Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Tallinn, Kiisa tn 7 korteriühistu (registrikood 80156975), seaduslik esindaja TK ja lepinguline esindaja Oksana Smirnova Kostja (vastustaja): FIE Margus Laikask (registrikood 11976589), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Indrek Kukk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 03.04.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude jätta Tallinn, Kiisa tn 7 korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-17-2084 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Kiisa tn 7 korteriühistu (hageja) esitas 08.02.2017 Harju Maakohtule hagi FIE Margus Laikaski (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 1350 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.07.2015 projekteerimistööde töövõtulepingu nr 02/2015, mille kohaselt kostja (töövõtja) kohustus hageja (tellija) ülesandel tegema Kiisa tn 7, Tallinna linnas asuvale kinnistule juurdepääsu ja parkimisala rajamise ehitusprojekti koos geodeetilise alusplaaniga põhiprojekti staadiumis, kooskõlastama ehitusprojekti ja taotlema ehitusloa. Lepingu p 4.1 kohaselt oli teostatavate tööde hinnaks kokku 2700 eurot ning lepingu p 4.2 järgi pidi tööde eest tasumine toimuma etapiviisiliselt neljas võrdses osas pärast igat teostatud tööde väljastust tellijale. Hageja tasus kostjale 23.09.2015 töö esimese ja teise etapi eest kokku 1350 eurot. Lepingu p 2.5 kohaselt kohustus kostja esitama hagejale väljastatud ehitusloa 23.11.2015, kuid kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi lõpuni ja jättis katendite ehitusprojekti koostamise ja menetlemise pooleli. Hageja esitas 12.09.2016 kirjaga kostjale lepingu täitmise nõude ja andis kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja kuni 02.01.2017. Kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. 03.01.2017 edastas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse ning palus kostjal tagastada lepingu alusel saadud 1350 eurot (võlaõigusseadus (VÕS) § 116 lg 1 ja VÕS § 189 lg 1). Kostja lepingu alusel saadud 1350 eurot hagejale tagastanud ei ole. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt 1350 euro tasumist lepingu p 3.5 alusel mõistliku hüvitisena.
3.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Kiisa 7 kinnistul olemasoleva haljastuse inventeerimine ei kuulnud kostja lepingujärgsete ülesannete hulka ning selle üle, et hageja esitas kostjale haljastuse inventeerimise dokumendi lõplikul kujul 28.01.2016. Arusaamatu on kostja seisukoht, et puudused haljastuse inventeerimise dokumendis on hagejal tänaseni kõrvaldamata, mistõttu puudub kostjal võimalus lepingut täita.
4.06.07.2017 teavitas kostja hagejat, et projektlahendus on Tallinna Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud. Seega puudusid kostjal pärast 06.07.2016 takistused ehitusprojekti menetlemiseks perioodil 06.07.2016-02.01.2017.
5.22.07.2016 kirjutas kostja hagejale: „Tänaseks päevaks on projektlahendus kooskõlastatud nii Tallinna Transpordiameti kui ka Kesklinna LOV poolt. Jäänud on veel saada kooskõlastused Tallinna Kommunaalametilt ja tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasside kaitsevööndisse on katendid projekteeritud.“ 06.09.2016 kirjutas kostja hagejale: „Hetkel on koostamisel tehnovõrkude koondplaan, mille alusel saan projektlahenduse kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, kelle trasside kaitsevööndisse on proj katendid ettenähtud rajada. Kui tehnovõrkude valdajatega on projektlahendus kooskõlastatud, saab lahenduse ära kooskõlastada Tallinna Kommunaalametiga. Tehnovõrkude koondplaan valmib käesoleva
2-17-2084 nädala jooksul, kooskõlastustega hakkan tegelema al 21.09, kuna viibin 13-20.09 Eestist eemal.“ Hagejale tundus kostja 06.09.2016 vastus järjekordsete vabanduste otsimisena, kuivõrd kooskõlastatud ehitusprojekti ja ehitusluba ei olnud ja selle asemel, et projekti menetlemisega jätkata, otsis kostja järjekordseid vabandusi, kuidas töö valmimine edasi lükata. Seetõttu andis hageja kostjale 12.09.2016 kirjaga täiendava tähtaja kuni 02.01.2017 kohustuse täitmiseks ning kooskõlastatud Kiisa tn 7 parkla ehitusprojekti ja ehitusloa esitamiseks.
