3.Mõista kostjalt Oxxx Sxxxxxxx välja hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks 451 (nelisada viiskümmend üks) eurot, sh 440 eurot leppetrahvid ja 11 eurot kahjuhüvitis.
Jätta rahuldamata AS ÜHISTEENUSED hagi Oxxx Sxxxxx vastu võla sissenõudmiskulu nõudes summas 30 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 93,76% ulatuses kostja Oxxx Sxxxxx kanda ja 6,24% ulatuses hageja AS ÜHISTEENUSED kanda.
2.Välja mõista kostjalt Oxxx Sxxxxxxx hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud summas 93,76 eurot.
1 (9)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS ÜHISTEENUSED esitas 16.08.2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Oxxx Sxxxxx vastu võla, s.o 561 euro nõudes. Kohus tegi 05.09.2019. a võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 10.09.2019. a. Võlgnik Oxxx Sxxxx esitas 17.09.2019. a nõudele vastuväite. Esitatud vastuväites võlgnik nõuet ei tunnista. Vastuväite põhjenduste kohaselt kuulub maa ühistu (xxxxxxxxxxxxx ümber ühistule. Autot kuulusid küll võlgnikule, kuid võlgnik ei ole teadlik lepingutest, mis kohustavad teda tasuma parkimistasu. Võlgnik ei ole saanud trahvikviitungeid.
2.25.09.2019. a määrusega edastati tsiviilasi kohtualluvuse korras menetlemiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
3.15.10.2019. a määrusega jättis kohus AS ÜHISTEENUSED hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
4.Tartu Maakohtu 07.11.2019. a käskkirja nr 11-1/19/79 alusel jagati tsiviilasi nr 2-19-122478 ümber ning saadeti menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.
5.AS ÜHISTEENUSED esitas 30.10.2019. a Tartu Maakohtule hagi Oxxx Sxxxxx vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on sõidukile registreerimisnumbriga xxxxxx vormistatud 3 leppetrahvi, s.o 17.10.2018. a leppetrahv nr 0256000162 summas 40 eurot parkimiskorralduse nõuete eiramise eest; 13.03.2019 a leppetrahv nr 0256001338 summas 40 eurot parkimise dokumendi valesti paigaldamise eest ning 28.03.2019. a leppetrahv nr 0256001474 summas 40 eurot parkimiskorralduse nõuete eiramise eest. Sõidukile registreerimismärgiga xxxxxx on vormistatud aga 8 leppetrahvi parkimiskorralduse nõuete eiramise eest: 16.02.2017. a leppetrahv nr 0190007510 summas 40 eurot; 22.02.2017. a leppetrahv nr 0190007607 summas 40 eurot; 02.03.2017. a leppetrahv nr 0190007700 summas 40 eurot; 30.03.2017. a leppetrahv nr 0190008136 summas 40 eurot; 06.04.2017. a leppetrahv nr 0226000011 summas 40 eurot; 27.04.2017. a leppetrahv nr 0190008736 summas 40 eurot; 23.05.2017. a leppetrahv nr 0157014814 summas 40 eurot ning 30.05.2017. a leppetrahv nr 0190008966 summas 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt edastati leppetrahvikviitungid vormistamise järgselt sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 440 eurot on jäetud aga tasumata. AS ÜHISTEENUSED taotleb VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Lisaks on hageja poolt tasutud Maanteeametile riigilõivu kogusummas 11 eurot (iga leppetrahv 1 euro), eesmärgiga saada sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. AS ÜHISTEENUSED teostab aadressil xxxxxxxxxxxx, Tartu linn parkimiskontrolli xxxxxxxxxxxx korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel. xxxxxxxxxxxx parkimisalal on võimalik parkida parkimisloa olemasolul. Parkimistingimuste punkt 7 kohaselt on sõidukijuhil kohustus vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks 2 (9)
võimalik tuvastada dokumendi kehtivust. Nii Oxxx Sxxxxxxx nagu ka kõikidele teistele korteriühistu liikmetele on väljastatud 1 parkimisluba. Maanteeametist saadud andmete kohaselt on sõidukite registreerimismärkidega xxxxxx, xxxxxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud Oxxx Sxxxx. Maanteeamet hakkas sõiduki omanike/vastutavate kasutajate andmeid parklaoperaatorile väljastama 2019. aastast.
