M. M. ja L. B.i (B.) avaldus xxx kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja märke kandmiseks kinnistusraamatusse.
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja I: M. M. (isikukood xxx, elukoht xxx); Avaldaja II: L. B. (isikukood xxx, elukoht xxx); Avaldajate I ja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristo Kallas;
esindajad
Asja läbivaatamine
Puudutatud isik I: E. V. (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik II: E. A. (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isikute I ja II lepinguline esindaja: K. N. Menetlusosaliste nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M. M. ja L. B.i avaldus ning määrata kinnisasja, asukohaga xxx(registriosa nr xxx) kasutamise kord kindlaks alljärgnevalt:
1.1.M. M. (isikukood xxx) ja L. B.i (isikukood xxx) ainukasutusse jääb:
1.1.1.xxx kinnistust osa, mis jääb xxx hoone ning xxx kinnistu piiri vahele ja mis on kasutatav M. M. ja L. B.i hooneosale sissepääsuks (käesoleva määruse lisaks oleval plaanil lilla piirjoonega tähistatud ala suurusega 8,7 m2);
1.1.2.käesoleva määruse lisaks oleval plaanil lilla viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2;
1.2.E. V (V.) (isikukood xxx) ainukasutusse jääb:
1.2.1.käesoleva määruse lisaks oleval plaanil rohelise viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2;
1.3.E. A. (isikukood xxx) ainukasutusse jääb:
1.3.1.käesoleva määruse lisaks oleval plaanil sinise piirjoonega tähistatud eluhoone (ehitise aluse pinnaga 70,9 m2) ja xxx piiri vahele jääv ala pindalaga 8,2 m2;
1.3.2.käesoleva määruse lisaks oleval plaanil sinise viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2;
1.4.Käesoleva määruse resolutsiooni punktides 1.1-1.3. nimetatud ainukasutusse jäävatest aladest üle jääv osa jääb omanike ühiskasutusse.
1.5.Omanike ainukasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada nende ainukasutusse antud osa, kusjuures kaasomaniku ainukasutuses oleva osa kasutamine ei tohi takistada teist kaasomanikku tema ainukasutusse antud kaasomandiosa kasutamisel.
1.6.Omanikel on ainuõigus nende ainukasutuses olevast osast saadavale kasule.
1.7.Omanikud kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid avalik-õiguslikke koormatisi vastavalt neile kuuluvale mõtteliste osade suurusele ühises asjas.
1.8.Ainukasutusse jäävate osade alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi kannab see omanik, kelle ainukasutuses vastav osa on ning tal ei ole õigust nõuda teistelt omanikelt nimetatud kulude hüvitamist.
1.9.Omanikul on õigus tema ainukasutusse jäävat hooneosa parendada ja remontida selle välispiire muutmata. Juhul, kui omanik soovib muuta hoone välispiire või välisilmet, on vaja teiste kaasomanike nõusolekut.
1.10.Omanike ühiskasutusse jäävat ülejäänud ala (st kasutuskorraga ainukasutusse määramata ala) ei tohi kasutada sõidukite parkimiseks ega ladustada seal muid esemeid, mis takistaks selle ala vaba kasutamist;
2.Kohustada E. V.u ja E. A.t (A.) andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kasutuskorra kohta märkuse kandmiseks.
3.Kohtumääruse lahutamatuks lisaks on sellele lisatud plaan.
4.Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Menetluskulude jaotamine
5.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Kohtumäärusele edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Avalduse aluseks olevad asjaolud
1.M. M. ja L. B.i esitasid 21.11.2019 Harju Maakohtule avalduse xxx kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja märke kandmiseks kinnistusraamatusse. Avalduse (tl 1-6) kohaselt kuulub M. M.le (avaldaja I) ja L. B.ile (avaldaja II) kummalegi xxx asuva kinnistu (registriosa xxx) 1/6 suurune mõtteline osa kaasomandist. Ülejäänud osast kuulub 1/3 suurune mõtteline osa E. V.le (puudutatud isik I) ning 1/3 suurune mõtteline osa E. A.le (puudutatud isik II). xxx kinnistul asub kolm eraldi kasutatavat hooneosa, mis on vastavalt avaldaja ja puudutatud isikute valdustes, st igaühel oma hooneosa (tl 8). Hooneosade kasutamise kohta puuduvad kokkulepped, kuid neid kasutatakse ajalooliselt väljakujunenud korra alusel (sh arvestades eelmiste omanike väljakujunenud tavaga). Avaldajate kasutuses on xxx kinnistust xxx tänava ja xxx kinnistu poolne hooneosa (tl 8- tähistatud lilla piirjoonega elamu alune pind 70 m2 ja selle kõrval olev hoonesse pääsemiseks kasutatav ala suurusega 8,7 m2, mis on kokku 78,7 m2; so samuti tl 9 fotol parempoolne heleda värviga krohvitud hooneosa, va hoone keskmise akna tagune ala 1. korrusel) ning hoonesse sissepääsuks kasutatav kinnistu osa, mis jääb xxx hoone ja xxx kinnistu piiri vahele (tl 10). Puudutatud isiku I kasutuses on xxx tänava ja xxx kinnistu poolne hooneosa (tl 8- tähistatud rohelise piirjoonega elamu alune pind 61,2 m2; so samuti tl 9 fotol vasakpoolne laastuplaadiga (TEP plaat) kaetud, halli värvi krohvimata hooneosa). Puudutatud isiku II kasutuses on kinnistu hoovipoolne hooneosa (tl 8tähistatud sinise piirjoonega, sh elamu alune pind 70,9 m2 ning selle kõrval piirdeaia äärne ala 8,2 m2; so samuti tl 11 fotol olev hooneosa). Avaldajad on peale xxx kinnistu osa omandamist palunud 2004. aastal koostada inventariseerimisjoonised, ent paraku on saanud mõõdistused teha vaid avaldajate ja puudutatud isiku I kasutuses olevate ruumide osas (TIB joonised, tl 12-13, pöördel). Varasema kasutusalaga võrreldes andis avaldaja II puudutatud isikule I enda kasutusest koridori (12,9 m2) ning sai vastu 2. korruse pööningu osa. TIB jooniste saamise järel valmistas avaldaja II ette kasutuskorra kokkulepe sõlmimise notaris, selleks oli ka määratud tehinguaeg, kuid üllatuslikult loobus S. A. (puudutatud isiku II üleneja sugulane) kokkulepe sõlmimisest viimasel päeval ning nii jäi kokkulepe tol korral sõlmimata. Avaldajate kasutuses on 1. korrusel TIB joonisel tähistatud ruumid 3-1, 3-2, 3-3, 3-4 ja 3-5 ning
