L G hagi Voshod OÜ vastu ostuhinna tagastamise ja viivise nõudes
Hagihind
21 274,12 eurot
Menetlustoiming
Kohtulahendi tegemine
Menetlusosalised
Hageja:
L G (isikukood xxx, elukoht: xxx )
Hageja esindaja:
Vadim Vilde, e-post: xxx
Kostja:
Kostja esindaja:
1
Voshod OÜ (registrikood 10517282, asukoht: Narva mnt 19-1, Jõhvi, Ida-Viru maakond, e-post: xxx , seaduslik esindaja: juhatuse liige V N) Vandeadvokaat Margus Kiir, JeweLex Advokaadibüroo, epost: xxx
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Vohod OÜ-lt L G kasuks 21 000 (kakskümmend üks tuhat) eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud viivis summas 274,12 eurot.
Mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 08.10.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1, Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 4 049,30 eurot (s.h õigusabikulud 2 7 89,30 eurot ja riigilõiv 1 260 eurot
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.L G (hageja) esitas 07.10.2024. a Viru Maakohtule hagi Voshod OÜ (kostja) vastu ostuhinna tagastamise ja viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt Voshod OÜ ja L G vahel on 12.12.2016. a sõlmitud kinnistu xxx ostu-müügi leping (leping). Lepingu esemeks on kinnistu aadressil xxx koos kinnistul 2
paikneva aiamajaga üldpinnaga 20 m2. Lepingu kohaselt lepingu eseme müügihinnaks oli 11 500 eurot. Ostuhind sisaldas lepingu eset koos kommunikatsioonidega. Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled lepingus, et hageja tasub kostjale ülekandega ostuhinnast 5 000 euro, mida ta ka tegi 15.12.2016. A ning 01.05.2017. a hageja poolt oli tasutud kostjale veel 1 000 eurot santehnika ja kanalisatsiooni ehituse eest. Ülejäänud osa 5 500 eurot hageja on tasunud 20.06.2017. a kostja pangakontole xxx enne notariaalse tehingut, mis jäi ära põhjusel, et hageja on xxx kodanik, kelle nimele on antud piirkonnas kinnisvara ostmine ja registreerimine keelatud. Pooled on kokku leppinud, et ootavad, kui hageja lapselaps V G (isikukood xxx) saab täisealiseks ja siis tehing vormistatakse tema nimele. xxx augustis 2017. a oma otsusega kohustas korrastada valla haldusterritooriumilt kõik rajatised. Seoses sellega kostja tegi hagejale ettepaneku asendada lepingu ese xxx teise objektiga, milleks oli korter ridaelamus aadressil xxx hinnaga 21 000 eurot järelmaksuga, tingimustel, et hageja tagastab kostjale xxx aiamaja hinnaga 12 000 eurot, sest lisaks kostjale otse tasutud 11 500 eurot, hageja investeeris objekti veel 509 eurot (värvimine jms). Hageja poolt oli augustis 2019. a tasutud ettemaks xxx eest summas 5 000 eurot sularahas ning ülejäänud osa 4 000 eurot oli tasutud graafiku alusel igakuiselt summas 250 eurot. Esimese makse summas 250 eurot tegi hageja kostjale septembris 2019. a sularahas ning järgmised maksed vastavalt graafikule oli makstud hageja poolt kostjale pangaülekandega kostja pangakontole xxx. Detsembris 2020. a tasus hageja kostjale kogu summa 21 000 eurot vastavalt lepingule. Hageja kolis sisse ja asus koos oma perega elama aadressil xxx septembris 2019. a. Kostja ja hageja leppisid kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks kostjalt hagejale hiljemalt 2021. a. Järjekordselt tehing jäi ära Covid pandeemia tõttu. Juulis 2022. a sai hageja juhuslikult teada, et tema poolt kostjale välja makstud korteriomand aadressil xxx on kohtutäitur xxx poolt arestitud ja pandud täitemenetluses müüki alghinnaga 10 000 eurot ja koormatud hüpoteegiga 62 000 eurot. Kohtutäituri korraldatud enampakkumine pidi toimuma 23.08.2022. a. Kostja ei teavitanud hagejat toimuvast täitemenetlusest ega üldse sellest olukorrast, mille tõttu omandi üleminek kostjalt hagejale on välistatud. Lepingust taganemine kohustuste rikkumise tõttu ja vastutus on sätestatud võlaõigusseaduses. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi, ehk lepingu eseme omand ei ole hagejale üle läinud. Kostja täielikult ignoreerib hagejat ega tagasta hagejale hageja poolt tasutud raha 21 000 eurot. Hagejal ei jää midagi muud üle, kui kaitsta oma huve hagimenetluses ja nõuda kostjalt hüvitist koos viivisega.