6.12.09.2016 vastas kostja hageja 12.09.2016 täiendava tähtaja andmise kirjale järgmiselt: „Kinnitan kirja kättesaamist. Kuivõrd viibin Eestist 13-20.09.16 eemal, nagu olen varasemalt ekirja teel ka teavitanud, siis sellel perioodil arusaadavalt tööküsimustega ei tegele. Naastes jätkan ehitusprojekti kooskõlastamise protsessi ja vastan sisuliselt Teie poolt edastatud täiendavale tähtajale.“ Seega tundus 12.09.2016, et pooled on saavutanud üksmeele. Kostja ülesanne on jätkata ehitusprojekti kooskõlastamise protsessi.
7.Hagejale on arusaamatu, kuidas sattus hageja vastuvõtuviivitusse ja miks ei saanud kostja täita oma kohustust, kui 06.09.2016 ja 12.09.2016 oli kostja seisukohal, et tema ülesanne on ehitusprojekti edasi menetleda ja kooskõlastada vajalike asutustega. Haljastuse inventeerimise dokument ei põhjustanud käesolevat vaidlust. Hageja esitas 28.01.2016 selle dokumendi kostjale. Seega ei eksisteeri sellist hageja kohustust, mille ta oleks kostja suhtes täitmata jätnud ja mis omakorda oleks põhjustanud kostja kohustuse rikkumise (kohustuse täitmata jätmise). Kostja ei ole perioodil 06.07.2016-02.01.2017 midagi teinud ja seda tegevusetust ei saa õigustada kostja 29.12.2016 kirjas ja hagiavalduse vastuses nimetatud hageja poolt puudulikult esitatud haljastuse inventeerimise dokumendiga.
8.Kostja ei väitnud poolte vahel enne kohtumenetlust peetud kirjavahetuses ega ka vastuses hagiavaldusele, et ehitusprojekti menetlemist takistas tal väidetav „hagejapoolsete kooskõlastustega projektidokumendi“ puudumine, mille kostja olevat esitanud hageja juhatuse liikmele PP-le. Kostja ei jõudnud projektiga niikaugele, et hagejal oleks olnud midagi, mida oleks saanud kaasomanikele esitleda ja kooskõlastada. Kaasomanike kaasamine ehitusteatise (või ehitusloa) menetlusse on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustus ja ei takista projekteerijal enda lepinguliste kohustuste täitmist ehk parkla ehitusprojekti koostamist ja ehitusregistri kaudu ehitusteatise (või ehitusloa) taotluse esitamist. Poolte vahel töövõtulepingu sõlmimise ajal kehtinud ehitusseadustiku regulatsioon nõudis parkla ehitamiseks ehitusloa saamist.
9.Tallinna Linnaplaneerimise Amet märkis oma 29.12.2017 kirjas, et juhul, kui Kiisa 7 kinnistule ehitatakse ainult parkla, on vaja küll koostada ehitusprojekt, kuid vastavalt 01.07.2015 kehtima hakanud ehitusseadustikule (EhS) ei ole ehitusprojekti esitamine ametile ehitusregistri kaudu enam vajalik. Teatud tööde projekteerimisel tuleb ametile siiski esitada ehitusprojekt koos ehitusteatisega ehitisregistri kaudu menetlemiseks. Kostja seisukohtadest tulenevalt ei ole kostja 01.07.2015 EhS muudatusest isegi teadlik. Antud muudatus (ehitusloa asendumine ehitusteatise esitamisega) ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt siiski tähtsust, sest kostja ehitusprojekti valmis ei saanudki. Kostja vastuväited
10.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.29.06.2015 edastas hageja kostjale lähteülesande projekteerimistööde hinnapakkumise tegemiseks ning pooled leppisid kokku lepingu täitmise tingimused ning 13.07.2015 kirjaga ka omapoolsed nõudmised. Lähteülesandeks oli eelnevalt teise projekteerimisbüroo poolt
2-17-2084 koostatud Kiisa tn 7 heakorra joonised, millest kostja projekteerimisel lähtus. Kostja juhtis hageja tähelepanu algdokumentatsioonis olevatele puudustele viivitamatult, kuid hageja ei ole puuduseid täies ulatuses senini kõrvaldanud. Kostja esitas esialgse eskiisilahenduse hagejale kooskõlastamiseks 20.08.2015. 11.12.2015 edastas kostja hagejale teate, millest nähtub probleem seonduvalt projekti haljastuse inventariseerimisega. Haljastuse inventeerimise dokumendid jõudsid kostjani alles 28.01.2016, mis oli hageja poolne oluline lepingu täitmisega viivitamine.