2.korrusel joonisel tähistatud ruumid 3-6, 3-7, 3-8 ja 3-9 (joonisel ekslikult kaks ruumi tähistega 3-8, kuid ruumide eksplikatsioonis õigesti märgitud ka ruum 3-9), mille andmed on eksplikatsioonis märgitud korterina 3. Puudutatud isiku I kasutuses on 1. korrusel joonisel tähistatud ruumid 5-1, 5-2, 5-3, 5-4, 5-5 ja 5-6 ning 2. korrusel joonisel tähistatud ruum 5-7 ning selle kõrval asuv numbriga tähistamata ruum- nn trepihall (ruumide eksplikatsiooni järgi on ilmselt joonisel numbriga 5-7 tähistatud ruum tegelikult ruum nr 5-8 ning joonisel tähistamata ruum tegelikult ruum nr 5-7), mille andmed on eksplikatsioonis märgitud korterina
5.Avaldajate kasutuses on ka xxx kinnistul A. A.13 piiri ääres olev kuuri osa suurusega ca 12 m2 (tl 8- tähistatud lilla piirjoonega kuuri alune pind 11,9 m2; so tl 14 fotol parempoolne kuuriosa) ning puudutatud isiku I kasutuses on xxx piiri äärne kuuri osa suurusega ca 13 m2 (tl 8tähistatud rohelise piirjoonega kuuri alune pind 13,2 m2; so tl 14 fotol vasakpoolne kuuriosa). Puudutatud isikul II kuuri ei ole, kuid on kelder. Puudutatud isik II (täpsemalt tema ülenejad sugulased) on hõivanud teiste omanikega kokkulepet omamata tema hooneosa ja A. A. 13 kinnistu piiri vahele jääva kinnistu osa, eraldanud selle aiaga ja võtnud enda kasutusse (tl 8tähistatud kollase piirjoonega, ala suurus 49,1 m2; so samuti tl 15 fotolt nähtuv ala).
Ehitusregistrist nähtuvalt on xxx kinnistul hoone tähisega xxx (ehitisealuse pinnaga 85 m2), samuti hoone tähisega xxx (ehitisealuse pinnaga 62 m2) ning kuur (ehitisealuse pinnaga 49 m2) (tl 16). xxx tähisega hooneosa ning xxx hooneosa on omavahel seintega ühendatud, moodustades ühe hoone. Ehitisregistri andmed ei vasta aga tegelikkusele. Sõidukite parkimine toimub kinnistu hoovis. Xxx tänav on väga kitsas ning selle ääres ei ole parkimine võimalik. Arvestades, et avaldajate ja puudutatud isiku I kasutuses on hoovi tagaküljel kuurid, oleks mõistlik määrata nende parkimiskohad vastavate kuuriosade ette (tl 8avaldajate parkimiskoht tähistatud lilla viirutusega, puudutatud isiku I parkimiskoht tähistatud rohelise viirutusega). Puudutatud isiku II parkimiskoht on võimalik paigutada hoovis puudutatud isiku II kasutusse jääva hooneosa sissepääsu juurde, arvestades, et selliselt ei takista see teiste parkimiskohtade kasutamist (tl 8- tähistatud sinise viirutusega; samuti on puudutatud isiku II parkimiskoha asukoht näidatud tl 17 oleval fotol). Nii on parkimine siiani ka toimunud. Hoonete veevarustus on lahendatud selliselt, et tarbimislepingu AS-iga Tallinna Vesi sõlmis S. A., kes nõudis vastava osa kulust sisse teistelt kaasomanikelt. Avaldajate hooneosal on paigaldatud eraldi veemõõtja, ent kuna teistel eraldi veemõõtjaid pole, jagati kulud võrdselt, mitte tegeliku tarbimise järgi. Hoonete elektrivarustus on lahendatud selliselt, et elektrileping on sõlmitud iga eraldi kasutatava hooneosa kohta eraldi. Elektrikilp asub puudutatud isiku I hooneosa hoovipoolsel välisseinal (tl 18). Avaldaja I on püüdnud jõuda teiste kaasomanikega kohtuvälisele kokkuleppele, ent see pole õnnestunud. Avaldaja I saatis 10.02.2017 ettepaneku kaasomandi jagamiseks, pakkudes alternatiivsete võimalustena nii jagamist korteriomanditeks kui ka kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist (tl 19-21). Avaldaja I selgitab, et ettepaneku esitamise ajal oli kinnistusraamatu järgi üheks kaasomanikuks surnud S. A., kelle pärimismenetlus ei olnud lõppenud ning tegelik omanik oli seega veel ebaselge. Seetõttu saatis avaldaja I ettepaneku S. A. pojale, kellega oli sel teemal ka varem suhelnud. Peale avaldaja I esindajalt ettepaneku saamist on kaasomanikud muutunud aktiivsemaks, on toimunud läbirääkimised kuni käesoleva aastani, kuid tulemini need siiski ei jõudnud. Omanikud on vahetanud mõtteid ja ettepanekuid, sealhulgas püüdnud igaühe kasutusse jäävat ala joonisel tähistada, kuid poolte arusaamad õiglasest kasutusest, mis vastaks ka väljakujunenud kasutuskorrale, olid erinevad ja seetõttu kokkuleppele ei jõutud (tl 22-23, 24). Vaidlust ei olnud siiski selles, milline hooneosa kellegi kasutusse jääb, pigem vaieldi muu ala kasutusõiguse üle. Avaldajate hinnangul on senine olukord õiguslikult ebaselge. Seetõttu ei saa jääda kaasomandi kasutamisel tuginema seni väljakujunenud tavale, vaid kaasomandi kasutuskord tuleb määratleda vastavalt tegelikule kasutusele ning kanda see ka õiguskindluse tagamiseks kinnistusraamatusse. Vastava kasutuskorra kokkuleppe määramiseta ja kinnistusraamatusse kandmiseta on nii avaldajatel kui ka puudutatud isikutel oma osa müümine oluliselt raskendatud, kuna potentsiaalsele ostjale on ebaselge, mida tegelikult omandatakse ning ka pangad ei soovi sellise kinnisasja omandamist finantseerida ega seda tagatiseks võtta. Seega soovivad avaldajad õigusliku kindluse saamiseks varasemat kasutuskorda järgiva kaasomanike kokkuleppe kandmist kinnistusraamatusse. Avaldajad paluvad avalduse rahuldada ning määrata Xxx asuva kinnistu, registriosa nr xxx, kasutuskord selliselt, et:
1.1.M. M. (isikukood xxx) ja L. B.i (isikukood xxx) ainukasutusse jääb:
1.1.1.avalduse lisas 2 oleval plaanil lilla piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 70 m2, ja selle kõrval olev hoonesse pääsemiseks kasutatav ala suurusega 7,8 m2, mis on kokku 78,7 m2. M. M. ja L. B.i ainukasutusse jäävad ruumid on samuti tähistatud avalduse lisas 6 (TIB joonised) korteri nr x ruumidena; sealhulgas jääb M. M. ja L. B.i ainukasutusse Xxx kinnistust osa, mis jääb Xxx hoone ning Xxx kinnistu piiri vahele ja mis on kasutatav M. M. ja L. B.i hooneosale sissepääsuks (tl 10; samuti lisa 2 joonisel lilla piirjoonega ala suurusega 7,8 m2);
1.1.2.avalduse lisas 2 oleval plaanil lilla piirjoonega tähistatud kuur, ehitise aluse pinnaga 11,9 m2 ;
1.1.3.avalduse lisas 2 oleval plaanil lilla viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2 ;
1.2.E. V. (isikukood xxx) ainukasutusse jääb:
1.2.1.avalduse lisas 2 oleval plaanil rohelise piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 61,2 m2. E. V. ainukasutusse jäävad ruumid on samuti tähistatud avalduse lisas 6 (TIB joonised) korteri nr x ruumidena;
1.2.2.avalduse lisas 2 oleval plaanil rohelise piirjoonega tähistatud kuur, ehitise aluse pinnaga 12,8 m2;
1.2.3.avalduse lisas 2 oleval plaanil rohelise viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2;
1.3.E. A. (isikukood xxx) ainukasutusse jääb:
1.3.1.avalduse lisas 2 oleval plaanil sinise piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 70,9 m2, ning hoone ja Xxx piiri vahele jääv ala pindalaga 8,2 m2;
1.3.2.avalduse lisa 2 oleval plaanil sinise viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2 ;
1.4.taotluse punktides 1.1-1.3 nimetatud ainukasutusse jäävatest aladest üle jääv osa jääb omanike ühiskasutusse;
1.5.omanike ainukasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada nende ainukasutusse antud osa, kusjuures kaasomaniku ainukasutuses oleva osa kasutamine ei tohi takistada teist kaasomanikku tema ainukasutusse antud kaasomandiosa kasutamisel;
1.6.omanikel on ainuõigus nende ainukasutuses olevast osast saadavale kasule;
1.7.omanikud kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid avalik-õiguslikke koormatisi vastavalt neile kuuluvale mõtteliste osade suurusele ühises asjas;
1.8.ainukasutusse jäävate osade alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi kannab see omanik, kelle ainukasutuses vastav osa on ning tal ei ole õigust nõuda teistelt omanikelt nimetatud kulude hüvitamist;
1.9.omanikul on õigus tema ainukasutusse jäävat hooneosa parendada ja remontida selle välispiire muutmata. Juhul, kui omanik soovib muuta hoone välispiire või välisilmet, on vaja teiste kaasomanike nõusolekut;
1.10.omanike ühiskasutusse jäävat ülejäänud ala (st kasutuskorraga ainukasutusse määramata ala) ei tohi kasutada sõidukite parkimiseks ega ladustada seal muid esemeid, mis takistaks selle ala vaba kasutamist;
1.11.E. A. peab tagama M. M.le ja L. B.ile ning E. V.le piiramatu ligipääsu E. A. hooneosa keldris asuvale veemõõdusõlmele, sh andma üle veemõõdusõlmele ligipääsemiseks vajaliku uksevõtme;
1.12.E. A. kohustub tagama vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumise vastava teenuse osutajale ning esitama vastava osa kuluarvestuse teistele omanikele, kes kohustuvad vastava osa tasust E. A.le hüvitama;
1.13.E. V. kohustub tagama takistamatu ligipääsu tema hooneosa välisküljel asuvale elektrikilbile.
3.kohustada E. V.u ja E. A.t andma nõusolekut taotluse punktis 2 määratletud tingimustel kasutuskorra kohta kinnistusraamatu registriosa nr xxx III jakku märkuse kandmiseks ja asendada tema nõusolek kohtumäärusega;
4.jätta menetluskulud E. V. ja E. A. kanda. Puudutatud isiku I seisukoht
2.Puudutatud isik I esitas kohtule oma seisukoha 05.03.2020 (tl 48-51). Puudutatud isik I on märkinud, et vaidlust ei ole selles, milline hooneosa kellegi kasutusse jääb vaid pigem muu ala kasutusõiguse üle. Ebaõige on avaldajate väide selles, nagu keelduks mõni kinnisasja kaasomanik kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest või ei anna selleks vabatahtlikult nõusolekut- kokkuleppe sõlmimine on jäänud poolte erineva arusaama taha õiglasest kasutusest. Puudutatud isiku 1 arusaam õiglasest kasutusest (mis vastaks ka väljakujunenud kasutuskorrale) on alljärgnev (lähtudes avalduse lisaks 2 olevast plaanist): puudutatud isik I on nõus avaldajate poolt pakutud põhimõtteliste lahendustega sõidukite parkimise/parkimiskohtade asetuse, hoonete veevarustuse ja elektrivarustuse osas. Lisaks eeltoodule: Avaldajate ainukasutusse jääb plaanil lilla piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 70 m2 ning selle kõrval olev hoonesse pääsemiseks kasutatav ala suurusega 8,7 m2 (mitte 7,8 m2 nagu ekslikult avalduse punktis 2.1.1. märgitud) ning lisaks lilla piirjoonega tähistatud kuur ehitise aluse pinnaga 11,9 m2- kokku 90,6 m2. Avaldajate ainukasutusse jääv ala (samuti nende ainukasutusse jääv parkimiskoht) on tähistatud puudutatud isiku II poolt koostatud selgitava sisuga plaanil (tl 41) sinisega. Puudutatud isiku I ainukasutusse jääks plaanil rohelise piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 61,2 m2, rohelise piirjoonega tähistatud kuur ehitise aluse pinnaga 12,8 m2 ning puudutatud isiku I ainukasutuses oleva eluhoone ja puudutatud isiku II autokoha vahele jääv ning (arvestuslikult ca 12 m2), samuti puudutatud isiku I kuuri ees olev ala ca 8 m2 ulatuses, mis teeks puudutatud isiku I ainukasutuses oleva ala suuruseks ca 90 m2. Puudutatud isiku I ainukasutusse jääv ala (samuti tema ainukasutusse jääv parkimiskoht) on tähistatud puudutatud isiku II poolt koostatud selgitava sisuga plaanil (tl 41) rohelisega. Puudutatud isiku II ainukasutusse jääks plaanil sinise piirjoonega tähistatud eluhoone ehitise aluse pinnaga 70,9 m2 ning A. A. tn 13 ja Xxx kinnistutega ja Xxx hoonega piirnev ala pindalaga 19 m2, mis teeks puudutatud isiku II ainukasutuses oleva ala suuruseks ca 89,9 m2. Puudutatud isiku II ainukasutusse jääv ala (samuti tema ainukasutusse jääv parkimiskoht) on tähistatud puudutatud isiku II poolt koostatud selgitava sisuga plaanil (tl 41) punasega. Kuna Xxx ja puudutatud isiku II ainukasutuses oleva eluhoone vahelist ala ei ole võimalik faktiliselt kasutada (avalduse lisaks 2 oleval plaanil sinisega tähistatud 8,2 m2 suurune ala), siis seda kinnistu ja ruumide kasutusõiguse jagamisel arvestada ei saa. Tagada avaldajate poolt piiramatu ligipääs piirdega ääristatud eluhoonete katuste vahelisele alale (nähtub fotodelt, tl 17, 18), mis on vajalik puudutatud isiku I ainukasutuses oleva katuse osa hoolduseks ja puhastuseks (sh lumetõrjeks). Ainukasutusse jäävatest aladest üle jääv osa oleks omanike ühiskasutuses. Ülaltoodud viisil oleks kinnistu ja ruumide kasutusõigus jaotatud õiglaselt arvestades kõigi kaasomanike huvisid ning nende kasutuses olevate ruumide osa.