3.Hageja taotleb: (1) välja mõista kostjalt hageja kasuks tasutud summa 21 000 eurot; (2) mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 274,12 eurot; (3) mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis alates 08.10.2024. a kuni põhinõude summas täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; (4) jätta kõik menetluskulud kostja kanda; (5) kohtulahendiga kindlaksmääratud menetluskuludelt mõista välja viivis VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest.
KOSTJA VASTUS
4.14.11.2024. a kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud.
3
5.Kostja võttis kohustuse ehitada eluhoone xxx ja võimaldada hagejale selle omandamine. Kostja sai ettemaksuna kokku 20 250 eurot. Kostja on korraldanud maaüksusele elektri ühenduse ja veetrassiga ühenduse ja eluhoone ehituse. Seoses pandeemiaga tekkisid kostjal oma majandustegevuses raskused ning käesolevaks ajaks on tegevus halvatud ja tegeletakse võlgnevuste kustutamisega. Nimelt kostja ei saa oma vara ise võõrandada seoses käimasolevate täitemenetlustega ning kreeditoride nõuetega. Alates 2017. a kuni tänaseni on elamu hageja ja ta pere ainukasutuses. Valdust ei ole üle antud. Hageja väitel kasutab ta vara alates septembri kuust 2019. a. Antud vaidluse kontekstis ei ole see erimeelsus olulise tähendusega. Juhul, kui asuda seisukohale, et hageja kasutab vara alates tema poolt osutatud ajast on vara, s.o elamut koos selle ümbritseva territooriumiga kasutatud vähemalt 61 kuud. Antud looduskaunis piirkonnas (s.o xxx) on sarnase vara üürimisel turuväärtuseks minimaalselt 1 700 eurot kalendrikuus). Seega, sellise vara minimaalne üüritasu antud perioodil (61 kuud) moodustab 103 700 eurot. Isegi kui arvestada hageja poolt tasutud summat ja vara kasutuse perioodi moodustaks see 332 eurot kalendrikuus, mis oleks ilmselgelt antud piirkonnas alaväärtustatud üürihind. Kostja on seisukohal, et kostjal on õigus nõuda hagejalt kasutuseeliseid kinnistu ainukasutuse eest perioodil 01. september 2019. a kuni tänaseni. Asjast saadavaid kasutuseeliste puhul tuleb arvestada esiteks eseme kasutamisest saadavate eeliste (kasutuseeliste) harilik väärtus ehk kohalik keskmine üürihind (turuhind) TsÜS § 65 mõttes. Kasutuseeliste väärtuse saab määrata kinnistu kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o üürimisel saadava üüri järgi (Riigikohtu
26.septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 20). Võimaliku üüri järgi on asjakohane arvestada ka käesolevas asjas kinnistu kasutuseeliseid (s.o 103 700 eurot). Antud nõude rahuldamise võimalusi on kolmel alternatiivsel alusel: 1) kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel, kus kahjuks on kaotatud kasutuseelised; 2) kasu hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel; 3) alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037-1039 alusel, mille esemeks võib m.h olla alusetult saadud kasutuseelised (Riigikohtu 24. