Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.11.2020, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-120964
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi A-E L vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad
PlusPlus Capital AS, rk 11919806, asukoht Tartu mnt. 83-601, Tallinn, lepinguline esindaja Marjana Šestel
A-E L, ik xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus Hagi hind 4602,26 eurot
Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 7.5 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu juhindudes § 1132 lg 2 palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude hüvitist summas 35 eurot. AS Bigbank loovutas 29.03.2018 oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimiset kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 2135,29 eurot /kohtu märkus: hagi resolutsioonis ekslikult ka peale hagi täpsustust märgitud esialgne summa 2301,79 eurot/. Krediidisummast 3000 eurost tagastas kostja pangale lepingu kehtivuse ajal, s.o alates lepingu sõlmimisest 13.05.2013 kuni lepingu lõpetamiseni 19.08.2016 - 834,71 eurot (lepingujärgse graafiku järgi alates 15.07.2013 osamaksest kuni 16.03.2015 osamakseni). Pärast lepingu ülesütlemist 10.01.2017 maksis kostja pangale 30 eurot krediidisumma katteks. Kokku on kostja tasunud 864,71 eurot. Intressivõlgnevus on kokku summas 1711,41 eurot, s.h. tarbijakrediidilepingust nr SL13-01-13348633 tulenev intressi jääk 166,50 eurot ja lepingu nr. SL13-01-541043 lisanduv intress 1544,91 eurot, mis on kujunenud alates 17.11.2014 osaliselt tasumata intressimaksest summas 47,84 eurot (97,21 - 49,37 = 47,84) ja alates 15.12.2014 kuni 15.08.2016 tasumata intressimaksedest summas 1497,07 eurot. Hageja arvutab viivist põhisummalt 2135,29 eurolt alates lepingu lõppemisest 20.08.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.11.2019 1175 päeva eest seadusjärgse viivisemääraga 0,0219% päevas kokku summas 549,74 eurot ning hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist seadusjärgses määras põhinõudelt 2135,29 eurolt alates 08.11.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 400 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 25.08.2020. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 25.08.2020 ja loeti kättetoimetatuks 10.09.2020, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 24.09.2020. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 23.04.2018 hageja poolt kostjale edastatud nõude loovutamise teatise, milles kostjale teatatakse et nõude omandiõigus on üle läinud hagejale 29.03.2018. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Bigbank ja A-E L 06.02.2013 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, millega kostja sai laenu 3000 eurot ning 13.05.2013 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, millega refinantseeriti esialgset laenulepingut ning täiendavat väljamakset ei tehtud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 2135,29 eurot ja tasumata lepingujärgne intress summas 1711,41 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu lõpetamisest 20.08.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.11.2019 VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas seadusjärgses viivisemääras kokku summas 549,74 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt (2135,29 eurolt) perioodil 08.11.2019 kuni 04.11.2020 (k.a) 363 päeva eest moodustab 169,49 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 719,23 eurot (549,74 eurot + 169,49 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes TsMS §-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 05.11.2020 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude 2135,29 euro tasumiseni. Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtudes ei tohi tulevikus sissenõutavaks muutuv viivisenõue koos väljamõistetud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib
esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Käesoleval juhul on nõue üle 1000 euro, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista kolme saadetud meeldetuletuskirja (23.04.2018, 12.06.2018, 17.08.2018) eest 35 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 400 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutustega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt seaduses nõutule. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Kohus on kontrollinud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja seega on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine koos käibemaksuga. Esindaja on osutanud õigusabi 3,5 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot/tund, mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 120 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Hagi lisad, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 180 eurot (käibemaksuga). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.