VIGO GROUP OÜ hagi HEVENCO OÜ, R V vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
10 295,20 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: VIGO GROUP OÜ (registrikood 12825042; asukoht Võidujooksu 8a, 13628 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Jana Kitter (e-post [email protected]) Kostja I: HEVENCO OÜ (registrikood 14335626; asukoht Läike tee 19, 75312 Peetri alevik, Rae vald) Kostja II: R V (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Kostjate lepinguline esindaja: Kaspar Kamsakann (e-post [email protected])
esindajad
Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta VIGO GROUP OÜ kanda.
3.Välja mõista VIGO GROUP OÜ-lt HEVENCO OÜ kasuks menetluskulud summas 580 eurot, s.o esindaja tasu.
4.Välja mõista VIGO GROUP OÜ-lt HEVENCO OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 580 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
5.Välja mõista VIGO GROUP OÜ-lt R V kasuks menetluskulud summas 220 eurot, s.o esindaja tasu
6.Välja mõista VIGO GROUP OÜ-lt R V kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 220 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.05.2020 esitatud ja 18.05.2020 täpsustatud hagiavalduse kohaselt osutas VIGO GROUP OÜ (hageja) suusõnalise kokkuleppe kohaselt HEVENCO OÜ-le (kostja I) tööjõu rendi teenust perioodil 03.06.2019–12.07.2019. Hageja poolt renditud tööjõud tegeles Fancoili (kliimaseadmed) paigaldamise ja ühendamisega, kostja poolt näidatud objektidel, mille kohta koostati tabelid töötajate nimedega, kuupäevadega, töötundidega ja objekt, kus töid teostati. Kostja I tõsised probleemid arvete õigeaegsel tasumisel tekkisid, kui hageja esitas renditöötajate poolt tehtud töötunnid, arve nr. VIGO-19-54 maksetähtajaga 30.07.2019 ja arve nr. VIGO 19-63, maksetähtajaga 28.07.2019. Kostja I hakkas taganema esialgsetest poolte hinnakokkulepetest. Hageja on 22.07.2019 saatnud kostjale e-kirja, mille kohaselt oli poolte vaheline esialgne kokkulepe, et tunnihind on 16 eurot + käibemaks 20%, mitte tüki hind ning hageja töömehed olid kostjale renditud ning nende tööprotsessi vedamine pidi olema korraldatud kostja poolt. Kostja I on oma 24.04.2020 saadetud e-kirjaga teatanud hagejale ootamatult ja esmakordselt, et on aktsepteerinud ja maksmisele pannud ainult arve nr. 19-63, mille planeeris lähiajal ka ära maksta. Arve nr. VIGO 19-54 on tasumata summas 7564,80 eurot. Arve nr. VIGO 19-63 esitati summas 6230,40 eurot, millest kostja I on 21.08.2019 (24 päeva hiljem) tasunud 2000 eurot, 22.10.2019
(62 päeva hiljem) 1000 eurot ning 21.04.2020 (181 päeva hiljem) 500 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on tasumata 2730,40 eurot. Kostja I käitumise põhjal (pidev arvete tasumise lubadused, ja mittetäitmised, tasumistähtaegade pikendamised ja taas mittetäitmised, tühjad lubadused) oli võimalik selgelt järeldada, kostja I on tõsistes makseraskustes, mida kostja seaduslik esindaja, R V (kostja II) püüdis pikema aja jooksul varjata. Kostja seaduslik esindaja oli see isik, kes kuude viisi andis alusetuid lubadusi ja lõpuks väitis, et arvet nr. VIGO 19-54, summas 7564,80 eurot üldse ei tunnista, kuigi teenus oli osutatud ja pretensioone hagejale polnud, seega on kostja seaduslik esindaja otseselt vastutav kostja võlgnevuste eest. