Tallinn, Kiisa tn 7 korteriühistu hagi FIE M L vastu 1350 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
1350 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tallinn, Kiisa tn 7 korteriühistu (endine ärinimi Kiisa 7 Korteriühistu, registrikood 80156975, asukoht Kiisa 7, 11215 Tallinn, e-post [email protected]), seaduslik esindaja juhatuse liige T K Hageja lepinguline esindaja Oksana Smirnova (OÜ S.O.L.A. Company, e-post [email protected]) Kostja FIE M L (registrikood 11976589, aadress Mustamäe tee 159-70, 12913 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk (Advokaadibüroo Heringson GLO, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinn, Kiisa tn 7 korteriühistu hagi FIE M L vastu 1350 euro saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Tallinn, Kiisa tn 7 korteriühistu (hageja) esitas 08.02.2017 Harju Maakohtule hagi FIE M L (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 1350 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.07.2015 projekteerimistööde töövõtulepingu nr xxxx, mille kohaselt kostja (töövõtja) kohustus hageja (tellija) ülesandel tegema Kiisa tn 7, Tallinna linnas asuvale kinnistule juurdepääsu ja parkimisala rajamise ehitusprojekti koos geodeetilise alusplaaniga põhiprojekti staadiumis, kooskõlastama ehitusprojekti ja taotlema ehitusloa. Lepingu p 4.1 kohaselt oli teostatavate tööde hinnaks kokku 2700 eurot ning lepingu p 4.2 järgi pidi tööde eest tasumine toimuma etapi viisiliselt neljas võrdses osas pärast igat teostatud tööde väljastust tellijale. Hageja tasus kostjale 23.09.2015 töö esimese ja teise etapi eest kokku 1350 eurot. Lepingu p 2.5 kohaselt kohustus kostja esitama hagejale väljastatud ehitusloa 23.11.2015, kuid kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi lõpuni ja jättis katendite ehitusprojekti koostamise ja menetlemise pooleli. Hageja esitas 12.09.2016 kirjaga kostjale lepingu täitmise nõude ja andis kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja kuni 02.01.2017. Kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. 03.01.2017 edastas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse ning palus kostjal tagastada lepingu alusel saadud 1350 eurot. Kostja lepingu alusel saadud 1350 eurot hagejale tagastanud ei ole. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt 1350 euro tasumist lepingu p 3.5 alusel mõistliku hüvitisena.
3.Hageja nõustub kostjaga, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Kiisa 7 kinnistul olemasoleva haljastuse inventeerimine ei kuulnud kostja lepingujärgsete ülesannete hulka. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja esitas kostjale haljastuse inventeerimise dokumendi lõplikul kujul 28.01.2016. Arusaamatu on aga kostja seisukoht, et puudused haljastuse inventeerimise dokumendis on hagejal tänaseni kõrvaldamata, mistõttu puudub kostjal võimalus lepingut täita. 06.07.2017 teavitas kostja hagejat, et projektlahendus on Tallinna Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud. Selle asjaolu üle pooltel samuti vaidlus puudub. Hageja on teadlik, et Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas projekti haljastusliku
2-17-2084 lahenduse 2016. aasta juuli alguses. Seetõttu eksitab kostja kohut, kui väidab, et puudused haljastuse inventeerimise dokumendis, mille koostamine ei olnud kostja ülesanne, ei võimaldanud kostjal täita neid lepingulisi kohustusi, mis lõppkokkuvõttes viisid lepingust taganemiseni hageja poolt. 22.07.2016 kirjutas kostja hagejale: „Tänaseks päevaks on projektlahendus kooskõlastatud nii Tallinna Transpordiameti kui ka Kesklinna LOV poolt. Jäänud on veel saada kooskõlastused Tallinna Kommunaalametilt ja tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasside kaitsevööndisse on katendid projekteeritud.