AS Morrison Invest hagi N. A. vastu võla nõudes 1474,34 eurot
Tsiviilasja hind
esindajad
Hageja: AS Morrison Invest (registrikood 10378065, asukoht Tulbi 6, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Raivo Salumäe Kostja: N. A. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Jelena Smorodina
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta AS Morrison Invest kanda.
3.Välja mõista AS-lt Morrison Invest N. A.i kasuks menetluskulud summas 450 eurot, s.o esindaja tasu.
4.Välja mõista AS-lt Morrison Invest N. A.i
kasuks viivis väljamõistetud
menetluskulude (s.o 450 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 27.08.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Morrison Invest (hageja) N. A.iga (kostja; üürnik) 29.08.2017 äriruumide üürilepingu xxxx hoones asuvate ruumide (19,3 m2) kasutamiseks perioodil 1.09.2017-31.08.2018 ja 1.09.2018 üleandmis-vastuvõtmise aktiga võttis üürnik ruumid vastu. Üürnik esitas 30.01.2018 postitatud kirjaga avalduse üürilepingu lõpetamiseks (lepingu p
10.3.kohaselt loeti see kätte saaduks 4.02.2018). Vastavalt üürilepingu punktile 7.6.2. tuleb seda käsitleda lepingu lõppemise soovist 3 kuud ette teatamisena ühes lepingu lõppemisega 4.05.2018. Üürnik on jätnud täitmata 2018 veebruari, märtsi, aprilli ja mai üüri ja lepinguliste lisatasude maksete tasumise kohustuse (lepingu punktid 3.1. - 3.8.), sh üür 140 eurot kuus (p 3.3.) ning kommunaal- jm üldkulud 3,20 eurot/m2 (61,76 eurot) kuus, kusjuures vee ja elektri eest tuli tasuda vastavalt tegelikule tarbimisele (p 3.4.). Summadele lisandub lepingu kohaselt käibemaks. Iga tasumisega viivitatud päeva eest on üürnik kohustatud tasuma viivist määraga 0,5% päevas (lepingu punkt 5.2.) võlakohustuse suurusest. Üürilepingu punktis 3.1. märgitud garantiisumma 280 eurot on vastavalt lepingu punktidele 3.2. ja 5.12. hageja poolt tasaarvestatud eelkõige viivistega ja jääk 50,14 eurot 787,31 euro suuruse põhivõlgnevusega (5.02.2018 makseteatise nõue). Vastavalt lepingu punktidele 3.1. ja 3.2. on üürileandjal õigus rikkumiste korral rahuldada oma nõudeid garantiisumma arvel, kusjuures ülejääk kuulus tagastamisele pärast lepingu lõppemist ja üüritud ruumi tagastamist. Võlgnevus kokku seisuga 5.05.2020 oli 737,17 eurot, sh põhinõue 737,17 eurot ja viivised 0 eurot. Pärast garantiisumma 280 eurot tasaarvestamist 5.05.2018 seisuga ei ole üürnik midagi tasunud ja on viivitanud nõuete tasumisega 844 päeva. Vastavalt lepingulisele viivisemäärale on nende viiviste suurus hagiavalduse esitamise ajal 3848,03 eurot. Haginõudes sisalduvas kõrvalnõudes on piirdutud viivistega põhinõude suuruses, ehk samuti 737,17 eurot.
Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 737,17 eurot ja viivised summas 737,17 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. 31.10.2017 e-kirjas palus kostja hagejal lõpetada rendileping alates 30.01.2018. Seega kostja esitas hagejale üürilepingu ülesütlemiseteate kolm kuu eest, nagu see on ette nähtud poolte vahel sõlmitud üürilepinguga. 29.01.2018 e-kirjaga palus kostja hagejal tulla objekti üleandmisele aadressil Narva mnt 50 30.01.2018 kell 13.00. Samal päeval 29.01.2018 hagejaga juhuslikul kohtumisel ütles kostja hagejale, et tema asjad on juba pakitud ja ta on valmis otsekohe ruumi vabastada ja anda hagejale üle, millele vastas hageja, et kostja pidi esitama lepingu lõpetamise soovi mitte e-postiga (nagu tegi kostja), vaid tähitud kirjaga, nagu lepinguga on ette nähtud. Seetõttu oli kostja sunnitud saatma hageja üürilepingu ülesütlemise teate veel kord 30.01.2018 ja seda tähitud kirjaga. Kostja võttis hagejaga ühendust inforegistris avaldatud hageja kontaktaadressil [email protected]. Peale selle eelnimetatud aadressilt on kostja igakuiselt saanud üüriarved ning samal aadressil pidanud kirjavahetuse hagejaga. Seetõttu leiab kostja, et tema tegi kõik endast oleneva selleks, et õigeaegselt teatada hagejale üürilepingu lõpetamisest alates 30.01.2018. 30.01.2018 kella 13.00 paiku tuli kostja üüritud aadressile ruumi üleandmiseks hagejale, kuid hageja ei ole kohale tulnud. Seetõttu saatis kostja hagejale võtmed ruumist maksikirjaga 30.01.2018. Maksikiri tagasi ei ole tulnud, millest võiks teha loomuliku järelduse, et hageja sai võtmed kätte ja seega sai üüritud ruumi enda valdusse juba 2018.aasta veebruari kuu alguses. Kostja peab vajalikuks märkida, et isegi hageja üüriarvetest võiks näha, et hageja oli väga hästi teadlik sellest, et kostja ei kasuta ruumi alates 30.01.2018, kuna alates sellest ajast ei nõua hageja kostjalt tarbitavate teenuste (elekter, vesi) tasumist, nagu see on ette nähtud üürilepingu p. 3.4. kolmanda lausega. Kostja ei pea õigeks hageja põhinõuet ja seetõttu ei tunnista ka hageja kõrvalnõuet viivise osas. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on käesoleval juhul välja selgitatud kirjalikus vormis.
