Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi F.C vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
35 eurot nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja esindaja: Elari Arjakas (e-post xxx) Kostja: F.C (isikukood XXX, elukoht xxx) Kostja esindaja: advokaat Jüri Sulin (e-post [email protected])
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi F.C vastu.
2.Välja mõista F.Clt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 15 eurot ja sissenõudmiskulu 20 eurot.
3.Jätta menetluskulud F.C kanda.
4.Välja mõista F.Clt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu 510 eurot.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb F.Cl tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 03.02.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse F.C (kostja) vastu 35 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 06.02.2025 vastuväite. Pärnu Maakohtu 21.02.2025 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 12.03.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 35 euro saamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja parkimistingimuste rikkumise ajal. Kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud 22.09.2022 Lidl Sõpruse pst 153, Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimistasu oli maksmata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale tasunud leppetrahvinõuet nr 1411509221030184 summas 15 eurot. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 20 euro hüvitamist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 28.03.2025 vastuse hagiavaldusele. Kostja on seisukohal, et leppetrahvinõude materiaalsed eeldused on täitmata. Hageja ei ole viidanud sellele, milliseid tingimusi täpselt kostja rikkus. Hageja ei ole selgesti arusaadavalt välja toonud, millistel tingimustel võis poolte vahel leping sõlmitud olla. Kostja ei nõustu ka lepingu sõlmimise faktiga. Hageja ei ole tõendanud väidet, et sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja ei ole seega välja toonud, millise lepingu millise tingimuse kohaselt leping sõlmituks loetakse. Ainuüksi viide, et hageja parkimistingimustes midagi seisneb, ei tõenda kostja tahteavaldust. Kostja ei ole teinud tahteavaldust hagejaga lepingu sõlmimiseks. Hageja ei ole tõendanud lepingu olemasolu. Hageja ei ole tõendanud, millised olid hagis viidatud parkimistingimused ja kuidas kostja nendega tutvuda sai või nende olemasolu eeldada võis. Hageja on küll lisanud hagiavaldusele väidetavad fotod parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest, kuid neil ei ole märgitud fotografeerimise aega. Leppetrahvi nõudmise teine materiaalne eeldus on kohustuse rikkumine. Hageja ei ole nõudes esitanud, millise lepingu millise tingimuse rikkumine toob kaasa teisele poolele leppetrahvi nõudmise õiguse. Hageja väidab, et kostja jättis maksmata parkimistasu. Rikkumise olemasolu põhistamiseks on vajalik eelkõige piisava täpsusega kirjeldada kohustust ennast.
4.Samuti on täitmata leppetrahvi formaalsed eeldused. Isegi kui nõustuda hagejaga, et leping sõlmiti, ei ole hageja käitunud heas usus, rikkudes VÕS § 6 lg 1 põhimõtet. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab pool leppetrahvi nõudmise õiguse, kui ta ei teata oma nõudest mõistliku aja jooksul. Leppetrahvinõude kohta teade võimaldab selle saajal teha ettevalmistusi selle tasumiseks, võimalusel vähendada kahju või selgitada tulevasi kohustusi. Õiguskirjanduses on jaatatud seisukohta, et ebamõistlikult pikk aeg leppetrahvi sissenõudmiseks või sellest teatamiseks oleks hea usu põhimõttega vastuolus, sest võimaldaks ühel lepingupoolel mõjutada teise lepingupoole otsuseid ja manipuleerida leppetrahvinõude kui majandusliku surve avaldamise vahendiga. Hageja pole tõendanud, mida ta on teinud selleks, et kostjale teatada oma soovist nõuda leppetrahvi. Hageja on küll lisanud fotomaterjali sellest, kuidas kostja sõiduki esiklaasile on paigaldatud mingi kollast värvi ese, kuid fotolt ei ole võimalik aru saada, millises asukohas, millal ja millise sisuga teade on asetatud. Kostja antud eset kätte saanud ei ole, sõidukiga sõitma asudes sellist eset tuuleklaasil polnud. Kuna hageja ei ole 2
neid asjaolusid tõendanud, on kostja positsioonil, et hageja esitatud materjali ei saa käsitada tõendina.
