalt I hageja kasuks välja mõistetud 16.12.2019 tagaseljaotsusega, mis jõustus kostja I osas 04.02.2020.
18.Järgmiseks analüüsib kohus hageja nõude asjaolusid ja õiguslikku alust kostja II vastu esitatud nõuetes sh käenduslepingu sõlmimise ja kohustuse rikkumise asjaolusid. VÕS § 142 lg 1-3 sätestavad, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käendus on üks tavalisemaid isiklike tagatiste liike. Seeläbi antakse võlausaldajale põhivõlgniku vara kõrval võimalus rahuldada oma nõue kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral käendaja vara arvel. VÕS § 145 lg 1 kohaselt peab käendaja vastu nõude esitamiseks olema täidetud kolm eeldust, neist esimese kohaselt peab olema võlausaldaja ja käendaja vahel sõlmitud kehtiv käendusleping, teiseks peab olema olemas käendusega tagatava nõude olemasolu ja kolmandaks peab olema saabunud käendusjuhtum.
19.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja II sõlmisid 16.03.2018 käenduslepingu nr 120-18-ML KL, millega kostja II on võtnud endale kohustuse käendada mikrokrediidi lepingust nr 120-18-ML tulenevaid kohustusi 20 000 euro ulatuses (tl 120-121). Samuti on kohus tuvastanud, et käendus on krediidilepingule antud juhatuse liikmena. Kostja II vastuväidete kohaselt puuduvad mikrokrediidi lepingul nr 120-18-ML kui ka käenduslepingul lepingupoolte allkirjad, mistõttu ei ole vaidlusaluseid lepinguid sõlmitud ega ka nende alusel kohustusi tekkinud. Kohus ei nõustu kostjaga II ja märgib, et nii mikrokrediidileping kui ka käendusleping on 16.03.2018 digitaalselt allkirjastatud kostja II poolt (tl 115-119, 120-121). Arvestades, et käendus on antud kostja I juhatuse liikmena ei ole asjakohased ka kostja II vastuväited tulenevalt võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule sätestatud nõuetest krediidikulukuse määra ja viivise suuruse kohta. Konto väljavõtte (tl 21) osas esitatud kostja II vastuväide jääb kohtule oma sisult arusaamatuks, kuivõrd tegemist on 29.05.2019 väljaprindiga panga infosüseemist krediidisumma 20 000 euro väljamaksmise kohta kostjale II. Kohus leiab, et hageja esitatud tõend on TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi lubatav ja asjakohane. Hageja on esitanud kohtule tõendina arvelduskrediidilepingu nr XXX, mis on sõlmitud hageja ja kostja I vahel 16.03.2016 arvelduskrediidi limiidiga 20 000 eurot (tl 112-114). Seega ei ole asjakohane ka kostja II vastuväide arvelduskrediidilepingu andmete puudumise kohta.
20.Kohus on eelpool tuvastanud hageja ja kostja I vahel 16.03.2018 mikrokrediidi lepingu nr 120-18ML sõlmimise arvelduskrediidilepingust nr XXX tulenevate kohustuste refinantseerimiseks krediidisummaga 20 000 eurot, mille hageja on kostjale I välja maksnud 19.03.2018. Käendusega on tekkinud kostjale II iseseisev kohustus hageja ees, mis on seotud sisu, kestuse ja sissenõutavuse poolest mikrokrediidi lepinguga nr 120-18-ML.