6.Kohus võttis hagi 19.11.2019. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
7.27.12.2019. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele ning taotlus hageja kohustamiseks andma tagatise kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Lisaks taotles kostja hagiavaldusele kirjalikult vastamise tähtaja pikendamist. Kostja esitatud seisukohast nähtuvalt ei tunnista kostja hagi täies ulatuses. Kostja hinnangul on tõendamata, et just tema rikkus parkimiskorda. Leping hageja ja KÜ xxxxxxxxxxxx vahel on ebaseaduslik ning pole kõikide korteriomanike poolt heaks kiidetud. Kostja soovib osaleda kohtuistungil, kus soovib kuulata üle omapoolseid tunnistajaid. Meelevaldselt esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud välja mõista hagejalt. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda kohtu määratud tähtaja jooksul hagiavaldusele kirjalikult vastamisest ja menetluses osalemisest ning taotleb kohtul pikendada hagiavaldusele kirjalikult vastamise tähtaega, kuivõrd esmalt tuleb kohtul lahendata tagatise andmise taotlus. Esitatud seisukohast nähtub, et kostja seaduslik esindaja on seisukohal, et hagejat tuleb kohustada andma tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Esitatud dokumendi kohaselt puudub hagejal kate ja valmisolek kostja eeldatavate menetluskulude nõude rahuldamiseks. Hagi on perspektiivitu ning positiivne lahend ei ole ette teada. Kirjeldatud asjaolude tõttu on kostja eeldatavate menetluskulude sissnõudmine hagejalt ilmselt raskendatud või lausa võimatu. Kostja prognoosib menetluskulu suhteliselt suureks, kuna asjas on ette näha suurt mahtu ja keerukust, põhimõttelisi sisulisi vaidlusi nii faktiliste asjaolude, materiaalõiguslike kui ka menetlusõigusnormide üle. Kostja esitas eeldatavate menetluskulude detailse prognoosi. Kostja lepinguline esindaja on õigusteadmistega isik, kes on varasemalt tegutsenud vandeadvokaadina ning omab vastavat kvalifikatsiooni. Lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot, arvestama peab vähemalt kuludega õigusteenusele vähemalt 124 tunni ulatuses, s.o kokku vähemalt summas 14 880 eurot (ilma käibemaksuta).
8.21.02.2020. a määrusega jättis kohus kostja taotluse hageja kohustamiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks rahuldamata. Kohus andis Oxxx Sxxxxxxx täiendava tähtaja hagile vastamiseks.
9.07.04.2020. a esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele ning taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et kuna ta omab korterit xxxxxxxxxxxx, Tartu linnas asuvas majas, järelikult omab ta ka õigust parkida selle maja ees - parkimisala on kaasomanike kaasomandis. Tõendamata on, et just Oxxx Sxxxx rikkus parkimiskorda. Leping hageja ning KÜ xxxxxxxxxxxx vahel on ebaseaduslik ning pole kõikide korteriomanike poolt heaks kiidetud. Kostja hinnangul väärib tähelepanu hageja õigeksvõtt, s.o nii OlxxxSxxxxxxx kui ka teistele korteriühistu liikmetele on väljastatud 1 parkimisluba. Kostja hinnangul on esitatud hagi vastuolus heade kommetega ning avaliku korraga, samuti pahatahtlik. Hageja taotleb tunnistajate ülekuulamist. Hagi jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
10.Hageja on 24.04.2020. a kirjalikus seisukohas asunud seisukohale, et kostja vastused on tõendamata ja vajalikul määral põhistamata. Kostja ei ole oma vastusele lisanud dokumentaalseid tõendeid, mida oma vastuses on nimetanud. Leppetrahvide kohta esitatud
3 (9)
fotodelt on näha, et sõidukitel trahvide tegemise ajal parkimisluba puudus. Korteriühistu selgituste kohaselt on kostja parkinud parkimisalal korraga rohkem kui ühte sõidukit, takistades sellise tegevusega teiste elanike parkimist. Kõikidele elanikele on väljastatud sõidukite parkimiseks üks parkimisluba. Hageja toob välja, et kostja ei ole ühelgi juhul leppetrahvi saamisel esitanud selle kohta vaiet. Hageja on esitanud leppetrahvi vaidlustamise korra. Seega võib hageja hinnangul eeldada, et kostjal ei olnud põhjust leppetrahve vaidlustada. Lisaks leiab hageja, et kostja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
11.Kostja esitas 02.06.2020. a kohtule täiendavad tõendid ning juba varasemalt, s.o 07.04.2020. a esitatud seisukohad.
12.02.06.2020. a määrusega kohus määras, et pidada tsiviilasjas kohtuistung 24.08.2020. a tõlgi osavõtul ning jättis rahuldamata kostja taotluse tunnistajate küsitlemiseks kohtuistungil.