Täiendavalt märgib puudutatud isik I, et avalduse punktis 1.6. mainitud aed on ehitatud üle 10 aasta tagasi ning hetkele ei tea keegi, mis põhjusel või eesmärgil see aed rajatud on. Muudes, käesolevas vastuses eraldi käsitlemata küsimustes, nõustub puudutatud isik I täiel määral puudutatud isiku II poolt 27.02.2020 edastatud vastuses tooduga. Puudutatud isik I palub jätta avalduse esitatud kujul rahuldamata ning määrata menetluskulud avaldajate kanda. Puudutatud isiku II seisukoht
3.Puudutatud isik II esitas kohtule oma seisukoha 27.02.2020 (tl 33-36). Puudutatud isik II selgitas, et vaidlust ei ole selles, milline hooneosa kellegi kasutusse jääb vaid pigem muu ala kasutusõiguse üle. Ebaõige on avaldajate väide selles, nagu keelduks mõni kinnisasja kaasomanik kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest või ei anna selleks vabatahtlikult nõusolekut- kokkuleppe sõlmimine on jäänud poolte erineva arusaama taha õiglasest kasutusest. Teadmata põhjusel on avaldajad esitanud osapoolte vahelise e-kirjavahetuse üksnes osaliselt. Eeltoodud väite tõestuseks esitab puudutatud isik II osapoolte vahelise kirjavahetuse perioodist 17.08.2018-19.10.2018 (tl 37-38, pöördel) ja 28.01.2019-03.02.2019 (tl 39-40). Viidatud kirjavahetusest nähtub ka osapoolte soov asjale ühiselt lahendus leida, 19.08.2018 ekirjale (mis on saadetud puudutatud isiku II isa poolt) pole avaldajate poolt vastust laekunud. Edasine kirjavahetus on seotud juba maamõõtmisteenusega, mis oli loogiline ja hädavajalik eelnev samm kasutuskorra sõlmimisele. Puudutatud isiku II arusaam õiglasest kasutusest (mis vastaks ka väljakujunenud kasutuskorrale) on alljärgnev (lähtudes avalduse lisaks 2 olevast plaanist): puudutatud isik II on nõus avaldajate poolt pakutud lahendustega sõidukite parkimise/parkimiskohtade asetuse, hoonete veevarustuse ja elektrivarustuse osas. Lisaks eeltoodule: Avaldajate ainukasutusse jääb plaanil lilla piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 70 m2 ning selle kõrval olev hoonesse pääsemiseks kasutatav ala suurusega 8,7 m2 (mitte 7,8 m2 nagu ekslikult avalduse punktis 2.1.1. märgitud) ning lisaks lilla piirjoonega tähistatud kuur ehitise aluse pinnaga 11,9 m2- kokku 90,6 m2. Avaldajate ainukasutusse jääv ala (samuti nende ainukasutusse jääv parkimiskoht) on tähistatud puudutatud isiku II poolt koostatud selgitava sisuga plaanil (tl 41) sinisega. Puudutatud isiku I ainukasutusse jääks plaanil rohelise piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 61,2 m2, rohelise piirjoonega tähistatud kuur ehitise aluse pinnaga 12,8 m2 ning puudutatud isiku I ainukasutuses oleva eluhoone ja puudutatud isiku II autokoha vahele jääv ala (arvestuslikult ca 12 m2), samuti puudutatud isiku I kuuri ees olev ala ca 8 m2 ulatuses, mis teeks puudutatud isiku I ainukasutuses oleva ala suuruseks ca 90 m2. Puudutatud isiku I ainukasutusse jääv ala (samuti tema ainukasutusse jääv parkimiskoht) on tähistatud puudutatud isiku II poolt koostatud selgitava sisuga plaanil (tl 41) rohelisega. Puudutatud isiku II ainukasutusse jääks plaanil sinise piirjoonega tähistatud eluhoone ehitise aluse pinnaga 70,9 m2 ning A. A. tn x ja Xxx kinnistutega ja Xxx hoonega piirnev ala pindalaga 19 m2, mis teeks puudutatud isiku II ainukasutuses oleva ala suuruseks ca 89,9 m2. Puudutatud isiku II ainukasutusse jääv ala (samuti tema ainukasutusse jääv parkimiskoht) on tähistatud puudutatud isiku II poolt koostatud selgitava sisuga plaanil (tl 41) punasega.
Kuna Xxx ja puudutatud isiku II ainukasutuses oleva eluhoone vahelist ala ei ole võimalik faktiliselt kasutada (avalduse lisaks 2 oleval plaanil sinisega tähistatud 8,2 m2 suurune ala), siis seda kinnistu ja ruumide kasutusõiguse jagamisel arvestada ei saa. Ainukasutusse jäävatest aladest üle jääv osa oleks omanike ühiskasutuses. Ülaltoodud viisil oleks kinnistu ja ruumide kasutusõigus jaotatud õiglaselt arvestades kõigi kaasomanike huvisid ning nende kasutuses olevate ruumide osa. Täiendavalt märgib puudutatud isik II, et avalduse punktis 1.6. mainitud aed on ehitatud üle 10 aasta tagasi ning hetkele ei tea keegi, mis põhjusel või eesmärgil see aed rajatud on. Puudutatud isik II palub jätta avalduse esitatud kujul rahuldamata ning määrata menetluskulud avaldajate kanda. Menetluse käik
4.03.09.2020 määrusega kinnitas kohus avaldajate M. M., L. B.i ja puudutatud isikute E. V. ja E. A. vahel sõlmitud osakompromissi Tallinna linnas Xxx asuva kinnistul asuvate hooneosade jaotuse ning vee- ja elektri kuluarvestuse osas.