12.Juulis 2016 sai kostja ehitusprojektile kooskõlastused erinevatelt linna ametiasutustelt. Hageja jättis täitmata oma kohustuse anda kostjale üle korrektne haljastust puudutav dokumentatsioon ja jäi ise vastuvõtuviivitusse. Tööde lõpetamist ja edasiste kooskõlastuste võtmist jäi takistama asjaolu, et hageja liikmed ei ole kostjale esitanud omapoolsete kooskõlastustega projektidokumenti.
13.Projekti koostamisel tuleb järgida Tallinna linna ehitusmääruse § 31 alusel väljastatud projekteerimistingimusi ja projekti peavad kooskõlastama kõik kinnisasja kaasomanikud (vt asjaõigusseadus § 72 lg 1). Lisaks projektdokumentatsiooni digitaalsele vormistamisele, vormistas kostja paberdokumentatsiooni mitmes eksemplaris (Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 13 lg 4), millest ühe andis PPle kaasomanike allkirjade kogumiseks (nõusolekud on vajalikud ehitusloa saamiseks). Kaasomanike kooskõlastustega projektdokumentatsiooni ei ole kostjale tänaseni tagastatud. Ilma kaasomanike kooskõlastusteta ehitusluba ei väljastata ja siinjuures ei ole oluline, millised organisatsioonid on eelnevalt kooskõlastused andnud või andmata jätnud.
14.Kostja kohustused on kinnise loeteluna toodud töövõtulepingu p-s 2.2 ja need ei sisalda nõuet haljastust puudutavaid dokumente tellida. Kostja töökohustuste hulka töövõtulepingu raames ei kuulunud hinnangu andmine kolmandate isikute teostatud töödele. Kostja on teostanud kõik tööd, milles on lepingu p-des 4.2.1-4.2.3 kokku lepitud. Projekteerimisdokumentatsiooni ehitusluba jäi väljastamata hagejast tulenevatel asjaoludel.
15.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tõlgendus EhS sätetele on kardinaalselt muutunud ning hoolimata asjaolust, et 22.05.2015 projekteerimistingimuste p 11 kohaselt oli kaasomanike kooskõlastus vajalik, siis juba alates 2017. aasta lõpust seda enam ei nõuta. Seega, kuna pooltel ei ole vaidlust, et kostja on ehitusprojekti koostanud ning ehitusluba ei ole vaja taotleda ja ka ehitusteatist ei ole vaja esitada, siis on kostja oma kohustused täies ulatuses täitnud. Maakohtu otsus ja põhjendused
16.Harju Maakohus jättis 03.04.2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja võis töövõtulepingust taganeda (st kas esinevad lepingust taganemise materiaalsed eeldused). Seejuures on pooltel erimeeluses küsimuses, kas kostja poolt jäid lepingulised kohustused (osaliselt) täitmata hagejast sõltuvatel põhjustusel ehk kas hageja jäi vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 mõttes.
18.Lepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud, kuid materiaalsed eeldused on täitmata. Hageja käsitluse kohaselt on ta lepingust taganenud, kuna kostja ei suutnud töid lõpetada tähtaegselt – ei esitanud hagejale kooskõlastatud ehitusprojekti ja ehitusluba hiljemalt 02.01.2017.
2-17-2084
19.Maakohus viitas VÕS § 116 lg-le 1 ja lg 2 p-le 5 ning § 647 lg-tele 1 ja 3 ning märkis, et kostja väidetavat lepingurikkumist ei saaks kõiki asjaolusid arvestades pidada oluliseks lepingurikkumiseks VÕS § 647 lg 1 tähenduses ning töövõtulepingust taganemine täiendava täitmise tähtaja andmiseta võimalik ei olnud. Ka hageja on ilmselt samal seisukohal, kuna andis oma 12.09.2016 kirjaga kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (vt tl 14-15). Samas on hageja pärast viidatud kirja saatmist tasunud 23.09.2015 kostjale lepingu p-de 4.2.1 ja 4.2.2 alusel 1350 eurot (vt tl 37), mis tõendab lepingu osalist (st kahe tööetapi) täitmist. Kostja väidete järgi on ta hagejale üle andnud neljast tööetapist kolm, kostja on teostanud kõik tööd, milles on lepingu p-des 4.2.1-4.2.3 kokku lepitud, sh on ka projektdokumentatsiooni ehitusloa väljastamiseks linnavalitsusele esitanud (vt tl 20-32, 89-90).