“ 06.09.2016 kirjutas kostja hagejale: „Hetkel on koostamisel tehnovõrkude koondplaan, mille alusel saan projektlahenduse kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, kelle trasside kaitsevööndisse on proj katendid ettenähtud rajada. Kui tehnovõrkude valdajatega on projektlahendus kooskõlastatud, saab lahenduse ära kooskõlastada Tallinna Kommunaalametiga. Tehnovõrkude koondplaan valmib käesoleva nädala jooksul, kooskõlastustega hakkan tegelema al 21.09, kuna viibin 13-20.09 Eestist eemal.“ Hagejale tundus kostja 06.09.2016 vastus järjekordsete vabanduste otsimisena, kuivõrd kooskõlastatud ehitusprojekti ja ehitusluba ei olnud ja selle asemel, et projekti menetlemisega jätkata, otsis kostja järjekordseid vabandusi, kuidas töö valmimine edasi lükata. Seetõttu andis hageja kostjale 12.09.2016 kirjaga täiendava tähtaja kuni 02.01.2017 kohustuse täitmiseks ning kooskõlastatud Kiisa tn 7 parkla ehitusprojekti ja ehitusloa esitamiseks. 12.09.2016 vastas kostja hageja 12.09.2016 täiendava tähtaja andmise kirjale järgmiselt: „Kinnitan kirja kättesaamist. Kuivõrd viibin Eestist 13-20.09.16 eemal, nagu olen varasemalt ekirja teel ka teavitanud, siis sellel perioodil arusaadavalt tööküsimustega ei tegele. Naastes jätkan ehitusprojekti kooskõlastamise protsessi ja vastan sisuliselt Teiepoolt edastatud täiendavale tähtajale.“ Seega tundus 12.09.2016, et pooled on saavutanud üksmeele. Kostja ülesanne on jätkata ehitusprojekti kooskõlastamise protsessi. Seejuures tuli projekt kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega ja Tallinna Kommunaalametiga (mitte Tallinna Keskkonnaametiga). Eeltoodust tulenevalt on hagejale arusaamatu, kuidas sattus hageja vastuvõtuviivitusse ja miks ei saanud kostja täita oma kohustust, kui 06.09.2016 ja 12.09.2016 oli kostja seisukohal, et tema ülesanne on ehitusprojekti edasi menetleda ja kooskõlastada vajalike asutustega. Kostja lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine ei olnud mitte kuidagi seotud hageja poolt (hilinenult) esitatud haljastuse inventeerimise dokumendiga. Kostja jätab tähelepanuta asjaolu, et 06.07.2016 teavitas kostja hagejat e-kirjaga, et Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas projektlahenduse. Tallinna Keskkonnaameti pädevuses on hinnata, kas ehitusprojekt ja selle osana tehtud olemasoleva haljastuse inventeerimine ja tulevase haljastuse lahendus vastab Tallinna linnas kehtestatud nõuetele. Seega asjakohatud on kostja väited selle kohta, et kolmandate isikute poolt teostatud töödele (haljastuse inventeerimise dokumendile) hinnangu andmine ei kuulnud kostja töökohustuste hulka. Kostjal puudusid pärast 06.07.2016 takistused ehitusprojekti menetlemiseks perioodil 06.07.2016-02.01.2017. Kostja ei ole aga selle aja jooksul mitte midagi teinud ja seda tegevusetust ei saa õigustada kostja 29.12.2016 kirjas ja hagiavalduse vastuses nimetatud hageja poolt puudulikult esitatud haljastuse inventeerimise dokumendiga, sest Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas haljastuse inventeerimise dokumendi ja parkla ehitusprojekti hiljemalt 06.07.2016, kui töövõtja teavitas sellest tellijat, kuid kohustuse täitmiseks (ehitusprojekti menetluse jätkamiseks ja ehitusloa saamiseks) määras hageja kostjale täiendava tähtaja alles 12.09.2016 kirjaga. Tõele ei vasta kostja väide, et hageja oli vastuvõtuviivituses, sest kostja kohustuse rikkumise ja hageja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Haljastuse inventeerimise dokument ei põhjustanud käesolevat vaidlust. Hageja esitas 28.01.2016 selle dokumendi kostjale ja Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas projektilahenduse juulis 2016. Seega ei eksisteeri sellist hageja kohustust, mille ta oleks kostja suhtes täitmata jätnud ja mis omakorda oleks