21.Kohus märgib, selleks et hageja saaks kostja II vastu nõude esitada, peab olema toimunud käendusjuhtum ehk kostjal II kui käendajal peab olema tekkinud kohustus kostja I kohustus täita, mh peab käendusega tagatud nõue olema muutunud käendaja suhtes sissenõutavaks. Käendusjuhtum tekib automaatselt alates põhivõlgniku poolt kohustuse rikkumisest. Seega võib võlausaldaja esitada
käendaja vastu nõude kohe pärast seda, kui põhivõlgnik on jätnud oma kohustuse täitmata või ei ole seda täitnud nõuetekohaselt (VÕS § 145 lg 1). Käenduslepingu punkt 1.3 sätestab, et käendatavaks kohustuseks käenduslepingu mõttes on põhilepingu rikkumise tagajärjel nõutavate summade tasumise kohustus (tl 120). Käesolevas asjas on hageja edastanud kostjale II 26.02.2019 teatise laenulepingu rikkumise kõrvaldamiseks, milles teavitas kostja I poolsest lepingurikkumisest ning andis kostjale II tähtaja kostja I poolt võlgnetava summa 638,59 eurot (põhiosamaksed 593,09 eurot, intress 33.04 eurot, viivis 12.46 eurot) tasumiseks kuni 12.03.2019. Teatisele laenulepingu rikkumise kõrvaldamiseks oli lisatud kostjale I edastatud hoiatus lepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Võlgnevuses olid kolme kuu põhiosamaksed kokku 593,09 eurot (30.11.2018 osamakse osaliselt summas 121,82 eurot, 31.12.2018 täies ulatuses summas 229,32 eurot, jaanuar 2019 summas 241,95 eurot) ning 31.01.2019 intressimakse osaliselt summas 33,04 eurot. Kostja I poolt aset leidnud kohustuse rikkumist on kohus analüüsinud käesoleva otsuse punktis 15. Hageja on edastanud nii kostjale I kui ka kostjale II 26.03.2019 teatise lepingu ülesütlemise kohta alates 26.03.2019. Seega on nii kostja I kui ka kostja II suhtes nõuded sissenõutavaks muutunud 26.03.2019. Lisaks on kohus analüüsinud kostjaga I lepingu ülesütlemise asjaolusid käesoleva otsuse punktis 16.
22.Hageja nõuab kostjalt II solidaarnõudena hageja AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu kasuks tasumata põhiosa 17 914,52 eurot, tähtajaks tasumata intressi 229,36 eurot, viivist 1717,62 eurot ning konto hooldustasu 8,32 eurot, kokku 19 869,82 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist alates 28.05.2019 tasumata põhiosalt 0,15 % päevas kuni põhiosa täieliku tasumiseni (kuid kokku mitte üle 20 000 euro). Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud tõendatud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Arvestades eeltoodud põhjendusi rahuldab kohus hagi kostja II vastu ning mõistab kostjalt II VÕS § 145 lg 1-2 ja käenduslepingu punkti 1.3 alusel hageja kasuks välja võlgnevuse laenu põhivõla 17 914,52 eurot, intressi 229,36 eurot, viivise 1717,62 eurot ning konto hooldustasu 8,32 eurot (kokku 19 869,82 eurot). Lisaks mõistab kohus kostjalt II hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse tasumata osalt 0,15 % päevas alates 28.05.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kostjalt II mitte enam kui 130,18 eurot. Nõue kuulub solidaarselt täitmisele käesolevas tsiviilasjas 16.12.2019 tagaseljaotsuses kostjalt I väljamõistetuga.
23.TsMS § 136 lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. 19.06.2019 esitatud hagi täiendustes on hageja hagihinnaks märkinud 29 677,37 eurot. 26.06.2019 hagi menetlusse võtmise määruses on hagihinnaks märgitud 29 704,89 eurot. 16.12.2019 tagaseljaotsuses on hagihinnaks märgitud 29 678,02 eurot. Kohus leiab, et kuna hageja sissenõutavaks muutunud nõude summaks on 19 869,82 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis alates 28.05.2019 summas 9807,55 eurot (26,87 eurot/päevas x 365 päeva), kujuneb käesolevas tsiviilasjas hagihinna suuruseks 29 677,37 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta täies ulatuses kostja II kanda.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 1000 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1000 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu summas 1000 eurot tasumine hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
27.Kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab kostjalt II hageja kasuks menetluskulud 1000 eurot, millelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nõue kuulub solidaarselt täitmisele käesolevas tsiviilasjas 16.12.2019 tagaseljaotsuses kostjalt I väljamõistetuga.
28.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.