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 12). Antud juhul on kohane kolmas alus ja ka kahjuhüvitamise alternatiiv. Elamu kasutamine üle 5 aasta ei saa toimuda tasuta, s.h arvestades, et kostja on äriühing. Samuti on ebareaalne antud piirkonnas üürida eluruume hinnaga nt 350 eurot kuus. Kohtupraktikas on kinnitatud, et nõuet hüvitada kasutuseelis menetlusliku tasaarvestuse nõudena on lubatav. Menetlusliku tasaarvestuse nõude saab esitada samadel eeldustel kui vastuhagi, s.t menetlusliku tasaarvestusena esitatud nõue peab olema suunatud teise poole nõude tasaarvestamisele (TsMS § 373 lg 1 p 1). Arvestades, et hagejal on kostja vastu nõue summas 21 000 eurot (kostja arvestuse järgi 20 250 eurot) tasaarvestab kostja hageja nõude kostja nõude osaga summast 103 700 eurot (s.h viivise). Kostja rõhutab täiendavalt, et hageja ei ole tänaseni asja üle andnud ning kasutab seda elukohana. Hageja ei saa nõuda müügihinna tagastamist, kuna kohustused on vastastikused ja asi tuleb tagastada. Kostja ei ole takistanud asja tagastamist ning on vastupidiselt sellest huvitatud, kuna siis selguvad ka võimalikud täiendavad nõuded arvestades tagastatud asja seisundit. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata ning seega on alusetu ja põhjendamatu ka viivisenõue. Kostja pakub hagejale kompromissina anda asja valdus üle kostjale (seisund peab olema vähemalt vastav keskmisele kulumile) ning pooled loobuvad vastastikustest nõuetest.
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
6.Hageja esitas 27.11.2024. a vastuse kostja vastusele. 4
7.16.12.2016. a OÜ Voshod, esindaja V N ja L G vahel koostati leping xxx kinnistu 1/6 maatüki ostuks aadressil xxx (katastritunnus xxx) 20m2 karkassmajaga mobiilsel alusel. Hind sisaldas ka vee- ja elektriliitumist. Kõige selle eest tasuti 11 500 eurot. Notariaalselt tõestatud ostu-müügitehing pidi toimuma 2017. aasta oktoobris. Kuna V Nl tekkisid probleemid xxx juhtidega, jäi ostu-müügitehing toimumata. 2019. aasta augustis otsustas V N müüa maha 20 m2 karkassmaja. Vastutasuks pakkus ta, et ostab korteri aadressil xxx (katastritunnus xxx) järelmaksuga, hinnaga 21 000 (kakskümmend üks tuhat) eurot, nagu on näha V N 28. augusti 2019. aasta võlakirjast. Ridaelamu kuue korteriga aadressil xxx (katastritunnus xxx) oli ehitatud juba 2015. aastal ja korteri ostmise pakkumise hetkel kõik selles majas asuvad viis ülejäänud korterit olid juba asustatud. Mobiilne 20 m2 karkassmaja tagastati OÜ-le Voshod. 12 000 eurot arvestati ettemaksuna kinnisasja xxx (katastritunnus xxx), (11 500 eurot 20 m2 suuruse haagismaja eest ja 500 eurot maja värvimise eest). 4 000 eurot V N sai 26. augustil 2019. a ja 1 000 eurot sai kätte 30.08.2019. a, seda kinnitavad V N võlakirjad. 4 000 eurot hageja pidi tasuma vastavalt graafikule osade kaupa, 250 eurot kuus. 20.09.2019. a V N sai 250 eurot sularaha (vastavalt võlakirjale), ülejäänud raha kanti Voshod OÜ pangakontole. Konto väljavõtetest nähtub, et raha summas 3 750 eurot kanti ettevõtte pangakontole. Seega tasus L G ridaelamu aadressil xxx (katastritunnus xxx) korteri maksumuse summas 21 000 eurot, mida kinnitavad võlakirjad ja pangaväljavõtted. Seetõttu see, mida kirjutab V N, et ta olevat saanud ettemaksuna 20 250 eurot maja ehitamiseks ning