2.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
3.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
4.Kohus juhindub antud asja sisulisel lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 29.08.2017 äriruumide üürilepingu xxxx, II korrusel asuva ruumi nr 5 ja mõttelise osa koridorist, kokku suurusega 19,3 m2 üürimiseks (üürileping; hagiavalduse lisa 1, dtl 28-36). Kohus loeb tuvastatuks, et 01.09.2017 on vastav ruum kostjale üle antud (üleandmis-vastuvõtmise akt, hagiavalduse lisa 2, dtl 37). Üürilepingu p-s 1.4 on pooled kokku leppinud, et lepingu tähtaeg on 1 aasta ning leping jõustub hiljemalt 01.09.2017 ja kehtib kuni 31.08.2018. Seega sõlmisid pooled tähtajalise üürilepingu. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Pooled on üürilepingu p-s 3.3 kokku leppinud, et üürniku poolt igakuiselt makstava üüri suurus on 140 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Samuti on pooled üürilepingu p-s 3.4 kokku leppinud, et üüritasule lisanduvad kommunaalkulud (signalisatsioon, üldelekter, ventilatsioon, valve, küte, üldvesi, -koristus, -remont, prügivedu (ainult paberjäätmed), halduskulud, hoolduskulud (elektrisüsteemide, katlamaja, fonoluku, signalisatsiooni) 3,20 eurot/m2 kuus, millele lisandub käibemaks ning et eraldi maksab üürnik vee ja elektri eest vastavalt tarbitud kogustele ja arvesti näitudele.
6.Hageja on lugenud hagiavalduse lõppenuks 04.05.2018 tulenevalt kostja poolt posti teel esitatud ülesütlemise avaldusele (hagiavalduse lisa 3, dtl 38-40). Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata 2018 veebruari, märtsi, aprilli ja mai üüri ja kõrvalkulud (arved hagiavalduse lisad 4-7, dtl 41-44). Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et tal puudub kohustus nimetatud kuude eest üüri ja lisatasusid maksta, kuna üürileping oli lõppenud hiljemalt 02.02.2018 arvestades hagejale e-postile saadetud avaldusega. Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada, millal on üürileping lõppenud.
7.VÕS § 309 lg 1 esimene lause sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 325 lg 1 järgi võib äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üürilepingu p-s 7.6.2 on pooled kokku leppinud, et leping loetakse lõppenuks, kui üks pool on teatanud teisele ette 3 kuud lepingu lõpetamise soovist. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on 31.10.2017 hageja e-postile [email protected] saatnud avalduse, milles soovis üürilepingu lõpetada alates 30.01.2018 (kostja vastuse lisa 1, dtl 67). Kohtu hinnangul on kostja käesoleval juhul tõendanud, et e-posti aadress [email protected] kuulub hagejale ning et hageja on seda kasutanud ka kostjaga suhtlemisel. Nimetatud e-posti aadress on märgitud üheks hageja aadressiks inforegistris (kostja vastuse lisa 3, dtl 69) ning hageja on nimetatud aadressi kasutanud veenäitude küsimisel ning arvete esitamisel kostjale (kostja 15.10.2020 esitatud dokumendi lisad 1-2, dtl 105-109). Samuti on kostjale esitatud 01.11.2017 üüriarves hageja kontaktiks märgitud e-posti aadress [email protected] (kostja 15.10.2020 esitatud dokumendi lisa 3, dtl 110). Nimetatud tõendid kinnitavad, et hageja on seda aadressi kontaktaadressina kasutanud ja selle kaudu kostjalt teateid kätte saanud. Ülesütlemine kui tahteavaldus tuleb lepingu teisele poolele kätte toimetada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus oma lahendis nr 2-15-6538 asunud seisukohale, et TsÜS § 69 lg 2 järgi loetakse e-kiri saajani jõudnuks, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda ekirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Arvestades, et kostja on esitanud üürilepingu lõpetamise avalduse hageja ametlikule e-posti aadressile 31.10.2017, siis võib lugeda, et hageja sai selle kätte järgmisel päeval ehk 01.11.2017. Hageja on välja toonud, et kõik teated tuli esitada tähitud kirja teel tulenevalt üürilepingu p-st 10.2. Üürilepingu p 10.2 kohaselt loetakse kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja informatsioon ametlikult ja kooskõlas lepinguga esitatuks kui need teated on poolele edastatud tähitud kirja teel või antud teisele poolele üle allkirja vastu lepingus toodud või poole poolt pärast lepingu sõlmimist kirjalikult teatatud aadressil. Üürilepingus on märgitud hageja aadressiks Tulbi 6, Tallinn. Kohus on seisukohal, et lepingu p 10.2 ei välista üürilepingu lõpetamise teate esitamist muul viisil, s.h e-posti teel. Lepingust tuleneb, et teate võib esitada ka poole poolt pärast lepingu sõlmimist kirjalikult teatatud aadressil. