Q OÜ (pankrotis) ja Y OÜ hagi X OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja X OÜ vastuhagi Q OÜ (pankrotis) ja Y OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. märtsi 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X OÜ 20. aprilli 2020 apellatsioonkaebus Y OÜ 11. mai 2020 vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I Q OÜ (pankrotis, registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Madisson, pankrotihaldur Olev Kuklase Hageja II Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts, seaduslik esindaja juhatuse liige MM Kostja X OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Allan Viirma
Menetlustaotlus
Kompromissi kinnitamise taotlus
RESOLUTSIOON:
1.Kinnitada kohtuistungit pidamata Q OÜ (pankrotis), Y OÜ ja X OÜ vahel 20.10.2020 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:
1.1.Q OÜ (pankrotis), Y OÜ ja X OÜ on kokku leppinud, et X OÜ tasub menetluse kompromissiga lõpetamiseks hagejatele Q OÜ-le (pankrotis) ja Y OÜ-le kokku 187 500 eurot. Q OÜ-le (pankrotis) tasub X OÜ 93 750 eurot ja Y OÜ-le 93 750 eurot alljärgnevalt:
1.1.4.Y OÜ-le makstav kogusumma 93 750 eurot tasutakse arvelduskontole nr
YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY.
1.2.Tasumisega viivitamisel on X OÜ kohustatud tasuma Q OÜ-le (pankrotis) ja Y OÜ-le viivist 0,1% tasumata summalt päevas.
1.3.Q OÜ (pankrotis) ja Y OÜ loobuvad hagist X OÜ vastu.
1.4.X OÜ loobub vastuhagist Y OÜ vastu ning apellatsioonkaebusest Y OÜ ja Q OÜ (pankrotis) vastu ja Y OÜ loobub vastuapellatsioonkaebusest X OÜ vastu.
1.5.X OÜ loobub Q OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud leppetrahvinõudest summas 1 410 219,37 eurot.
1.6.Q OÜ (pankrotis) ja Y OÜ kohustuvad andma nõusoleku Harju Maakohtu 05.12.2017 kohtumäärusega hagi tagamise abinõuna kinnistule, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr XXXXXXXX, seatud kohtuliku hüpoteegi summas 525 000 eurot kustutamiseks või kinnisasja omaniku nimele kandmiseks kahe (2) tööpäeva jooksul pärast seda, kui X OÜ on tasunud kompromissi alusel kogusumma 187 500 eurot.
1.7.Q OÜ (pankrotis), Y OÜ ja X OÜ kinnitavad, et peale käesoleva kompromissi sõlmimist ja selle vastastikust täitmist ei ole neil teineteise suhtes mistahes lepingulisi või lepinguväliseid nõuded seoses ja tulenevalt 23.01.2017 sõlmitud ehituse töövõtulepingust nr 295 ning Q OÜ (pankrotis), Y OÜ ja X OÜ loetakse sellistest võimalikest nõuetest käesoleva kompromissi sõlmimise järgselt tingimusteta ja tagasivõtmatult loobunuks.
1.8.Q OÜ (pankrotis), Y OÜ ja X OÜ avaldavad ja kinnitavad, et nad ei ole enda 23.01.2017 ehituse töövõtulepingust nr 295 tulenevaid olemasolevaid ega võimalikke tulevikus tekkivad nõudeid üksteise vastu ei osaliselt ega tervikuna käsutanud, nad pole käesoleval ajal olemasolevaid nõudeid kellelegi loovutanud ning ühelgi kolmandal isikul ei ole tekkinud vastavate nõuete või nendega seonduvate võimalike nõuete suhtes mistahes õigusi.
1.9.Pooled avaldavad ja kinnitavad, et nende poolt tsiviilasjas nr 2-17-18128 kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda ning et pooled kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid tsiviilasjas nr 2-17-18128 kantud menetluskulude (sh õigusabikulude) hüvitamiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 12. märtsi 2020. a otsus resolutsiooni punktide 4-10, 11 ja 13 osas tsiviilasjas nr 2-17-18128 ja lõpetada menetlus. Harju Maakohtu 12. märtsi 2020. a otsus on jõustunud resolutsiooni punktide 1, 2, 3, 12 ja 14 osas.
3.Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus nende endi kanda ning jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
4.Tagastada X OÜ-le riigilõiv 1700 eurot (20.04.2020 tasutud riigilõivu arvelt). Kanda tagastatav riigilõiv 1700 eurot X OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX.
5.Tagastada X OÜ-le enam tasutud riigilõiv 1200 eurot (20.04.2020 tasutud riigilõivu arvelt). Kanda tagastatav riigilõiv 1200 eurot X OÜ arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXX.