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjatelt 10 295,40 eurot hageja kasuks. Kostjate vastus Kostjad palusid oma vastuses jätta hagiavaldus rahuldamata. Pooltel ei olnud kokkulepet, mis põhines hageja töötajate tööajal, vaid hageja paigaldas oma tööjõuga kostjalt objekti peatöövõtja poolt ostetud seadmeid (fancoile ehk jahutussüsteemi osaks olevad konvektorpuhurid) ning kokku oli lepitud nimetatud seadme paigaldusel põhinev tükitöö hind, milleks oli 50 eurot seadme kohta, millele lisandus käbemaks. Hageja poolt viidatud poolte esialgne kokkulepe tunnihinna kohta, ei ole mitte poolte esialgne kokkulepe tunnihinna kohta, vaid 22. juulil 2019 saadetud e-kirjas tehtud viide väidetava esialgse kokkuleppe olemasolu kohta. Sellist esialgset kokkulepet tunnihinna kohta ei ole hageja kostjaga sõlminud ning hageja vastupidine väide on täielikult tõendamata. Xxxx objektil paigaldati hageja poolt 40 fancoili ning Xxxx objektil 26 fancoili. Kokku paigaldati seega hageja poolt 66 Fancoili ning hageja tasu kujunes 66 * 50 eurot = 3300 eurot, millele lisandus käibemaks, ehk koos käibemaksuga 3960 eurot. Võttes arvesse, et hageja on õigeks võtnud selle, et kostja on hagejale tasunud 3504 eurot, on hageja nõue põhjendatud 456 euro ulatuses (3960 – 3504). Vastav summa on ka tasunud. Hageja ei ole tõendanud ei tunnitasul põhinevaid tasukokkuleppeid ega ka omapoolset lepingu täitmist mitte ühegi tõendiga. Kostja I vaidleb vastu nii hageja väidetud tasukokkulepete olemasolule nagu ka hageja viidatud töötajate töötamisele hageja väidetud ulatuses. Hagejaga oli tasukokkulepe tükitöö põhine. Isegi kui hageja nõue kostja I vastu oleks põhjendatud, ei tingi ükski nimetatud hageja esitatud väidetest ja etteheidetest kostja II isiklikku varalist vastutust kostja II kohustuste eest. Hageja ei ole esile toonud mitte ühtegi õiguslikku alust või faktilist asjaolu mis sellise õiguslik alusega oleks seostatav, mis tingiks kostja II sellise varalise vastutuse. Menetluse käik 31.08.2020 esitas hageja menetlusdokumendi, milles võttis hagi 456 euro osas tagasi, kuivõrd kostjad kandsid menetluse ajal hageja pangakontole 07.07.2020 üle 456 eurot. 17.09.2020 määrusega võttis kohus hageja osalise hagi tagasivõtmise vastu ning jättis hagi 456 euro ulatuses läbi vaatamata.
Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale I osutanud suulise kokkuleppe alusel tööjõu rendi teenust perioodil 03.06.2019-12.07.2019. Renditud tööjõud tegeles Fancoili (kliimaseadmete) paigaldamisega ja ühendamisega. Kostja I ei ole nimetatud asjaolule vastuväiteid esitanud ning on oma vastuses hagile kinnitanud, et hageja poolt on paigaldatud kokku 66 fancoili. Kohus on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud seega suuline töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
4.Hageja on esitanud kostjale kaks arvet tehtud tööde eest, s.o 30.06.2019 arve VIGO 19-54 summas 7 564,80 eurot, millel sisalduvad artiklid Xxxx: Tööjõu rent koguses 163 tk ja Xxxx: Tööjõu rent koguses 231 tk, mõlemad hinnaga 16 eurot (tlk 12) ning 14.07.2019 arve VIGO 19-63 summas 6 234,40 eurot, millel sisalduvad artiklid Xxxx: Tööjõu rent koguses 104,5 tk, Xxxx: Tööjõu rent koguses 220 tk, mõlemad hinnaga 16 eurot (tlk 12 pöördel). Hageja on hagiavalduses leidnud, et pooled on kokku leppinud tunnihinnas 16 eurot + käibemaks ning sellest on hageja lähtunud ka arve esitamisel. Kostja I vastuväidete kohaselt lepiti aga kokku tükihinnas 50 eurot tükk + käibemaks ning kostja on vastavalt nimetatud hinnale ka hagejale tööde eest tasunud. Seega vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas pooled olid kokku leppinud tunnihinnas või tükihinnas.