13.Kostja Oxxx Sxxxx esitas 17.08.2020. a kohtule taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Hageja leidis 19.08.2020. a seisukohas, et taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 19.08.2020. a jättis kohus kostja taotluse tunnistaja küsitlemiseks rahuldamata.
14.Kostja esitas 21.08.2020. a kohtule kirjaliku arvamuse. Esitatud dokumendist nähtuvalt esitas korteriühistu kostjale 10.05.2016. a üldkoosoleku protokolli. Kostja leiab, et punktis 7 tehtud otsus on ebaseaduslik, kuna päevakorras oli ainult 5 punkti. Sõidukite parkimiskorralduse muutmine ei olnud päevakorras. Kostja hinnangul ei ole sõlmitud lepingul õiguslikku alust ning on kehtetu algusest peale.
15.Kohus pidas 24.08.2020. a tsiviilasjas poolte osavõtul kohtuistungi.
16.27.08.2020. a esitas kostja kohtule taotluse. Kostja on saanud korterühistu 10.05.2016. a üldkoosoleku protokollist käsitsi allkirjastatud versiooni ning see ei ole kostja hinnangul autentne. Kostja osundab dokumendis erinevustele varasema protokolliga. Kostja leiab, et käsitsi allkirjastatud protokoll tuleb tõendite hulgast välja jätta. 28.08.2020. a esitas Oxxx Sxxxx kohtule avalduse, milles taotleb kohtult korteriühistu kohustamist esitama kohtule 10.05.2016. a üldkoosoleku protokolli originaal. 09.09.2020 esitas korteriühistu xxxxxxxxxxxx kohtu kantseleisse hageja taotlusel 10.mail 2016 toimunud üldkoosoleku protokolli originaaleksemplari paberkandjal.
17.23.09.2020. a kirjaga kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, vastaspoole menetluskulude kohta vastuväidete esitamise ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise tähtaja määramisega.
18.28.09.2020. a esitas kostja kohtule taotluse kohtuekspertiisi läbi viimiseks.
19.09.10.2020. a esitas kostja kohtule lõppseisukohad. Kostja jäi varem esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud, kuna lepingulist esindajat ei olnud menetlusse kaastatud.
20.12.10.2020. a saabus kohtusse hageja seisukoht kostja taotluse osas. Hageja leiab, et ekspertiisi tegemiseks puudub vajadus ning see ainult pikendab menetlust põhjendamatult. Hageja viitab KrTS § 29 lg-tele 2, 3 ning märgib, et korteriühistu otsust ei ole vaidlustatud. Vaidlus ei käi korteriühistu otsuse kehtetuse üle vaid hagi esemeks on hageja leppetrahvinõuded kostja vastu. Jätta kostja taotlus rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
21.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
4 (9)
22.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduautode parkimisega korteriühistu parklasse, kus parkimist korraldas hageja, avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja § 11 lg 1 lepingu sõlmituks. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. LS § 2 p 93 järgi on (sõiduki) vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3). Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus, et kostja oli leppetrahvide tegemise ajal sõidukite (registreerimismärgiga xxxxxx ja xxxxxx) vastutav kasutaja/omanik. Hageja on nimetatud asjaolu tõendamiseks 02.06.2020. a esitanud kohtule Maanteeameti poolt esitatud failid Exceli tabelitena (dtl 143, 144). Fotodega parkimislepingu tingimustest, liiklus- ja teavitusmärkidest ning parkimisalast (dtl 60, 62) on tõendatud, et hageja AS ÜHISTEENUSED poolt opereeritava parkla (xxxxxxxxxxxx, Tartu) sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse eraparklasse. Alale sissesõidul on igale sissesõitjale nähtavalt parkimisleping ja selle tingimused. Tingimused sisaldavad lepingu tingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas märgitud selgesõnaliselt, et sõidukijuht avaldab oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib AS Ühisteenused (edaspidi: operaator) parkimisalale. Tingimustele lisaks on parkla sissesõidu juurde paigaldatud ka liiklus- ja teavitusmärke, mis teavitavad eraparklasse sissesõidust ning keelavad parkimise (v.a xxxxxxxxxxxx KÜ liikmed) eraparkla mõjualas. Seega, võttes arvesse, et parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja opereeritavasse eraparklasse sisenemise teave koos lepingutingimustega ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Kohtu arvates on hageja veenvalt tõendanud, et kostja sisenedes sõidukitega (registreerimisnumbritega xxxxxx, xxxxxx) hageja hallatavasse parklasse asukohaga
5 (9)
xxxxxxxxxxxx, Tartu linn, mille sissesõidul asub infotahvel (eraparkla parkimisleping), kus on loeteletud parklas kehtivad parkimistingimused, et kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel, on sõlminud hagejaga lepingud parkimistingimustes ette antud tingimustel. Parkimisalale sisenedes sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-82-16 (p-s 22) leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Kostja ei ole käesoleva menetluse kestel vaielnud vastu asjaolule, et ta parkis hagiavalduses toodud kuupäevadel tema valduses/omandis olevaid sõidukeid registreerimismärkidega xxxxxx, xxxxxx xxxxxxxxxxxx KÜ (Tartu) parkimisalal.