elektri ja veevarustuseks, ei vasta tegelikkusele. V N kirjutab, et pandeemia ajal tema ettevõttes tekkisid probleemid rahaliste vahenditega ning seetõttu ei saanud ta sooritada ostu-müügitehingut (notariaalse tehingu V N lubas teha ajavahemikus 2020 kuni 31.12.2021. a, vastavalt tema võlakirjale). Kuid hageja arvates kostja teadis oma ettevõtte finantsprobleemidest juba 2019. aasta suvel. Seetõttu küsis ta suuri summasid sularahas, et need summad ei figureeriks ettevõtte raamatupidamises. V N kirjutab, et kogu ajavahemiku eest alates 2019. aasta septembrist kuni 2024. aasta septembrini soovib ta saada renditasu. Ridaelamu aadressil xxx (katastritunnus xxx) on suvekodu. Vesi saabub majja ainult aprilli keskpaigast oktoobri keskpaigani, samuti pole kütet, seega talvel selles majas elada ei sõle võimalik. Talvel on korteris õhutemperatuur sama, kui väljas. Samuti puudub korteris elamiseks mööbel ja tehnika, kust kohast V N leiab, et tühja 35,8 m2 pindalaga korteri üürimakse moodustab 1 700 eurot? 14.07.2022. a saadeti Voshod OÜ-le kiri, kus hageja küsis millal toimub notariaalne ostu-müügitehing. 08.09.2022. a saatis hageja uuesti kirja, milles huvitus, millal notaritehing toimub ja isegi pakkus, et hageja ise notari juures broneerib aja, mis sobib V Nle. 31.08.2022. a saatis hageja Voshod OÜ-le järjekordselt veel ühe kirjas. Sel hetkel sai hageja teada, et kinnisvara aadressil xxx (katastritunnus xxx) on aresti all ja pandi müüki oksjonile, hageja sai sellest teada oksjoni veebisaidilt. Kirjas hagejat huvitas see, et milliseid tegevusi V N tekkinud olukorras ette võtab, millal toimub notariaalselt tõestatud ostumüügitehing ja kui ta sellega ei tegele ja midagi selle olukorra lahendamiseks ei tee, siis mis aja jooksul raha tagastatakse. Kõigile nendele kirjadele hageja ei saanud mitte ühtegi vastust, V N lihtsalt ignoreeris neid. Vastavalt lepingule selle kinnisvara eest maksis L G täielikult 21 000 eurot. Kuid notariaalselt tõestatud ostu-müügitehing jäi teostamata Voshod OÜ süül. Ja siis V N hakkab väitma, et see kinnistu oli üürile antud. Võlakirjadest ja kirjavahetusest nähtub, et üürist polnud juttugi, algusest peale jutt käis kinnistu xxx (katastritunnus xxx) ostu-müügist. Samuti on olemas ka Voshod OÜ esitatud arved kommunaalteenuste eest, kus samuti üürist ei ole öeldud. Kui V N viitab maja üürile, siis las esitab üürilepingu, koos kirjeldatud vara ja mugavustega, millised on majas, rendiperioodid, kus peaks ka olema märgitud rendisumma ja samas peab olema märgitud, mis kuupäevaks ja millisele arvelduskontole see summa pidi olema üle kantud. V N kirjutab, et hageja ei tagastanud maja Voshod OÜ-le. Kuna V N rikkus lepingutingimusi, siis 27. juunil 2024. a hageja omalt poolt kirjutas Voshod OÜ-le kirja, et soovib lepingu lõpetada, kuna firma on lepingut rikkunud. 5