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et suhtlus hageja ja kostja vahel käis ka läbi e-posti aadressi [email protected] ning
nimetatud aadress on märgitud ka vähemalt ühele kostjale esitatud arvele, siis võis kostja ka lepingu lõpetamise teate nimetatud aadressile saata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et üürileping on kostja poolt kehtivalt üles öeldud 01.11.2017 ja leping kehtis tulenevalt üürilepingu p-s 7.6.2 märgitud tähtajale kuni 01.02.2018.
8.VÕS § 195 lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kuna kohus on leidnud, et üürileping kehtis kuni 01.02.2018, siis on hageja õigustatud nõudma üüri ja kõrvalkulusid kuni 01.02.2018. See, kas kostja reaalselt kuni nimetatud kuupäevani ka ruume kasutas, ei oma tähtsust. Kostjale esitatud arve kohaselt tuli veebruari eest tasuda nii üüri, kui ka kommunaalkulude eest kokku 262,73 eurot (hagiavalduse lisa 4, dtl 41). Kuna leping kehtis kuni 01.02.2018, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt üüri ja kommunaalkulusid 1 päeva eest, s.o kokku summas 9,42 eurot (262,73 eurot/28 päevaga). Arve tasumise tähtaeg vastavalt arves märgitule oli 06.02.2018 ning seega muutus veebruari 2018 eest esitatud arve sissenõutavaks 07.02.2018. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et võlgnevus summas 9,42 eurot oleks tasutud.
9.Lepingu p 3.1 kohaselt on kostja tasunud hagejale garantiisumma 280 eurot, mis kuulub tagastamisele lepingu lõpetamisel. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale tagatisraha tasunud. Lepingu p 3.2 kohaselt oli hagejal õigus rahuldada oma rahalisi nõudeid garantiisumma arvelt. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja tasaarveldanud võlgnevuse 05.05.2018 kostja poolt tasutud garantiisummaga. Kuna kohus on leidnud, et leping kehtis kuni 01.02.2018, siis kuulus kohtu hinnangul kostja poolt tekkinud võlgnevus tasaarvestamisele selle sissenõutavaks muutumise hetkel ning seega puudub kostjal võlgnevus (s.h viivis) hageja ees.
10.Tuginedes eeltoodule jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Kostja menetluskulud koosnevad menetluskulude nimekirja kohaselt esindaja kulust summas 450 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 100 eurot tund: hagimaterjalidega tutvumine ja kostja nõustamine 0,5h; vastuse hagile (v.a. menetluskulude nimekiri) koostamine ja kohtule esitamine 1,5h; hageja 21.09.2020 seisukohaga tutvumine ja kostjaga nõupidamine 0,5h; 15.10.2020 menetlusdokumendi (v.a. menetluskulude nimekiri) koostamine ja kohtule esitamine 2h. Kohtu hinnangul on kostja esindaja osutatud teenused ja neile kulunud aeg põhjendatud. Kostja vastuse ning seisukoha koostamiseks on vajalik tutvuda hageja dokumentidega ning suhelda esindatavaga. Samuti on dokumentidega tutvumine ja esindatavaga suhtlemine vajalik õigusliku positsiooni kujundamiseks. Kohtu hinnangul on osutatud teenuste mõistlikuks ja usutavaks ajaks kokku seega 4,5 tundi. Kohus arvestab ka esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Hageja esindaja tunnihind on 100 eurot/tund (käibemaksuga). Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 450 eurot.
13.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 450 eurot (s.o esindaja tasu).
14.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (450 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.