23.Kostja hinnangul on xxxxxxxxxxxx KÜ territooriumil kehtestatud parkimiskord õigustühine, kuna pole kõikide korteriomanike poolt heaks kiidetud. Lisaks leiab kostja, et korteriühistu 10.05.2016. a protokollist on kaks versiooni ning nö hiljem välja ilmunud protokoll ei ole autentne. Kostja taotleb tsiviilasjas ekspertiisi läbiviimist, et tuvastada, millal on hiljem esitatud üldkoosoleku protokoll koostatud. Mõlemast esitatud dokumendist (dtl 145 ja 219-220 ning 217-218) nähtub, et xxxxxxxxxxxx KÜ korduskoosolek toimus 10.05.2016. a. Koosolekul osales 12 korteriühistu liiget. Muu hulgas otsustati parkimiskorralduse muutmine ühistu valduses olevas parklas. Otsus võeti vastu ühehäälselt. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 23 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosolek on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 20 lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. KrtS § 29 lg 1 kohaselt, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates (KrtS § 29 lg 3). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et xxxxxxxxxxxx KÜ 10.05.2016. a üldkoosoleku läbiviimist ega ka koosolekul vastu võetud otsuseid oleks vaidlustatud. Vaidlustamistähtajad on ammu ka möödunud. Kostja kinnitas ka 24.08.2020 toimunud kohtuistungil, et ta ei ole selle üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud. Seega on kehtiv ja kuulub täitmisele korteriühistu xxxxxxxxxxxx üldkoosoleku otsus 10.maist 2016, millega otsustati parkimiskorra muutmine, s.h. selle teenuse andmine opereerimiseks AS-le Ühisteenused (ehk hagejale). AS ÜHISTEENUSED ja xxxxxxxxxxxx KÜ vahel sõlmiti 07.06.2016. a teenuse osutamise leping 10/1842 (dtl 83-85) liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontrollimiseks aadressil xxxxxxxxxxxx, Tartu asuval kinnistul. Kuigi kõnealuse üldkoosoleku protokolli kehtivuse või õigustühisuse tuvastamine ei ole käesolevas tsiviilasjas vaidlusaluseks esemeks, saab asuda veendunult seisukohale, et korteriühistu üldkoosolek võttis nõuetekohaselt vastu otsuse ühistu valduses olevas parklas parkimiskorralduse muutmiseks. Seejuures ei oma tähendust asjaolu, et üks menetluses
6 (9)
esitatud protokoll näeb ette parkimiskorralduse muutmise ühistu valduses olevas parklas ja täpsustab, et sõlmida leping AS-ga ÜHISTEENUSED, kes väljastab igale korterile ühe parkimisloa ja kontrollib parkimist, vajadusel trahvib loata parkijaid, ning teine versioon protokollist näeb ette üksnes parkimiskorralduse muutmise. Tegemist on ühe ja sama otsustusega- otsustus muuta parkimiskorraldust. Otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustatud ei ole. Korteriühistu juhatus esindab korteriühistut (KrtS § 24 lg.1) ja juhatusel on õigus sõlmida korteriühistut esindades lepinguid, s.h. lepingut näiteks AS-ga ÜHISTEENUSED. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata ka kostja taotlus tsiviilasjas ekspertiisi läbi viimiseks, kuna taotletaval ekspertiisil (eksperdiarvamusel kui tõendil) ei ole asjas tähtsust (TsMS § 238 lg.1).