5.01.10.2020 määrusega määras kohus menetlusosaliste nõusolekul avaldust menetleda kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et menetlusosalistel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 12. oktoobril 2020 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt 16. oktoobril 2020. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus etoimikus 03. novembril 2020. Kohtumääruse põhjendused
6.Asjas vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: avaldajate ja puudutatud isikute kaasomandis on Tallinnas aadressil Xxx asuv kinnisasi (kinnistusraamatu registriosa nr xxx), millest kummalegi avaldajale kuulub 1/6 suurune mõtteline osa, puudutatud isikule I kuulub kinnisasjast 1/3 mõttelist osa ning puudutatud isikule II kuulub kinnisasjast 1/3 mõttelist osa (tl 7, pöördel); Tallinnas Xxx kinnisasjal asub kolm eraldi kasutatavat hooneosa, mis on vastavalt avaldaja ja puudutatud isikute valdustes (tl 8, 41); kinnisasja ei ole jagatud korteriomanditeks; avaldajate kasutuses on Xxx kinnistust Xxx tänava ja Xxx kinnistu poolne hooneosa (tl 8- tähistatud lilla piirjoonega elamu alune pind 70 m2 ja selle kõrval olev hoonesse pääsemiseks kasutatav ala suurusega 8,7 m2, mis on kokku 78,7 m2; so samuti tl 9 fotol parempoolne heleda värviga krohvitud hooneosa, välja arvatud hoone keskmise akna tagune ala 1. korrusel) ning hoonesse sissepääsuks kasutatav kinnistu osa, mis jääb Xxx hoone ja Xxx kinnistu piiri vahele (tl 10); puudutatud isiku I kasutuses on Xxx tänava ja Xxx kinnistu poolne hooneosa (tl 8tähistatud rohelise piirjoonega elamu alune pind 61,2 m2; so tl 9 fotol vasakpoolne laastuplaadiga (TEP plaat) kaetud, halli värvi krohvimata hooneosa); puudutatud isiku II kasutuses on kinnistu hoovipoolne hooneosa (tl 8- tähistatud sinise piirjoonega, sh elamu alune pind 70,9 m2 ning selle kõrval piirdeaia äärne ala 8,2 m2; so samuti tl 11 fotol olev hooneosa).
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike. TsMS § 613 lg 2 sätestab, et kohus lahendab hagita
menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-le 5 on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Riigikohus on oma otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-12-08 punktis 13 selgitanud, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades muuhulgas kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega ja muude oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt Riigikohtu viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42, 16.04.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14). Kohus ei ole seotud kasutuskorra kindlaksmääramisel menetlusosaliste taotletud kasutusviisidega. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. Xxx tn 6 hoone on küll jaotatud kolmeks eraldi kasutatavaks hooneosaks, ent eriomandeid ei ole moodustatud ning puuduvad korteriomandid. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on igal kaasomanikul õigus nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses, kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkulE.e sõlmimisest. Sama põhimõte tuleneb KrtS § 14 lg-st 1, mille kohaselt võib korteriomanike kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse. Seega saab kehtiva õiguse kohaselt kaasomandisse kuuluva kinnisasja osa teisi välistavat erikasutusõigust reguleerida üksnes selliselt, et kõikide korteriomanike vahel sõlmitava kokkuleppega reguleeritakse korteriomandite erikasutusõigust. Erikasutusõiguste tekkimise eelduseks on kõikide korteriomanike kokkulepe. Ehkki Xxx kinnistu puhul ei ole tegemist korteriomanditega, tuleb kohaldada KrtS-i analoogiat kaasomandi kasutamise erikasutusõiguse (st kaasomaniku ainukasutusse antava kinnistu/hoone osa) määramisel. Kaasomandi kasutuskorra ja erikasutusõiguse määramine on võimalik vaid omanike kokkuleppel ning õigusliku sidususe loomiseks on see kokkulepe vaja kanda ka kinnistusraamatusse.
8.Avaldajad on palunud määrata Xxx asuva kinnistu kasutuskord selliselt, et: M. M. ja L. B.i ainukasutusse jääb: avalduse lisas 2 oleval plaanil lilla piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 70 m2, ja selle kõrval olev hoonesse pääsemiseks kasutatav ala suurusega 8,7 m2, mis on kokku 78,7 m2. M. M. ja L. B.i ainukasutusse jäävad ruumid on samuti tähistatud avalduse lisas 6 (TIB joonised) korteri nr x ruumidena; sealhulgas jääb M. M. ja L. B.i ainukasutusse Xxx kinnistust osa, mis jääb Xxx hoone ning Xxx kinnistu piiri vahele
ja mis on kasutatav M. M. ja L. B.i hooneosale sissepääsuks (lisa 2 joonisel lilla piirjoonega ala suurusega 8,7 m2); avalduse lisas 2 oleval plaanil lilla piirjoonega tähistatud kuur, ehitise aluse pinnaga 11,9 m2 ; avalduse lisas 2 oleval plaanil lilla viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2 ; E. V. ainukasutusse jääb: avalduse lisas 2 oleval plaanil rohelise piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 61,2 m2. E. V. ainukasutusse jäävad ruumid on samuti tähistatud avalduse lisas 6 (TIB joonised) korteri nr x ruumidena; avalduse lisas 2 oleval plaanil rohelise piirjoonega tähistatud kuur, ehitise aluse pinnaga 12,8 m2; avalduse lisas 2 oleval plaanil rohelise viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2; E. A. ainukasutusse jääb: avalduse lisas 2 oleval plaanil sinise piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 70,9 m2, ning hoone ja Xxx piiri vahele jääv ala pindalaga 8,2 m2; avalduse lisa 2 oleval plaanil sinise viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2 ; ülaltoodud ainukasutusse jäävatest aladest üle jääv osa jääb omanike ühiskasutusse; omanike ainukasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada nende ainukasutusse antud osa, kusjuures kaasomaniku ainukasutuses oleva osa kasutamine ei tohi takistada teist kaasomanikku tema ainukasutusse antud kaasomandiosa kasutamisel; omanikel on ainuõigus nende ainukasutuses olevast osast saadavale kasule; omanikud kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid avalik-õiguslikke koormatisi vastavalt neile kuuluvale mõtteliste osade suurusele ühises asjas; ainukasutusse jäävate osade alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi kannab see omanik, kelle ainukasutuses vastav osa on ning tal ei ole õigust nõuda teistelt omanikelt nimetatud kulude hüvitamist; omanikul on õigus tema ainukasutusse jäävat hooneosa parendada ja remontida selle välispiire muutmata. Juhul, kui omanik soovib muuta hoone välispiire või välisilmet, on vaja teiste kaasomanike nõusolekut; omanike ühiskasutusse jäävat ülejäänud ala (st kasutuskorraga ainukasutusse määramata ala) ei tohi kasutada sõidukite parkimiseks ega ladustada seal muid esemeid, mis takistaks selle ala vaba kasutamist; E. A. peab tagama M. M.le ja L. B.ile ning E. V.le piiramatu ligipääsu E. A. hooneosa keldris asuvale veemõõdusõlmele, sh andma üle veemõõdusõlmele ligipääsemiseks vajaliku uksevõtme; E. A. kohustub tagama vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumise vastava teenuse osutajale ning esitama vastava osa kuluarvestuse teistele omanikele, kes kohustuvad vastava osa tasust E. A.le hüvitama; E. V. kohustub tagama takistamatu ligipääsu tema hooneosa välisküljel asuvale elektrikilbile. kohustada E. V.u ja E. A.t andma nõusolekut ülaltoodud tingimustel kasutuskorra kohta kinnistusraamatu registriosa nr xxx III jakku märkuse kandmiseks ja asendada tema nõusolek kohtumäärusega.