5.Isegi kui oleks poole vahel leping, siis pole hageja tõendanud, milline on lepingu sisu (poolte kohustused jms). Vaatamata sellele leiab kostja, et hageja väidetavad parkimistingimused (tüüptingimused) on tühised VÕS § 42 lg 3 p-i 5 järgi, kuna neis eelduslikult väljendatud leppetrahvi summa 15 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
7.1.Kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga XXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 38).
7.2.Lidl Sõpruse pst 153 (EP228, 1641), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 27-29, 62, 64-74).
7.3.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 22.09.2022 pargitud Lidl Sõpruse pst 153, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 30-37).
7.4.Hageja tegi päringu Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga XXX andmete teadasaamiseks (dtl 38) ja saatis kostjale kohtueelselt aadressile xxx nõudekirja leppetrahvi tasumiseks (dtl 39-40).
8.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
9.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
10.Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
11.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 3
lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
12.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Kostja märgib, et ei nõustu lepingu sõlmimise faktiga, kuna hageja ei ole tõendanud väidet, et sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale ning kostja ei ole teinud tahteavaldust hagejaga lepingu sõlmimiseks.
13.Kohus tuvastab kohtule esitatud fotode alusel (dtl 27, 34-36) alusel, et kostja sõiduk oli leppetrahvi väljastamise kuupäeval pargitud Lidl Sõpruse pst 153 parklasse. Hageja poolt esitatud parkimistingimuste fotodelt (dtl 27) ja kostja sõidukist tehtud fotodelt (dtl 34-36) on selgelt näha, et kostja sõiduk on pargitud sama maja ette olevasse parklasse, mille kohta on hageja esitanud parkimistingimuste fotod. Hageja on esitanud kohtule tõendid (dtl 27-29, 34, 62-74), millelt nähtub, et parklasse sisenedes ja parklas sees on paigaldatud märgid, mis teavitavad, et parklas on parkimiskorraldajaks hageja. Kostja on seisukohal, et fotodel parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest ei ole märgitud fotografeerimise aega. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt (dtl 34, 58, 62, 70-74) on näha, et fotod parkimislepingu tingimustest ja teavitusmärkidest on tehtud perioodil 02.09.2022-28.09.2022. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et teavitusmärgid olid Lidl Sõpruse pst 153 parkimisalal olemas ka leppetrahvi tegemise päeval, s.o 22.09.2022. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul kohtu hinnangul tõendatud, et kostja parkis 22.09.2022 talle kuuluva sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale.
14.Kohus selgitab, et Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu 06.12.2017 otsus tsiviilasjas 2-15-3430, p 18), et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sellist fotot ei ole sageli võimalik ka teha – parkimistingimused on sissesõidul, aga samas parkla võib olla piisavalt suur, et parkimistingimusi ja konkreetset parkivat sõidukit ei saagi ühele fotole. Seega ei ole hagejal kohustus teha fotosid parkimistingimusi rikkuvast sõidukist selliselt, et auto ja leppetrahvi hoiatusmärk oleks ühel fotol. Hageja on esitanud kohtule fotod Lidl Sõpruse pst 153, Tallinn parkimisalal asuvatest parkimistingimuste märkidest. Samuti on hageja esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud leppetrahvi väljastamise ajal Lidl Sõpruse pst 153, Tallinn parklas, mida opereerib hageja.
15.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja 4
parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik (dtl 38).
16.Kostja väidab, et ta ei ole tahteavaldust lepingu sõlmimiseks teinud. Kohus viitas ülalpool Riigikohtu lahendile (vt Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14), milles Riigikohus selgitas, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et kostja parkis talle kuuluva sõiduki hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Lidl Sõpruse pst 153, Tallinn parkimisala tingimuste (dtl 64-65) punkti 1 kohaselt Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) ning sõiduki kasutaja (kostja) vahel sõlmitakse leping alljärgnevatel tingimustel. Sõiduki parkimisega loeb hageja sõiduki kasutaja (s.o kostja) nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks. Seega tuleneb üheselt parkimistingimustest, et sõiduki parkimisega hageja poolt opereeritavale alale annab sõiduki kasutaja (s.o kostja) nõustumuse lepingu sõlmimiseks. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades.
