Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi B He vastu põhivõla, lepingutasu, sissenõudmiskulu ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 6 918,40 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ, e-post [email protected]); Kostja: B H (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx). Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi B He vastu põhivõla, lepingutasu, sissenõudmiskulu ja viiviste nõudes.
2.Mõista B Helt välja põhivõlgnevus 3200,26 eurot, 02.08.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1953,80 eurot, lepingutasu 30 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
3.Mõista B Helt välja 17.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 998,48 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
Mõista B Helt välja viivised määraga 0,06% päevas põhivõlgnevuselt 3200,26 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 18.02.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja ja hageja sõlmisid 02.08.2018 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet 12.09.2014 sõlmitud krediitkaardi lepingu nr xxxx alusel, millest tulenevalt kostja võlgnes hagejale 3200,26 eurot ja viivised summas 2114,06 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest summas 160,26 ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 5154,06 eurot (3200,26 + 1953,80). Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja ei ole tasumisi teostanud.
2.Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.09.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates.
3.Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses.
4.Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui
võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 6918,40 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile SuurKarja 6-1 10140 Tallinn. Seetõttu juhindudes § 113 2 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
5.Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 3200,26 eurot, kompromissisumma viivised 1953,80 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30,00 eurot, viivised 998,48 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 3200,26 euro osalt ning lepingu p 3.2 alusel viivise 0,06 % päevas valemiga: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 520 x 0,06 %. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
6.Hagiavalduse aluseks olev kompromissileping/ võlatunnistus nr xxxx on kostja poolt isiklikult omakäeliselt allkirjastatud, millele on lisatud kostja dokumendi koopia. Regressi korras on kostjal võimalik oma nõuded esitada ise kolmanda isiku vastu, kui soovib kasutada oma vastusele lisatud tunnistust. Poolte 02.08.2018 kokkuleppes sätestatu viitab sellele, et tegemist on segatüüpi lepinguga, mis sisaldab nii deklaratiivset võlatunnistust kui kompromisslepingut ja selles sisalduvat konstitutiivset võlatunnistust. Deklaratiivne võlatunnistus sisaldub lepingu p-s 2.2, mille kohaselt võlgnik tunnustab lepingu punktis 1.1 toodud võlausaldaja nõuet tema vastu (deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes). Kokkuleppe p 2.1 aga sätestab, et pooled sõlmivad punktis 1.1 toodud nõude osas kompromissilepingu VÕS § 578 lg 1 tähenduses. Seejuures sätestab kokkuleppe p 2.3 sõnaselgelt, et kooskõlas VÕS § 578 lg-ga 2 kinnitavad pooled, et lepingu tagajärjel nad loobuvad oma nõuetest (lõpetavad lepingu punktis 1.1 toodud võlasuhte) ning omandavad lepingu alusel uued õigused. Ühtlasi kokkuleppe p 2.4 järgi loevad pooled lepingu sõlmimisega lõppenuks punktis 1.1 kirjeldatud võlgniku kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekib võlgnikul uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale kompromissisumma. Seega ei oma tähendust hagi aluseks oleva 02.08.2018 sõlmitud kokkuleppe alussuhted ning kompromissilepingust tulenev nõue kostja vastu on kehtiv ning kostja taotlused tuleb jätta tähelepanuta menetluse peatamise või asendamise osas.
7.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse kompromissisummas 6217,54 eurot, s.h põhinõue 3200,26 eurot ja enne 02.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 1953,80 eurot, viivised põhinõudelt 3200,26 eurot alates 16.09.2018 kuni 17.02.2020 summas 998,48 eurot, lepingutasu 30,00 eurot ja sissenõudekulu 35,00 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 3200,26 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks lepingu punktis 3.2 märgitud viivise määra 0,06% päevas ning arvestada viiviseid alates 18.02.2020. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja teatab, et 2. veebruaril 2020 andis I O (isikukood xxxx) talle üle võlatunnistuse, millega tunnistas hageja poolt nõutud summa enda omaks ja kinnitab oma vastutust tekkinud võlgnevuste eest. Sellest tulenevalt puudub alus käesolevas menetluses lugeda kostjaks B H. Põhja Ringkonnaprokuratuur teatas oma
25.veebruari 2020 kirjaga xxxx, et on alustanud I O suhtes kriminaalmenetlust nr xxxx karistusseadustiku § 209 lõige 1 tunnustel. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Asjas puudub vaidlus, et kostja ja hageja sõlmisid 02.08.2018 kompromissilepingu/ võlatunnistuse nr xxxx (tlk 4). Hageja omas võlgniku vastu nõuet 12.09.2014 krediitkaardi lepingu nr xxxx alusel, millest tulenevalt kostja võlgnes hagejale 3200,26 eurot ja viivised summas 2114,06 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 160,26 eurot nõuetest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 5154,06 eurot (3200,26 + 1953,80). Kostja ei ole 02.08.2018 kompromissilepingu/ võlatunnistuse nr 24689795 alusel tasumisi teostanud.