2-17-2084 põhjustanud kostja kohustuse rikkumise (kohustuse täitmata jätmise). Kostja jättis lihtsalt ilma igasuguse põhjenduseta ehitusprojekti menetlemise pooleli ja menetluse jätkamiseks nõudis hagejalt täiendava rahasumma tasumist, mida hageja lepingu kohaselt kostjale ehitusprojekti koostamise ja kooskõlastamise eest tasuma ei pidanud. Asjakohatu on kostja väide, et ta juhtis hageja tähelepanu algdokumentatsioonis olevatele puudustele viivitamatult, kuid hageja ei ole puuduseid täies ulatuses tänaseni kõrvaldanud. Esiteks jääb hagejale arusaamatuks, milliseid puudusi kostja silmas peab. Teiseks oli lepingu kohaselt Kiisa tn 7 parkla ehitusprojekti koostamine ja kooskõlastamine ning ehitusloa saamine kostja ülesanne. Seetõttu on arusaamatu, milliseid puudusi pidi hageja kõrvaldama, kui ehitusprojekti koostamine oli kostja ülesanne. Teise projekteerimisbüroo poolt koostatud jooniste võimalikud puudused ei oma tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel. Hageja näitas kostjale, millist lahendust ta saada tahab ja lahenduse sobivuse üle (parkimiskohtade paiknemine Kiisa 7 kinnistul) pooltel vaidlus puudus. Vaidlus tekkis seetõttu, et kostja jättis ehitusprojekti kooskõlastamise pooleli ja hakkas hagejalt lisaraha välja pressima. Kostja ei saanud lepingut sõlmides eeldada, et ta kopeerib teise projekteerimisbüroo poolt koostatud joonise. Kostja pidi lepingu alusel ise koostama parkla ehitusprojekti. Seetõttu ei saa kostja vastuväitena tugineda algdokumentatsioonis olnud võimalikele puudustele, sest kostja pidi ise kõik üle kontrollima ja joonestama.
4.Juulis 2016 sai kostja ehitusprojekti kooskõlastatud Tallinna Keskkonnaametiga, Tallinna Kesklinna Valitsusega ja Tallinna Transpordiametiga. Poolte vahel puudub selles osas vaidlus (et ehitusprojekt sai nimetatud asutustega kooskõlastatud). Kostja ei ole ühelegi hageja juhatuse liikmele, sh ka P P, pärast juulit 2016 edastanud ühtegi projektidokumenti. Hagejale on siiamaani arusaamatu, milliseid juhiseid või materjale pidi hageja kostjale edastama, et kostja oleks saanud jätkata ehitusprojekti kooskõlastamise protsessi. Hagejale on ka arusaamatu milliseid „hagejapoolseid kooskõlastusi“ vajas kostja ehitusprojekti menetlemise jätkamiseks. Kostja ei ole väitnud poolte vahel enne kohtumenetlust peetud kirjavahetuses ega ka vastuses hagiavaldusele, et ehitusprojekti menetlemist takistas tal väidetav „hagejapoolsete kooskõlastustega projektidokumendi“ puudumine, mille kostja olevat esitanud hageja juhatuse liikmele P P. Kostja seisukohad kohtumenetluses on vastuolulised ja otsitud. Poolte vahel enne kohtumenetlust peetud kirjavahetuses oli kostja selgelt seisukohal, et tema peab jätkama projekti kooskõlastamise protsessi, kuid ta ei teinud seda. Samuti ei ole kostja enne kordagi viidanud asjaolule, et kooskõlastustega projektidokumendi puudumine takistas tal tööde lõpetamist ja edasiste kooskõlastuste võtmist. Tallinna Keskkonnaametiga, Tallinna Kesklinna Valitsusega ja Tallinna Transpordiametiga kooskõlastatud projektijoonis on siiamaani kostja käes. Seda tõendab muuhulgas asjaolu, et kostja sai 31.03.2017 teha vastavate asutustega kooskõlastatud projektilahendusest pilti. Hagejal pole vähimatki huvi võtta enda kätte poolikut projektilahendust, mille kooskõlastamise protsess on pooleli, ja mille kooskõlastamise jätkamist nõudis hageja tol hetkel kostja käest. Samuti on asjakohatu kostja viide võlaõigusseaduse (VÕS) § 652 lg-le 3. VÕS § 652 lg 3 kohaldub olukorras, kus töövõtja ütleb lepingu üles ja nõuab tellijalt kokkulepitud tasu. Antud juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Esiteks taganes lepingust hageja ehk tellija ja lepingut ei öelnud üles kostja ehk töövõtja. Teiseks ei nõua kostja (töövõtja) hageja (tellija) käest kokkulepitud tasu.