20.Neljas etapp – ehitusloa väljastamine jäi teostamata hagejast tulenevatel põhjustel. Hageja jättis kõrvaldamata puudused asendusistutuse plaanis, mille ta esitas kostjale 28.01.2016 (ka selle üle puudub vaidlus) ning 2016. aastal sai kostja ehitusprojektile kooskõlastused erinevatelt linna ametiasutustelt (vt tl 89-90), kuid tööde lõpetamist ja edasiste kooskõlastuste võtmist jäi takistama asjaolu, et hageja liikmed ei ole kostjale toimetanud omapoolsete kooskõlastustega projektidokumenti, mida nõuab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projekteerimistingimuste p 11 (vt tl 58 pöördel-61 pöördel). Nimetatud projekteerimistingimuste p-st 11 lähtuvalt tuleb ehitusprojekt koostada mh kõikide maaomanike või –kasutajatega, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab. Vaidlus puudub, et hageja ei ole kostjale sellist kooskõlastust edastanud. Hilisem seadusemuudatus ei puuduta käesolevat asja. Seega ei saanud kostja täita lepingust tulenevat kohustust lõpuni hagejast tulenevatel asjaoludel (VÕS § 119 lg 1) ja hageja ei olnud õigustatud töövõtulepingust taganema isegi juhul, kui kostjat saaks lugeda lepingut rikkunuks (VÕS § 101 lg 3).
21.Lähtudes ülaltoodust, jätab kohus hageja nõude 1350 euro tagastamiseks rahuldamata. Samadel põhjustel ei kuulu rahuldamisele ka hageja alternatiivselt esitatud nõue lepingu p 3.5 alusel mõistliku hüvitisena 1350 euro väljamõistmiseks lepingust taganemise tõttu. Apellatsioonkaebus
22.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
23.Kostja on lepingut oluliselt rikkunud, täidetud on lepingust taganemise materiaalsed eeldused (VÕS § 116 lg 2). Ekslik on maakohtu seisukoht, et kostja väidetavat lepingurikkumist ei saa pidada oluliseks lepingurikkumiseks VÕS § 647 lg 1 tähenduses. Hagejal oli õigus lepingust taganeda seetõttu, et ta andis kostjale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja, mille jooksul kostja puudusi ei kõrvaldanud.
24.06.07.2016 teavitas kostja hagejat, et projektlahendus on Tallinna Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud. Seetõttu andis hageja kostjale 12.09.2016 kirjaga täiendava tähtaja kuni 02.01.2017 kohustuse täitmiseks ning kooskõlastatud Kiisa tn 7 parkla ehitusprojekti ja ehitusloa esitamiseks. Seetõttu on ebaõige maakohtu seisukoht, et puudused haljastuse inventeerimise dokumendis, mille koostamine ei olnud kostja ülesanne, ei võimaldanud kostjal täita neid lepingulisi kohustusi, mis lõppkokkuvõttes viisid lepingust taganemiseni hageja poolt. Kostjal puudusid pärast 06.07.2016 takistused ehitusprojekti menetlemiseks perioodil 06.07.2016-02.01.2017. Kostja ei ole selle aja jooksul midagi teinud.
25.Hageja pöördus teabenõudega Tallinna Linnaplaneerimise Ametile poole, et teada saada, kas kaasomanike allkirjade võtmine projektlahedusele on ehitusloa esitamise kohustuslik
2-17-2084 tingimus. Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas hagejale 29.12.2017 kirjaga nr 1-11/80, et „vastavalt ehitusseadustiku § 36 lõike 5 punkti 4 alusel kontrollib pädev asutus vajaduse korral, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.“ Seega on kaasomanike kaasamine ehitusteatise (või ehitusloa) menetlusse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustus ja ei takista projekteerijal enda lepinguliste kohustuste täitmist ehk parkla ehitusprojekti koostamist ja ehitusregistri kaudu ehitusteatise (või ehitusloa) taotluse esitamist. Seega ei eksisteerinud tegelikult sellist hageja kohustust, mille ta oleks kostja suhtes täitmata jätnud ja mis omakorda oleks põhjustanud kostja kohustuse rikkumise. Vastustaja seisukoht
26.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud.