24.Vaidlust ei ole tsiviilasjas ka selles, et igale korteriomanikule (xxxxxxxxxxxx KÜ) oli väljastatud 1 parkimiskaart, sh kostjale Oxxx Sxxxxxxx (dtl 148-149). Seega on õige kostja väide, et temal xxxxxxxxxxxx elanikuna on õigus korteriühistu parkimisalal ka parkida. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja oli omandanud kolmandalt korteriühistu liikmelt õiguse parkida ka teist kostjale kuuluvat autot ühistu parkimisalal, ei oma see käesolevalt tähendust. Kostjale heidetakse ette parkimise nõuete eiramist, s.o sõiduki nähtavasse kohta ei olnud paigutatud parkimisluba. Seega isegi kui kostjal oli olemas mõne ühistu liikmega kokkulepe ka oma teise sõiduki parkimiseks ühistu parkimisalal, siis puudus sõidukitel hagiavalduses märgitud aegadel nähtaval kohal parkimisluba, mis seda õigust oleks kinnitanud. Asjaolu, et kostja Oxxxxxxxxxxoli teadlik, et parkimiseks korteriühistu kinnistul tuleb sõiduki armatuurile, nähtavasse kohta paigutada parkimisluba, kinnitab kostja enda poolt esitatud korteriühistu juhatuse infoleht (dtl 149).
25.Parkimistingimuste punkt 8 (dtl 62) kohaselt kohustud sõidukijuht lepingu rikkumise korral tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 70 tuleneb, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on lahendis nr 2-17-117146 (p 12) leidnud, et parkimisteenuse osutamisel võib leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale kuulunud sõidukid (registreerimisnumbritega xxxxxx, xxxxxx) parkisid hageja opereeritavale parkimisalale (xxxxxxxxxxxx, Tartu) ning sõidukitele on paigaldatud igal korral leppetrahvi teated (s.o sõidukile registreerimismärgiga xxxxxx vormistatud leppetrahvid: 17.10.2018. a leppetrahv nr 0256000162 summas 40 eurot
7 (9)
parkimiskorralduse nõuete eiramise eest; 13.03.2019 a leppetrahv nr 0256001338 summas 40 eurot parkimise dokumendi valesti paigaldamise eest ning 28.03.2019. a leppetrahv nr 0256001474 summas 40 eurot parkimiskorralduse nõuete eiramise eest; lisaks sõidukile registreerimisnumbriga xxxxxx vormistatud leppetrahvid: 16.02.2017. a leppetrahv nr 0190007510 summas 40 eurot; 22.02.2017. a leppetrahv nr 0190007607 summas 40 eurot; 02.03.2017. a leppetrahv nr 0190007700 summas 40 eurot; 30.03.2017. a leppetrahv nr 0190008136 summas 40 eurot; 06.04.2017. a leppetrahv nr 0226000011 summas 40 eurot; 27.04.2017. a leppetrahv nr 0190008736 summas 40 eurot; 23.05.2017. a leppetrahv nr 0157014814 summas 40 eurot ning 30.05.2017. a leppetrahv nr 0190008966 summas 40 eurot) parkimiskorralduse nõuete eiramise eest, sest sõidukitel puudusid nõuetekohased parkimisload, on tõendatud hageja esitatud fotodega ning leppetrahvidega (dtl 33-59). Kokku on hageja määranud kostjale parkimiskorralduse nõuete eiramise eest sõiduautoga registreerimismärgiga xxxxxx 3 leppetrahvi, seejuures igakordselt 40 eurot ning parkimise nõuete eiramise eest sõiduautoga registreerimismärgiga xxxxxxxkokku 8 leppetrahvi ja samuti igakordselt 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue kokku summas 440 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
26.Hageja nõuab kostjalt ka 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 11 eurot hüvitist Maanteeametile tasutud riigilõivu eest. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue Maanteeametile tasutud riigilõivu hüvitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eespool luges kohus tuvastatuks, et kostja rikkus parkimise tingimusi, jättes sõidukit parkides sõidukis nähtavale kohale parkimiskaardi asetamata. Kohus leiab, et hageja poolt Maanteeametile parkinud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja teadasaamiseks tehtud päringu eest tasutud riigilõiv on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on vastava kulu kandnud. Seega on hageja nõue tasutud riigilõivu hüvitamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus leiab aga, et põhjendatud ei ole hageja nõue kostja vastu võla sissenõudmiskulude nõudes. Võla sissenõudmiskulude nõude puhul on tegemist samuti kohustuste rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115 lg 1 mõttes. VÕS §-is 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures
8 (9)
võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks on, et hageja on kandnud kulutusi seoses kostjalt võla sissenõudmisega. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 on vastavate asjaolude tõendamiskoormis hagejal. Kuna hageja ei ole kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid tõendanud, siis ei ole hageja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
27.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 451 eurot, millest 440 eurot on leppetrahvid ja 11 eurot hüvitis Maanteeametile tasutud riigilõivu eest. Hageja võla sissenõudmiskulu nõude summas 30 eurot jätab kohus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
28.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul rahuldab kohus hagi osaliselt 93 % ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostjal hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda 93,76% hageja menetluskuludest ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 93,76 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.