Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Mxxx Rxxxxxesitas TxxxxxJxxxxxxxnimel 18.08.2020. a kohtule avalduse Txxxx Jxxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri Txxxx Jxxxxx 1xxxxxxxxx. a. Avaldusele on lisatud Viljandi notar Kersti Kulla poolt välja antud pärimistunnistus, millest nähtub, et Mxxx Rxxxx on Txxxx Jxxxxxxxpärija. Avalduses märgitakse, et pärandvara inventuuri kohaselt ületavad Txxxx Jxxxxxx kohustused tema pärandvara väärtust. Notari määramisel viis kohtutäitur Janek Pool läbi pärandvara inventuuri, mille tulemusel selgus, et Txxxx Jxxxxxx pärandvara sisaldab endas kohustusi kokku vähemalt 5300,24 euro ulatuses (sh pärandvara inventuuri tegemise kulu 42 eurot), vara (pensionifondi osakud) 3582,48 euro väärtuses. Kuna pärandvara nimekirja kantud kohustused ületavad pärandvara väärtust, taotleb avaldaja Txxxx Jxxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamist. Avaldusele on lisatud pärimistunnistus ja pärandvara inventuuri akt. Kohus võttis 11.09.2020. a pärandvara pankrotiavalduse menetlusse, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võimalusest maksta Txxxx Jxxxxxx pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 800 eurot hiljemalt 28.09.2020. a. Teates määratud tähtajaks keegi pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina ettemaksu ei teinud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Antud juhul on Viljandi kohtutäitur Janek Pool Viljandi notar Kersti Kulla nõudel läbi viinud Txxxx Jxxxxxx pärandvara inventuuri. Pärandvara inventuuri kohta 11.08.2020. a koostatud aktist nähtub, et kohtutäitur on kindlaks teinud Txxxx Jxxxxxxxx kuuluva vara kokku väärtuses 3582,48 eurot (pensionifondi osakud). Kohustusi on Txxxx Jxxxxxx pärandvara inventuuri aktis kindlaks tehtud vähemalt summas 5300,24 eurot. Seega kohustused ületavad vara väärtuse. Nimetatud asjaolusid arvestades, saab järeldada, et pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada pärandaja võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine, mistõttu esineb maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõistes. Pärandaja surma tõttu on lõppenud võimalus, et ta oma maksevõimet parandaks saadavate sissetulekute arvel. Vara pärandvarasse tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi teadaolevalt ei ole. Ka võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole nõustunud pankrotimenetlust rahastama ega ole kohtu määratud tähtaja jooksul deposiiti nõutud summat kandnud. Seega, olenemata võlgniku maksejõuetusest, tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus märgib, et PankrS § 2 sätestab pankrotimenetluse eesmärgid, sh on eesmärgiks rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel. Kuna võlgniku vara on väiksemas väärtuses kui on võlgade kogusumma, ei ole võimalik täita pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetluse eesmärke arvestatavas ulatuses. Pankroti väljakuulutamine üksnes pankrotihalduri kaasamiseks

ei ole eesmärgipärane ega otstarbekas. Pankrotihalduri nimetamine ei tooks menetlusse vara juurde. Tulenevalt PankrS §-st 28 tuleb kohtul välja tuua võlgniku maksejõuetuse põhjus. Antud juhul moodustuvad pärandvaral lasuvad kohustused, s.o Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingu nr 08-001415 alusel võetud laen (laenujääk 3324,28 eurot + 1135,08 eurot viivis + intress 371,80 eurot), kokku summas 4831,16 eurot ning sissenõudja Elisa Teleteenused AS (Tartu Maakohtu 09.04.2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-31860), täitetoimiku nõuete jääk summas 427,08 eurot). Arvestades kohustuste iseloomu, leiab kohus, et maksejõuetus ei ole tingitud raskest juhtimisveast või kuriteo tunnustega teost, vaid maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 4 avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Menetluskulude jaotus PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades tuleb jätta pankrotimenetluse kulud avaldaja kanda. Käesolevas asjas ei ole kohus määranud ajutist haldurit ja seega ei ole tekkinud menetluskulusid ajutise halduri tasu näol. Teadaolevaks menetluskuluks on pankrotiavalduselt tasutud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8 sätestab, et võlgniku, tema surma korral pärija pankrotiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 eurot. Maksekorralduse nr 2026 kohaselt on avaldaja Mxxx Rxxxx tasunud avalduse esitamisel Txxxx Jxxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks riigilõivu 75 eurot. Seega tuleb enammakstud riigilõiv summas 65 eurot avaldajale tagastada. Kohtutäitur Janek Pool on inventuuriaktis märkinud, et inventuuri tegemise kuluks on kohtutäituri tasu mitte vähem kui 35 eurot, lisandub käibemaks. PärS § 142 lg 1 p 1 järgi pärast inventuuri tegemist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused järgmiselt (p.1) esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud; PärS § 139 lg 8 järgi inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvelt. Seega jäävad pärandvara inventuuri tegemise kulud pärija kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.