07.09.2024. a sai hageja Voshod OÜ-lt kirja selle kohta, et kui hageja soovib lepingu lõpetada, peab ta määrama kuupäeva, millal saab üle anda maja ja maja võtmed Voshod OÜle. 29.08.2024. a kirjutas hageja Voshod OÜ-le kirja, et soovib kohtuda maja ja võtmete üleandmiseks ning üleandmisakti vormistamiseks. 02.02.2024. a kirjutas korduva kirja, kus pakkus omalt poolt kohtumise kuupäevi ja aega. Aga Voshod OÜ hageja kirjadele ei vastanud. 2024. aasta septembri keskel V N helistas ja pakkus kohtumise kuupäeva ja kellaaega. Määratud päeval V N helistas tagasi ja tühistas kohtumise omal algatusel. Seega jääb arusaamatuks, kuidas hageja saab maja ja võtmed üle anda V Nle, kui ta ei taha hagejaga isegi kohtuda. 2022. aasta suvel sai hageja teada, et kinnistu aadressil xxx (katastritunnus xxx) on aresti all ja on müügis enampakkumisel ja et korteril on hüpoteek 67 500 eurot, seda informatsiooni V N varjas hageja eest teadlikult. V N pakkus 26.08.2019 korterit xxx (katastritunnus xxx) 21 000 euro eest. Hageja järeldab, et hüpoteek summas 67 500 eurot seati V N kogu majale aadressil xxx.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Asja materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid 12.12.2016. a kinnistu xxx ostu-müügi lepingu. Lepingu esemeks oli kinnistu aadressil xxx koos kinnistul paikneva aiamajaga üldpinnaga 20 m2. Lepingu kohaselt lepingu eseme müügihinnaks oli 11 500 eurot. Ostuhind sisaldas lepingu eset koos kommunikatsioonidega. Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled lepingus, et hageja tasub kostjale ülekandega ostuhinnast 5 000 euro, mida hageja ka tegi 15.12.2016. a ning 01.05.2017. a hageja poolt oli tasutud kostjale veel 1 000 eurot santehnika ja kanalisatsiooni ehituse eest. Ülejäänud osa 5 500 eurot hageja on tasunud 20.06.2017. a kostja pangakontole xxx enne notariaalse tehingut. Pooled notariaalset tehingut ei sõlminud. Viidatud leping on oma olemuselt kinnisasja müügi eelleping, mis on tühine vormivea tõttu, sest kinnisasja müügi eelleping peab olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Tehingu järgi on hageja kostjale tasunud 11 500 eurot.
9.27.08.2019. a võlakirjast-lepingust nähtub, et V Ny sai L Glt 5 000 eurot ettemaksuna ridaelamu boksi (korteri) eest, mis asub aadressil xxx. Vastastikusel kokkuleppel müüb OÜ Voshod maja 21 000 euro eest järelmaksuga L Gle. Varasemalt on ta (hageja) teinud ettemaksu 11 500 eurot (ja tema kulud 500 eurot), kokku 12 000 eurot teisaldatava maja eest pindalaga 20 m2, mis on tagastatud Voshod OÜ-le. Ülejäänud summa 4 000 eurot tasutakse graafiku alusel igakuiselt 250 eurot, alates septembrist 2019. a kuni novembrini 2020. a. Notariaalne tehing sõlmitakse ajavahemikul 2020–2021. Tasumine iga kuu 20-ndal kuupäeval. Nimetatud dokumenti saab käsitleda kinnistu müügi eellepinguna, mis on samuti tühine vormivea tõttu.
10.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. AÕS § 120 lg 1 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
11.Hageja on tasunud kostjale kokku 21 000 eurot tühise kinnistu müügi eellepingu alusel. Pooled ei ole kinnistu xxx notariaalset müügilepingut sõlminud kostjast tulenevatel põhjustel. 6
Hageja on lepingust taganenud ning esitanud kostjale nõude kinnistu müügi eellepingu alusel makstud raha tagastamiseks. Kostja tühise tehingu järgi saadud raha tagastanud ei ole.