17.Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisaladel olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga XXX oli 22.09.2022 pargitud Lidl Sõpruse pst 153, Tallinn parkimisalal. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 22.09.2022 Sõpruse pst 153, Tallinn parklas parkimisel.
18.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
19.Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 40 eurot. Lepingu punkti 4 kohaselt oli sõiduki kasutaja kohustatud maksma parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest parkimistasu olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastavalt infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele.
5
20.Kostja sõiduk oli 22.02.2022 pargitud Sõpruse pst 153, Tallinn parkimisalale. Parkimisalal olevate infotahvlite kohaselt (dtl 27-29, 62, 64-66, 70-74) tuli tasulisel parkimisalal tasuta parkimisõiguse saamiseks (1,5h) fikseerida parkimise algusaeg parkimiskellaga. Hageja poolt esitatud fotodelt nähtuvalt ei olnud kostja tasuta parkimisõiguse saamiseks sõiduki esiklaasile või armatuurlauale asetanud parkimiskella, millel oleks fikseeritud parkimise algusaeg. Samuti ei olnud kostja tasunud parkimise eest parkimistasu. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut.
21.Kostja on seisukohal, et täitmata on leppetrahvi formaalsed eeldused, kuna hageja on rikkunud hea usu põhimõtet ja ei ole teatanud kostjat leppetrahvist mõistliku aja jooksul. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-21-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
22.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
23.Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja poolt esitatud fotoga (dtl 36) tõendatud, et kostja sõiduki kojamehe vahele oli jäetud leppetrahviteade. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatisel sisaldus sama leppetrahvinõue, mis on tõendina lisatud hagile (dtl 30). Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist. Kostja 6
ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et leppetrahvi väljastamise päeval esinesid erandlikud asjaolud, mis oleksid muutnud tavapärase tahteavalduse andmise viisi ebamõistlikuks. Kohus selgitab, et hagejal ei ole kohustust kostjat leppetrahvist teavitada sidevahendeid kasutades lisaks, kui ta on leppetrahvist teavitanud vahetult pärast rikkumise avastamist.
24.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kostja leiab, et parkimistingimused (tüüptingimused) võivad olla oma sisult tühised VÕS § 42 lg 3 p-i 5 järgi, kuna neis eelduslikult väljendatud leppetrahvi summa 15 eurot on ebamõistlikult suur.
25.Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 40 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 40 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Seega ei ole ka leppetrahv 15 eurot kohtu hinnangul liiga suur. Väiksem leppetrahv ei motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Poolte vahel olid sõlmitud leping, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue 22.09.2022 Lidl Sõpruse pst 153, Tallinn parklas parkimisel 15 eurot.
26.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 20 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
27.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 20 eurot. Hageja on teinud liiklusregistrisse ja Rahvastiku registrisse päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Samuti on hageja kohtueelselt edastanud kostjale 04.10.2024 meeldetuletuse aadressil xxx, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 39-40). Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
28.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas 7
määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
29.Hageja esitas 25.04.2025 seisukohas oma menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 4,5 tunni ulatuses (hagejalt saadud dokumentidega tutvumine ja analüüs – 0,5 h; hagiavalduse koostamine ja selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ja riigilõivu tasumine – 1,75 h; esindajate kirjavahetus kompromissi osas – 0,17 h; kostja hagivastusega tutvumine ja analüüs – 0,33h; hageja seisukoha esitamine, täiendavate tõendite kogumine ja maakohtule esitamine – 1,75 h) tunnihinnaga 120 eurot.
31.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (ja sellega seotud toimingutele, s.o dokumentidega tutvumine ja analüüs) saab lugeda 1 tundi. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 3,25 tunni ulatuses (1+0,17+0,33+1,75) ja põhjendatud õigusabikulu 390 eurot (3,25 h x 120 eur/h).
32.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 510 eurot (100+20+390).
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.