5.Kaasomanike kaasamine ehitusteatise (või ehitusloa) menetlusse on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustus ja ei takista projekteerijal enda lepinguliste kohustuste täitmist ehk parkla ehitusprojekti koostamist ja ehitusregistri kaudu ehitusteatise (või ehitusloa) taotluse esitamist. Poolte vahel töövõtulepingu sõlmimise ajal kehtinud ehitusseadustiku regulatsioon nõudis parkla ehitamiseks ehitusloa saamist.
2-17-2084
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
7.29.06.2015 edastas hageja kostjale lähteülesande projekteerimistööde hinnapakkumise tegemiseks ning pooled leppisid kokku lepingu täitmise tingimused ning 13.07.2015 kirjaga ka omapoolsed nõudmised. Lähteülesandeks oli eelnevalt teise projekteerimisbüroo poolt koostatud Kiisa tn 7 heakorra joonised, millest kostja projekteerimisel ka lähtus. Kostja juhtis hageja tähelepanu algdokumentatsioonis olevatele puudustele viivitamatult, kuid hageja ei ole puuduseid täies ulatuses senini kõrvaldanud. Kostja esitas esialgse eskiisilahenduse hagejale kooskõlastamiseks 20.08.2015. Projektilahenduse läbivaatamisel esitas hageja pidevalt täiendavaid nõudmisi teostatud töö muutmiseks, kuigi teostatud ja hagejale 20.08.2015 edastatud töö vastas lähteülesandele. Ajaperioodil 07.-15.09.2015 esitas kostja kokku 5 erinevat projektilahendust, mille hageja lõpuks kooskõlastas. 11.12.2015 edastas kostja hagejale teate, millest nähtub probleem seonduvalt projekti haljastuse inventariseerimisega. Asendusistutuse plaani esitas hageja kostjale alles 28.01.2016, milles olevale vastuolule juhtis kostja taaskord tähelepanu. Vastavad puudused on hagejal tänaseni kõrvaldamata, mistõttu puudub kostjal ka parima tahtmise korral võimalus lepingut täita. Hageja jättis täitmata oma kohustuse anda kostjale üle korrektne haljastust puudutav dokumentatsioon ja jäi ise vastuvõtuviivitusse. Kostja kohustused on kinnise loeteluna toodud töövõtulepingu p-s 2.2 ja need ei sisalda nõuet haljastust puudutavaid dokumente tellida. Hageja tegevusetusest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik võetud kohustusi õigeaegselt täita. Kostja töökohustuste hulka töövõtulepingu raames ei kuulunud hinnangu andmine kolmandate isikute teostatud töödele. Kostja on teostanud kõik tööd, milles on lepingu p-des 4.2.1-4.2.3 kokku lepitud, sh ka projekteerimisdokumentatsiooni ehitusloa väljastamiseks linnavalitsusele esitanud. Vastav ehitusluba jäi väljastamata hagejast tulenevatel asjaoludel. Kostja on teostanud ja hagejale üle andnud neljast tööetapist kolm, st kostjal on õigus tasule summas 2025 eurot, millest hageja on tasunud vaid 1350 eurot.
8.Tõepoolest haljastuse inventeerimise dokumendid jõudsid kostjani alles 28.01.2016, mis oli hageja poolne oluline lepingu täitmisega viivitamine. Juulis 2016 sai kostja ehitusprojektile kooskõlastused erinevatelt linna ametiasutustelt. Tööde lõpetamist ja edasiste kooskõlastuste võtmist jäi takistama asjaolu, et hageja liikmed ei ole kostjale korduvale küsimisele vaatamata toimetanud omapoolsete kooskõlastustega projektidokumenti, mille kostja esitas hageja juhatuse liikmele P P. Hageja viivitamine ja kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine pärssis kostja kohustuste täitmist ning vajalikud juhised ja materjalid jäid hageja poolt kostjale õigeaegselt edastamata. Seega on kostja endiselt seisukohal, et hageja ise on vastuvõtuviivituses ning takistab kostjal lepingu täitmist. Hageja ei ole täitnud VÕS § 652 lgst 1 tulenevat kaasaaitamiskohustust.