12.Kohus e i nõustu kostja seisukohaga, et pooled sõlmisid broneerimislepingu xxx korteriomandi kohta. Võlaõigusseadus (VÕS) ei käsitle eraldi lepinguna broneerimislepingut. Praktikas kasutatakse üldteadaolevalt broneerimislepinguid selleks, et peatada kinnisvaraobjekti müügipakkumine kokkulepitud ajaks. Ei suulises ega ka lihtkirjalikus lepingus ei ole juriidiliselt siduvalt võimalik kokku leppida kohustuses sõlmida tulevikus kinnisvara müügitehingut, kuna asjaõigusseadus näeb kinnisasja omandamiseks või võõrandamiseks kohustavaks tehinguks ette notariaalselt tõestatud tehinguvormi. Broneerimislepingut on käsitlenud riigikohus, mille suuniste kohaselt on vastavas lepingus võimalik kokku leppida selles, et omanik ei müü broneerimistasu eest teatud aja vältel kinnisvara kolmandatele isikutele, andes selleks põhimõtteliselt ostuhuvilisele lisaaega, et ta müügitehinguks vajalikud asjaolud korda saaks (näiteks pangafinantseering, riigikohtu lahend 2-20-141/52 p 11-12). Arvestada tuleb, et kui kokkulepitud broneerimisperiood on läbi ja tehingut ei ole toimunud, siis kuulub broneerimistasu omanikule, kuna tema peatas müügi. Samas, kui müügitehing siiski toimub, on turupraktika see, et broneerimistasu tasaarvestatakse müügihinnaga. Käesoleval juhul ei ole hageja kostjale tasunud broneerimistasu, vaid on kogu kokku lepitud kinnisasja müügihinna kostjale välja maksnud. Kaudselt väljendatud kohustust sõlmida kinnisasja omandamisele suunatud leping võib sisaldada ka broneerimisleping, millega nähakse kinnisasja ostmisest huvitatud isikule tehingu temast sõltuvatel asjaoludel ärajäämise puhuks ette rahaline koormis, mis ületab temale lepingu alusel osutatud teenuse harilikku väärtust. Kui tasu ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstavat summat ja kokku on lepitud selle jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see kinnisasja omandamisele suunatud kokkuleppele, mis AÕS § 119 lg 1 järgi peab olema notariaalselt tõestatud
13.Kohus ei nõustu kostjaga, et kostjal on õigus tasaarvestada hageja nõue kasutuseelisega. Kuna kostja on sõlminud hagejaga kinnisasja müügi eellepingu ja hageja on kostjale kinnisasja müügihinna kogu ulatuses välja maksnud, ei ole kostjal õigust sellist nõuet kostja suhtes maksma panna. Pooled ei ole sõlminud ka kinnisasja üürilepingut. Hageja eeldas õigustatult, et on vara välja ostnud ning notariaalselt tõestatud lepingu sõlmimisel läheb kinnisasja omand kostjalt hagejale üle. Kostja ebamõistlikult käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, sest pole avaldanud hagejale andmeid hüpoteegi kohta, andnud hagejale alusetuid lubadusi. Kostja majanduslik olukord seoses Covid pandeemia või ebaratsionaalse äriajamise kohta ei veena kohut selles, et hageja peaks kaotama oma investeerigu.
14.VÕS § 76 sätestatu kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (lg 1); Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (lg 2) ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (lg 3). Hagiavalduse esitamisel ei ole korteriomandi lepingu tingimused ja kostja poolsed kohustused hageja ees täidetud. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 12.12.2016. a sõlmitud xxx, müügilepingust, mis oli poolte kokkuleppel asendatud teise objektiga, milleks oli korter ridaelamus aadressil xxx, kohaselt leppisid pooled, kokku et sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks kostjalt hagejale hiljemalt 2021. a. VÕS § 100 kohaselt 7
kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
15.Eelpool toodud põhjendustel rahuldab kohus hagi,
MENETLUSKULUDE JAOTUS
16.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja kannab oma menetluskulud ise.
17.Hageja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 4 049,30 eurot. Õigusabi kulud 2 789,30 eurot ja riigilõiv 1 260 eurot.
18.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning kooskõlas tsiviilasjas tehtud hagejapoolsete menetlustoimingutega, asja mahukuse ja keerukusega. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.