9.03.09.2020 määrusega kinnitas kohus avaldajate M. M., L. B.i ja puudutatud isikute E. V. ja E. A. vahel sõlmitud osakompromissi ning määras Tallinna linnas Xxx asuva kinnistu hooneosade erikasutusõigused ning kaasomandi kasutuskorra alljärgnevalt:
1.1.M. M. ja L. B.i ainukasutusse jääb:
1.1.1.lisas 1 (tl 66) oleval plaanil lilla piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 70 m2. M. M. ja L. B.i ainukasutusse jäävad ruumid on samuti tähistatud lisas 2 (TIB joonised, tl 67-68, pöördel) korteri nr x ruumidena;
1.1.2.lisas 1 oleval plaanil lilla piirjoonega tähistatud kuur, ehitise aluse pinnaga 11,9 m2;
1.2.E. V. ainukasutusse jääb:
1.2.1.lisas 1 oleval plaanil rohelise piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 61,2 m2. E. V. ainukasutusse jäävad ruumid on tähistatud lisas 2 (TIB joonised) korteri nr x ruumidena;
1.2.2.lisas 1 oleval plaanil rohelise piirjoonega tähistatud kuur, ehitise aluse pinnaga 12,8 m2;
1.3.E. A. ainukasutusse jääb avalduse lisas 1 oleval plaanil sinise piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 70,9 m2;
1.4.omanike ainukasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada nende ainukasutusse antud osa, kusjuures kaasomaniku ainukasutuses oleva osa kasutamine ei tohi takistada teist kaasomanikku tema ainukasutusse antud kaasomandiosa kasutamisel;
1.5.omanikel on ainuõigus nende ainukasutuses olevast osast saadavale kasule;
1.6.omanikud kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid avalik-õiguslikke koormatisi vastavalt neile kuuluvale mõtteliste osade suurusele ühises asjas;
1.7.ainukasutusse jäävate osade alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi kannab see omanik, kelle ainukasutuses vastav osa on ning tal ei ole õigust nõuda teistelt omanikelt nimetatud kulude hüvitamist;
1.8.omanikul on õigus tema ainukasutusse jäävat hooneosa parendada ja remontida selle välispiire muutmata. Juhul, kui omanik soovib muuta hoone välispiire või välisilmet, on vaja teiste kaasomanike nõusolekut;
1.9.E. A. peab tagama M. M.le ja L. B.ile ning E. V.le piiramatu ligipääsu E. A. hooneosa keldris asuvale veemõõdusõlmele, sh andma üle veemõõdusõlmele ligipääsemiseks vajaliku uksevõtme;
1.10.omanikud on kokku leppinud, et paigaldavad hiljemalt 30.09.2020 eraldi veearvestid iga hooneosa veetarbimise täpseks arvestamiseks (st et kokku paigaldatakse kolm eraldi veearvestit). Iga omanik peab nimetatud tähtajaks tagama tema hooneosa veearvesti paigaldamise ning kandma sellega seotud kulu. Kuni igale hooneosale eraldi veearvesti paigaldamiseni kohustub E. A. tagama vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumise vastava teenuse osutajale ning esitama vastava osa kuluarvestuse teistele omanikele vastavalt kaasomandi osa suurusele, kes kohustuvad vastava osa tasust E. A.le hüvitama. Peale eraldi veearvestite paigaldamist toimub vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumine vastavalt veearvesti näitudele ja tegelikule tarbimisele, ühise arve esitamisel teenuseosutaja poolt E. A.le toimub kularvestuse esitamine ja vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumisn kaasomanike poolt eelkirjeldatud viisil. Juhul kui tekib kaasomanike poolt esitatavete veearvestinäitude ja veearvesti (mille alusel teenuse tarbimise eest arveid esitatakse) üldnäidu vahe, hüvitavad kaasomanikud selle vahe E. A.le vastavalt kaasomandi osa suurusele;
1.11.E. V. kohustub tagama takistamatu ligipääsu tema hooneosa välisküljel asuvale elektrikilbile;
1.12.Punktis 1 nimetatud kokkulepe kehtib ka kinnistu igakordsete omanike suhtes. Omandajale lähevad üle kasutuskorra kokkuleppe punktides 1.1-1.11. loetletud õigused ja kohustused vastavalt sellele, millise kaasomaniku osa omandatakse.
2.Kui punktis 1 märgitud kannete tegemisel kinnistusraamatus tuleb tasuda riigilõiv, siis see jagatakse kolmeks võrdseks osaks, kusjuures ühe osa tasub M. M. või L. B., teise osa E.e V. ja kolmanda osa E. A..
10.03.09.2020 osakompromissi sõlmimisega on menetlusosaliste vahel lahendatud erimeelsused kasutuskorra osas, mis seondusid eluhoonete, hoonete veevarustuse ja elektrivarustusega. Ülejäänud nõuete osas menetlusosalised kompromissi ei saavutanud.
