2-20-9258/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 26.06.2020 esitas PlusPlus Capital AS Viru Maakohtule hagi C B M vastu võlgnevuse nõudes ja 16.07.2020 hagiavalduse täpsutuse. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid C B M (endise nimega S S) ja I AS (edaspidi pank) 19.09.2017 autolaenu lepingu nr xxxx, mille alusel võimaldas pank kostjale laenusumma 6000 eurot sõiduki ostuks. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 15.-ks kuupäevaks summas 155,03 eurot alates 15.10.2017 kuni 15.03.2022. Pooled leppisid kokku lepingutasus 120 eurot. Lepingu tingimuste p. 4.1 järgi on laenu summast maha arvatud lepingus sätestatud lepingutasu. Seega kandis pank kostja kontole 20.09.2017 üle 5880 eurot. 19.09.2017 lepingu alusel on kostja tasunud pangale kokku põhiosa summas 666,11 eurot, intressi summas 562,13 eurot ja haldustasu summas 12 eurot. Kokku lepingujärgse graafiku alusel on kostja tasunud 8 osamakset alates 15.10.2017 osamaksest kuni 15.05.2018 osamakseni. Seega laenu summa jääk oli 5333,89 eurot (6000-666,11=5333,89). 16.05.2018 sõlmisid kostja ja pank kokkuleppe autolaenu lepingu nr xxxx muutmiseks. Kokkuleppe allkirjastamisest kannab laenuleping numbrit xxxx. Lepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kasutuses on laenusumma 5333,89 eurot, ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuise maksega summas 150,98 eurot alates 15.09.2018 kuni viimase

osamakseni 15.10.2022 summas 149,64 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 14,9% aastas. Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 5.1 ning ei taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates esimesest 15.09.2018 osamaksest. Lepingu tingimuste p. 11.3.1 järgi teavitas pank 02.01.2019 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 16.01.2019 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank 17.01.2019 laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks. 30.01.2019 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimiset kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse summas 5333,89 eurot, intressid summas 405,26 eurot (tasumata intress alates 15.09.2018 osamaksest kuni lepingu lõpetamiseni 17.01.2019, s.o. 125,98 + 69,16 + 70,34 + 67,18 + 68,26 + maksegraafikust tulenev 15.02.2019 intressimakse 67,22 eurot/ 31 päeva = intress 2,17 eurot päevas * 2 päeva = 4,34 eurot), lepingutasu 25 eurot, haldustasu kokku 6 eurot (alates 15.10.2018 osamaksest kuni 15.01.2019 osamakseni 4*1,50 eurot) ja viivised summas 1122,25 eurot. Hageja arvestab viivist alates 18.01.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.06.2020 põhisummalt 5333,89 eurolt lepingus kokkulepitud viivise määraga 0,04% päevas. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt 0,04% päevas alates 27.06.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Vastavalt lepingu tingimuste p. 5.7 järgi on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile. Teenuse eest on teenuse osutaja esitanud hagejale arve 35 euro suuruses ulatuses, sest teenuse maksumuseks on 25 eurot esimese külastuse eest ja 5 eurot järgmiste külastuste eest. Seega on hageja kandnud otseseid kulutusi võlateatiste kostjale edastamiselt. Seetõttu juhindudes § 1132 lg 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 05.10.2020 TsMS § 3111 lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt e-postiga. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult 05.10.2020 kättetoimetatud TsMS § 3111 lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt e-postiga, seega oli kohtu poolt määratud

vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 19.10.2020. Kuivõrd rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukoht Soomes ehk välisriigis, on kohus vastust oodanud vaikivalt 28 päeva, ehk arvestanud viimaseks päevaks 02.11.2020. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hagiavalduse kohaselt edastas hageja 30.01.2019 kostjale nõude loovutamise teatise, milles kostjale teatatakse, et nõude omandiõigus on üle läinud hagejale 30.01.2019. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja I AS vahel 19.09.2017 sõlmitud autolaenu lepingust nr xxxx ja 16.05.2018 sõlmitud kokkuleppest nr. xxxx autolaenu lepingu nr xxxx muutmiseks põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata laenusumma 5333,89 eurot, intressid perioodil 15.09.2018 kuni 17.01.2019 summas 405,26 eurot, lepingutasu 25 eurot ja haldustasu 6 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis 0,04% päevas põhinõudelt 5333,89 eurot alates 18.01.2019 kuni 26.06.2020 kokku summas 1122,25 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt lepingujärgses määras ehk 0,04% päevas alates 27.06.2020 kuni otsuse tegemiseni 05.11.2020 (k.a) 132 päeva eest, mis moodustab 281,63 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 05.11.2020 seisuga kokku summas 1403,88 eurot (1122,25 + 281,63). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 06.11.2020 edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,04% päevas põhinõudelt kuni põhinõude 5333,89 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust.

VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Käesoleval juhul on nõue üle 1000 euro, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista kolme saadetud meeldetuletuskirja (30.01.2019, 17.06.2019, 20.12.2019) eest 35 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 475 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutustega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt seaduses nõutule. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Kohus on kontrollinud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja seega on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine koos käibemaksuga. Esindaja on osutanud õigusabi 3,5 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot/tund, mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 120 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Hagi lisad, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 180 eurot (käibemaksuga).