6.Tagastada Y OÜ-le riigilõiv 750 eurot (08.05.2020 tasutud riigilõivu arvelt). Kanda tagastatav riigilõiv
eurot Y OÜ arveldusarvele nr
YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY.
7.Tagastada Q OÜ-le (pankrotis) 04.12.2017 tasutud hagi tagamise tagatis 26 250 eurot. Kanda tagastatav tagatis 26 250 eurot Q OÜ (pankrotis) arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
8.Tagastada X OÜ-le 05.04.2019 tasutud vastuhagi tagamise tagatis 10 150,62 eurot. Kanda tagastatav tagatis 10 150,62 eurot X OÜ arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
9.Rahuldada poolte taotlus ja asendada käesolevas tsiviilasjas nr 2-17-18128 jõustunud kohtulahendis poolte ärinimed tähemärgiga ja jätta avalikustamata poolte registrikoodid ning aadressid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 (ühe) päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse senine käik
1.Q OÜ (pankrotis) ja Y OÜ (hagejad) esitasid hagi X OÜ (kostja) vastu, milles palusid solidaarselt hagejate kasuks kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 277 899,05 eurot. Menetluse käigus täpsustasid hagejad viivise arvestust ning palusid välja mõista arve nr 217155 alusel sissenõutavaks muutunud viivise alates 12.10.2017 summas 17 287,34 eurot ning alates 27.12.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.
2.Kostja esitas 24.03.2018 hagejate vastu vastuhagi, milles palus solidaarselt hagejatelt kostja kasuks välja mõista kahju 203 012,40 eurot ning menetluskulud jätta hagejate kanda. 18.10.2019 vastuses vähendas kostja nõuet ja palus hagejatelt välja mõista 199 725,80 eurot.
3.Hageja II esitas 20.10.2020 kohtule poolte allkirjastatud kompromissi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1, § 431 lg 2 ja § 645 lg 1 järgi tühistada resolutsiooni punktide 4-10, 11 ja 13 osas ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Harju Maakohtu 12. märtsi 2020. a otsus on jõustunud resolutsiooni punktide 1, 2, 3, 12 ja 14 osas.
5.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
6.Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 4600 eurot. Kostja esitas 23.10.2020 täpsustatud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kostja palub tagastada enam tasutud riigilõivu 1200 eurot ja pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 1700 eurot seoses kompromissi kinnitamisega. Arvestades, et apellatsioonkaebuse hind oli kokku 591 978,50 eurot (TsMS 137 lg 2, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1), siis apellatsioonkaebuse hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot. Seega tasus kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu ettenähtust enam 1200 eurot. Kohus rahuldab kostja taotluse ja tagastab kostjale poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (ehk 1700 eurot) TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kompromissi sõlmimise tõttu. Enam tasutud riigilõivu tagastab kohus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel summas 1200 eurot.
7.Hageja II tasus vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1500 eurot. Hageja II taotleb poole tasutud riigilõivust ehk 750 eurot tagastamist. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab hagejale II poole vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, mis on 750 eurot (TsMS § 150 lg 2 p 1).
8.Hageja I esitas taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks summas 26 250 eurot. Kostja esitas taotluse vastuhagi tagamise tagatise tagastamiseks summas 10 150,62 eurot. Kuivõrd kohus lõpetab antud asjas menetluse kompromissi kinnitamise määrusega, siis leiab kohus, et tagatise andmise põhjus on ära langenud, kuivõrd TsMS § 391 lg 1 ei näe ette hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist olukorras, kus kohus on menetluse lõpetanud kompromissi sõlmimisega. Samuti on pooled andnud nõusoleku tagatise tagastamiseks kompromissi sõlmimisel. Seetõttu leiab kohus, et taotlused tagamise tagatiste tagastamiseks tuleb rahuldada ning tasutud tagatised kuuluvad TsMS § 195 lg 1 alusel tagastamisele.
9.Pooled taotlevad, et kohus asendaks jõustunud kohtulahendis poolte ärinimed tähemärgiga ning ei avalikustaks poolte registrikoode ega aadresse. Ringkonnakohus rahuldab taotluse. Ringkonnakohus määrab vastavalt TsMS § 462 lg-le 2, et jõustunud määruses tuleb asendada poolte ärinimed tähemärgiga ja jätta avalikustamata poolte registrikoodid ning aadressid.
10.TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmises.
11.Vastavalt TsMS § 661 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani alates kompromissi kinnitava kohtumääruse kättesaamisest. (allkirjastatud digitaalselt)
Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.