11.Avaldaja on palunud määrata kasutuskorra selliselt, et avaldajate ainukasutusse jääb avalduse lisas 2 (tl 8) oleval plaanil lilla piirjoonega tähistatud eluhoone kõrval olev hoonesse pääsemiseks kasutatav ala suurusega 8,7 m2. Puudutatud isikud ei olnud sellele vastu, et avaldajate ainukasutusse jääb hoonesse pääsemiseks kasutatav ala 8,7 m2. Kohus rahuldab avaldajate eespool viidatud kasutuskorra taotluse.
12.Parkimisega seonduvalt on avaldajad palunud määrata kasutuskorra selliselt, et avaldajate ainukasutusse jääb avalduse lisas 2 (tl 8) oleval plaanil lilla viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2; puudutatud isiku I ainukasutusse jääb avalduse lisas 2 (tl 8) oleval plaanil rohelise viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2 ning puudutatud isiku II ainukasutusse jääb avalduse lisa 2 (tl 8) oleval plaanil sinise viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2. Avaldajad on täiendavalt esile toonud, et sõidukite parkimine toimub kinnistu hoovis. Xxx tänav on väga kitsas ning selle ääres ei ole parkimine võimalik. Arvestades, et avaldajate ja puudutatud isiku I kasutuses on hoovi tagaküljel kuurid, oleks mõistlik määrata nende parkimiskohad vastavate kuuriosade ette (avaldajate parkimiskoht tähistatud lilla viirutusega, puudutatud isiku I parkimiskoht tähistatud rohelise viirutusega). Puudutatud isiku II parkimiskoht on võimalik paigutada hoovis puudutatud isiku II kasutusse jääva hooneosa sissepääsu juurde, arvestades, et selliselt ei takista see teiste parkimiskohtade kasutamist (tähistatud sinise viirutusega). Nii on parkimine siiani ka toimunud. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus avaldajate ja puudutatud isiku II parkimiskohtade suuruse ja asukoha osas. Samuti puudub menetlusosaliste vahel vaidlus puudutatud isiku I parkimiskoha suuruse osas. Samas on puudutatud isik I märkinud, et puudutatud isiku I ainukasutusse võiks jääda lisas 3 (tl 41) oleval plaanil rohelise piirjoonega tähistatud puudutatud isiku I kuuri ees olev ala ca 8 m2 ulatuses (so puudutatud isiku I kuuri ees olev jääv ala). Avaldajad on eeltoodule vastu vaielnud ja selgitanud, et selline soov ei ole realiseeritav ning see takistab teiste omanike maakasutust. Puudutatud isiku I parklakoha nihutamine Xxx tänava poole, tekitades tema kasutusse jääva kuuri ja autokoha vahele 8 m2 suuruse ala, takistaks pääsu avaldajate parkimiskohale ning ilmselt ka puudutatud isiku II parkimiskohale. Puudutatud isikud ei ole vastuväiteid sellele esitanud, et seniajani on parkimine antud kinnisasjal toimunud avaldajate poolt märgitud viisil. Kohus leiab, et kuna hoov on väga kitsas ning isegi avaldajate väljapakutud parkimislahenduse korral on manööverdamine hoovis keeruline, siis puudutatud isiku I parklakoha nihutamine Xxx tänava poole, tekitades tema
kasutusse jääva kuuri ja autokoha vahele 8 m2 suuruse ala, takistaks pääsu avaldajate parkimiskohale ning ka puudutatud isiku II parkimiskohale. Kohus määrab parkimiskohad kindlaks vastavalt avaldajate taotletud viisil.
13.Puudutatud isik I on märkinud, et tema ainukasutusse võiks ka jääda lisas 3 (tl 41) oleval plaanil rohelise piirjoonega tähistatud puudutatud isiku I ainukasutuses oleva eluhoone ja puudutatud isiku II autokoha vahele jääv ala (arvestuslikult ca 12 m2). Avaldajad on seisukohal, et puudutatud isiku I hooneosa seinaäärse ala 12 m2 eraldamine tema ainukasutusse ei ole põhjendatud. Esiteks tuleb tagada kõigile vaba juurdepääs elektrikilbile (tl 18). Lisaks on see ala hoovist vajalik avaldajatele enda hooneosani pääsemiseks ja ka ligipääsuks enda hooneosa hoovipoolsele aknale. Avaldajad ei pea küll vajalikuks, et puudutatud isiku I hooneosale viiv uks ja ukseesine trepp oleks ühiskasutuses, kuid ainukasutusse jäävate alade selline liigendamine tundub tarbetu. Kohus leiab, et puudutatud isiku I ainukasutusse 12 m2 eraldamine ei ole põhjendatud, kuna avaldajad on selgitanud, et see ala hoovist on vajalik avaldajatele enda hooneosani pääsemiseks ja ka ligipääsuks enda hooneosa hoovipoolsele aknale (tl 18). Lisaks on kohus 03.09.2020 määrusega kinnitanud menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi, milles lepiti muuhulgas kokku, et puudutatud isik I kohustub tagama takistamatu ligipääsu tema hooneosa välisküljel asuvale elektrikilbile. Samuti ei ole puudutatud isik I selgitanud, mis põhjustel tuleks tema ainukasutusse määrata tema hooneosa seinaäärne ala suurusega 12 m2 või millist kasutusväärtust seinaäärne ala puudutatud isikule I võiks pakkuda. Asjaolu, et sellelt alalt läheb uks puudutatud isiku I hooneosale, ei pea vältimatult kaasa tooma vastava hooviosa tema ainukasutusse andmist. Kohus nõustub avaldajate seisukohaga, et ainukasutusse jääva ala ruutmeetrite võrdsuse saavutamiseks pole vaja neid alasid kunstlikult tekitada, vaid tuleb vaadata ala üldist kasutatavust ja loogilist paiknemist.
14.Lisaks soovib puudutatud isik II enda ainukasutusse 19 m2 (so A. A. 13 ja Xxx kinnistutega ja Xxx hoonega piirnev ala) (puudutatud isiku II eluhoone taga asuv ala, märgitud punasega, tl 41). Puudutatud isikud on täiendavalt selgitanud, et puudutatud isiku II hooneosa taha jäävat ala eraldav piirdeaed on rajatud üle 10 aasta tagasi, kuid keegi ei tea, kes ja millisel põhjusel selle rajas. Avaldajad sellega ei nõustunud, kuna tegemist on ainsa alaga hoovist, mida oleks võimalik õues puhkealana kasutada. Muu ala on hõivatud autode parkimiseks või reserveeritud autode liikumiseks parkimiskohtadele. Kohus märgib, et aiaga piiratakse avaldajate ja puudutatud isiku I ligipääs sellele hooviosale. Teiste omanike suhtes ei ole õiglane, et ühel omanikul on puhkealana kasutatav hooviala, kuid teistel seda pole. Kaasomandis oleva asja kasutamisel peab paratamatult arvestama sellega, et asi on kaasomandis ja arvestada tuleb teiste kaasomanikega. Kohus jätab rahuldamata puudutatud isiku II taotluse, mille järgi tema hooneosa ja A. A. 13 kinnistu piiri vahele jääv osa 19 m2 jääb tema ainukasutusse.