9.Projekti koostamisel tuleb järgida Tallinna linna ehitusmääruse § 31 alusel väljastatud projekteerimistingimusi ja projekti peavad enesestmõistetavalt kooskõlastama ka kõik kinnisasja kaasomanikud (vt AÕS § 72 lg 1). Lisaks projektdokumentatsiooni digitaalsele vormistamisele, vormistas kostja paberdokumentatsiooni mitmes eksemplaris (Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 13 lg 4), millest ühe andis P P kaasomanike allkirjade kogumiseks (nõusolekud on vajalikud ehitusloa saamiseks), mille üleandmise kohta kirjalikku akti ei vormistatud, kuna see on eluliselt tavapärane ning kostja eeldas, et ühistu ja selle juhatuse liige hr P on ise ka ehitusloast huvitatud.
2-17-2084 Kaasomanike kooskõlastustega projektdokumentatsiooni ei ole kostjale tänaseni tagastatud. Ilma kaasomanike kooskõlastusteta ehitusluba ei väljastata ja siinjuures ei ole oluline, millised organisatsioonid on eelnevalt kooskõlastused andnud või andmata jätnud. Seega kokkuvõtvalt üritab hageja kohut eksitada.
10.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tõlgendus EhS sätetele on kardinaalselt muutunud ning hoolimata asjaolust, et 22.05.2015 projekteerimistingimuste p 11 kohaselt oli kaasomanike kooskõlastus vajalik, siis juba alates 2017. a lõpust seda enam ei nõuta. Seega, kuna pooltel ei ole vaidlust, et kostja on ehitusprojekti koostanud ning ehitusluba pole vaja taotleda ja ka ehitusteatist ei ole vaja esitada, siis on kostja oma kohustused täies ulatuses täitnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
13.Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel tasutud summa tagastamist. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Taolise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagist lähtuvalt tuleneb nõue (rahaline kohustus) tagasitäitmise võlasuhtest – VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist (kui ta tagastab kõik üleantu).
14.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 26.07.2015 projekteerimistööde töövõtuleping, mille p 1.1 kohaselt kohustus kostja hageja ülesandel tegema Kiisa tn 7, Tallinna linnas asuvale kinnistule juurdepääsu ja parkimisala rajamise ehitusprojekti koos geodeetilisi alusplaaniga põhiprojekti staadiumis, kooskõlastama ehitusprojekti ja taotlema ehitusloa. Pooled ei vaidle ka selle üle, et lepingu p 4.2 kohaselt pidi tööde eest tasumine toimuma etapi viisiliselt neljas võrdses osas pärast igat teostatud tööde väljastust tellijale ning hageja tasus 23.09.2015 kostjale töö esimese ja teise etapi eest kokku 1350 eurot. Samuti ei vaidle pooled, et Kiisa 7 kinnistul olemasoleva haljastuse inventeerimine ei kuulunud kostja lepingujärgsete ülesannete hulka ning hageja esitas kostjale haljastuse inventeerimise dokumendi lõplikul kujul 28.01.2016.
15.Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas hageja võis töövõtulepingust taganeda (st kas esinevad lepingust taganemise materiaalsed eeldused). Seejuures on pooltel erimeeluses esmalt küsimuses, kas kostja poolt jäid lepingulised kohustused (osaliselt) täitmata hagejast sõltuvatel põhjustusel ehk kas hageja jäi vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 mõttes.
16.Töövõtulepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118 ja § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb
2-17-2084 lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg-st 1 lähtuvalt tuleb taoline kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kostja ei ole menetluses selgesõnaliselt vaidlustanud hageja poolt 12.09.2016 saadetud kirja (täiendava tähtaja andmine kohustuse täitmiseks; vt tl 14-15) ega 03.01.2017 saadetud taganemisavalduse (vt tl 34-36) kättesaamist ning vaidlustamise tahe ei ilmne ka kostja muudest avaldustest. Seetõttu kohus eeldab TsMS § 231 lg-st 4 lähtudes kõnealuse asjaolu omaksvõttu. Lisaks puudub põhjus kahelda taganemisavaldus(t)e kättesaamises, kuna kostja on 12.09.2016 taganemisavaldusele 29.12.2016 kirjaga vastanud (vt tl 16-33). Riigikohus on leidnud, et VÕS § 116 lg-st 5 järelduvalt võib juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette näha, et kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu lõpetamine (vt Riigikohtu 29.032010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-10, p 11). VÕS § 116 lg 5 järgi leping lõpeb, kui võlgnik täiendava tähtaja jooksul kohustusi ei täida (vt Riigikohtu 04.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-14, p-d 9 ja 10; 14.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-16, p 14). Kuna 12.09.2016 taganemisavalduse tagajärg saabus pärast avalduses ette nähtud tähtaja (02.01.2017) möödumist automaatselt, ei pidanud hageja esitama uut taganemisavaldust (03.01.2017).
