3.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud F.C kanda. Osaühingul
EUROPARK
ESTONIA
puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 03.02.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse F.C (kostja) vastu 35 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 06.02.2025 vastuväite. Pärnu Maakohtu 21.02.2025 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 12.03.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 35 euro saamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja parkimistingimuste rikkumise ajal. Kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud 22.09.2022 Lidl Sõpruse pst 153, Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkimistasu oli maksmata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale tasunud leppetrahvinõuet nr 1411509221030184 summas 15 eurot. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 20 euro hüvitamist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja ei ole tõendanud, millistel tingimustel on poolte vahel leping sõlmitud ning kuidas kostja sai parkimistingimustega tutvuda. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale. Kostja ei ole leppetrahvinõuet saanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 15.08.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 15 eurot ja sissenõudmiskulu 20 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 510 eurot ja viivise.
5.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud: kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 38); Lidl Sõpruse pst 153 (EP228, 1641), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 27-29, 62, 64-74); sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX oli 22.09.2022 pargitud Lidl Sõpruse pst 153, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 30-37); hageja tegi päringu Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX andmete teadasaamiseks (dtl 38) ja saatis kostjale kohtueelselt aadressile XXX nõudekirja leppetrahvi tasumiseks (dtl 3940).
2
6.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Kostja märgib, et ei nõustu lepingu sõlmimise faktiga, kuna hageja ei ole tõendanud väidet, et sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale ning kostja ei ole teinud tahteavaldust hagejaga lepingu sõlmimiseks.
7.Kohus tuvastas kohtule esitatud fotode alusel (dtl 27, 34-36), et kostja sõiduk oli leppetrahvi väljastamise kuupäeval pargitud Lidl Sõpruse pst 153 parklasse. Hageja poolt esitatud parkimistingimuste fotodelt (dtl 27) ja kostja sõidukist tehtud fotodelt (dtl 34-36) on selgelt näha, et kostja sõiduk on pargitud sama maja ette olevasse parklasse, mille kohta on hageja esitanud parkimistingimuste fotod. Hageja on esitanud kohtule tõendid (dtl 27-29, 34, 62-74), millelt nähtub, et parklasse sisenedes ja parklas sees on paigaldatud märgid, mis teavitavad, et parklas on parkimiskorraldajaks hageja. Kostja on seisukohal, et fotodel parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest ei ole märgitud fotografeerimise aega. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt (dtl 34, 58, 62, 70-74) on näha, et fotod parkimislepingu tingimustest ja teavitusmärkidest on tehtud perioodil 02.09.2022-28.09.2022. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et teavitusmärgid olid Lidl Sõpruse pst 153 parkimisalal olemas ka leppetrahvi tegemise päeval, s.o 22.09.2022. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul kohtu hinnangul tõendatud, et kostja parkis 22.09.2022 talle kuuluva sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale.
8.Kohus selgitas, et Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu 06.12.2017 otsus tsiviilasjas 2-15-3430, p 18), et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sellist fotot ei ole sageli võimalik ka teha – parkimistingimused on sissesõidul, aga samas parkla võib olla piisavalt suur, et parkimistingimusi ja konkreetset parkivat sõidukit ei saagi ühele fotole. Seega ei ole hagejal kohustus teha fotosid parkimistingimusi rikkuvast sõidukist selliselt, et auto ja leppetrahvi hoiatusmärk oleks ühel fotol. Hageja on esitanud kohtule fotod Lidl Sõpruse pst 153, Tallinn parkimisalal asuvatest parkimistingimuste märkidest. Samuti on hageja esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud leppetrahvi väljastamise ajal Lidl Sõpruse pst 153, Tallinn parklas, mida opereerib hageja.
9.Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisaladel olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX oli 22.09.2022 pargitud Lidl Sõpruse pst 153, Tallinn parkimisalal. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 22.09.2022 Sõpruse pst 153, Tallinn parklas parkimisel.
10.Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 40 eurot. Lepingu punkti 4 kohaselt oli sõiduki kasutaja kohustatud maksma parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest parkimistasu olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastavalt infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava 3
dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele.
11.Parkimisalal olevate infotahvlite kohaselt (dtl 27-29, 62, 64-66, 70-74) tuli tasulisel parkimisalal tasuta parkimisõiguse saamiseks (1,5h) fikseerida parkimise algusaeg parkimiskellaga. Hageja poolt esitatud fotodelt nähtuvalt ei olnud kostja tasuta parkimisõiguse saamiseks sõiduki esiklaasile või armatuurlauale asetanud parkimiskella, millel oleks fikseeritud parkimise algusaeg. Samuti ei olnud kostja tasunud parkimise eest parkimistasu. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut.
12.Kohus leidis, et käesoleval juhul on hageja poolt esitatud fotoga (dtl 36) tõendatud, et kostja sõiduki kojamehe vahele oli jäetud leppetrahviteade. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatisel sisaldus sama leppetrahvinõue, mis on tõendina lisatud hagile (dtl 30). Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leidis kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist.
13.Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 40 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Seega ei ole ka leppetrahv 15 eurot kohtu hinnangul liiga suur. Väiksem leppetrahv ei motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma.
14.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 20 eurot. Hageja on teinud liiklusregistrisse ja Rahvastikuregistrisse päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Samuti on hageja kohtueelselt edastanud kostjale 04.10.2024 meeldetuletuse aadressil XXX, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 39-40). Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas 15.09.2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
16.Hageja ei ole tõendanud, et parkimislepingu tingimused oleksid olnud kostjale kättesaadavad leppetrahvi tegemise kuupäeva seisuga. Tõendamata on lepingu sõlmimine ja selle sisu. Maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid.
4
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.
18.Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palub hageja mõista kostjalt välja 35 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmäärasid, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
19.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et ta annab loa edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
20.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, selgelt rikkunud menetlusõigust ega selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud.
21.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2 1 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
22.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks.
23.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse 5
ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
24.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.