15.Avaldajad on palunud määrata, et puudutatud isiku II ainukasutusse jääb avalduse lisas 2 (tl 8) oleval plaanil sinise piirjoonega tähistatud eluhoone (ehitise aluse pinnaga 70,9 m2) ning hoone ja Xxx piiri vahele jääv ala pindalaga 8,2 m2.
Puudutatud isikud on seisukohal, et kuna Xxx ja puudutatud isiku II ainukasutuses oleva eluhoone vahelist ala ei ole võimalik faktiliselt kasutada, siis seda kinnistu ja ruumide kasutusõiguse jagamisel arvestada ei saa. Avaldajad eeltooduga ei nõustunud ja märkisid, et ainus, kellel on selle ala kasutamiseks võimalus, on puudutatud isik II. On ilmselge, et puudutatud isik II soovib selle ala ühiskasutusse jätmisega tekitada olukorda, kus tal oleks õigus nõuda enda ainukasutusse suuremat ala hoovi A. A. tänava poolses küljes (viidates ainukasutusse jäävate alade suuruste võrdsuse tagamisele). Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku II ainukasutusse jääb hoone ja Xxx piiri vahele jääv ala pindalaga 8,2 m2, kuna ühelgi teisel omanikul puudub võimalus selle ala kasutamiseks ning mingit kasutuseelist nad sealt ei saaks.
16.Lisaks on puudutatud isik I palunud tagada avaldajate poolt piiramatu ligipääs piirdega ääristatud eluhoonete katuste vahelisele alale (tl 17, 18), mis on vajalik puudutatud isiku I ainukasutuses oleva katuse osa hoolduseks ja puhastuseks (sh lumetõrjeks). Avaldajad sellega ei nõustunud. Seni on esinenud probleeme avaldajate katuseosa omavolilisel kasutamisel puudutatud isiku I ja tema perekonna poolt, millega on tekitatud kahjustusi nii eelmainitud piirdega ääristatud katuste vahelisele alale kui ka avaldajate hooneosa katusele, mida avaldajad on pidanud seetõttu enda kulul remontima. Lisaks pääseb puudutatud isik I enda hooneosa katusele ka mujalt redeli abil. Katuse hooldamiseks ei ole avaldajate ainukasutuses oleva hooneosa kasutamine vältimatult vajalik. Kohus märgib, et puudutatud isik I ei ole põhjendanud, miks on tarvilik katuse hooldamiseks kasutada avaldajate ainukasutuses olevat hooneosa. Avalduse lisana esitatud fotodelt nähtub, et puudutatud isik I pääseb enda hooneosa katusele ka mujalt, kasutades selleks redelit. Kohus jätab rahuldamata puudutatud isiku I taotluse, mille järgi tuleb avaldajatel tagada piiramatu ligipääs piirdega ääristatud eluhoonete katuste vahelisele alale.
17.Avaldajad on taotlenud, et ainukasutusse jäävatest aladest üle jääv osa jääb omanike ühiskasutusse. Puudutatud isikud on eeltooduga nõustunud. Kohus rahuldab avaldajate taotluse, mille kohaselt ainukasutusse jäävatest aladest üle jääv osa jääb omanike ühiskasutusse.
18.Samuti on avaldajad taotlenud, et omanike ühiskasutusse jäävat ülejäänud ala (st kasutuskorraga ainukasutusse määramata ala) ei tohi kasutada sõidukite parkimiseks ega ladustada seal muid esemeid, mis takistaks selle ala vaba kasutamist. Kuna puudutatud isikud eeltoodud avaldajate taotluse osas vastuväiteid esitanud ei ole, rahuldab kohus avaldajate vastava taotluse.
19.Lisaks on avaldajad avalduses palunud rahuldada järgmised nõuded: omanike ainukasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada nende ainukasutusse antud osa, kusjuures kaasomaniku ainukasutuses oleva osa kasutamine ei tohi takistada teist kaasomanikku tema ainukasutusse antud kaasomandiosa kasutamisel;
omanikel on ainuõigus nende ainukasutuses olevast osast saadavale kasule; omanikud kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid avalik-õiguslikke koormatisi vastavalt neile kuuluvale mõtteliste osade suurusele ühises asjas; ainukasutusse jäävate osade alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi kannab see omanik, kelle ainukasutuses vastav osa on ning tal ei ole õigust nõuda teistelt omanikelt nimetatud kulude hüvitamist; omanikul on õigus tema ainukasutusse jäävat hooneosa parendada ja remontida selle välispiire muutmata. Juhul, kui omanik soovib muuta hoone välispiire või välisilmet, on vaja teiste kaasomanike nõusolekut. Kohus on avaldajate ülaltoodud nõuded rahuldanud 03.09.2020 määrusega, millega kohus kinnitas menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi kasutuskorra osas, mis seondusid eluhoonete, hoonete veevarustuse ja elektrivarustusega. Ülejäänud nõuete osas menetlusosalised kompromissi ei saavutanud ning kohus lahendas need käesoleva määrusega. Selleks, et tagada käesoleva määruse selgus ja täidetavus kasutuskorra osas, rahuldab kohus käesolevas punktis toodud avaldajate nõuded.
20.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 2 näeb ette, et kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kantakse muu hulgas ka muud märked omandi kohta. Kasutuskorra siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab niisiis toimuda KRS § 341 lg 1 ja lg 8 ning AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 79 lg 1 ja 2 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. TsÜS § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnisasja kaasomanike vahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad AÕS § 79 lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse (Riigikohtu 13. veebruari 2007. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-07, p 15). Eelneva põhjal tuvastab kohus puudutatud isikute kohustuse anda nõusolek kohtu määratud kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse kande tegemiseks.
21.Asja lahendava käesoleva määruse lahutamatuks osaks on kohtumäärusele lisatud plaan. Menetluskulude jaotamine
22.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kaasomandi kasutamise reguleerimine toimub kõigi omanike huvides, mistõttu jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.