28.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
29.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - hageja ja kostja vahel sõlmiti 26.07.2015 projekteerimistööde töövõtuleping, mille p 1.1 kohaselt kohustus kostja hageja ülesandel tegema Kiisa tn 7, Tallinna linnas asuvale kinnistule juurdepääsu ja parkimisala rajamise ehitusprojekti koos geodeetilise alusplaaniga põhiprojekti staadiumis, kooskõlastama ehitusprojekti ja taotlema ehitusloa; - lepingu maksumuseks oli 2700 eurot; - lepingu p 4.2 kohaselt pidi tööde eest tasumine toimuma etapiviisiliselt neljas võrdses osas pärast igat teostatud tööde väljastust tellijale 1)geodeetiline alusplaan valmis - 675 eurot; 2) katendite eskiislahendus tellijaga kooskõlastatud – 675 eurot, 3) katendite ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis valmis – 675 eurot, 4) ehitusluba väljastatud – 675 eurot. - hageja tasus 23.09.2015 kostjale töö esimese ja teise etapi eest kokku 1350 eurot; - 03.01.2017 edastas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse ning palus kostjal tagastada lepingu alusel saadud 1350 eurot.
30.Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel tasutud summa tagastamist. Selline nõue tuleneb tagasitäitmise võlasuhtest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist
2-17-2084 ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist (kui ta tagastab kõik üleantu). VÕS § 188 lg 2 teise lause kohasaelt taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
31.Vaidlust ei ole selle üle, et kahe esimese etapi tööd on tehtud ning hagejale üle antud. Hageja on need tööd vastu võtnud ja nende eest tasunud. Hageja ei väida, et need tööd oleksid väärtusetud.
32.Eeltoodu alusel leidis maakohus õigesti, et hageja tagasitäitmise nõue ei kuulu rahuldamisele.
33.Alternatiivselt esitas hageja samas summas hüvitise nõude lepingu p 3.5 alusel. Lepingu p 3.5 sätestab, et juhul kui projekteerija tegevuse/ tegevusetuse tulemusena jäävad projekteerija lepinguga võetud kohustused täitmata, on tellijal õigus lepingust taganeda ja nõuda projekteerijalt mõistlikku hüvitist.
34.Maakohus kontrollis lepingust taganemise eelduste olemasolu ja leidis põhjendatult, et materiaalsete eelduste puudumise tõttu ei ole hageja kehtivalt lepingust taganenud.
35.Hageja väidete kohaselt on ta lepingust taganenud, kuna kostja ei suutnud töid lõpetada tähtaegselt, see tähendab ei esitanud hagejale kooskõlastatud ehitusprojekti ja ehitusluba hiljemalt 02.01.2017. Kostja väidete järgi on ta hagejale üle andnud neljast tööetapist kolm, kostja on teostanud kõik tööd, milles on lepingu p-des 4.2.1-4.2.3 kokku lepitud, sh on ka projektdokumentatsiooni ehitusloa väljastamiseks linnavalitsusele esitanud . Neljas etapp – ehitusloa väljastamine jäi teostamata hagejast tulenevatel põhjustel.
36.Toimikust nähtub, et juulis 2016 sai kostja ehitusprojektile kooskõlastused erinevatelt linna ametiasutustelt (I kd, lk 89-90). Tööde lõpetamist ja edasiste kooskõlastuste võtmist jäi takistama asjaolu, et hageja liikmed ei ole kostjale toimetanud omapoolsete kooskõlastustega projektidokumenti, mida nõuab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projekteerimistingimuste p 11 (I kd, lk 59 ja lk 61 pöördel). Nimetatud projekteerimistingimuste p-st 11 lähtuvalt tuleb ehitusprojekt koostada mh kõikide maaomanike või –kasutajatega, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab. Vaidlus puudub, et hageja ei ole kostjale sellist kooskõlastust edastanud. Ajal, mil kostja pidi töövõtulepingut täitma, oli 22.05.2015 projekteerimistingimuste p 11 kohaselt kaasomanike kooskõlastus vajalik. Asjaolu, et hilisema seadusemuudatuse tõttu seda alates 2017. aasta lõpust enam ei nõuta, ei puuduta käesolevat asja. Kostja ei saanud täita lepingust tulenevat kohustust lõpuni hagejast tulenevatel asjaoludel. VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu. VÕS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Seega ei olnud hageja õigustatud töövõtulepingust taganema.
37.Eeltoodu alusel jättis maakohus põhjendatult ka hageja alternatiivse nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole
2-17-2084 alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
39.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.