17.VÕS § 188 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Seega omab lepingupoole taganemisavaldus õiguslikke tagajärgi üksnes juhul, kui on täidetud lepingust taganemise materiaalsed eeldused. Hageja käsitluse kohaselt on ta lepingust taganenud, kuna kostja ei suutnud töid lõpetada tähtaegselt – ei esitanud hagejale kooskõlastatud ehitusprojekti ja ehitusluba hiljemalt 02.01.2017.
18.Kohus märgib, et mistahes võlaõigusliku õiguskaitsevahendi rakendamise eelduseks on VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt kohustuse rikkumine, st võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 116 lg-st 1 võib pool lepingust taganeda üksnes olulise lepingurikkumise korral. VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist ka juhul, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 647 lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda (VÕS § 647 lg 3). Kohtu hinnangul ei saaks kostja väidetavat lepingurikkumist kõiki asjaolusid arvestades pidada oluliseks lepingurikkumiseks VÕS § 647 lg 1 tähenduses ning töövõtulepingust taganemine täiendava täitmise tähtaja andmiseta võimalik ei olnud. Ka hageja on ilmselt samal seisukohal, kuna andis oma 12.09.2016 kirjaga kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (vt tl 14-15). Samas on hageja pärast viidatud kirja saatmist tasunud 23.09.2015 kostjale lepingu p-de 4.2.1 ja 4.2.2 alusel 1350 eurot (vt tl 37), mis tõendab lepingu osalist (st kahe tööetapi) täitmist. Kostja väidete järgi on ta hagejale üle andnud neljast tööetapist kolm, kostja on teostanud kõik tööd, milles on lepingu p-des 4.2.1-4.2.3 kokku lepitud, sh on ka projektdokumentatsiooni ehitusloa väljastamiseks linnavalitsusele esitanud (vt tl 20-32, 89-90). Neljas etapp – ehitusloa väljastamine jäi teostamata hagejast tulenevatel põhjustel. Eelneva üle poolte vahel puudub ka vaidlus. Hageja
2-17-2084 jättis kõrvaldamata puudused asendusistutuse plaanis, mille ta esitas kostjale 28.01.2016 (ka selle üle puudub vaidlus) ning juulis 2016 sai kostja ehitusprojektile kooskõlastused erinevatelt linna ametiasutustelt (vt tl 89-90), kuid tööde lõpetamist ja edasiste kooskõlastuste võtmist jäi takistama asjaolu, et hageja liikmed ei ole kostjale toimetanud omapoolsete kooskõlastustega projektidokumenti, mida nõuab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projekteerimistingimuste p 11 (vt tl 58 pöördel-61 pöördel). Nimetatud projekteerimistingimuste p-st 11 lähtuvalt tuleb ehitusprojekt koostada mh kõikide maaomanike või –kasutajatega, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab. Vaidlus puudub, et hageja ei ole kostjale sellist kooskõlastust edastanud. Hilisem seadusemuudatus ei puuduta käesolevat asja. Seega ei saanud kostja täita lepingust tulenevat kohustust lõpuni hagejast tulenevatel asjaoludel. VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu. VÕS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hageja õigustatud töövõtulepingust taganema isegi juhul, kui kostjat saaks lugeda lepingut rikkunuks.
19.Lähtudes ülaltoodust, jätab kohus hageja nõude 1350 euro tagastamiseks rahuldamata. Samadel põhjustel ei kuulu rahuldamisele ka hageja alternatiivselt esitatud nõue lepingu p 3.5 alusel mõistliku hüvitisena 1350 euro väljamõistmiseks lepingust taganemise tõttu.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud asjas jätta hageja kanda.
21.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
22.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.