5.VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav
lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 sätestab, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud tunnihinnas. Mõlemal hagi aluseks oleval arvel on kasutatud ühikutena lühendit tk (tükk), mitte aga h (tund). Hageja väide, et esitatud arvetel on tüki hind märgitud ekslikult, on jäänud tõendamata. Ka hageja ja kostja vahel 21.07.2019/22.07.2019 kirjavahetus ei sisalda poolte vahelist kokkulepet tunnihinna rakendamise kohta (tlk 13). 21.07.2019 hageja kirjast kostjale ja 22.07.2019 kostja e-kirjast hagejale on näha pooltevaheline erimeelsus töö tasustamise alustes – kostja on oma e-kirjas viidanud paigaldatud seadmete hulgal põhineva kokkuleppe olemasolule ning hageja omakorda esialgsele tunnitasu kokkuleppele. Perioodil 16.09.2019 – 16.03.2020 peetud sõnumivahetus tõendab üksnes asjaolu, et hageja on pöördunud arvete tasumise osas kostja poole (tlk 13 pöördel -16). Ühtegi kokkulepet sõnumivahetus ei sisalda. Samuti on eelviidatud e-kirjad ning sõnumid saadetud pärast tööde teostamist, s.o fencoilide paigaldamist. Hagimaterjalide kohaselt paigaldati kliimaseadmeid perioodil 03.06.201912.07.2019. Ühtegi kirjavahetust ega muud tõendit sellele eelneva perioodi kohta, s.o esmaste kokkulepete kohta, ei ole hageja esitanud. Kohus on 11.08.2020 palunud hagejal täpsustada ja esitada tõendeid selle kohta, millal ja milles pooled on kokku leppinud, s.h välja tuua konkreetselt kokkulepped seoses hinnaga (tlk 68). Hageja on tuginenud asjaolule, et varasema koostöö raames ei ole pooled kokku leppinud 50 euroses tüki hinnas ning esitanud selle kohta 21.05.2019 ning 30.05.2019 arved, mis on tasutud ning tööajatabeli (tlk 65-67). Ka nimetatud arvetes on märgitud ühikutena tükk ning samuti ei võimalda esitatud tööajatabel kontrollida arvetes märgitud koguse suurust. See, et kostja on nimetatud 2 arvet tasunud, ei kinnita poolte kokkuleppeid ega näita veel ka lepingupooltevahelist praktikat. Arvete esitamine ei tõenda nõude olemasolu. Kostja on välja toonud, et Xxxx objektil paigaldati hageja poolt 40 fancoili ning Xxxx objektil 26 fancoili. Kokku paigaldati seega hageja poolt 66 fancoili ning hageja tasuks kujunes koos käibemaksuga kostja hinnangul 3960 eurot (66 * 50 eurot + käibemaks). Nimetatud summa on hagejale tasutud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja võlgneks hagejale tasutust rohkem. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi kostja I vastu põhjendatud.
6.Kuna hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud tunnihinnas, siis ei oma tähtsust ka hageja poolt esitatud tõendid töötajate töötundide arvestuse kohta (tlk 8-10). Kohus peab üksnes vajalikuks märkida, et arvestused on allkirjastamata ning samuti on need osaliselt ka vastuolulised. Töötaja A K osas on esitatud kaks tööaja arvestust juunis 2019 töötatud aja kohta, millelt esimesest nähtub, et nimetatud töötaja on Xxxx objektil
töötanud 12,13,14,17,18,19,20,21,25,26,27 ja 28 juunil igal päeval 9-10 tundi. Sama töötaja on teise tööaja arvestuse kohta Xxxx objektil töötanud 26, 27, 28 samuti 9-10 tundi päevas ja kattuvatel kellaaegadel. Seega on üks ja sama töötaja arvestuse kohaselt kolmel järjestikkusel päeval kahel erineval objektil teinud tööd täistööajaga ja kattuvatel aegadel. Töötaja A B on 28.06.2019 ajavahemikus 8-17.30 teinud tööd 27,5 tundi päevas, mis ei ole eluliselt usutav. Seega ei ole hageja poolt esitatud tõend usaldusväärne.