11.Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevuse kompromissisummas 6217,54 eurot, s.h põhinõue 3200,26 eurot ja enne 02.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 1953,80 eurot, viivised põhinõudelt 3200,26 eurot alates 16.09.2018 kuni 17.02.2020 summas 998,48 eurot, lepingutasu 30,00 eurot ja sissenõudekulu 35,00 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 3200,26 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks lepingu punktis 3.2 märgitud viivise määra 0,06% päevas ning arvestada viiviseid alates 18.02.2020. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et tegelikkuses võttis kostja nimel laenu teine isik.
12.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel 02.08.2018 sõlmitud kokkuleppe omab nii kompromisslepingu tunnuseid (VÕS § 578) kui deklaratiivse võlatunnistusse tunnuseid (VÕS § 30), kuna kostja kinnitab 02.08.2018 sõlmitud kokkuleppe punktis 2.2 (tlk 4), et tal on varasemast krediitkaardilepingust tulenevad võlgnevused summas 3200,26 eurot põhivõlgnevus ja 2114,06 eurot viivised. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 2-14-58735 p-st 11.1, kui kehtivalt on antud deklaratiivne võlatunnistus, on selle tagajärjeks eelduslikult vastuväidetest loobumine nõudele ja tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt Riigikohtu 24. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, pd 20 ja 21).
13.Kohus on seisukohal, antud juhul ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, mis võimaldaksid kohtul jõuda seisukohale, et kostjal ei ole hageja ees 02.08.2018 sõlmitud kokkuleppe punktides 1.1 ja 2.2 nimetatud võlgnevust. Kostja väitel on kolmas isik esitanud kostjale tunnistuse, et hoopis kolmas isik võlgneb hagejale vaidlusaluse summa. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja on 02.08.2018 sõlmitud kokkuleppes oma allkirjaga kinnitanud võlgnevust hageja ees ning võtnud endale kohustuse hagejale tasuda kokkuleppes nimetatud summa, ei vabasta kolmanda isiku poolt kostjale antud tunnistused kostjat hageja ees võetud kohustusest. Kostja ei ole väitnud, et 02.08.2018 kokkulepet ei sõlminud või allkirjastanud kostja, kuigi kohus on kostjale 17.08.2020 määruses (tlk 27-28) selgitanud, kui kostja sellisel seisukohal on, tuleb kostja seda selgesõnaliselt avaldada. Juhul, kui kostja leiab, et vaidlusaluse võlgnevuse tasumise kohustus on kolmandal isikul, on kostjal võimalik omapoolse nõudega pöörduda kolmanda isiku poole.
14.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul võttis kostja endale 02.08.2018 kokkuleppega kohustuse tasuda hagejale 5154,06 eurot maksegraafiku alusel. Maksegraafiku (tlk 5 pöördel-6) kohaselt oli esimese osamakse kuupäev 15.08.2018 ning teise osamakse kuupäev 15.09.2018. Kostja nimetatud kohustusi ei täinud, mistõttu muutus kogu kostja võlgnetav summa kooskõlas lepingu punktidega 3.1 ja 3.3 koheselt sissenõutavaks pärast teise osamakse kuupäeva möödumist, s.o 16.09.2018. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista 02.08.2018 kokkuleppes nimetatud põhivõlgnevus 3200,26 eurot ja enne 02.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 1953,80 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks lepingu punkti 5.1 alusel välja mõista lepingutasu 30 eurot.
15.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude perioodil 16.09.2018, kui leping lõppes, kuni 17.02.2020, kui hageja esitas hagiavalduse kohtule. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt 3200,26 eurot määraga 0,06%, mis on kokku lepitud 02.08.2018 lepingu punktis 3.2. Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista summas 998,48 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist 02.08.2018 lepingu punktis 3.2 sätestatud määras 0,06% päevas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 16.09.2018-17.02.2020 (520 päeva) viivist põhivõlgnevuselt 3200,26 viivisemääraga 0,06% päevas, mis on kokku 998,48 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 17.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 998,48 eurot.
16.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 3200,26 eurot määraga 0,06% päevas alates 18.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
17.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne
vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Võlausaldaja on kostjale lepingu kehtivuse ajal saatnud 3 tasulist kirja (tlk 7-9), millest esimese eest on hagejal õigus nõuda 25 eurot ning kahe järgneva eest 5 eurot kirja kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 35 eurot hageja kasuks.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 6 918,40 eurot. Menetluskulud
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.