Otsuse avalikult teatavaks- 9. november 2020, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-20-115636
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. U. vastu 461,16 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
524,30 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), esindaja Carlo Kask, e-post esindajad [email protected]; kostja A. U. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. U. vastu.
2.Välja mõista A. U. lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 461,16 eurot, millest 263,35 eurot on põhinõue, 39,15 eurot intress, 30 eurot sissenõudmiskulud ja 128,66 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 21.08.2020 seisuga.
3.Välja mõista A. U. lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,065753% päevas põhinõudelt 263,35 eurot alates 22.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 134,69 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud A. U. kanda.
6.Määrata tsiviilasjas nr 2-20-115636 Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud.
7.Välja mõista A. U. lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 275 eurot.
8.Välja mõista A. U. lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskulult 275 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) hagi A. U. (kostja) vastu 461,16 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Hansapost (müüja) 04.04.2017 osamaksetega tasumise müügilepingu nr HANS89989 koos selle lisadega. Kostja kinnitas lepingus, et on teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile (AS Inbank). Kostja kohustus ostetava kauba eest tasuma maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 12-ks kuupäevaks, esimese osamakse 12.10.2017 summas 32,56 eurot ja viimase osamakse 12.03.2019 summas 32,35 eurot (osamaksetes sisaldus ka intress). Kostja jättis oma lepingulised kohustused alates 12.05.2018 täitmata, mistõttu ütles faktoor lepingu erakorraliselt üles 09.08.2018. Faktoor loovutas 28.06.2019 oma nõuded hagejale ja nõude loovutamisest teavitati ka kostjat. Kuigi kostjale on kohtuväliselt saadetud kolm võlateatist, ei ole kostja võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista 263,35 eurot põhinõude, 39,15 eurot intressinõude ja 30 eurot sissenõudmiskulude katteks ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 128,66 eurot koos lisanduva viivisega 0,065753% päevas põhinõudelt alates 22.08.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 545 eurot (riigilõiv 125 eurot (ekslikult märgitud 75 eurot) ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot) ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist.
2.Kostja vastas kohtule kirjalikult 15.10.2020. Vastusest nähtuvalt on kostja hagiga nõus, kuid soovib võlgnevuse tasuda maksegraafiku alusel. Kostja märgib, et on suuteline tasuma igakuiselt võla katteks 40 eurot.
3.19.10.2020 tegi kohus hagejale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg-s 4 sätestatud ülesande täitmiseks omapoolse ettepaneku kompromissi koostamiseks, allkirjastamiseks ja kohtule edastamiseks, et kohus ise edastaks selle kostjale allkirjastamiseks. Hageja esitas 26.10.2020 kohtule kompromissilepingu, mille kohaselt tuleks kompromissisumma 673,66 eurot tasuda ühe aasta jooksul 56,15 euro suuruste osamaksetena alates 15.11.2020. Kostja teatas 05.11.2020, et soovib maksmist alustada detsembrist, kuna varem pole see rahaliselt võimalik. 05.11.2020 teatas hageja, et ei nõustu kompromissilepingu tingimuste muutmisega.
4.TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kirjalikus vastuses hageja nõuet tunnistades hagi sisuliselt õigeks võtnud, mistõttu rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu TsMS § 440 lg 1 alusel. TsMS § 440 lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
5.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa.
6.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. U. vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 461,16 eurot, millest 263,35 eurot on põhinõue, 39,15 eurot intress, 30 eurot sissenõudmiskulud ja 128,66 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 21.08.2020 seisuga. Samuti mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja viivise 0,065753% päevas põhinõudelt 263,35 eurot alates 22.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 134,69 eurot. Kohus märgib selgituseks kostjale, et poolte kokkuleppel on võimalik ka kohtuotsuse täitmine osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks. 2(3)
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise (jätnud pikema aja jooksul oma lepingulised kohustused täitmata), jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulu suuruseks antud asjas on 545 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 420 eurot lepingulise esindaja kulud.
8.1.TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 524,30 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 125 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 125 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
8.2.Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Esindustasu arve kohaselt on õigusabiteenus seisnenud dokumentide komplekteerimises ja analüüsis (1 tund 30 minutit) ning hagiavalduse koostamises ja esitamises (2 tundi) ajakuluga kokku 3 tundi 30 minutit ning tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (lepingu rikkumine), hageja nõude olemust (täitmisnõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas, kostja on hagi õigeks võtnud, asi lahendati kirjalikus menetluses) ning asjaolu, et esitatud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, leiab, et õigusabikulu TsMS § 175 lg 1 mõttes on vajalik ja põhjendatud summas 150 eurot.
8.3.Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 275 eurot (125 + 150). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 275 eurot.
8.4.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 275 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.