7.Hageja on palunud välja mõista võlgnevuse ka kostjalt II tuginedes ÄS §-le 187. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja I oleks tasu maksmisega võlgnevuses, siis ei ole põhjendatud hagi ka kostja II vastu. Samuti märgib kohus, et ÄS § 187 reguleerib juhatuse liikme vastutust äriühingu, mitte äriühingu võlausaldaja ees. Sätte neljanda lõike kohaselt saab osaühingu võlausaldaja küll ÄS § 187 teisel lõikel põhineva kahju hüvitamise nõude esitada, kuid sellisel juhul saab kahju hüvitamist nõuda osaühingule, mille juhatuse liikmelt kahju hüvitamist nõutakse ning ka seda üksnes ja ainult juhul kui osaühingu võlausaldaja ei saa oma nõuet rahuldada osaühingu vara arvelt. Hageja on nõudnud kahju hüvitamist endale, mitte kostjale I ning kostjal I varade puudumisele ei ole hageja ka tuginenud. Seega puudub hageja nõude rahuldamiseks ÄS § 187 alusel igasugune alus. Isegi kui hageja oleks nõudnud kahju hüvitamist kostjale I ja hagejal puuduks võimalus rahuldada oma nõuet kostja I vara arvelt, ei ole hageja tõendanud ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude esitamise eelduseid. Eelkõige on tõendamata, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi. Hageja poolt oma nõude alusena viidatud üldsõnalised etteheited kokkulepetest mitte kinnipidamisele, ettevõtte maine kahjustamisele, ettevõttele majandusliku kahju tekitamisele, mis kaotab ettevõtte lepingupartnerite ees ettevõtte usaldusväärsuse, ei ole seostatavad juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega, kuivõrd puudub konkreetse rikkumise või rikkumiste faktiliste asjaolude kirjeldus. Samuti ei ole hageja põhistanud osaühingul kahju tekkimist ega juhatuse liikme poolt toime pandud põhjuslikku seost tekkinud kahjuga.
8.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
11.Kostjate esitatud menetluskulu nimekirja kohaselt moodustab kostjate menetluskulu õigusabikuludest. Kostjatele on osutatud teenuseid 6 tunni ja 30 minuti ulatuses, millest kostjale I osutatud õigusabi moodustab 1 tund ja 40 minutit. Kostjate esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid kostjale I: hagimaterjalidega esmane tutvumine 15 min, hagimaterjalide analüüs, e-kiri kliendile seoses vaja mineva sisendinfoga 10 min; vastuse koostamine 1h 25 min; vastuse täiendamine ja telefoninõupidamised kliendiga 1h15min, hageja taotlusega tutvumine, e-kirjad kliendiga 10 min, vastuse koostamine hageja puuduste kõrvaldamisele 1 h 15 min; menetluskulude nimekirja koostamine 20 min. Kostjale II on osutatud järgnevaid teenuseid: vastuse koostamine hagile 45 min, seisukoha koostamine hageja puuduste kõrvaldamisele 55 min. Kohtu hinnangul on kostjate esindaja poolt osutatud teenused olnud vajalikud ning vastavuses neile märgitud ajaga. Hagimaterjalidega tutvumine, nende analüüs ning kliendiga suhtlemine on vajalik õigusliku positsiooni kujundamiseks. Samuti ei saa pidada menetluses ebavajalikuks vastuste ja seisukohtade koostamist hageja poolt esitatud dokumentidele oma õiguste kaitseks. Kohus arvestab ka esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Kostjate esindajate tunnihind oli 120 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist õigusabiteenuse tasu. Kuna kostja II ei ole käibemaksukohustuslane, siis lisandub kostjale II osutatud teenuste eest ka käibemaks. Seega on põhjendatud esindaja tasu kostja I osas 580 eurot ja kostja II osas 220 eurot.
12.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning hagejalt tuleb kostja I kasuks välja mõista menetluskulud summas 580 eurot ja kostja II kasuks 220 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.